Tesman Ehitus OÜ kaebus tühistada Sihtasutuse Saaremaa Muuseum otsused, millega ta kõrvaldati hankemenetlusest ja jäeti kvalifitseerimata ning millega OÜ Arens Ehitustööd pakkumus tunnistati edukaks, ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni 31.03.2022 otsus nr 30-22/242915
Vaidlustus riigihangete vaidlustuskomisjonis
Tesman Ehitus OÜ vaidlustus Sihtasutuse Saaremaa Muuseum riigihankes „Kuressaare linnuse konvendihoone restaureerimistööd“ (viitenumber 242915) enda kvalifitseerimata jätmise ja hankemenetlusest kõrvaldamise ning Arens Ehitustööd OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja (vaidlustaja) – Tesman Ehitus OÜ, volitatud esindaja advokaat Kristiina Kaarna ja Kristo Kallas Vastustaja (hankija) – Sihtasutus Saaremaa Muuseum, volitatud esindaja Mart Moorlat Kolmas isik – OÜ Arens Ehitustööd, volitatud esindaja Britta Oltjer
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta riigihangete registrist asja materjalide juurde teave riigihanke 206703 hankelepingu muutmise kohta.
2.Jätta Tesman Ehitus OÜ kaebus rahuldamata.
3.Jätta Sihtasutuse Saaremaa Muuseum taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata.
4.Rahuldada OÜ Arens Ehitustööd taotluse menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ning mõista Tesman Ehitus OÜ-lt OÜ Arens Ehitustööd kasuks välja menetluskulu summas 2000 eurot.
5.Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 30.05.2022. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei ole vastuapellatsioonkaebuse esitamine lubatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutus Saaremaa Muuseum (edaspidi hankija või vastustaja) avaldas 09.12.2021 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Kuressaare linnuse konvendihoone restaureerimistööd“ (viitenumber 242915; edaspidi ka riigihange) hanketeate (edaspidi HT) ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD). Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 18.01.2022. Tähtaegselt esitasid pakkumused Tesman Ehitus OÜ (edaspidi vaidlustaja või kaebaja), OÜ Arens Ehitustööd (edaspidi kolmas isik) ning Scandec Ehitus OÜ.
2.Hankija 09.02.2022 registrivormil koostatud otsusega tunnistati Tesman Ehitus OÜ pakkumus vastavaks ning edukaks, ent 25.02.2022 registrivormil tehtud otsusega1 kõrvaldati Tesman Ehitus OÜ hankemenetlusest ning jäeti kvalifitseerimata. Lisaks registrivormil otsusele koostas hankija samal kuupäeval (st 25.02.2022) eraldi dokumendiga ka samasisulise põhjendustega otsuse. 02.03.2022 tegi hankija uue otsuse, kus sarnaselt 25.02.2022 tehtud otsustele kõrvaldati Tesman Ehitus OÜ hankemenetlusest ja ta jäeti kvalifitseerimata ning sama päeva protokollilise otsusega tunnistas OÜ Arens Ehitustööd pakkumuse edukaks.
3.Tesman Ehitus OÜ esitas 07.03.2022 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) vaidlustuse hankija otsuste, millega ta otsustati hanemenetlusest kõrvaldada ning jätta kvalifitseerimata ja millega tunnistati kolmanda isiku pakkumus edukaks, kehtetuks tunnistamiseks.
4.Vaidlustuskomisjon jättis 31.03.2022 otsusega nr 30-22/2429152 (edaspidi vaidlustuskomisjoni otsus) vaidlustuse rahuldamata ning jättis hankija ja kolmanda isiku menetluskulud Tesman Ehitus OÜ kanda. Otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised: − RHS § 95 lg 4 punkti 8 alusel pakkuja kõrvaldamiseks peavad olema üheaegselt täidetud järgmised tingimused: 1) pakkuja peab olema rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute olulist nõuet; 2) hankelepingut või hankelepinguid peab olema rikutud oluliselt või pidevalt; 3) rikkumise tulemusena on lepingust taganetud, leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. − Hankija ei pidanud eriliselt põhjendama sanktsioonide kohaldamist, kuna vaidlustaja tõi leppetrahvide maksmise hankepassis ise välja. Kuna hankepassis küsiti selgelt RHS § 95 lg 4 punktis 8 sätestatud asjaolude kontrollimiseks leppetrahvide maksmise kohta ja vaidlustaja jaatas seda riigihankes viitenumbritega 2067033 ja 1961884, siis vaidlust nende lepingute täitmise käigus leppetrahvide maksmise faktis iseenesest olla ei saa ja leppetrahvi maksmise fakt täidab RHS § 95 lg 4 punkti 8 koosseisu. Kuigi hankepassis on lasteaia Otsused on registrivormidel koostatud 23.02.2022. Kättesaadav ka riigihangete registrist: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3817508/disputes/200760/result
Kuressaare Tuulte Roosi Lasteaia rekonstrueerimine (edaspidi lasteaia riigihange)
Hooldekodu „Saaremaa Valss“ projekteerimis- ja ehitustööd (edaspidi hooldekodu riigihange)
2 (18)
riigihanke kohta kohtuvaidluse märge, siis ei ole vaidlustatud leppetrahvile tuginemine ettevõtja usaldusväärsuse hindamisel välistatud. Kui hilisema kohtuvaidluse tulemusel peaks selguma, et pakkuja kõrvaldamise otsuse tegemisel oluliseks või pidevaks hinnatud rikkumist (rikkumisi) üldse aset ei leidnudki, on vaidlustajal võimalik kaaluda vaidlustuskomisjoni või kohtusse pöördumist kahju hüvitamise nõudega. − Täidetud on tingimus, et hankelepingut või hankelepinguid peab olema rikutud oluliselt või pidevalt. Hankija hinnangute ulatus ja sisu sõltub sellest, kas kõrvaldamise alust kohaldatakse põhjusel, et ühte lepingut on rikutud oluliselt või põhjusel, et ühte või mitut lepingut on rikutud pidevalt. Väikeste rikkumiste korral ei pea lepingut olema rikutud oluliselt, st, et ka korduvad väikesed rikkumised võivad seada kahtluse ettevõtja usaldusväärsuse ja põhjendada pakkuja kõrvaldamist (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiiv 2014/24/EL, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi direktiiv 2014/24/EL) sissejuhatuse punkti 101 kolmas lõik). RHS § 95 lg 4 punkt 8 ei viita korduvale rikkumisele, ent kooskõlas direktiivi 2014/24/EL sissejuhatuse punkti 101 kolmanda lõiguga saab lepingute püsivat või pidevat rikkumist näidata ka lepingu(te) korduv rikkumine. Hankija tuvastas rikkumiste korduvuse (vt ka Euroopa Kohtu otsus C-41/18 punkt 32) ning ehkki vaidlustaja sõnul olid rikkumised tingitud tarnijatest, siis lepingu tähtaegse täitmise eest vastutab vaidlustaja. Vaidlustaja väited koroonapandeemia mõjudest on paljasõnalised ja tõendamata. Ringkonnakohus on otsuse 3-20-2336 punkti 19 viimases lauses sedastanud, et kui pakkuja on esitanud pakkumuse ja selle alusel sõlminud hankelepingu, mis ei vasta pakkuja tegelikele võimetele ning ta ei suuda hankelepingut nõuetekohaselt täita, mõjutab see pakkuja usaldusväärsust järgmiste analoogsete lepingute täitmisel. Antud juhul pole vaidlust, et vaidlusalune hankeleping on analoogne hooldekodu ja lasteaia riigihangetes sõlmitud lepingutega, st tegemist on ehitustööde lepinguga, mille täitmiseks tuleb muuhulgas hankida ka materjalid ja saada kasutusluba. − Hankija selgitas vaidlustusmenetluses, et talle on hankelepingu tähtaegne täitmine äärmiselt oluline, kuna Kuressaare linnuse konvendihoone restaureerimine on seotud Euroopa Liidu struktuurifondide toetusega ja ehitustööde hankelepingu täitmise tähtaeg ühtib projekti lõpetamise tähtajaga. Seega võib tähtaja ületamine kaasa tuua rikkumismenetluse ehk finantskorrektsiooni, mida hankija soovib vältida. − Kuna hankemenetlusest kõrvaldatud pakkuja ei osale edasises riigihankes (RHS § 96 lg 5), puudub vaidlustuse lahendamiseks vajadus hinnata hankija otsuse, millega jäeti vaidlustaja lisaks ka kvalifitseerimata, õiguspärasust (nimetatud otsuse võimalik õigusvastasus ei muudaks vaidlustaja positsiooni hankemenetluses ega vaidlustusmenetluses). Samuti ei ole vajalik sel põhjusel kontrollida kolmanda isiku pakkumus edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasust.
5.Tesman Ehitus OÜ esitas 08.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetes tühistada VAKO otsus ning hankija otsused (09.02.2022, 25.02.2022, 02.03.2022), millega Tesman Ehitus OÜ kvalifitseerimata jäeti, hankemenetlusest kõrvaldati ja mitteedukaks tunnistati ning samas OÜ Arens Ehitustööd pakkumus edukaks tunnistati. Samuti taotles kaebaja menetluskulude hankija kanda jätmist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja seisukoht
6.1.Vastustaja eksis otsuste tegemisel diskretsiooni kasutamisel, kuna ei teostanud vaidlustatud otsuste andmisel kaalutlusõigust kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse 3 (18)
üldpõhimõtetega. Samuti lähtus vastustaja lubamatutest kaalutlustest, jättis arvestamata olulised asjaolud ja kaalumata põhjendatud huvid ning esitas vastuolulised põhjendused.
