Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-20-1214 1. juuli 2022 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Heiki Loot Gintas Burkauskase kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu määruse tühistamiseks ja advokatuuri kohustamiseks tema taotlust sisuliselt läbi vaatama Kaebaja Gintas Burkauskas Vastustaja Eesti Advokatuur, esindaja Kersti Puuri Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2021. a otsus Eesti Advokatuuri kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eesti Advokatuuri kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2021. a otsus. Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 2020. a otsus, asendades halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
3.Tagastada Eesti Advokatuuri tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Gintas Burkauskas pöördus Eesti Advokatuuri poole venekeelse taotlusega vandeadvokaadi abi Raiko Paasi suhtes aukohtumenetluse algatamiseks. Eesti Advokatuur andis talle tähtaja eestikeelse taotluse esitamiseks. Kuna G. Burkauskas eestikeelset taotlust ei esitanud, jättis advokatuuri aukohus 14. mai 2020. a kuupäevaga dateeritud määrusega tema taotluse läbi vaatamata.
2.G. Burkauskas (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse advokatuuri aukohtu määruse tühistamiseks ja advokatuuri kohustamiseks tema taotlust sisuliselt läbi vaatama. Kaebuse kohaselt ei täitnud advokaat R. Paas kaebajat esindades oma kohustusi ja põhjustas kaebajale kahju, mistõttu kaebaja pöördus advokatuuri poole. Advokatuur teatas kaebajale vene keeles, et ta esitaks oma taotluse eesti keeles, kuid ei selgitanud, millisel viisil tulnuks seda teha. Samuti ei saatnud advokatuur tagasi koopiat tema taotlusest, mis takistas selle tõlkimist. Kaebaja ei oska eesti keelt ning kuna ta viibib vahistatuna vanglas üksikkambris, ei ole tal kelleltki võimalik tõlkimisel abi paluda. Seda selgitas kaebaja enda sõnutsi ka advokatuurile. Tema sõnul helistati talle advokatuurist ja selgitati, et seoses tema raske olukorraga teeb taotlusest tõlke advokatuur ise, kuid üllatuslikult sai ta määruse taotluse läbi vaatamata jätmise kohta.
3.Tallinna Halduskohus jättis 18. detsembri 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et keeleseaduse (KeeleS) § 3 lg 1 kohaselt on riigikeel eesti keel ja Eesti Advokatuuri
3-20-1214 kodukorra § 6 lg 6 järgi on advokatuuri organite töökeel eesti keel. Vastustajal ei olnud seadusest tulenevat kohustust lahendada venekeelset taotlust või korraldada omal initsiatiivil selle tõlkimine. Vastustaja teavitas kaebajat eestikeelse taotluse esitamise nõudest ja andis selleks tähtaja. See kiri oli vene keeles ja kaebaja sai selle ka kätte. Kaebaja väide, et advokatuuri esindaja lubas tõlkida taotluse ise, on paljasõnaline. Advokatuur on selgitanud, et enamik kinnipeetavate taotlustest on vormistatud kooskõlas seadusega, millest saab järeldada, et ametiasutustega suhtlemiseks vajalikud tingimused on vanglates tagatud. Advokatuuri aukohtus taotluse läbi vaatamata jätmine ei saa isiku õigusi oluliselt rikkuda.
4.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtu otsuse tühistamist. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 30. septembri 2021. a otsusega apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ning tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas kaebuse ja kohustas Eesti Advokatuuri lahendama kaebaja taotlus uuesti. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.Vaidlusalune advokatuuri aukohtu määrus ei ole haldusakt, sest sellega ei anta kaebaja taotlusele sisulist hinnangut, vaid jäetakse see vormilistel põhjustel läbi vaatamata. See on iseseisvalt vaidlustatav menetlustoiming. See ei mõjuta siiski asja lahendamist, sest kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude.
