T.R. kaebus tühistada Muinsuskaitseameti 27.07.2020 otsus nr 5.1-15/14-2, millega tagastati T.R. vaie, ja tagastada T.R.le Muinsuskaitseameti 06.07.2020 kirja nr 5.1-15/14 „Teade sunniraha rakendamisest. Hoiatus uue sunniraha rakendamisest“ resolutsiooni p 1 alusel rakendatud sunniraha summas 300 eurot ning sellega seoses tasutud kohtutäituri tasu summas 72 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – T.R., volitatud esindaja O. R. Vastustaja – Muinsuskaitseamet, volitatud esindajad Merike Peterson ja Marko Djagilev
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 11.02.2022 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kanepi vallas, Jõksi külas aadressil Hinni asuv „Hinni talu rehielamu“ on kultuuriministri 12.08.1999 määrusega nr 17 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ (RTL 1999, 122, 1666) tunnistatud ehitismälestiseks (mälestise nr 23671).
2.Muinsuskaitseamet (MKA) kooskõlastas 08.01.2015 „Hinni talu rehielamu restaureerimise põhiprojekti“. Projekti kooskõlastusest 2 aasta ja 6 kuu möödumisel juhtis MKA järelevalve korras rehielamu omaniku tähelepanu hoone halvale seisukorrale ja selle süvenemisele. Koostati tegevuskava hädavajalike tööde tegemiseks.
3.Hinni talu omanik T.R. andis 05.08.2019 MKA-le teada, et on alustanud hoonete lahtivõtmist ja taaskasutuseks sobiva ehitusmaterjali korrapärast ladustamist.
4.MKA hindas 06.08.2019 olukorda kohapeal ning tuvastas, et mälestiselt „Hinni talu rehielamu“ on 90% ulatuses eemaldatud katusekate, mistõttu ei ole enam takistatud sadevete pääsemine mälestiseks olevasse palkhoonesse ning eksisteerib oht, et mälestise avariiline seisund võib veelgi halveneda. MKA peatas 06.08.2019 kirjaga nr 1.1-7/2002-1 tööd, sh hoone lahtivõtmise, mälestisel „Hinni talu rehielamu“.
5.T.R. esitas MKA-le vaide, mille MKA jättis 19.08.2019 vaideotsusega nr 1.1-7/2002-3 rahuldamata.
6.MKA koostas 19.09.2019 T.R. ettekirjutuse ja sunnivahendi rakendamise hoiatuse, kuna MKA tuvastas 03.09.2019, et 06.08.2019 antud korraldus ei mõjutanud T.R., kes jätkas õigusvastaselt Hinni talu rehielamu lahtivõtmist. MKA kohustas ettekirjutusega T.R. hoiduma kultuurimälestisel töödest ja tegevustest, mis on vastuolus muinsuskaitseseadusega (MuKS) ja hoiatas, et ettekirjutuse rikkumise korral võidakse rakendada sunniraha 1000 eurot. Samuti kohustas MKA T.R. paigaldama rehielamu säilinud hooneosadele ja laudale katused tähtajaks 27.09.2019, et kaitsta kultuurimälestisi ja nende osasid sademete eest. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral tähtajaks 27.09.2019 võis MKA rakendada sunniraha 500 eurot ja tähtajaks 04.10.2019 sunniraha 1000 eurot.
7.T.R. pöördus oma õiguste kaitsmiseks kohtu poole. Tallinna Halduskohus menetles haldusasjana 3-19-1841 T.R. kaebust MKA 06.08.2019 ettekirjutuse ja 19.08.2019 vaideotsuse tühistamiseks ning 19.09.2019 ettekirjutuse ja sunnivahendi rakendamise hoiatuse nr 5.1-15/41 tühistamiseks. Riigikohus tegi 13.10.2021 asjas nr 3-19-1841 otsuse, millega jäi kaebus rahuldamata.
