lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-2668/28

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 28.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2668/28
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1900
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KarS § 424 lg 1Mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis ettevaatamatusestVSS § 7 lg 1, 2HKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHMS § 61 lg 1Kehtivuse eeldusedKrMS § 202 lg 7Kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suurVMS § 53VMS § 54 lg 2VSS § 13 lg 1VSS § 74VSS § 75

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2022. a, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2668

Haldusasi

Xi kaebus Politsei-ja Piirivalveameti 14.11.2021 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052248984 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Julia Novodevitšenski von Jung

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta vastustaja taotlus menetluse, sh osaliseks lõpetamiseks rahuldamata.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 30.03.2022. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 14.11.2021 Xi suhtes ettekirjutuse nr 1052248984 Eestist lahkumiseks koos sissesõidukeeluga 3 aastaks (dtl 3): - X on Ukraina kodanik, kes saabus Eestisse töötamise eesmärgil. Isikul oli D-viisa ja lühiajalise töötamise registreering. - 12.11.2021 pidas liikluspolitsei isiku kinni, kuna ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis (lõplik tulemus 0,98 mg/l). Isik tunnistab oma süüd. Ütles, et tegi pärast tööd sõprade ja töökaaslastega šašlõkki ja jõi 4 pooleliitrist lahjat õlut. Enne rooli istumist tundis end normaalselt ja arvas, et on kaine. Isik kahetseb juhtunut. - PPA tunnistas 14.11.2021 isiku viisa kehtetuks ja lõpetas ennetähtaegselt viisavaba lubatud viibimisaja ja lühendas seda ühekordselt. Seega viibib isik alates 14.11.2021 Eestis ilma seadusliku aluseta. PPA koostab lahkumisettekirjutuse tähtajaga 14 päeva Eestist vabatahtlikult lahkumiseks. Isik on nõus vabatahtlikult Eestist ja Schengeni tsoonist lahkuma. - Isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, mille korral halveneb isiku võime hoida mootorsõidukit oma kontrolli all, mis omakorda suurendab liiklusõnnetuse ohtu. Seega ohustab mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine teiste liiklejate elu, tervist ja vara. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul kaitsmist väärivad isiklikud ja perekondlikud sidemed Eesti Vabariigis või Schengeni alal. Tal on küll Eesti kodanikust tüdruksõber, kellega on kohtunud pool aastat, kuid koos nad ei ela. Isik mär1(5)

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 10.09.20263-26-2467/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-26-2476/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2334/29Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2468/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2646/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20263-26-2624/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
VSS § 9

kis protokollis, et sissesõidukeeld 3 aastat on liiga julm, kuid PPA otsustas, et see on proportsionaalne.