4.2.Põhiseaduse (PS) § 6 ja § 52 lg 1 ning KeeleS § 3 lg 1 ja § 10 lg 1 järgi on riigikeel ja asutuste asjaajamiskeel eesti keel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 järgi toimub haldusmenetlus üldjuhul eesti keeles. Eesti Advokatuuri kodukorra § 54 lg 1 näeb ette, et aukohtumenetluse keel on eesti keel. Kuna advokatuuri kodukord ei reguleeri, kuidas toimida aukohtule esitatud võõrkeelsete avaldustega, tuleb selles osas advokatuuriseaduse (AdvS) § 17 lg 7 ja HMS § 20 lg 2 alusel kohaldada KeeleS § 12 lg-s 1 sätestatut.
4.3.KeeleS § 12 lg 1 järgi on võõrkeelse avalduse või muu dokumendi saanud haldusorganil õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. Sellest ei tulene samas, et võõrkeelse pöördumise eesti keelde tõlkimise nõudmine ja selle nõude täitmata jätmise korral võõrkeelse taotluse läbi vaatamata jätmine on alati õiguspärane ja põhjendatud. KeeleS § 12 lg 1 näeb ette kaalutlusõiguse. HMS § 15 lg-test 2 ja 3 tulenevalt tuleb ka puudustega taotluse läbi vaatamata jätmine otsustada kaalutlusõiguse alusel. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaebaja ongi vastustajale ette heitnud seda, et vastustaja ei ole arvestanud temaga seotud oluliste asjaoludega.
4.4.Aukohtu määruse põhjendustest ja kohtumenetluses esitatud selgitustest ei nähtu, et vastustaja oleks tõlke nõudmisel ja taotluse läbi vaatamata jätmisel teostanud kaalutlusõigust kooskõlas HMS § 4 lg-ga 2. Vastustaja pole kahelnud selles, et kaebaja ei oska eesti keelt. Isegi kui mõnel kinnipeetaval on võimalik paluda abi eesti keelt oskavalt kambrikaaslaselt, ei saa see olla asjakohane kaalutlus, sest kambrikaaslane ei ole kohustatud abi osutama. Praegusel juhul on kaebaja märkinud, et teda hoitakse üksikvangistuses, kuid vastustaja pole sellele tähelepanu pööranud ega nõudnud ka selle väite tõendamist. Samuti pole vastustaja nõudnud kaebajalt selle tõendamist, et tal pole taotluse tõlke tellimiseks raha. Seega pole vastustaja välja selgitanud KeeleS § 12 lg 1 ja HMS § 15 lg 3 kohaldamise jaoks tähtsaid asjaolusid.
5.Ringkonnakohtu otsusele lisati eriarvamus. Eriarvamuse kohaselt on PS §-s 6 sätestatud riigikeel ja PS § 52 lg-s 1 sätestatud asjaajamiskeel Eesti põhiseadusliku korra elemendid (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-1-98). Eesti kodanikud ja Eestis 2(5)
3-20-1214 viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud neid norme järgima (PS § 54 lg 1 ja § 55). Eesti keelele põhiseadusliku staatuse andmisel on ametliku suhtlemise ja ühiskonna konsolideerimise funktsioon. Eestis elav välismaalane peab arvestama sellega, et ühiskond ja avalik sektor toimivad eestikeelsena. Keelenõue pole tavaline vorminõue, vaid seda reguleerivad HMS § 20 lg-st 2 tulenevalt keeleseaduse sätted, mis on ühtlasi tihedalt seotud põhiseadusliku korra tagamise vajadusega. Nendest sätetest koos HMS §-ga 21 tuleneb, et üldjuhul esitab isik ametiasutusele avalduse eesti keeles või kannab tõlkekulud. KeeleS § 12 lg 1 lubab teha asutusel sellest vabatahtlikult ja vastutuleku korras erandi. Isikul ei ole subjektiivset õigust pöörduda ametiasutuse poole võõrkeeles, v.a PS-s sätestatud vähemusrahvuse keele kasutamise juhtumid, millega praegusel juhul pole tegemist. Avaliku võimu