8.MKA 06.07.2020 kirjaga nr 5.1-15/14 „Teade sunniraha rakendamisest. Hoiatus uue sunniraha rakendamisest“ rakendati T.R. suhtes sunniraha 300 eurot MKA 19.09.2019 ettekirjutuse mittenõuetekohase täitmise eest. Sunniraha vabatahtliku tasumise tähtajaks määrati 17.07.2020. Ühtlasi tegi MKA 19.09.2019 ettekirjutuse täitmiseks uue sunniraha rakendamise hoiatuse (resolutsiooni p 2). T.R. tuli katta rehielamu ja laut ning nende allesjäänud puitmaterjalist osad ajutiste katustega kaitseks sademete eest. Enne nimetatud ajutiste katuste paigaldamist pidi T.R. vastavalt 23.12.2019 ehitustehnilisele ekspertiisile eemaldama rehielamu kambri laepealselt liiva ja lauda laepealselt heina. Samuti pidi T.R. nõuetekohaselt ladustama (staabeldama maapinnast kõrgemal) mälestise palgid ja muud konstruktsioonielemendid ning katma need varikatusega. Ka pidi T.R. kontrollima rehetoa ajutise varikatuse kandekonstruktsioone ning vajadusel tugevdama või toestama ajutisi sarikaid. Ettekirjutuse tähtajaks 31.07.2020 täitmata jätmise korral võis MKA määrata sunniraha 500 eurot. Antud ettekirjutuse tähtajaks 15.08.2020 täitmata jätmise korral hoiatas MKA, et võib rakendada sunniraha 1000 eurot.
9.MKA tagastas 27.07.2020 kirjaga nr 5.1-15/14-2 „Vaide tagastamine“ (vaideotsus) T.R. vaide, kuna tegi 21.07.2020 järelkontrollis kindlaks, et Hinni talu laut ei ole katustatud, nagu T.R. vaides väitis. Samuti olid katmata rehielamu osad. Kuna 19.09.2019 ettekirjutus oli 21.07.2020 täitmata, siis leidis MKA, et ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks on sunniraha rakendamine ja korduva sunniraha rakendamisest hoiatamine õiguspärane ja põhjendatud.
10.Tallinna Halduskohtus registreeriti 15.08.2020 T.R. hiljem täiendatud kaebus keelata MKA 19.09.2019 ettekirjutuse ja sunnivahendi rakendamise hoiatuse nr 5.1-15/41 ning MKA 06.07.2020 kirja nr 5.1-15/14 „Teade sunniraha rakendamisest. Hoiatus uue sunniraha rakendamisest“ alusel sunniraha rakendamine ja tühistada MKA 27.07.2020 otsus nr 5.1-15/14-2, millega tagastati T.R. vaie.
11.Tallinna Halduskohus keelas 28.08.2020 määrusega esialgse õiguskaitse korras haldusasja lõpetava lahendi jõustumiseni MKA 06.07.2020 kirja „Teade sunniraha rakendamisest. Hoiatus uue sunniraha rakendamisest“ nr 5.1-15/14 resolutsiooni p 2 alusel sunniraha rakendamise T.R. suhtes.
12.MKA tunnistas 07.12.2020 otsusega „Muinsuskaitseameti 06.07.2020 „Teade sunniraha rakendamisest. Hoiatus uue sunniraha rakendamisest“ nr 5.1-15/14 muutmise kohta“ MKA 06.07.2020 kirja nr 5.1-15/14 täitekorralduse ja sunniraha rakendamise hoiatuse resolutsiooni p 2 osas kehtetuks.