6.2.Otsus kaebaja hankemenetluses kõrvaldada on õigusvastane järgmistel põhjustel: − Vastustaja ei ole tõendanud leppetrahvi maksmise väidete faktilist õigust. Vastustajat, vaidlustuskomisjoni ja kohut ei vabasta hindamisotsusest, kas tegemist oli olulise lepingutingimuse olulise ja korduva rikkumisega, asjaolu, et kaebaja tõi hankepassis leppetrahvi määramise ise välja. − Lasteaia riigihankes kohaldatud leppetrahvi üle on toimumas tsiviilvaidlus ning kuna asjas ei ole kohtuotsust, mis hindaks kaebaja varasemate hankelepingute rikkumise oluliseks või pidevaks, ei ole vastustajal leppetrahvi määramise faktile tuginedes võimalik kaebajat hankemenetlusest kõrvaldada; − Vastustaja ei ole tõendanud olulist lepingurikkumist ega tugine otsuses lepingu rikkumise olulisusele, vaid üksnes kahele rikkumisele, mille eest leppetrahvi kohaldati. Leppetrahvi nõue ei tähenda, et selle aluseks on olnud oluline lepingurikkumine. Seda kinnitab ka võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) sätestatud leppetrahvi legaaldefinitsioon (VÕS § 158); − Hankija ei ole põhjendanud rikkumise pidevust ning kuna leppetrahvi on makstud vaid korra, siis ei saa rääkida pidevast rikkumisest; − Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus peab vastama RHS § 3 punktis 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttele ning RHS § 95 lg 4 punkti 8 kohaldamine eeldab diskretsiooni kohaldamist kahel korral. Esmalt peab hankija andma hinnangu, kas pakkuja varasemate hankelepingute rikkumised olid olulised või pidevad ning kui vastus sellele on jaatav, siis tuleb hankijal kaaluda, kas pakkuja tuleb hankemenetlusest kõrvaldada. Seejuures esimese otsustuse tegemisel ei saa hankija tugineda leppetrahvi määranud hankija hinnangule rikkumise olulisusest, vaid hankija peab ise andma hinnangu, kas viidatud leppetrahvi maksmise aluseks on olnud oluline lepingurikkumine ning kas ja kuivõrd see mõjutab tema usaldusväärsust ja võimekust hankelepingu täitmisel. Selliseid põhjendusi otsusest ei nähtu; − RHS § 94 lg 5 punkti 8 kohaldamisel peab hankija järgima proportsionaalsuse põhimõtet ning hankijal on kõrgendatud põhjendamiskohustus, mille raames tuli tuvastada eelviidatud normi koosseisulistes asjaolude esimene ja normi erandkorras kohaldamise vajadus. Õiguspärase menetluse tulemusel oleks vastustaja pidanud jõudma seisukohale, et kaebaja kõrvaldamine ei ole proportsionaalne. Ka teised hankijad ei ole kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamist pidanud vajalikuks; − RHS § 95 lg 4 punktis 8 kasutatud määratlus „pidevalt“ tähendab eesti keeles lakkamatult, katkematult. Pidevast (lakkamatust, katkematust), s.t lõpetamata rikkumisest ei saa rääkida isiku puhul (s.t kaebaja), kes on kõik hankelepingud täitnud ning on pärast vaieldava leppetrahviga menetlust osalenud veel mitmes hankemenetluses edukalt, hankemenetlusest kõrvaldamata, ning täitnud veel mitmeid hankelepinguid korrektselt. Pidev ja korduv ei ole sünonüümid; − Lepingu olulise rikkumise näidisloetelu on antud VÕS § 116 lg-s 2 lepingust taganemise või ülesütlemise alustena. Samas VÕS §-d 116 ja 196 ei defineeri olulist lepingurikkumist (vt Riigikohtu 06.12.2007 otsus 3-2-1-100-07). Töövõtulepingu kui eriliigilise õigussuhte puhul on seadusandja vajalikuks pidanud eraldi VÕS § 647 lg-s 1 esile tuua, et „töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kaebaja on kõik hankelepingutes
4 (18)
−
−
−
−
−
−
−
kokkulepitud tööd ära teinud, s.t lõpetanud. Seega ei saa kaebaja puhul ühelgi juhul rääkida töövõtulepingu (hankelepingu) olulisest rikkumisest VÕS § 647 lg 1 tähenduses; RHS § 95 lg 4 punkt 8 ei ole kooskõlas direktiiviga ning Riigikogu menetluses on eelnõu, millega siseriiklik norm direktiiviga kooskõlla viiakse. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et RHS § 95 lg 4 punkti 8 kohaldamise aluseks ei ole mitte igasugune eelneva hankelepingu oluline või pidev rikkumine, mille tagajärjel on kasutatud sättes toodud meetmeid, vaid üksnes selline, kui rikutud on hankelepingu olulist tingimust; Hankija ei ole hinnanud, kas hooldekodu ja lasteaia riigihankes leppetrahvi nõude aluseks olevad asjaolusid olid tingitud kaebajast. Saaremaa Vallavalitsuse kiri ei tõenda lepingu rikkumise olulisust. Hooldekodu hankelepingu täitmise eest oli kaebaja nõus tasuma leppetrahvi üksnes õigusrahu huvides ning kaebajale määratud leppetrahv oli ca 1% hankelepingu maksumusest, jäädes alla hankelepingus kokkulepitud määrale. Lasteaia hankelepingu tähtaegne täitmata jätmine oli tingitud koroonapandeemiast ning reaalselt oli tähtaja ületamine minimaalne; Vaidlustusmenetluses viitab vastustaja ka teistele rikkumistele (Kuressaare Pargi Lasteaed ja Lümanda keskusehoone), kuid need viited on ainetud. Neile ei ole tuginetud otsuses ning samuti ei ole nende hankelepingute täitmisel kohaldatud sanktsioone; Vaidlustuskomisjon pidas ekslikult vastustaja otsust kaebaja hankemenetlusest kõrvaldada õiguspäraseks, mistõttu tuleb vaidlustuskomisjoni otsus selles osas tühistada. Sarnaselt vastustajale on ka vaidlustuskomisjon pidanud ekslikult määravaks üksnes leppetrahvi kohaldamise fakti, hindamata leppetrahvi määramise aluseid ja lepingurikkumise olulisust või pidevust nagu direktiiv tegelikult nõuab; Väär on vaidlustuskomisjoni järeldus, et kahes hankes lepingurikkumise esinemine on käsitletav pideva rikkumisena, mis õigustab RHS § 95 lg 4 punkti 8 kõrvaldamise aluse kohaldamist. Ka andis vaidlustuskomisjon ebaõige hinnangu direktiivi 2014/24/EL sissejuhatuse punkti 101 kolmandas käigus märgitule, mille kohaselt on ka korduvaid pisirikkumisi tegev lepingupartner ebausaldusväärne; Nõustuda ei saa vaidlustuskomisjoni otsuses tooduga, mille kohaselt ei ole lasteaia riigihanke hankelepingu täitmise tähtaja rikkumisega seotud kaebaja väited vääramatust jõust ja koroonapandeemiast asjakohased. See, et juba lepingu pikendamise ajal esinesid koroonapandeemia asjaolud, ei saa välistada neile asjaoludele tuginemist. Üksnes teadmine, et koroonapandeemia võib tarneaegu pikendada, ei saa tähendada seda, et kaebaja peaks juba ette arvestama mistahes võimalike viivitustega. Isegi kui kaebaja peab mõistliku ja hoolsa ettevõttena võimalike tarnete viibimisega arvestama, on koroonapandeemia kulg ning selle mõju majandusele ajas muutuv ning nii ei saa ka kaebaja ega ükski teine ettevõte kõiki sellega kaasnevaid asjaolusid mõistlikult ette näha; Vaidlustuskomisjon leiab ekslikult, et hankelepingu täitmise tähtaeg on selline oluline lepingutingimus, mille rikkumine tähendab automaatselt olulist lepingurikkumist. Vaidlustuskomisjon viitab sealjuures otsuse punktis 9.4.2 ka vastustaja vaidlustusmenetluses antud selgitusele, mille kohaselt oli lepingu täitmise tähtaeg talle väga oluline. Hanke alusdokumentides aga seda siiski kusagil rõhutatud ei ole. Lisaks ei saa vastustaja vaidlustusmenetluses enda otsuseid tagantjärele antud selgitustega põhjendama ja sisustama hakata ega kaalutlusõigust n-ö täiendama. On ka selgusetu, kas igasugune tähtaja ületamine on oluline lepingurikkumine. Ilmselgelt ei saa see nii olla, kuid nii hankija kui vaidlustuskomisjon näivad just sellele tuginevat.