kandjal pole kohustust sellekohase erinormi puudumisel uurida võõrkeelse dokumendi esitanud isiku isiklikku ja majanduslikku olukorda. Kui kohus leiab, et konkreetne haldusmenetlus on oma olemuselt isiku jaoks sedavõrd oluline, et isikul peab olema õigus nõuda tõlkeabi, tuleks jätta keeleseaduse ja haldusmenetluse seaduse normid kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Praeguses asjas poleks see põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Eesti Advokatuur esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja halduskohtu otsuse jõusse jätta. Kassaator märgib, et nõustub ringkonnakohtu otsusele lisatud eriarvamusega. Kassatsioonkaebuse ülejäänud põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
6.1.Ringkonnakohus on KeeleS § 12 lg-t 1 ebaõigesti tõlgendanud. Ei saa nõustuda tõlgendusega, et haldusorganil on tõlke nõudmise õigus üksnes juhul, kui haldusorgan on tuvastanud, et dokumendi esitajal on võimalik eestikeelne tõlge esitada. Advokatuuri kodukorra § 6 lg 6 järgi on advokatuuri organite töökeel eesti keel ning ka HMS § 20 lg 1 sätestab ühemõtteliselt haldusmenetluse keeleks eesti keele. Sätestatud korra järgimine ei riku kaebaja õigusi ja talle seaduse nõuete selgitamine pole teda diskrimineeriv. PS, KeeleS ega HMS ei näe ette erandeid suhtlemises kinnipidamisasutuses viibiva isikuga. Advokatuuril ei ole võõrkeelse taotluse esitaja puhul kohustust analüüsida, kas tema majanduslik või sotsiaalne olukord võimaldab tal esitada taotluse vastavalt seaduses või advokatuuri kodukorras ettenähtud nõuetele. Kohtu- ja kriminaalmenetluses on sätestatud erinormid, mis annavad isikule teatud juhtudel õiguse võõrkeelsele asjaajamisele või tõlkeabile. Samamoodi on tõlkimist puudutavad erinormid kehtestatud kinnipeetava suhtes vangistusseaduse alusel tehtud otsuste ja toimingute vaidlustamiseks. Erinormid võivad tuleneda ka Euroopa Liidu õigusest. Olukorras, kus erinorme pole asjaomase valdkonna jaoks kehtestatud, ei saa õigust muukeelsele asjaajamisele tuletada seaduse laiendava tõlgendamise teel, arvestades keelenõude põhiseaduslikku tausta.
6.2.Ei ole põhjendatud panna advokatuurile kohustus korraldada omal kulul advokatuurile (sh aukohtule) saabunud võõrkeelsete dokumentide tõlkimine. Advokatuuri tegevust rahastatakse AdvS § 141 lg 1 esimese lause kohaselt advokatuuri liikmemaksust ja muudest tasudest. Üksnes riigi õigusabi osutamist ja korraldamist rahastatakse riigieelarvest. Kaebajal on võimalik tellida tõlge või selle võimatuse korral otsida abi lähedastelt ja tuttavatelt, nagu ka vabaduses peab eesti keelt mittevaldav isik seda tegema. Kinnipeetav ei saa nõuda endale privileege, mida pole vabaduses oleval isikul.
6.3.Halduskohus märkis õigesti, et huvitatud isikul on küll õigus nõuda, et aukohus taotluse ettenähtud reegleid järgides läbi vaataks, kuid distsiplinaarsüüteo tunnuste mittetuvastamine või taotluse läbi vaatamata jätmine ei saa isiku õigusi oluliselt rikkuda. See ei takista kaebaja õiguste edasist kaitsmist, sest aukohtu otsusest ei tulene kaebajale ühtegi õigust või kohustust. Oma 3(5)
3-20-1214 subjektiivseid õigusi saab kaebaja kaitsta hagi esitamisega advokaadi vastu. Seega ei pidanud advokatuur oma tavalisest praktikast erandeid tegema.