13.Kaebaja taotles 09.02.2021 kaebuse muutmist keelamisnõude asendamisega heastamisnõudega kaebaja poolt täitemenetluses tasutud sunniraha 300 euro ja kohtutäituri tasu 72 euro tagastamiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas 18.02.2021 määrusega kaebaja kaebuse muutmise taotluse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
14.T.R. põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Haldusasja nr 3-19-1841 12.06.2020 kohtuotsuse p 18 kohaselt ei tohi MKA 19.09.2019 ettekirjutust ja hoiatust uuesti täitmisse pöörata, sest ettekirjutuse ja hoiatuse tegemise ajal MKA-le teada olnud asjaolud on muutunud. 2) Järelkontrolli käigus tehti vigu. Vastasel korral oleks MKA-l olnud võimalik veenduda, et omanik on abinõud rakendanud ja teha kaebaja vaide suhtes positiivne või vähemalt soodsam otsus. Kaebaja suhtes kohaldatakse sanktsioone selle eest, et ta on täitnud ehitusseadustiku (EhS) §-dest 8 ja 16 tulenevaid kohustusi. Seda tuleb sanktsioonide rakendamise proportsionaalsuse hindamisel arvesse võtta. 3) Pärast 21.07.2020 järelkontrolli ilmnenud uute muutunud asjaolude valguses pole võimalik kaebajal MKA ettekirjutuse ja sunnivahendi rakendamise hoiatuse nr 5.1-15/14 käske täita, sest hoonetel jätkunud avariitööd tõid välja veelgi ulatuslikumad kahjud, mille likvideerimine MKA vanade korralduste kohaselt oleks osutunud ohtlikuks juba ka töödele appi palutud ekspertidele. Kaebaja viis avariitööd lõpuni ohtu eludele välistades, mis oli ainumõeldav viis. 4) Ohutuse küsimused laiemalt ei ole MuKS-iga reguleeritud. Arvestades, et kaebaja põlistalu on koduks kolmele põlvkonnale, kuid MuKA-l puudub visioon või vähimgi huvi omanikuga lahendust otsida, siis võib ameti ignorantust pidada lausa kuritahtlikuks. 5) On alust arvata, et MKA 06.07.2020 ettekirjutuse ja sunnivahendi rakendamise hoiatusel nr 5.1-15/14 ja 27.07.2020 vaideotsusel nr 5.1- 15/14-2 puudus andmiseks vajalik õiguslik alus, kuivõrd kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 17 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ tõenäoliselt kehtivate õigusaktide hulka ei liigitu. Õigusvastase haldusakti sundtäitmine ei oleks lõppkokkuvõttes proportsionaalne. Kaebaja taotleb kaebuse muutmist kaebuse täiendamisega kultuuriministri määruse nr 17 kehtivuse tuvastamisnõudega.
6) Kaebaja palus 15.11.2021 MKA-lt otsust, millele toetudes MKA repressioone tema suhtes rakendab. MKA saatis 19.11.2021 vastuseks kaebajale kuuluva hoone ENSV aegse passi. ENSV ülemnõukogu esimehe otsus kuulutada Hinni talu mälestiseks võib küll olla põhjendatud avaliku huviga, kuid tuleb silmas pidada, et mõiste avalik huvi kuulub määratlemata õigusmõistete hulka. Seega tänaste tegevuste ja tagajärgede hindamisel tuleb paratamatult anda hinnang 48 aasta tagustele otsusele ja kuigi seda otsust on kultuuriministeerium oma määrusega 12.08.1999 kinnitanud, siis ka selle määruse kehtivusele. 7) Viimase kahe aasta kohtuvaidluste sarjas on kohus korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele arvestada muutunud olusid mälestisel ja laiemalt. Muutunud oludega ei arvesta ükski MKA poolt astutud samm. 8) Kultuuriministri määrus nr 17 ei arvestanud omandireformist tingitud muutunud oludega. Riik on alles viimastel aastatel tunnistanud probleemi, mis kaasneb sundvõõrandatud omandi okupatsiooni ajal mälestisteks võtmisega, laiendades omandireformi reservfondi raha kasutamise otstarvet ka mälestistele. Näiteks Hinni talu tagastati 14.05.1993 omanikule seisukorras halb. 2009. aastal hinnati mälestise seisund avariiliseks. Omaniku palvetele saada leevendusi (2016 ja 2017) vastas MKA eitavalt. 9) Kultuuriministeeriumi määruse ajal kehtinud MuKS § 46 lg 2 kohustas üle vaatama ja kindlaks tegema mälestiste vastavuse mälestise tunnustele 1997. aasta 1. juuliks. Seda ei tehtud. 10) Mälestiste hindamisel ei saa enam ammu lähtuda ainult tema kultuuriväärtusest, vaid arvestada tuleb ka omaniku huvidega ning majanduslikku ja sotsiaalset aspekti. Lisaks tuleb arvestada ka subjektiga. Kõiki neid aspekte pole tänini terviklikult kaalutud ega hinnatud. Karistada heaperemehelikku kodu korrastamist ning koormata tagaselja omanikku absurdsete asendustäitmistega, kui asendustäitmise tulemusel ei muutu mälestise kvaliteedis midagi, on pahatahtlik ja õigusriigile sobimatu.