6.3.Otsus jätta kaebaja kvalifitseerimata on õigusvastane järgmistel põhjustel:
5 (18)
− RHS § 98 lg 6 kohaldamisel lähtus vastustaja lubamatutest kaalutlustest ning jättis põhjendamata, milles seisnevad ja kelle vahel põrkuvad vastandlikud huvid. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi kvalifitseerimata jätmise alust; − Vastustaja heidab ette liialt suure alltöövõtu osakaalu, kuid selline etteheide on vastuolus RHS § 3 punktiga 1 ja punkiga 2. Samuti eirab hankija RHS § 103 lg 1 regulatsiooni, mille kohaselt võib pakkuja või taotleja tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele konkreetse hankelepingu täitmise raames teiste ettevõtjate vahendite alusel, sõltumata õigusliku suhte iseloomust nende ettevõtjatega; − Vastustaja viitab RHS § 98 lg 6 kohaldamisel alusetult väidetavatele probleemidele hankelepingu täitmise tähtaegade osas. Kui vastustaja peab neid kõrvaldamise aluseks, ei saa need samuti olla ka pakkuja kvalifikatsiooni hindamise alus (vt Riigikohtu otsus 3-21-45-12); − Otsuse põhjendusest ei selgu see, kelle huvid RHS § 98 lg 6 kohaldamise puhul vastanduvad. Kui pakkuja ja alltöövõtja puhul võivad hüpoteetiliselt põrkuda nende huvid, siis töö tähtaegse valmimise puhul võivad hüpoteetiliselt vastanduda hankija ja pakkuja huvid. Vastustaja ei saa RHS § 98 lg 6 kohaldamist põhjendada lakooniliselt sellega, et hankemenetlusega otseselt või kaudselt kokkupuutuvate kõigi isikute huvid paljasõnaliselt väidetu kohaselt vastanduvad; − RHS § 98 lg 6 tugineb direktiivi 2014/24/EL artikli 58 lg 4 alalõigule 2 ning kui RHS kasutab fraasi „vastandlikud huvid“, siis direktiiv räägib huvide konfliktist. Mõlemad nimetatud väljendid on fraseoloogilised sünonüümid. Olukorras, kus RHS-s on „vastandlikud huvid“ määratlemata õigusmõiste, siis seevastu direktiivi 2014/24/EL artikli 58 lõike 4 alalõigu 2 tähenduses on „huvide konflikt“ määratletud õigusmõiste. Mõiste „huvide konflikt” hõlmab vähemalt olukordi, kus avaliku sektori hankija või avaliku sektori hankija nimel tegutseva hanketeenuse osutaja töötajal, kes on kaasatud hankemenetluse läbiviimisse või võib mõjutada selle menetluse tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib hankemenetluse kontekstis käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.“ Eeltoodust järeldub, et RHS § 98 lg 6 peab sätte osa „...pakkuja või taotleja puhul esinevad vastandlikud huvid, mis võivad avaldada negatiivset mõju hankelepingu täitmisele“ tähenduses silmas olukordi, kus avaliku sektori hankija või avaliku sektori hankija nimel tegutseva hanketeenuse osutaja töötajal, kes on kaasatud hankemenetluse läbiviimisse või võib mõjutada selle menetluse tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib hankemenetluse kontekstis käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. Lühidalt öeldes näeb RHS § 98 lg 6 ette olukorda, kus hankija ja pakkuja on seotud isikud, mis direktiivi 2014/24/EL artikli 58 lõike 4 alalõigust 1 tulenevalt on vajalik, „et vältida igasugust konkurentsi moonutamist ja tagada kõigi ettevõtjate võrdne kohtlemine.“ RHS § 98 lg 6 saab kohaldada eesmärgipäraselt ainult konkurentsi moonutamise vältimiseks ja kõigi ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks; − Vastustaja toob kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsuses välja, et edukas pakkuja tugineb alltöövõtja Tarrest LT OÜ (11988463) pädevusele ning on tsiteerinud RHS § 103 lg 1 ja 2 sisu, mis kehtestavad teise isiku vahenditele tuginemise lubatavuse. Hankija on leidnud, et Tarrest LT OÜ kõrvaldamise aluseid ei esine, seega on hankija leidnud, et kaebaja on tõendanud oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele konkreetse hankelepingu täitmise raames teise ettevõtja vahendite alusel, sõltumata õigusliku suhte iseloomust selle ettevõtjaga;
6 (18)
− Väide, et kaebajal on olnud probleeme alltöövõtjatele tähtaegselt tasu maksmisega, on ebaõiguse ja tõendamata ning kaebajale ei ole teada, millistele andmetele hankija tugineb; − Kaalutlusvead on ka tööde mahtudele tuginemisel. Vastustaja põhjendusest nähtub, et tema andmetel on hankelepingu täitmise osakaalud järgnevad: remont-restaureerimistööd 64%, elekter 15%, nõrkvool 4,2%, küte-ventilatsioon 5,8% ja sisustus 11%. Sellega on hankija möönnud, et vähemalt 36% hanke mahust ei moodusta remontrestaureerimistööd. Samas ei ole kusagil täpselt määratlenud, millistest kriteeriumitest tulenevalt peaksid pakkujad remont-restaureerimistööd kvalifitseerima. Vastustaja heidab kaebajale ebakohaselt ette, et kaebaja on märkinud selliste tööde osakaaluks 50% ja hankijale jääks nagu selgusetuks, kuidas täidetakse puuduv remontrestaureerimistööde osa ehk 14% hankelepingu mahust. Seda olukorras, kus vastustaja ise ei ole esitanud remontehitustööde kvalifitseerimise täpseid alused ja sellest tulenevat nende konkreetsete tööde mahtu. Igale keskmiselt mõistlikule isikule peaks olema arusaadav, et ükski pakkuja ei osale hankemenetluses pakkumusega, mille kohaselt täidab selle vaid 86% ulatuses. Kui vastustaja nägi, et kaebaja on teinud vea tööde mahtude esitamisel ja hankija ise ei olnud määratlenud remont-restaureerimistööde mahu osas täpseid kvalifitseerimise aluseid, siis oleks vastustaja pidanud küsima lisaandmeid või õigel ajal korrigeerima vastavalt hankedokumente; − Vaidlustuskomisjon ei ole vastustaja otsust kaebaja kvalifitseerimata jätmise kohta üldse hinnanud.
6.3.Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine toimus üksnes sel põhjusel, et kaebaja hankemenetlusest kõrvaldati. Kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise korral ning tema kvalifitseerimise korral osutuks kolmanda isiku pakkumuse asemel edukaks kaebaja pakkumus. Seega tuleb vastustaja otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta tühistada.
7.Vastustaja (hankija) seisukoht
7.1.Hankemenetlus viidi läbi pöördmenetlust (RHS § 52 lg 3) kasutades. Selle tulemusel tunnistati esmalt kaebaja pakkumust vastavaks ning pakkumuste hindamise ja võrdlemise tulemusel ka edukaks, kuid kaebajal tuli hankijale esitada tõendid ja kinnitused kõrvaldamise aluste kontrolliks ning kvalifitseerimiseks. Vastustaja koostas otsused registrivormidel ning registrivormid kajastavad ka varem tehtud samasisulisi otsuseid, kuna algandmeid ei ole võimalik registrivormidelt kustutada. Keerulisemate otsuste puhul (nii nagu antud juhul) on vormid kohmakad, kuid kõik otsused on kokkuvõttes kõikidele arusaadavad. Lisaks koostas vastustaja 25.02.2022 eraldiseisva dokumendi „Hankija otsus“, mis sisaldab kontrolli tulemusi ja põhjendusi.
7.2.Otsus kaebaja hankemenetlusest kõrvaldada on õiguspärane alljärgnevatel põhjendustel: − Kuressaare linnuse konvendihoone restaureerimine on seotud Euroopa Liidu struktuurifondide toetusega (Projekti nimi ja identifitseerimise number: „Saaremaa Muuseumi kaasajastamine. I etapp- sissepääsu ja I korruse väljaarendamine“, 20142020.5.04.21-0483) ja ehitustööde hankelepingu täitmise tähtaeg ühtib projekti lõpetamise tähtajaga, siis on vastustaja jaoks väga oluline hankelepingu tähtaegne täitmine. Tähtaja ületamine võib kaasa tuua rikkumismenetluse ehk finantskorrektsiooni; − Kaebaja varasemad rikkumised olid vastustaja hinnangul olulised.
7.3.Otsus jätta kaebaja kvalifitseerimata on samuti õiguspärane järgmistel põhjustel:
7 (18)
− Pakkuja kvalifitseerimise eesmärk on leida usaldusväärsed ja majanduslikud tugevad pakkujad, kes on võimelised hankelepingut täitma; − Kaebaja ei oma sarnase ehitustöö kogemust (remont-restaureerimistööd on 14% osas katmata), ta tugineb üksnes alltöövõtja Tarrest LT OÜ pädevusele, ehitustöid juhib alltöövõtja Tarrest LT OÜ projektijuht, üle 85% hankelepingu täitmise mahust teostatakse alltöövõtjate poolt ning kaebajal on olnud probleemne alltöövõtjatele tähtaegselt tasu maksmisega; − Välistatud ei ole huvide konflikt alltöövõtja ka kaebaja vahel, kuna alltöövõtumahud on ebaselged, siis see võib avaldada negatiivset mõju hankelepingu täitmisel. Lisaks on remontrestaureerimistööde osas on 14% hankelepingu mahust katmata ning kuna kaebajal puudub sarnase ehitustöö kogemus, siis ka selle peaks täitma alltöövõtja. Sellises olukorras tekivad vastandlikud huvid peatöövõtja ja alltöövõtja vahel; − Kaebaja eitab täitemenetluse toimumist, aga vastustajale teadaolevalt on kaebaja osas algatatud täitemenetlus. Kaebaja võlgnevused mõjutavad negatiivselt hankelepingu täitmist; − Hankedokumendi punktis 8.2 on toodud välja, et kui pakkuja soovib esitada ühispakkumust, siis peab peapakkujal olema vähemalt üks sarnase töö kogemus. Praegusel juhul tugineb kaebaja 100% alltöövõtja kogemusele. Hankija ei ole varem kokku puutunud olukorraga, kus ehitustööde pakkumuse esitab ehitusettevõtja, kes ainult vahendab ehitustööd alltöövõtu korras. On ilmselge, et hankija soov on leida hankelepingu täitmiseks ehitusettevõtja, kes omab sarnase ehitustöö kogemust ning on võimeline hankelepingut täitma nõuetekohaselt ja tähtaegselt.