6.4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lõike 1 järgi peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Ringkonnakohus on seega ebaõigesti asunud seisukohale, et vastustaja oleks pidanud viitama õigusaktile või muule dokumendile, millest nähtuks, et vanglas kinni peetavatele isikutele on tagatud võimalus suhelda asutustega eesti keeles. Kuna haldusmenetluse (sh advokatuuri aukohtumenetluse) keel on eesti keel ja haldusorganil on õigus nõuda võõrkeelse dokumendi esitamisel ka selle tõlke esitamist, tuleb eeldada eestikeelse tõlke esitamise võimalikkust. Lisaks on kaebaja ise selgitanud, et tal oli võimalik kasutada telefoni, samuti on ta viidanud, et kui advokatuur oleks omal algatusel tõlke tellinud, oleks ta lasknud selle arve tasuda abikaasal.
7.Kaebaja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel.
7.1.Alates 4. veebruarist 2019 viibib kaebaja Tallinna Vanglas. Kuni 7. augustini 2020 oli ta vahistatu staatuses. Kogu selle aja viibis ta kinnises kambris üksinda, mistõttu polnud tal võimalik kellegi poole pöörduda, et saada abi eestikeelse taotluse kirjutamiseks. Advokatuur keeldus ka pakkumisest, et ta telliks ise tõlke, kuid arve saadetaks tema sõpradele, kes oleks selle ära maksnud. Advokatuur teab hästi, millistes tingimustes on vanglates eeluurimise all olevad isikud. Kaebajal on sarnaselt teiste isikutega õigus kaitsta oma õigusi ja huve kohtus. See õigus on antud PS §-dega 14 ja 15. Oma tegevusega on Eesti Advokatuur ta sellest õigusest ilma jätnud.
7.2.Üle poole Tallinna Vangla kinnipeetavatest on venekeelsed. Vangla on kinnine asutus, mille suhtes tuleb kohaldada KeeleS § 9 lg-t 1. Kõik sätted, millele kassaator viitab, puudutavad vabaduses olevaid isikuid. Vanglas viibivatel isikutel on piiratud võimalused ning seda tuleb arvestada olukorras, kus isik viibib 23 tundi ööpäevas lukustatud kambris, valdamata eesti keelt ja omamata tõlke tegemise võimalusi. Ka telefonitsi keeldus advokatuur vene keeles suhtlemast. Näiteks vanglaga seotud kaebuste esitamisel on tõlke korraldamine ette nähtud justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §-s 491, samuti annab sellisel juhul abi kontaktisik. Sama peaks tegema ka advokatuur.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.AdvS § 17 lg 7 esimese lause kohaselt määratakse aukohtumenetluse täpsem kord advokatuuri kodukorras. Sama lõike teises lauses on sätestatud, et aukohtumenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut ulatuses, mida AdvS ja advokatuuri kodukord ei reguleeri. Advokatuuri kodukorra § 54 lg-s 1 on sätestatud, et aukohtumenetluse keel on eesti keel. Advokatuuri kodukorras ei ole täpsustatud, kuidas tuleks toimida võõrkeelsete dokumentidega. HMS § 20 lg 2 kohaselt kasutatakse haldusmenetluses võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. KeeleS § 12 lg 1 kohaselt on riigiasutusel või kohaliku omavalitsuse asutusel õigus nõuda võõrkeelse avalduse või muu dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, v.a KeeleS §-s 9 sätestatud juhul. KeeleS § 9 reguleerib vähemusrahvuse keele kasutamist omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, ega ole seega praegusel juhul asjakohane. Kuigi KeeleS § 12 lg 1 räägib otsesõnu riigiasutustest ja kohaliku omavalitsuse asutustest, on see AdvS § 17 lg 7 teise lause ja HMS § 20 lg 2 kaudu kohaldatav ka advokatuuri aukohtu puhul. Seega on asjas olulise tähendusega, kuidas mõista KeeleS § 12 lg-s 1 sätestatud asutuse õigust nõuda võõrkeelse avalduse või muu dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde.