2.X esitas 17.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei-ja Piirivalveameti 14.11.2021 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052248984 tühistamiseks. Põhjendused:
1.Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld on ebaproportsionaalne, kuna kaebajal oli ajutine luba Eestis viibimiseks ja kaebaja faktiliselt töötas Eestis alates 2019. aastast. Ettekirjutus on põhjendamata, kuna viitab vaid normidele, mille kohaselt kaebaja kujutab ohtu Euroopa Liidule.
2.Vastustaja üritas alustada kriminaalmenetlust, kuid prokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse järgmisel päeval pärast õigusrikkumist ja kaebajale määrati rahatrahvi 300 eurot, mille kaebaja tasus. Seega vastustaja kõrgem järelevalveorgan tunnistas, et kaebaja, et kujuta faktiliselt mingit ohtu Euroopa Liidu liikmesriikide avalikule korrale ja julgeolekule.
3.Kaebaja vaidlustas ka teatise viibimistähtaja erakorralise lõpetamise kohta. Kuni teatis on vaidlustatud, ei ole alust nõuda ka kaebaja Eestist lahkumist. Lahkumisel kaob kaebajal ka võimalus vaidlustada teatist ja ta ei saa kohtuistungist isiklikult osa võtta. Seega on kaebaja suhtes kohaldatud meede liiga karm.
4.Rikutud on kõigi asjaolude hindamisel kaalutlusõigust. Karistus on ebaproportsionaalne ühekordse väärteo raskusega, millel puudus mingi tahtlus. Kaebaja on töötanud Eestis üle kolme aasta ja esitanud PPA-le avalduse elamisloa saamiseks. Kaebajal on Eestis tööluba ja ta vajab töötamiseks takistamatut Eestisse sisenemist. Kaebaja taotles esialgset õiguskaitset, et tal oleks võimalik kohtumenetluse ajal Eestis viibida.
3.Vastustaja palub lahkumiskohustuse osas lõpetada haldusasja menetlus, kuna kaebaja on Eestist lahkumisega lahkumisettekirjutuse täitnud. Kaebaja viibis Eestis lühiajalise viibimisõiguse alusel ja pani toime kriminaalkorras karistatava teo. Väide rikkumise ebaolulisuse kohta ei ole asjakohane. Oportuniteedi tõttu lõpetamine tähendab nentimist, et isik on toime pannud kuriteo ja kannab selle eest vastutust. Kriminaalmenetlust ei lõpetatud põhjusel, et isik ei ole tegu toime pannud või tegu ei vasta kuriteo tunnustele. Sõiduki joobeseisundis juhtimine on ohtlik ja vastutustundetu ning sellist käitumist ei saa pidada seaduskuulekaks ega mõistlikuks.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohus leiab, et puudub alus menetluse lõpetamiseks. Kaebaja on küll 14.11.2021 ettekirjutusest tuleneva lahkumiskohustuse täitnud, kuid ettekirjutuse mõju ei ole täielikult ammendunud. Lahkumisettekirjutusega on käesoleval juhul olemuslikult seotud kaebajale seatud sissesõidukeeld (VSS § 7 lg 2). Kui lahkumisettekirjutus osutub õigusvastaseks, langeb sellega ära ka sissesõidukeelu alus.
5.Asja materjalidest nähtub järgmist: Süüteomenetluse kohta - Indikaatorivahendi kasutamise protokolli (dtl 54) kohaselt oli 12.11.2021 toimunud kontrolli tulemus positiivne ja näit 0,99 mg/l. joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt olid kaebajal silmade punetus, silma pupillid suured ja koordinatsioon kergete häiretega (dtl 55). - Tunnistaja ülekuulamise protokolli (dtl 64) kohaselt andis patrullipolitseinik selgitusi, et kodanik oli teada andnud häirekeskusesse võimalikust joobes juhist. Sõidukijuhi stiil oli kahtlust äratav, nimelt kaldus sõiduk teise sõiduritta ja seejärel tagasi. Isiku suust oli tunda tugevat alkoholi lõhna, silmad punased ja koordinatsioon oli kergelt häiritud. - Kaebaja andis kahtlustatavana selgitusi (dtl 70 jj), et jõi 3-4 pudelit õlut, mis ei olnud kange. Enne rooli istumist tundis end hästi, kuigi teadis, et päris kaine ta ei ole. Kaebaja ei tea, miks ta peatati 2(5)

ning enda meelest sõitis ta korralikult. Väga kahetseb juhtumit. See on esimene ja viimane kord, kus läks joobes rooli. Ukrainas ühtegi rikkumist ei ole. - Prokuratuur lõpetas 15.11.2021 määrusega (dtl 6) kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 7 ja § 206 alusel. Kuriteo kvalifikatsiooniks on määratud KarS § 424 lg 1. Isikule määrati kohustuseks maksta riigituludesse 300 eurot ja mitte juhtida alkoholijoobes sõidukit kuni 16.11.2021 (s.o järgmise päevani). Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise kohta: - Kaebaja suhtes koostati 14.11.2021 (dtl 90) viisa kehtetuks tunnistamise otsus, kuna isik kujutab ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele. - Kaebaja esitas 16.11.2021 avalduse viibimisaja ennetähtaegse teatise tühistamiseks (dtl 81). Teatise tekst kattub kaebuses tooduga, mh on välja toodud, et väärteo osas puudus mingi tahtlus ning teatise viibimisaja erakorralise lõpetamise kohta võib teha pärast seda, kui kaebajal ei õnnestu tühistada teatist viibimistähtaja erakorralise lõpetamise kohta. Avalduses on palutud kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist. - PPA teavitas kaebajat 02.12.2021 kirjaga (12.01.2022 vastuse lisa), et esitada tuleb vormikohane avaldus ja tasuda riigilõivu. PPA määras 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. PPA tagastas vaidlustamise avalduse 20.12.2021, selgitades, et kaebajal on õigus teistkordseks läbivaatamiseks pöörduda 30 päeva jooksul Siseministeeriumi poole (samas). PPA andmetel ei ole kaebaja Siseministeeriumile vaideavaldust esitanud. Lahkumisettekirjutuse menetluse kohta - Kaebajat küsitleti lahkumisettekirjutuse menetluse raames (dtl 86 jj). Kaebaja ütluste kohaselt on tal pereliikmed kõik Ukrainas, kuid elukaaslane on Eesti Vabariigi kodanik. Tema andmeid kaebaja politseile ei anna. Koos on nad olnud pool aastat, kaebaja käib tal vahel külas ja suhtlevad. Juhtunu kohta toodu kattub lahkumisettekirjutuses refereerituga. Kaebajal ei ole põhjuseid, miks ta ei saa Eestist lahkuda, kuid ta ei taha seda. Talle meeldib Eestis. Protokolli kohaselt puuduvad isikul vastuväited 3-aastasele sissesõidukeelule. Teda on ühel korral Ukrainas kriminaalkorras karistatud enesekaitsepiiride ületamise eest (kohtuotsuse tegemise aja seisuga üle 10 aasta tagasi).