15.MKA leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Kaebaja ettekirjutuse täitmiseks kasutusele võetud meetmed ei täitnud otstarvet – ei kaitsnud hoonet (hooneosasid) sademete eest. Kohustus oli sunniraha rakendamise teate esitamisel ajal osaliselt täitamata. Sunniraha rakendamiseks olid kõik eeldused täidetud. Sunniraha rakendati hoiatuses märgitud summast 1500 eurot oluliselt väiksemas ulatuses 300 eurot. 2) 23.12.2019 on eksperdi poolt kindlaks tehtud, et rehetoale paigaldatud kate ei kaitse seinapalke sademevee eest, mistõttu need on märgunud (ekspertiis lk 12). Ekspert andis juhise eesmärgipärase ajutise katuse paigaldamiseks (lk 13). Eksperdi arvamus kinnitas vajadust paigaldada ajutised katused rehielamu rehetoale, kambrile, köögile, esikule, laudale ja mälestisest eraldatud osadele kaitsmiseks sadevee eest. Kaebaja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ekspertiisis esitatud hinnangute kohta. Rehetuba ja maas asuvad mälestise osad on endiselt eesmärgipäraselt katustamata ning ilmastikule avatud. Ettekirjutuse nõuet ei saa lugeda täidetuks. 3) Haldusakti põhjendusetega või haldustoiminguga mittenõustumine ei ole iseseisvaks aluseks sunniraha rakendamata jätmisele, sunnirahade tasumise tähtaegade edasi lükkamisele ega sunniraha rakendamise keelamisele, sest sunnivahendite rakendamise alus – rehielamu rehetoa ja mälestiste osade sademevee eest kaitsmise kohustuse täitmata jätmine – on tänaseni olemas. 4) Määratud sunniraha ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalselt suur, arvestades ettekirjutusega kaitstavaid huvisid ja seda, et kaebaja ei ole ettekirjutust jätkuvalt täitnud vaatamata asjaolule, et talle määrati juba 06.07.2020 otsustusega sunniraha ettekirjutuse täitmata jätmise eest. Ettekirjutuse täitmise tähtpäevaks oli 27.09.2019. Kaebaja ei ole näidanud üles valmidust ettekirjutust täita.
5) Kaebuses esitatud väited ei anna alust kohtute lahendite ümberhindamiseks, kuna nad ei lükka ümber kohtu otsustes esitatud põhjendusi muinsuskaitsenõuete põhjendatuse osas, mis kantud põhiseaduse eesmärgist tagada kultuuripärandi säilimine. 6) Sunnivahendi liigi valikul eelistati sunniraha-hoiatusega ettekirjutust sundimaks kaebajat ise tegutsema, sest kaebaja senine tegevus oli kantud tahtest teha oma jõududega ja kaebaja ise ka nõutud mälestiste katmist alustas. Just sellel põhjusel vastustaja eeldas, et tööde nõuetekohane täitmine võib valitud sunnivahendi kaudu realiseeruda. 7) Kaebaja väidab, et juhindus oma tegevuses ehitusseadustikust, kuid MuKS on selle seaduse suhtes eriseadus, ehk kuulub erinormina kohaldamisele, kui kõne all on mälestised. Kaebaja on mälestise omanik pikka aega ning kursis kuni 30.04.2019 kehtinud MuKS nõuetega ning osalenud ka alates 01.05.2019 jõustunud MuKS väljatöötamise juures. MuKS viide sellele üldja erinormi suhtele ei saa kaebajale olla teadmata. 8) Vaide tagastamine samas asjas toimuva kohtumenetluse tõttu tugines asjaolule, et haldusasjas 3-19-1481 oli kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks muuhulgas sunniraha tasumise kohustuse vältimine. Kaebaja 17.07.2020 esitatud vaie kordas sisu poolest haldusasjas 3-19-1481 01.10.2019 esitatud kaebust. Sunniraha rakendamise teade ega uus hoiatus ei muuda ettekirjutusega pandud kohustust ega pane täiendavaid kohustusi. 9) Kultuuriministri 12.08.1999 määruse nr 17 andmisel Hinni talu rehielamu ja teiste Hinni talu ehitiste mälestiseks tunnistamise kohta juhinduti selle andmise ajal kehtinud menetlusnormidest. Sel ajal kehtinud MuKS kohaselt kehtestab mälestiseks tunnistamise ja mälestiseks olemise lõpetamise korra Vabariigi Valitsus. Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise korra p 5 kohaselt tunnistatakse asi mälestiseks kultuuri- ja haridusministri määrusega ja on riigi kaitse all määruse andmise päevast arvates. Kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 17 on avaldatud aastal 1999 Riigi Teataja Lisas nr 122 (p 1666). Seega on õigusakt avaldatud ning selle õigusakti kehtivuse eeldus täidetud kuivõrd täitmiseks ja kohustuslik saab olla avaldatud õigusakt. 10) Kaebajale ettekirjutusega pandud kohustus katta mälestised sademete eest kaitsva katustega on jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. Haldusakti kehtivus ei sõltu selle õiguspärasusest. Kehtiva haldusakti tõttu puudub kaebajal õigus nõuda ka selle alusel rakendatud sunniraha tagastamist ning selle nõudel ei ole perspektiivi.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kaebaja on esitanud kaebuse muutmise taotluse kaebuse täiendamiseks kultuuriministri 12.08.1999 määruse nr 17 kehtivuse tuvastamise nõudega, kuna kaebajal on kahtlus, et tegemist ei ole kehtiva õigusaktiga. Kaebaja hinnangul saab kohus seeläbi hinnata ka seda, kas kaebajale 06.07.2020 ettekirjutusega pandud kohustus ning selle täitmata jätmise tõttu kaebajale määratud sunnirahad on õiguspärased. Kohus ei pea kaebuse muutmist lubatavaks ning jätab taotluse rahuldamata. Esmalt märgib kohus, et kaebajat kohustati 19.09.2019 ettekirjutusega mitte MKA 06.07.2020 kirjaga nr 5.1-15/14 „Teade sunniraha rakendamisest. Hoiatus uue sunniraha rakendamisest“. Käesolevalt kehtib vaid eelnimetatud kirja resolutsiooni p 1, millega MKS rakendas kaebaja suhtes sunniraha 300 eurot 19.09.2019 ettekirjutuse täitmata jätmisest tulenevalt. Teiseks selgitab kohus, et HKMS § 37 lg 2 sätestab ammendava loetelu nõuetest, mida kaebusega esitada võib. Selles nimekirjas ei sisaldu nõuet õigusloova akti kehtivuse tuvastamiseks, mistõttu ei ole määruse nr 17 kehtivuse tuvastamise nõue ka lubatav (HKMS § 49 lg 1). Kohtutel on küll võimalik konkreetse vaidluse raames kontrollida õigust loova akti põhiseaduspärasust, kuid seda saanuks teha MKS 19.09.2019 ettekirjutuse õiguspärasuse hindamise raames. MKA 19.09.2019 ettekirjutuse õiguspärasust on kohtud kontrollinud haldusasjas nr 3-19-1841 ning leidnud lõplikult, et tegemist on õiguspärase haldusaktiga. Kuivõrd kohtud ei tühistanud MKA 19.09.2019 ettekirjutust, on see kehtiv ning
täitmiseks kohustuslik. Kohus ei saa käesolevas vaidluses asuda uuesti MKA 19.09.2021 ettekirjutuse õiguspärasust hindama. Seejuures puudub kohtul kahtlus, et määrus nr 17, millega muu hulgas Hinni talu rehielamu ehitusmälestiseks on kuulutatud, on Riigi Teatajas avaldatud ning seega kehtiv. Kohus nõustub vastustaja sellekohaste selgitustega.