7.3.RHS § 98 lg 5 sätestab, et kvalifitseerimata jäetud pakkuja ei osale edasises riigihankes. Kuna kaebaja ei osale edasises riigihankes, siis tegi hankija uue otsuse, millega tunnistas edukaks kolmanda isiku pakkumuse.
7.4.Kaebaja ei ole pikendanud pakkumuse jõusoleku aega omal algatusel ning vastavat ettepanekut ei saanud vastustaja kaebajale teha. Seega ei ole kaebaja pakkumus enam jõus ning ka kaebuse võimalik rahuldamise korral tuleks teha hankijal vaidlustatud otsusega samasisuline otsus. Samasisulise otsuse tegemine on menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes üheks kaebuse rahuldamata jätmise aluseks.
8.Kolmanda isiku seisukoht
8.1.Vastustaja ei ole rikkunud riigihangete üldpõhimõtteid ning hankija otsused ja vaidlustuskomisjoni otsus on õiguspärased. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Struktuurivahendeid kasutades on oluline, et hankelepingut täidetakse nõuetekohaselt ja tähtaegselt, kuna tähtaegade ületamine võib tuua kaasa olulise kahju tekkimise ja struktuuritoetuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest tingitud kulude abikõlbmatuse.
8.2.Vastustaja otsus kaebaja hankemenetlusest kõrvaldada on õiguspärane alljärgnevatel põhjustel: − Kaebaja ei eita, et riigihangete registris on vähemalt kaks hankelepingut, millega on seotud kaebaja vastu esitatud leppetrahvi nõue. Samuti ei ole vaidlust, et vastustaja küsis varasema hankija hinnangut viidatud rikkumiste osas. Vastustaja on viidatud asjaolusid ja kõnesoleva hanke eseme suhtes olulisi asjaolusid hinnates leidnud, et tegemist on rikkumistega, mis võimaldavad kaebaja hankemenetlusest kõrvaldada;
8 (18)
− Hankelepingu rikkumise korduvusena käsitletakse kehtivas õiguspraktikas olukorda, kus pakkuja on eelnevat hankelepingut rikkunud vähemalt kaks korda, mille puhul rakendati õiguskaitsevahendeid; − Vastustajal on oluline avalik huvi lepingu tähtaegase täitmise suhtes ning hankija tuvastas õigesti, et kaebaja on varasemalt oluliselt ja pidevalt rikkunud hankelepingu olulist nõuet; − Hinnang, millist rikkumist tuleb pidada oluliseks või pidevaks, ei ole seotud kindlate mõõdetavate asjaoludega, vaid sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest ning vajaduspõhiselt. Rikkumine on oluline, kui pakkuja on mõne eelneva hankelepingu puhul rikkunud sellist lepingutingimust või rikkunud lepingut sellisel viisil, mille välistamise suhtes on jooksvat hanget läbiviival hankijal eriline või oluline huvi. Hankelepingu puhul on oluliseks rikkumiseks igasugune varasem sellise lepingutingimuse rikkumine, mille suhtes hankijal on oluline huvi (nt kõik rikkumised, mille tulemusena võib hankijale tekkida majanduslik kahju); − Vastustaja nõustus Saarema Vallavalitsuse seisukohaga hooldekodu ja lasteaia hankelepingute rikkumisel ning pidas neid rikkumisi samuti oluliseks ja pidevaks. Hooldekodu hankelepingu täitmine lükkus edasi ligi 6 kuud ning lasteaia hankelepingu täitmise tähtaeg lükkus edasi üle kahe kuu. Kuna vaidlustalust riigihanget rahastatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuse vahenditest, siis majanduslik-rahalise kahju välistamise huvides on hankijal selge ja oluline (avalik) huvi, et leping täidetakse tähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt oli hankijal ka põhjendatud arvestada pakkuja kõrvaldamisel asjaoludega, et lepingu sõlminud pakkujal puuduksid varasemad olulised rikkumised ehitustööde teostamise tähtaegadest kinnipidamisel; − Oluliste lepingurikkumiste sisustamisel on mh asjakohane lähtuda VÕS § 116 lg-s 2 sätestatud oluliste lepingurikkumiste avatud kataloogist ning hinnangu andmisel, kas tegemist on olulise lepingu rikkumisega või mitte, saab ja tuleb hindamisel arvestada. Saaremaa vallavalitsuse hinnangul olid kaebaja rikkumised hooldekodu ja lasteaia hankelepingute täitmisel olulised. Ehkki mõlema lepingu korral anti kaebajale täiendav tähtaeg rikkumiste kõrvaldamiseks, siis kaebaja rikkumisi ei kõrvaldanud. Tegemist on seega oluline nõude olulise rikkumisega VÕS § 116 lg 2 punkti 1 ja 5 tähenduses. Lisaks nähtub Saaremaa Vallavalitsuse kirjast, et nii hooldekodu kui ka lasteaia õigeaegne valmimine oli olulise tähendusega ning kirja alusel saab väita, et kaebaja kohustuste rikkumise tõttu jäi vald olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Samuti oli või pidi kaebajale olema hästi teada, et rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; − Leppetrahvi vaidlustamine ei ole RHS § 95 lg 4 punkti 8 kohaldamisel siduv. Kaalutlusotsuse tegemisel ei pea vastustaja lähtuma sellest, kas käimas on kohtuvaidlused ja kas leppetrahv on makstud, vaid piisab sellest, et leppetrahvinõue on esitatud; − Vastustaja viis läbi põhjendatud ja kohase kontrollimenetluse, tegutsedes kaalutletult ja proportsionaalset. Vastustaja pöördus selgitustaotlusega varasema hankija poole. Vastustaja otsuse motivatsioonist (kaebuse lisa 2) nähtub, et pakkuja kõrvaldamise aluseks on varasemad hankelepingute rikkumised, mida hankija luges põhjendatult oluliseks pidevaks rikkumiseks RHS § 95 lg 4 punkti 8 mõistes. Otsuse tekstis on ka otsesõnu kirjas, et kaebaja kõrvaldamine hankemenetlusest on hankija kaalutlusotsus; − Isegi kui möönda põhjendamiskohustuse rikkumist, siis on vastustaja otsuse tühistamine välistatud menetlusökonoomia põhimõtte alusel; − Vaidlustuskomisjoni otsus on kaebaja kõrvaldamist puudutavas osas õiguspärane. Vaidlustuskomisjon ei lähtunud palgalt leppetrahvi määramise faktist, vaid hindas nende määramise aluseid ja lepingurikkumise olulisust või pidevust; 9 (18)
− Kaebaja väited, et hooldekodu hankelepingu rikkumise leppetrahvi tasumine oli tingitud soovist tagada õigusrahu on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti on ebaõiged väited koroonapandeemia mõjudest, mis ei ole käsitatavad ka vääramatu jõuna; − Kaebaja ületas lasteaia hankelepingus tähtaega ka lepingusiseselt korduvalt ja oluliselt. Nimelt lepingujärgsed tööd pidid algselt olema teostatud hiljemalt 31.07.2020, kuid seda tähtaega pikendati poolte kokkuleppel. Vastavalt lepingule pidi põhiline kasutusvalmidus olema seejärel saavutatud 25.08.2020. Põhiline kasutusvalmidus ei olnud 25.08.2020 saavutatud. Kasutusluba pidi olema väljastatud 01.09.2020, kuid väljastati alles 08.09.2020. Erinevad välisterritooriumil teostatavad tööd ei olnud ka veel novembris, kui esitati leppetrahvi arve, lõpetatud ja viimased tööd anti töövõtja poolt üle alles 2020 detsembris. Kuna kaebaja poolt viidatud koroonapandeemia asjaolud eksisteerisid juba 31.07.2020, ei saa kaebaja sellest nähtuvalt väita, nagu oleks 31.07.2020 sõlmitud lepingu pikendamisel ja selle tähtajaks täitmata jätmise puhul koroonapandeemia mõjutanud tema käitumist ning olnud ettenägematu. Kaebaja teadis ja pidi juba lepingu kokkuleppel pikendamise ajal teadma, et koroonapandeemia võib mõjutada lepingu täitmist ja pidi sellega arvestama.
8.3.Kaebaja kvalifitseerimata jätmine oli õiguspärane järgmistel põhjustel: − RHS § 98 lg 6 kohaselt ei pea vastandlikud huvid ja nende võimalik mõju olema tõendatud absoluutse kindlusega. RHS § 98 lg 6 kohaselt piisab vastava kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemiseks vastava võimaluse olemasolust; − Kaebaja pakkumuses oli teostatavate tööde mahu ja pakutud allhanke vahel 14% erinevus, mida kaebaja ise katta ei suuda, kuna tal puudub vastav kompetents. Selline töö lõplikes mahtudes kokkuleppe puudumine pakkuja ja alltöövõtja vahel viia olukorrani, kus tööde teostamise käigus tekivad töid teostavate isikute vahel vaidlused selle üle, millises mahus ja mis ülesandeid lepingust tulenevalt keegi täitma peab või millised on selle tulemusena poolte ja hankija ning allhankija omavahelised arveldused. Selline asjaolu võib tuua kaasa olukorras, kus töö võib erimeelsuste tõttu seiskuda, kuna pooltel on vastandlikud huvid. Vastandlike huvide ja sellest lähtuva töö seiskumise vältimine on hankija jaoks arusaadavalt oluline, sest nagu eelnevalt kirjeldatud, on hankijal selgitanud, et tal esineb oluline huvi tööde tähtaegse teostamise suhtes; − Hankija ei ole rikkunud RHS § 103 lg-st 1 tulenevalt kaebaja õigust tugineda teise ettevõtja vahenditele, kuna hankija ei tuginegi eelviidatud normile. Hankija ei ole kolmanda isiku hinnangul analüüsinud, milline on Tesman Ehitus OÜ ja Tarrest LT OÜ omavaheline õigussuhe. Hanke dokumentidest selgub, et pakkumuse koosseisus on teostatava töö osas katmata 14 % spetsiifilist kogemust nõudvatest ehitustöödest (remondi-restaureerimistööd) ja vastav puudujääk võib tekitada loogilise huvide põrkumise pakkuja ja tema allhankija vahel mis võib omakorda viia lepingu täitmise venimiseni – olukord, mille vältimise suhtes on hankijal eriline huvi. Sellele, kuidas alltöövõtja ja pakkuja omavahelisi suhteid on reguleerinud, hankija tähelepanu pööranud ei ole; − Kaebaja läheneb RHS § 98 lg 6 kontekstis väljendile „vastandlikud huvid“ liiga jäigalt, sisustades selle klassikalise väljendiga „huvide konflikt“ ja seda vaid pakkuja võimaliku seosena hankija personali jmt isikute osas. Seejuures jätab kaebaja tähelepanuta, et tema viidatud direktiivi 2014/24/EL artikli 24 sõnastuses kasutatakse sõnu „hõlmab vähemalt“, mis omakorda ei välista ka muid huvide konflikte või vastandlike huvide olukordi. Seetõttu saab ja tuleb teleoloogilist tõlgendamist kasutades asuda seisukohale, et RHS § 98 lg 6 on kohaldatav ka sellistes vastandlike huvide olukordades, mis jäävad väljaspoole klassikalist avaliku-erasektori lubamatu koostööna defineeritavat huvide konflikti; 10 (18)
− Kui nimetatud allhankija „projektijuht“ pidi ehitusobjektil toimima pädeva isikuna ehitusseadustiku § 23 mõistes või muinsuskaitseseaduse § 69 mõistes, on võimalik, et pakkuja ja allhankija vahel tekib töökorralduse puhul huvide vastuolu olukorras, kus allhankija tööde graafik eeldab pakutud projektijuhi (pädeva isiku) puhul töö tegemist mitme erineva objekti vahel või kui hankija poolt viidatud katmata 14 %-lise remondirenoveerimistööde puhul ei olegi võimalik vastavat (pädevat) isikut tööde sujuva läbiviimise korraldamiseks töögraafiku kohaselt kasutada; − Kaebaja on vaidlustuse punktis 63 möönnud, et hankijale selgituste andmisel on jäetud selgitustega katmata 14 % tööde mahust. Kaebaja on selgitanud, et on jätnud hankijale selgituste käigus jaotamata nn „uute ostude“ osa pakkumusest, kuna pakkuja hinnangul ei kuulunud need hankija poolt ette antud tööde jaotuse struktuuri. Hankija soovis saada tööde jaotuse kirjeldust struktuuris remondi-restaureerimistööd, elekter, nõrkvoolutööd, küte-ventilatsioon ja sisustus. Arvestades, et hankija ei soovinud pakkujalt eraldi „soetatavate asjade või materjalide“ infot, tuli keskmisel mõistlikul pakkujal arvestada, et nimetatud soetused tuleb vastavalt soetuse valdkonnale lisada pakkumuse töömahtude juurde. Olukorras, kus kaebaja seda ei teinud, ei ole kohane heita hankijale ette asjaolu, et hankija on arvestanud pakkuja tööde mahu struktuure pakkuja poolt esitatud ulatuses ja jätnud sinna iseseisvalt juurde arvestamata andmed, mida pakkuja ei ole esitanud.
8.4.Kolmanda isiku suhtes tehtud edukaks tunnistamise otsuse tühistamiseks puudub alus, kuna vastav otsus on õiguspärane nii juhul, kui vaidlustus jäetakse rahuldamata täies ulatuses kui ka juhul kui vaidlustus jäetakse rahuldamata kas Tesman Ehitus OÜ hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse või kvalifitseerimata jätmise otsuse tühistamise nõudes. Kolmanda isiku pakkumus on pakkumuste hindamise pingereas järgmine ja seeläbi edukas nii juhul, kui kaebaja on hankemenetlusest kõrvaldatud kui ka juhul, kui kaebaja jääb hankes kvalifitseerimata.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja vaidlustas hankija otsused5, millega ta kõrvaldati riigihanke hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 punkti 8 alusel ning jäeti kvalifitseerimata RHS § 98 lg 6 alusel.
10.Vaidlust ei ole, et hankemenetlus viidi läbi pöördmenetluses (RHS § 52 lg 3). Nimetatud sätte kohaselt võib hankija kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi RHS-is sätestatud korras enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Sellisel juhul tagab hankija, et hankelepingut ei sõlmita sellise pakkujaga, kes oleks tulnud RHS § 95 lõike 1 alusel hankemenetlusest kõrvaldada või kes ei vasta hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele. Sellest normist tuleneb, et pöördmenetluses toimub pakkuja kõrvaldamisalatuste kontroll enne kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrolli ning pärast pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamist. Seega nõustub kohus vaidlustuskomisjoni otsuses tooduga, et kui hankija otsus kaebaja kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 punkti 8 alusel oli õiguspärane, siis ei ole vaja täiendavalt kontrollida, kas hankija otsus kaebaja kvalifitseerimata jätta ning tunnistada kolmanda isiku pakkumus edukaks, oli õiguspärane (RHS § 96 lg 5 ls 2). Sellest tulenevalt hindab kohus esmalt vaidlustatud otsuste õiguspärasust osas, mis puudutavad kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamist. Kui kohus leiab, et kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamine oli õigusvastane, siis hindab kohus seejärel kaebaja kvalifitseerimata jätmise ning kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuste õiguspärasust.
Kaebuse lisad 1 ja 2 11 (18)
Kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuste õiguspärasuse kontroll
11.RHS § 95 lg 4 punkt 8 sätestab, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Direktiivis 2014/24/EL on vastav säte sõnastatud artikli 57 lg 4 punktis g) järgmiselt: avaliku sektori hankija võib jätta ettevõtja hankemenetluses osalemisest kõrvale või liikmesriigid võivad temalt nõuda ettevõtja hankemenetluses osalemisest kõrvalejätmist, kui ettevõtja puhul on esinenud tõsiseid või pidevaid puudujääke varasema riigihankelepingu või avaliku sektori hankijaga sõlmitud varasema hankelepingu või varasema kontsessioonilepingu kohase olulise nõude täitmisel, mille tulemusel on see leping tulnud enneaegselt lõpetada, makstud kahjutasu või rakendatud sellega võrreldavaid sanktsioone.
12.Kuigi hankija otsuste tegemise ajal ei vastanud RHS § 95 lg 4 punkt 8 sõnastuselt direktiivi artikli 57 lg 4 punkti g) mõttele, ning seda on möönnud seadusandja ka RHS-i muutmise eelnõu seletuskirjas6, siis ei välista sätte sõnastus direktiiviga 2014/24/EL kooskõlas olevat tõlgendust. RHS § 95 lg 4 punkti 8 kohaldamist selgitas ka Riigikohus 25.02.2022 otsuses 3-21-1733 ning Riigikohtu otsus lähtub direktiivi eesmärgist ja mõttest. Viidatud lahendis selgitas Riigikohus käesolevas asjas tähtsust omavas osas kokkuvõetult järgmist: − Pakkujat ei saa kõrvaldada ainuüksi leppetrahvi määramise faktist tulenevalt; − RHS § 95 lg 4 punkti 8 kohaldamiseks ei anna alust mistahes lepingurikkumine, vaid selle kohaldamise tingib varasema hankelepingu oluline või pidev rikkumine; − Rikkumise olulisust ei saa hankest kõrvaldamisel hinnata vaid selle kaudu, kui tähtsaks pidas tellija varasemas lepingus rikutud kohustust, millises ulatuses erines lepingu täitmine kokkulepitust ja millised on rikkumise tagajärjed. Neid asjaolusid tuleb hindamisel arvestada; − RHS § 95 lg 4 punkt 8 ja direktiivi 2014/24 art 57 lg 4 p g näevad pakkuja kõrvaldamise täiendavate tingimustena ette asjaolu, et võlgniku suhtes on rakendatud õiguskaitsevahendeid ning puuduvad õiguskaitse kohaldamist välistavad asjaolud või rikkumine ei ole vabandatav; − RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamine ei ole välistatud, kui rikkumise põhjustasid varasema hankelepingu pooled ühiselt või nad olid kokku leppinud realiseerunud riskide jagamises välistatud, kuid neid asjaolusid tuleb pakkuja usaldusväärsuse hindamisel mõistlikult arvestada; − Üldjuhul on pakkujal on tõendamiskoormus rikkumise põhjustamise ja rikkumist vabandavate asjaolude osas; − Hankija peab ettevõtja tegevust hoolikalt ja erapooletult analüüsima, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tõendeid, mh sanktsiooni kohaldamise otsust, ja otsustama proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes, kas tema arvates on ettevõtja vastutav puudujääkide eest; − Vaidlustuskomisjon ja kohus peavad hankija vastavat otsust kontrollides veenduma, et pakkuja õiguste piiramise alusena näidatud oluline või pidev rikkumine on tegelikult aset leidnud, kuid kohus ei otsusta hankeasjas varasema hankelepingu tsiviilõiguslike tagajärgede, sh leppetrahvi määramise õiguspärasuse üle; − HKMS § 158 lg 3 ei piira hankelepingu rikkumise olulisuse kindlakstegemist kohtus; Vt Riigikogus 13.04.2022 vastu võetud ja 05.05.2022 Riigi Teatas avaldatud „Riigi hangete seaduse muutmise ja selle seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu (491 SE) seletuskirja punkt 98 (lk 26), mis on kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/download/a42bba94-c0d6-4d65-9b37-d3b3b292c77b (18.05.2022)
12 (18)
− Pakkuja usaldusväärsuse suhtes seisukoha kujundamine on hinnanguline otsus ning pakkuja kõrvaldamine on kaalutlusotsus. Nende otsustuste aluseks olevad asjaolud, sh lepingu oluline rikkumine, aga tuleb kohtul üle kontrollida täies mahus oma siseveendumuse kohaselt.