4(5)
3-20-1214
9.KeeleS § 12 lg-st 1 tuleneb asutusele kaalutlusõigus otsustamaks, kas nõuda võõrkeelse avalduse või dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Esmajoones tuleb arvestada avalikku huvi, et asjaajamine ametiasutustes toimuks eesti keeles kui riigikeeles. Isiku huvi võõrkeelseks asjaajamiseks on seda väiksema kaaluga, mida vähem kõnealune haldusmenetlus tema subjektiivseid õigusi puudutab. Samuti on asjakohane arvestada kuludega, mis tekiksid haldusorganile, kui ta ei nõuaks eestikeelset tõlget, vaid tõlgiks avalduse või dokumendi ise. Seejuures saab arvesse võtta ka seda, millise avaliku võimu kandjaga on tegemist ja kuidas selle eelarve kujuneb, st kelle kanda vastavad kulud kokkuvõttes jäävad.
10.AdvS § 16 lg 1 näeb huvitatud isikule ette võimaluse pöörduda aukohtumenetluse algatamise taotlusega advokatuuri aukohtu poole. Aukohtumenetluse algatab aukohus, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused (AdvS § 16 lg 2). Kui aukohus tuvastab advokaadi ja advokaadibüroo tegevust sätestavate õigusaktide või kutse-eetika nõuete eiramise, võib ta AdvS § 19 lg 1 järgi määrata advokatuuri liikmele distsiplinaarkaristuse. AdvS § 19 lg 2 kohaselt on distsiplinaarkaristused noomitus, rahatrahv, kutsetegevuse peatamine, advokatuurist väljaheitmine ja pankrotihalduri või patendivolinikuna tegutsemise õiguse äravõtmine. Niisiis ei ole huvitatud isikul subjektiivset õigust nõuda aukohtumenetluse algatamist ning aukohtumenetluse tulemus ei kaitse ka advokaadi karistamise korral huvitatud isiku subjektiivseid õigusi. Võimalus pöörduda advokatuuri aukohtusse ei ole põhiseaduslikult nõutav õiguskaitsevahend, vaid selle eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe saamine. Oma kohustusi rikkunud advokaadi klient saab oma subjektiivseid õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses.
11.Seega, kuigi eestikeelse tõlke nõudmine riivab kaebaja AdvS § 16 lg-s 1 sätestatud menetluslikku õigust, ei riiva advokatuuri aukohtule esitatud taotluse tõlke nõudmine ning tõlke esitamata jätmisel selle läbi vaatamata jätmine ühtegi tema materiaalset subjektiivset õigust. Kui aukohus oleks tõlkinud avalduse ise, oleks kulud kokkuvõttes kandnud advokatuuri liikmed (vt AdvS § 141 lg 1). Võttes arvesse ka avalikku huvi eestikeelse asjaajamise vastu, on need kaalutlused piisavad, et KeeleS § 12 lg 1 alusel avalduse tõlget nõuda (vt käesoleva otsuse p 9). Kuigi advokatuuri aukohus ei märkinud neid kaalutlusi oma määrusesse, ei ole see asjas otsustava tähendusega. Esiteks ei ole aukohtu määrus taotluse läbi vaatamata jätmise kohta haldusakt, millele kohalduksid HMS §-s 56 sätestatud ranged põhjendamise nõuded. Teiseks on advokatuur kohtumenetluses sarnastele kaalutlustele tuginenud (vt käesoleva otsuse p-d 6.2 ja 6.3) ning on usutav, et advokatuur arvestas neid aukohtumenetluses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 20).
12.Eeltoodud põhjustel tuleb kassatsioonkaebus rahuldada. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja jätab jõusse halduskohtu otsuse, asendades selle põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega (HKMS § 230 lg 5 p 6).
13.HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Haldus- ja ringkonnakohtule pole Eesti Advokatuur menetluskulude nimekirja esitanud, samuti ei ole ta tasunud ühtegi riigilõivu. Riigikohtule on ta selgitanud, et tal pole muid menetluskulusid peale tasutud kautsjoni. HKMS § 107 lõike 4 kassatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud redaktsiooni alusel tuleb Eesti Advokatuuri tasutud kautsjon tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.