17.Kuivõrd käesolevalt ei ole enam vaidlust selles, et MKA 19.09.2019 ettekirjutus on kehtiv ning kaebajal oli kohustus seda täita, peab kohus kaebuse lahendamisel hindama vaid seda, kas sunniraha määramine ning selle sissenõudmine olid õiguspärased. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Kaebaja ei ole väitnud, et on MKA 19.09.2019 ettekirjutuse täielikult täitnud. Kohtule ei nähtu, et ettekirjutuse tähtaegne täitmine oleks olnud kaebajale võimatu või ta oleks teinud kõik endast oleneva, et seda täita. Kaebaja on selgitanud, et ettekirjutuse täitmise asemel lähtus ta oma tegevustes EhS §-dest 8 ja 16. Seega on kaebaja teadlikult vältinud MKA 19.09.2019 ettekirjutuse täitmist. Niisiis olid 06.07.2020 sunniraha rakendamisel ATSS § 8 lg 1 eeldused täidetud.
18.Asjaolu, et halduskohus on haldusasjas nr 3-19-1841 12.06.2020 tehtud kohtuotsuse p-s 18 obiter dictumi korras märkinud, MKA peab 19.09.2019 hoiatuse täitmisele pööramisel muutunud asjaoludega arvestama, ei tähenda, et konkreetne sunniraha määramine oleks olnud ebaproportsionaalne. Halduskohus ei ole öelnud, et sunniraha määramine on keelatud. MKA on 06.07.2020 sunniraha rakendamisel lähtunud ka 23.12.2019 ekspertiisiga tuvastatud muutunud asjaoludest. Lisaks on halduskohus viidatud lahendi punktis asunud seisukohale, et sunnivahendite rakendamine ei aita ehitismälestiste taastamisele kaasa. Käesoleval juhul polnudki aga sunniraha määramise otseseks eesmärgiks mälestise taastamine, vaid selle säilitamine ehk hävimise vältimine. Kuigi kohtud on käesolevas haldusasjas väljendanud seisukohta, et sunniraha korduv rakendamine ei pruugi enam proportsionaalne olla, ei tähenda, et esmane sunniraha rakendamine 06.07.2020 oleks õigusvastane olnud. Vastustaja on selgitanud, et ta arvestas sunnivahendi valikul, et kaebaja senine tegevus oli kantud tahtest tegutseda mälestisel oma jõududega ja kaebaja ka ise nõutud mälestiste katmist alustas. Niisiis oli põhjendatud võimaldada kaebajal omada olukorra suhtes suuremat kontrolli ning mälestise säilitamiseks ise vajalikud meetmed kasutusele võtta ning mitte koheselt asendustäitmise rakendamist sunnivahendina valida.
19.Lisaks on sunniraha rakendamise proportsionaalsuse hindamisel oluline asjaolu, et vastustaja määras kaebajale sunniraha 19.09.2019 ettekirjutus-hoiatuses märgitust oluliselt väiksemas ulatuses ehk 1500 euro asemel 300 eurot. Sunniraha summa valimine on vastustaja kaalutlusotsus. Kohtu hinnangul ei saa MKA 06.07.2020 määratud sunniraha suurust pidada ebaproportsionaalseks, arvestades ettekirjutuse eesmärki (mälestise säilimine), ettekirjutuse täitmiseks võimaldatud aega (enam kui 9 kuud) ning ka kaebaja isikut (töötav pensionär).
20.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et MKA rakendas kaebaja suhtes õiguspäraselt sunniraha summas 300 eurot, mistõttu tuleb kaebus tervikuna rahuldamata jätta.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.