13.Vastustaja on kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamist põhjendanud nii riigihanke registri vormil tehtud otsusega7 kui ka täiendava otsusega8. Täiendavas otsuses on toodud välja kaebaja hankepassis9 viidatud rikkumised ning vastustaja otsus kaebaja kõrvaldada. Lisaks on otsuses toodud järgmine otsuse põhjendus: „vähemalt kahel korral on pakkuja ületanud kokkulepitud hankelepingu täitmise tähtaegasid ja maksnud leppetrahvi (korduv rikkumine).“.
14.Kohtu hinnangul ei vasta hankija otsus kaebaja hankemenetlusest kõrvaldada Riigikohtu 25.02.2022 otsuses toodud nõuetele, ehkki sellest nähtub lakooniliselt, et kaebaja kõrvaldamisel pidas hankija oluliseks hankelepingu nõudeks hooldekodu ja lasteaia hankelepingutes sätestatud täitmise tähtaegu ja leppetrahvi nõudeid tähtaegade rikkumise põhjusel ning hankelepingute korduvat rikkumist tähtaegade osas. Lisaks sellele, et hankija otsused ei vasta Riigikohtu 25.02.2022 otsuses toodud nõuetele, ei vasta need ka kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti nõuetele, kuna otsusest ei nähu kaalulutsõiguse teostamist ehk miks tegi hankija valiku kaebaja kõrvaldamise kasuks ja kas see on proportsionaalne ja eesmärgipärane. Samuti ei nähtu sellest, miks välistavad varasemad rikkumised hankija silmis kaebaja usaldusväärsuse. Fakultatiivseid kõrvalejätmise põhjuseid kohaldades peaksid avaliku sektori hankijad pöörama erilist tähelepanu proportsionaalsuse põhimõttele ning arvestama riigihanke läbiviimise üldpõhimõtetega (RHS § 3; 3-21-2760 proportsionaalsus, võrdne kohtlemine, läbipaistvus jne; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2019 otsus nr 3-19-1000, punkt 9). Sama on toonitanud ka Euroopa Kohus 03.10.2019 kohtuotsuse Delta Antrepriză de Construcţii şi Montaj 93, C‐267/18, EU:C:2019:826, punktis 29. Euroopa Kohus tõi viidatud otsuses välja, et hankija peab hoolikalt ja erapooletult analüüsima, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tõendeid, muu hulgas lepingu lõpetamise otsust, ja otsustama proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes, kas tema arvates on see ettevõtja vastutav talle hankelepingust tuleneva olulise kohustuse järgimisel tekkinud tõsiste või pidevate puudujääkide eest, mis võisid põhjustada asjaomase ettevõtjaga usaldussuhte katkemise. Lisaks rõhutas Euroopa Kohus 03.06.2021 kohtuotsuse Rad Service jt, C-210/20, ECLI:EU:C:2021:445, punktis 40, et proportsionaalsuse põhimõte kohustab hankijat läbi viima individuaalse hindamise. Eelnevast tulenevalt on vastustaja otsused, millega kaebaja hankemenetlusest kõrvaldati põhjendamispuudusega ning formaalselt õigusvastased. Et otsused oleksid võinud olla paremini motiveeritud on möönnud vastustaja ka ise vaidlustusmenetluses10.
15.Riigikohus selgitas 29.11.2021 otsuse nr 3-3-1-29-12 punktis 20, et haldusakti tühistamata jätmine on võimalik ka põhjendamispuudustega haldusakti korral, kui haldusorgan tõendab, et haldusaktist välja jäetud põhjendustest juhinduti juba haldusakti andmise ajal. Kohtu hinnangul on viidatud Riigikohtu seisukoht kohaldatav ka hankemenetluses tehtud otsuste vaidlustamisel vaidlustus- ja kohtumenetluses. Küll aga märgib kohus, et sellises olukorras tuleb hankijal tuua puuduolevad põhjendused välja juba vaidlustusmenetluses.
16.Vastustaja täiendas otsuse aluseks olevaid seisukohti vaidlustusmenetluses ning tõi välja, et kuna hankelepingu rahastamist finantseeritakse struktuuritoetustest, siis on oluline hankelepingu tähtaegne täitmine, kuna täitmise tähtaja ületamine võib tuua kaasa rikkumismenetluse ja Kaebuse lisa 1, lk 1 ja lk 4. Kaebuse lisa 2.
finantskorrektsiooni kohaldamise11. Lisaks võttis vastustaja vaidlustuse vastuses kokku Saaremaa Vallavalitsuse kirja, viidates seejuures ka rikkumistele, millele otsuses otsesõnu ei viidatud12. Ka selgitas hankija, et vaidlustatud leppetrahv ei välista usaldusväärsuse hindamist13.
17.Ehkki otsuses ei ole sõnaselgelt toodud välja, et vastustaja hinnangul on hankelepingu täitmise tähtaja rikkumine oluline rikkumine, siis nähtub see otsusest kaude ning samuti on seda hankija toonitanud vaidlustuse vastuses. Kohus märgib, et vaidluste vältimiseks ei ole hankijal keelatud juba riigihanke alusdokumentides tuua välja, milliseid varasemate hankelepingute rikkumisi peab hankija RHS § 95 lg 4 punkti 8 tähenduses oluliseks. Sellisel juhul on võimalik pakkujatel juba selle asjaoluga ka arvestada.
18.Kohtu hinnangul on täidetud ka eeldus, et pakkuja suhtes on kohaldatud õiguskaitsevahendeid. Vaidlust ei ole, et kaebaja suhtes on Saaremaa Vallavalitsus kohaldanud kahel juhul leppetrahvi. Oma olemuselt on leppetrahv kokkuleppeline õiguskaitsevahend 14. Kohus nõustub vaidlustuskomisjoni otsuses ning hankija ja kolmanda isiku seisukohtades toodud seisukohaga, mille kohaselt leppetrahvi vaidlustamine ei välista sellega arvestamist RHS § 95 lg 4 punkti 8 kohaldamisel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2020 otsus nr 3-20-80, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika). Asjaolu, et kaebaja ei ole sanktsioonide kohaldamisega nõustunud, ei mõjuta kohaldatud sanktsioonide kehtivust (vt ka Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne, § 95 lg 4 punkti 8 kommentaar, punkt 77). Kuigi hankijal on RHS § 95 lg 4 punkti 8 kohaldamisel uurimispõhimõttest lähtuvalt kohustuse selgitada välja asjas tähtsust omavad asjaolud (Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2020 otsuse nr 3-20-80 punkt 27 ning 11.06.2020 otsuse 3-20-334 punktid 14 ja 16), siis ei pea hankija teostama kohaldatud sanktsiooni täieulatuslikku tsiviilõiguslikku analüüsi (Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 3-18-753 punkt 19) ega otsustama leppetrahvi määramise õiguspärasuse üle (Riigikohtu 25.02.2022 otsus asjas 3-221733). Seejuures ei ole hankijal keelatud lähtuda ka kohtulahenditest, mis määratud leppetrahvi osas on tehtud, ehkki see ei välista hankija individuaalse hindamise kohustust. Eelviidatud nõuded on hankija hankemenetluses ka täitnud ning see nähtub muu hulgas ka kirjavahetusest Saaremaa Vallavalitsusega, kus rikkumisi piisavalt üksikasjalikult kirjeldatud, et hankija sai otsustada, kas rikkumised on tema hinnangul olulised ning kas kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamine on lubatav.
19.Vaidlust ei saa olla, et otsusest ei nähtu miks vastustaja hinnangul ei saa kaebaja rikkumisi hooldekogu ja lasteaia hankelepingu tähtaegselt täitmata jätmisel lugeda vabandatavaks. Ehkki selliseid põhjendusi otsusest ei nähtu, siis ei välista see siiski kohtulikku kontrolli, kuna kaebaja on hankelepingute rikkumisega seotud asjaolud kaebuses välja toonud.
19.1.Hooldekodu riigihankes toob kaebaja välja, et ventilatsiooniagregaadi tarne ei hilinenud temast tulenevalt15. Samuti leiab kaebaja, et ta ei rikkunud hooldekodu hankelepingut oluliselt ning lepingu rikkumist või selle rikkumise olulisust ei tõenda asjaolu, et hooldekodu elanikud pidid ventilatsiooniseadmed hilinenud paigalduse tõttu pikemalt viibima kehvemates oludes16. Leppetrahvi maksmisega nõustus kaebaja vaid õigusrahu huvides ja kohaldatud leppetrahv oli
VAKO toimikus olev hankija vastus vaidlustusele, punkt 22. VAKO toimikus olev hankija vastus vaidlustusele, punktid 16 ja 20
VAKO toimikus olev hankija vastus vaidlustusele, punktid 17–19
Vt ka Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I; § 158, punkt 4.1.1
Kaebuse punkt 2.4.38
Kaebuse punkt 2.4.39
14 (18)
lepinguga võrreldes väga väike (ca 1%)17. Samuti ei ületatud hooldekodu tööde puhul lepingu täitmise tähtaega 6 kuud, kuna kasutusloa saamine ei olnud kaebajaga sõlmitud lepingu ese. Kaebaja väited, et ventilatsiooniagregaadi tarne hilinemine ei olnud temast sõltuv on paljasõnaline ja tõendamata. Samuti on paljasõnaline ja tõendamata, et kaebaja nõustus leppetrahvi tasuma üksnes õigusrahu huvides. Saaremaa Vallavalitsuse kirjast nähtub, et kaebaja viivitas ventilatsiooniseadme tellimuse esitamisega arvestuslikult 48 päeva ning kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et vallavalitsuse kirjas toodu oleks väär. Ka kaebaja ise möönab, et ventilatsiooniagregaadi tarne tingis hankelepingu täitmise tähtaja edasi lükkamise18. Samuti ei ole kaebaja ümber lükanud Saaremaa Vallavalitsuse 30.08.2019 leppetrahvi nõudes toodud väiteid19, mille kohaselt oli hooldekodu hankelepingu tööde teostamise algne tähtaeg 31.01.2019 ning ventilatsiooniseadmete paigaldamiseks ning mõnedeks teostamata ehitustöödeks andis vallavalitsus kaebajale lisaaja kuni 31.03.2019. Reaalselt allkirjastati kõigi lepingujärgsete tööde lõppakt alles 23.09.2019. Eelnevast tulenevalt on kaebaja korduvalt rikkunud on ühe hankelepingu täitmise kestel selles määratud tähtaegu ning kohtule ei nähtu asjaolusid, mille alusel võiks väita, et kaebaja tegevus hooldekodu hankelepingu täitmisel oleks olnud selline, et teda võiks pidada usaldusväärseks partneriks analoogsete ehitustööde töövõtulepingute täitmisel.
19.2.Lasteaia hankelepingu täitmise tähtaja rikkumist põhjendab kaebaja koroonapandeemiaga20 ning asjaoluga, et kasutusluba saadi 01.09.2020 asemel 08.09.202021. Samuti toob kaebaja välja, et vallavolikogu liikme ja ehituskomisjoni esimehe sõnul ja kinnitusel ei ole leppetrahvi lepingu rikkumise eest põhjust oodata22. Kohtule ei nähtu, et lasteaia hankelepingu rikkumisel võiks leppetrahvi kohaldamist pidada kuidagi õigusvastaseks või alusetuks või pidada kaebaja rikkumisi hankelepingu tähtaegsel täitamata jätmisel vabandatavaks. Lasteaia hankelepingust tulenevalt oli põhilise kasutusvalmiduse tähtaeg 29.06.2020 ning lõpliku kasutusvalmiduse tähtaeg 31.07.2020 23. Vaidlust ei ole, et kokkuleppeliselt pikendati põhilise kasutusvalmiduse tähtaega kuni 25.08.2020 ning lõplikku kasutusvalmiduse tähtaega kuni 01.09.202024. Seega ei saa olla vaidlust, et algses hankelepingus toodud tähtajaks kaebaja hankelepingut täita ei suutnud. Kohtu hinnangul on kaebaja väited koroonapandeemiast ning selle mõjust tõendamata. Ehkki 2020. aasta kevadel kehtisid ranged piirangud (sh piirangud Saaremaale saamisele), siis 2020. aasta suvel piirangud lõppesid ning need ei saanud ehitustööde teostamist takistada. Lisaks märgib kohus, et kaebaja väited, et lasteaia hankelepingu täitmisel ei saa pidada tähtaja rikkumist oluliseks, kuna kasutusluba väljastati 01.09.2020 asemel 08.09.2020, ei ole lõpuni ausad. Nimelt jätab kaebaja tähelepanuta, et kasutusluba väljastati märkusega, et täiendav teostusdokumentatsioon lisatakse 10 päeva jooksul haldusakti väljastamisest, kuid seda tehti alles 21.12.202025.
Kaebuse punktid 2.4.41 ja 2.4.42 VAKO toimikus olev hankija täiendava seisukoha lisa 1
VAKO toimikus olev hankija vaidlustuse vastuse lisa 4 lisaks olev lisa 10
Kaebuse punkt 2.4.45
Kaebuse punkt 2.4.46
Kaebuse punkt 2.4.50
Vt VAKO toimikus olev hankija vaidlustuse vastuse lisa 4 lisaks olev lisa 3 „hagiavaldus“ ning selle lisa 1
Vt ka VAKO toimikus olev hankija vaidlustuse lisa 4 lisaks olev lisa 5
Lisaks toimikule kättesaadav ka riigihangete registrist riigihanke 206703 hankelepingu muudatuste alt.
15 (18)
Samuti ei nõustu kohus kaebaja argumentatsiooniga nagu võiks vallavolikogu liikme kiri tõendada, et rikkumine oli väheoluline. Volikogu liige ei esinda hankelepingu täitmisel vallavalitsust (st tellijat) ning ei saa anda lubadusi, mis puudutavad leppetrahvi, selle nõudmist või nõudmata jätmist. Volikogu liige ei saa sekkuda hankelepingu täitmisse ega otsustada Saaremaa vallavalitsuse eest, kas lepingurikkumine on oluline või mitte ja kas leppetrahvi nõutakse või mitte.
20.Eelnevat tulenevalt on tõendatud, et kaebaja on rikkunud varasemate hankelepingute täitmise tähtaegu ning seda ei muuda ka asjaolu, et lepingupartner on võimaldanud hankelepingu täitmise tähtaegade muutmist.
21.Hankija tegevust kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamisel ei muuda õigusvastaseks ka asjaolu, et kaebaja hinnangul ei ole rikkumised olulised. Kohtu hinnangul ei saa RHS § 95 lg 4 punkti 8 tähenduses lepingu rikkumise olulisust tuletada üksnes VÕS §-st 116, mis sätestab näidisloetelu olulistest lepingurikkumistest, või VÕS §-st 647, mis sätestab töövõtulepingu olulise rikkumise. Kohus nõustub kolmanda isiku seisukohaga, mille kohaselt hinnang, millist rikkumist tuleb pidada oluliseks või pidevaks, ei ole seotud kindlate mõõdetavate asjaoludega, vaid sõltub konkreetse juhtumi asjaoludes. Rikkumine on oluline, kui pakkuja on mõne eelneva hankelepingu puhul rikkunud sellist lepingutingimust või rikkunud lepingut sellisel viisil, mille välistamise suhtes on jooksvat hanget läbiviival hankijal eriline või oluline huvi. Hankelepingu puhul on oluliseks rikkumiseks igasugune varasem sellise lepingutingimuse rikkumine, mille suhtes hankijal on oluline huvi (nt kõik rikkumised, mille tulemusena võib hankijale tekkida majanduslik kahju). Seega saab lepingu oluline rikkumine RHS § 95 lg 4 punkti 8 tähenduses tuleneda ka sellest, et rikutud on hankelepingu täitmise tähtaega. Võttes aluseks riigihanke üldpõhimõtted (läbipaistvus, võrdne kohtlemine, konkurentsi efektiivne ärakasutamine), siis võib juba hankelepingu täitmise tähtaja rikkumisi iseenesest pidada oluliseks rikkumiseks. Ei saa olla vaidlust, et hankelepingu täitmise tähtaeg võib mõjutada nii pakkujate ringi kui ka pakkumuse hinna kujunemist. Praegusel juhul on hooldekodu hankelepingu täitmise tähtaeg pikenenud ca 6 kuud ning lasteaia hankelepingu täitmise tähtaeg algsega võrreldes ka ca 6 kuud. Samuti ei muuda hankija otsust kaebaja kõrvaldamiseks õigusvastaseks see, et teised hankijad ei ole kaebaja kõrvaldamist põhjendatuks pidanud. RHS § 95 lg 4 punkti 8 kohaldamine on hankija kaalutlusõigus ning selle kohaldamist hindab iga hankija individuaalselt. Seejuures märgib kohus, et ka sama hankija võib hankelepingu eripärasid arvestades leida, et ühel juhul on isiku kõrvaldamine põhjendatud ning teisel juhul mitte.
22.Kohus ei nõustu hankijaga, mille kohaselt ei või pidev lepingu rikkumine olla korduv lepingu (sh ka 2 korda toimunud) rikkumine. RHS § 95 lg 4 punkti 8 kohaldamine on võimalik nii olukorras, kus rikkumine võib seisneda nii ühe hankelepingu ühekordses, kuid olulises rikkumises, mitme hankelepingu olulises rikkumises, ühe hankelepingu mitmekordses rikkumises kui ka mitme hankelepingu mitmes rikkumises. Ka ei pea olema rikutud sama hankijaga sõlmitud varasemat hankelepingut, vaid hankija võib toetuda ka rikkumisele, mis on toime pandud mõne teise hankijaga sõlmitud hankelepingu raames. Kas rikkumine on oluline või pidev, on hankija otsustada ja hankija peab kõrvaldamise üle otsustamisel lähtuma riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest, eeskätt proportsionaalsusest ja võrdsest kohtlemisest. Olulisuse või pidevuse sisustamisel on hankijal avar kaalutlusruum ning hankija võib lähtuda igast mõistlikust kriteeriumist. Seejuures märgib kohus, et vaidluste vältimiseks võib hankija sellised kriteeriumid sõnastada ka riigihanke alusdokumentides.
23.Praegusel juhul nähtub hankija otsusest, et hankija hinnangul on kaebaja toime pannud rikkumised korduvad ning see on toimunud vähemalt kahel korral, mil kaebaja suhtes on 16 (18)
kohaldatud lepingu täitmise tähtaja rikkumise eest leppetrahvi. Kohus märgib, et Saaremaa vallavalitsuse kirjast nähtub, et ehkki kaebaja rikkumiste osas on kahel korral rakendatud leppetrahvi, siis tegelikult on kaebaja rikkunud hankelepingute täitmise tähtaegu vähemalt neljal korral ning lisaks on otsuses toodud hankelepingute täitmisel olnud pidevad probleemid tähtaegadest kinnipidamisel. Selle asjaolu on hankija täiendavalt välja toonud nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluses. Seega on tõendatud, et kaebaja on korduvalt (pidevalt) rikkunud hankelepingute täitmise tähtaegasid ning hankija on pidanud seda oluliseks rikkumiseks, mille ärahoidmise vastu on tal hankelepingu finantseerimist arvestades eriline huvi.
24.Õige on kaebaja etteheide, et otsusest ei nähtu sõnaselgelt, et kaebaja varasemad lepingurikkumise välistavad hankija silmis kaebaja usaldusväärsuse. Samuti puuduvad põhjendused selle seisukoha kujunemise ja proportsionaalsuse kohta. Samas on hankija vaidlustus- ja kohtumenetluses selgitanud, et kuna hankelepingut finantseeritakse struktuuritoetustest, siis on hankijal eriline huvi, et hankeleping täidetakse tähtaegselt. Kohtul puudub alus arvata, et vastustaja ei oleks nendest kaalutlustest kaebaja kõrvaldamise otsustamisel lähtunud. Seda, kas isikut saab pidada usaldusväärseks või mitte, on hinnangu küsimus ning asjaoludest nähtuvalt on hankija hinnangul aluseks olevad asjaolud sellised, mis lubavad kahelda, et kaebaja hankelepingu tähtaegselt täidab. Seda kinnitavad kaude ka kaebaja suhtes tehtud kvalifitseerimata jätmise otsuse aluseks olevad asjaolud. Lisaks peab kohus vajalikuks välja tuua, et nt hooldekodu hanke osas märkis kaebaja, et „Usaldusväärsuse taastamiseks on võetud tarvitusele abinõud vastavalt kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 9001:2015 käsiraamatu mittevastavuse ja parendustegevuste protseduurile.“26. Sama kinnitas kaebaja ka lasteaia hankelepingu järgselt, kuid vaidlust ei saa olla, et juba hooldekodu hankelepingu tähtaegselt täitamata jätmise järgselt tarvitusele võetud abinõud ei ole olnud piisavad, et tagada lasteaia hankelepingu tähtaegne täitmine. Seega ei saa ette heita hankijale, et ta ei soovi võtta riski, et hankeleping jääb tähtaegselt täitmata ning tal tuleb seista silmitsi sellest tingitud sanktsioonidega või täiendavate rahaliste kohustustega.
25.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ehkki otsus on põhjendamispuudustega ja formaalselt õigusvastane, siis ei ole see toonud kaasa sisuliselt vale otsuse tegemist, kuna vastustaja on nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluses ära näidanud kaebaja hankemenetluse kõrvaldamise otsuse aluseks olevad põhjendused. Samuti ei ole põhjendamisnõude rikkumine asetanud kaebajat olukorda, kus talle oleks olnud vastustaja otsuse aluseks olevad asjaolud mõistmata ning seeläbi kaebeõiguse teostamine raskendatud. Kaebaja ei ole vaidlustus- ega kohtumenetluses tõendanud ka seda, et ta oleks võtnud tarvitusele meetmeid, mis oleksid piisavad tema usaldusväärsuse tõendamiseks, olenemata RHS § 95 lg 4 punktis 8 sätestatud kõrvaldamise aluse olemasolust (vt direktiivi 2014/24 artikkel 57 lg 6). Vastustaja seisukohti arvestades on ilmne, et ta teeks ka asja uuel läbivaatamisel kaebaja kõrvaldamise kohta samasisulise otsuse. Sellises olukorras ei ole haldusakti tühistamine põhjendatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsus nr 3-20-80, punkt 28).
26.Eeltoodust tulenevalt on hankija lõppjärelduses õiguspäraselt kõrvaldanud kaebaja hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 punkti 8 alusel. Kuna kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus on sisuliselt õiguspärane, siis puudub alus hankija otsuse tühistamiseks vastavas osas. Küll aga märgib kohus, et arusaamatuks jääb, et miks pärast kaebaja hankemenetluses kõrvaldamist otsustas kaebaja siiski teha täiendavalt ka otsuse tema kvalifitseerimata jätmise kohta. RHS § 96 lg 5 sätestab, et hankemenetlusest kõrvaldatud pakkuja ei osale edasises riigihankes. Kuna hankemenetlusest kõrvaldamata pakkuja ei osale edasises riigihankes, siis ei ole kohtul sarnaselt
Vt VAKO toimikust hankija täiendava seisukoha lisa 1 17 (18)
vaidlustuskomisjonile hinnata kaebaja kvalifitseerimata jätmise ning kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuste õiguspärasust. Kaebus jääb rahuldamata.
27.Ehkki Riigikohus on teatud juhtudel pidanud põhjendatuks tunnistada haldusakt otsuse resolutsioonis õigusvastaseks (vt Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12 punkt 25), siis ei pea seda kohus praegusel juhul põhjendatuks. Hinnates kaebaja vaidlustus- ja kohtumenetluse väiteid, siis on ilmne, et ta on mõistnud tegelikult hankija otsuse põhjendusi ning motiveerimise puudused ei ole takistanud tal kaebeõiguse realiseerimist ega ka otsuste mõistmist. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
28.Hankeasjade menetlemist reguleeriv HKMS 28. ptk ei sätesta erisusi menetluskulude jaotamisel. Menetluskulud tuleb seega jaotada üldises, see tähendab HKMS 11. ptk-s sätestatud, korras. HKMS § 108 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse (lg 1) ning kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (lg 2). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus võtab menetluskulude jaotusel arvesse asja mahukust, õiguslikku keerukust, menetlustoimingute arvu ning kohtuistungi ajakulu. Haldusasja ei ole põhjust pidada tavapärasest keerukamaks ning võrreldes VAKO menetlusega on vaidlusaluste küsimuste ring jäänud sisuliselt samaks. Kohtu hinnangul on VAKO otsuse peale kaebusemenetluskulude väljamõistmisel asjakohane kohtupraktika, mille kohaselt ei saa menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes, sest kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.06.2018 otsus asjas nr 3-3-1-73-16, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).
28.1.Vastustaja on taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist summas 2 9373,60 eurot. Vaidlustusmenetluses olid hankija menetluskulud 1 305,60 eurot, millest välja mõisteti 816 eurot. Esmalt märgib kohus, et kohtu hinnangul on vastustaja menetluskulud ülepaisutatud. Arvestades asjaolu, et sisuliselt vastustaja oma seisukohti kohtumenetluses ei täiendanud ning jäädi vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade juurde, siis võib pidada mõistlikeks menetluskuluseks 500 eurot. Küll aga ei pea kohus põhjendatuks selle menetluskulu väljamõistmist kaebajalt, kuna see oleks asjaolusid arvestades (hankija otsuste formaalne õigusvastasus ja kvalifitseerimisotsuse tegemine olukorras, kus kaebaja suhtes on hankemenetlus lõppenud) ebaõiglane ja ebamõistlik.
28.2.Kolmas isik on taotlenud menetluskulude väljamõistmist summas 5 216 eurot. Kohtu hinnangul on kolmanda isiku menetluskulud asja mahtu ja keerukust arvestades ülemäärased. Ehkki kohus möönab, et osaliselt on kolmanda isiku menetluskulude suurus tingitud asjaolust, et kaebus on paljusõnaline ja seisukohti kordav, mistõttu on see omakorda toonud kaasa olukorra, kus kolmanda isiku seisukoht on paljusõnaline, kuid see ei õigusta menetluskulude väljamõistmist taotletud ulatuses. Kohus mõistab, et kolmanda isiku huvi hankija otsuste kehtima jäämise osas on suur, kuid sarnaselt vaidlustuskomisjonile on ka kohus seisukohal, et kuna vaidlustatud oli hankija kaalutlusotsus, siis ei pea kolmas isik asuma tegema hankija esindaja tööd. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebajalt tuleb kolmanda isiku kasuks mõista välja menetluskulu summas 2000 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
18 (18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.