6.Kohus selgitab, et haldusakt hakkab kehtima reeglina isikule teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest arvates (HMS § 61 lg 1). Haldusakti kehtivust ei peata ka selle vaidlustamine haldusorgani juures või kohtus, kui seadus sellist tagajärge ette ei näe. Küll aga võib haldusorgan või kohus haldusakti kehtivuse või täitmise peatada, mida käesolevas asjas tehtud ei ole. Ka VSS § 13 lg 1 sätestab, et lahkumisettekirjutus kehtib ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni. Asjas nähtub läbivalt, et kaebaja on saanud PPA otsustest samal päeval teada.
7.Kaebaja suhtes 14.11.2021 antud viibimisaja lühendamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsus (nagu märgitud otsuses) on kehtiv otsus, mis tähendab, et kaebajal puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Kaebaja ei ole oma vaidlustamise avalduse puuduseid kõrvaldanud ning tänaseks on vaidlustamise võimalused ammendunud. Kohus seetõttu ei hinda ka nimetatud otsust sisuliselt. Kohus märgib üksnes, et VMS § 53 alusel teavitatakse isikut lõpetamise õiguslikust alusest, kuid talle ei avaldata lõpetamise põhjust ega sellega seonduvat teavet.
8.Viibimisaja ennetähtaegsel lõpetamisel on välismaalane kohustatud viivitamata Eestist lahkuma. Lahkumiskohustus võidakse viivitamata täita väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras (VMS § 54 lg 2). Kui isikul puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks, tehakse talle lahkumisettekirjutus Eestist lahkumiseks (VSS § 7 lg 1). Kaebaja ei kuulu seadustamisettekirjutuse võimalike adressaatide hulka (VSS § 9). Kohtule ei nähtu asjast muid asjaolusid, mis võimaldaksid jätta lahkumisettekirjutuse tegemata. 3(5)
9.VSS § 74 sätestab, et lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates (lg 1). Kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks (lg 3). Sissesõidukeelu võib humaansetel kaalutlustel jätta kohaldamata (lg 4). Eeltoodust tulenevalt on sissesõidukeelu kohaldamine kaalutlusotsus, kus tuleb kaaluda nii isikule tekkivaid riiveid kui ka vastanduvat avalikku huvi. Välismaalasel puudub põhiõigus Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks. Selline õigus võib tekkida juhul, kui ennekõike päritoluriigis on isiku elu ja tervis ohus. Kohus märgib, et hindab siinkohal sissesõidukeelu kohaldamist 14.11.2021 seisuga, ega hinda seega hetkel Ukrainas toimuvat. Ka tuleb arvestada isiku perekondlikke sidemeid Eestis. Vastustaja on haldusaktis toonud välja, et kaebajal on tüdruksõber, kuid ta ei ela temaga koos. Ka kaebaja küsitlemisest haldusmenetluses (dtl 86 jj) nähtub, et kaebaja nimetab, et tal on elukaaslane, kelle nime ta PPA-le ei esita, ning kaebaja käib tüdruksõbral vahel külas. Seega ei ole tegemist püsiva kooseluga, mis võiks anda tugevama kaitse sissesõidukeelu kohaldamise vastu. Vaatamata varasemale kahetsusele, et ta joobes päi sõidukit juhtis, on kaebaja kohtumenetluses pisendanud oma tegevust väärteoks, mille osas puudus kaebajal tahtlus. Kaebaja kohtumenetluses esitatud selgitused pigem kinnitavad, mitte ei lükka vastustaja järeldust ümber. Joobes peaga sõiduki juhtimine on üldohtlik kuritegu (KarS § 424), millega seatakse ohtu ennast ja teisi, sh inimeste elu, tervis ja vara. Purjus peaga sõiduki juhtimine on Eesti ühiskonnas tõsine probleem, millega on olnud viimasel ajal seotud väga kurvad liiklusõnnetused. Seetõttu on lubatud ka vastustaja kategoorilisem hinnang, andmaks ka ühiskondlik signaal, et selline tegevus ei ole lubatav. Indikaatorvahend näitas tulemust 0,98 mg/l. Kaebaja andis kahtlustatavana selgituse, et ta teadis, et ei ole päris kaine ning enda meelest sõitis korralikult. Kaebaja joovet ei tuvastatud korralise kontrolli, nt kampaania „Kõik puhuvad“ raames, vaid kaebaja sõiduviisi tõttu helistas tuvastamata isik häirekeskusesse. Seega pidi kaebaja sõidustiil olema pikemaajalisem ja ka äärmiselt häiriv. Ka patrullipolitseinik selgitas, et sõidustiil oli kahtlust äratav ja sõiduk kaldus vastassuuna vööndisse. Joobeseisundi saavutamine ei saa reeglina toimuda isikule tahtmatult, sh kaebaja on ise kinnitanud, et jõi mitu pudelit õlut. Ka seejärel rooli istumine saab olla reeglina tahtlik. Asjas ei nähtu asjaolusid, et kaebaja oleks autorooli sattunud oma tahtest sõltumata. Kaebaja teguviisi üldohtlikkust suurendavad asjaolud, et kaebaja küll möönis, et ta ei ole päris kaine, kuid istus ikkagi rooli; ning kaebaja ise ei saanud aru, et tema koordinatsioon on joobeseisundi tõttu sedavõrd häirunud, et ka välisele vaatlejale on tema sõiduviis kahtlane, sh ta kaldub sõidukiga vastassuunavööndisse. Kriminaalmenetluse lõpetamise osas märgib kohus, et see otsustati järgmisel päeval pärast lahkumisettekirjutuse tegemist ja sissesõidukeelu kohaldamist. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle tegemise aja seisuga. Kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui süü ei ole suur, tähendab siiski, et kaebaja on teo toime pannud. Üheks kaalutluseks on ka avaliku menetlushuvi puudumine. Kohus peab tõenäoliseks, et kriminaalmenetlus lõpetati lahkumisettekirjutuse tõttu, st puudub menetlushuvi menetluse jätkamiseks, kui isikul on kohustus Eestist lahkuda. Eeltoodule viitab ka määrusega kaebajale seatud kohustus – mitte juhtida alkoholijoobes sõidukit kuni 16.11.2021 (s.o järgmise päevani). Muu mõistlik põhjendus, miks pidanuks kaebajale seatud kohustus olema sedavõrd lühikese tähtajaga, kohtule ei nähtu. Ainuüksi kaebaja soov jätkata Eestis töötamist, mis ei ole välismaalase subjektiivne õigus, ei kaalu üles kaebaja teo üldohtlikkust; sh et kaebaja istus teadlikult mittekainena rooli ega saanud ka siis aru, et ta seab teisi inimesi ohtu. Seetõttu on vastustaja lõppjäreldus õige ning puuduvad asjaolud, mis õigustaksid lühema tähtaja määramist. 4(5)
10.Kohus märgib, et kaebajal on võimalik taotleda sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist, kuivõrd ta on lahkunud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul (VSS § 75). Taotlus tuleb esitada koos tõenditega PPA-le, kes edastab selle lahendamiseks Siseministeeriumile. Ka ei ole sissesõidukeelu olemasolu takistuseks taotlemaks kaebajal kui välismaalasel rahvusvahelist kaitset, sh ajutist kaitset.
11.Kohus jätab kaebuse rahuldamata ja HKMS § 108 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20263-26-2626/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20263-26-1949/19Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja