lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-2554/12

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 13.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-2554/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2895
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 3Esialgne õiguskaitseHKMS § 158 lg 2Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-2554/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium23.12.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (5)

lahend.ee
3-21-2732/14Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja10.06.20223-21-2719/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium30.12.20213-21-2799/12Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium30.12.20213-21-2720/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium30.12.20213-21-2722/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium30.12.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2554

Haldusasi

VA jt kaebus Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korralduse nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ p 5 alap-i 1 tühistamiseks osas, mis seab läbi põdenud isikule karantiini vabastuse täiendavaks tingimuseks 180-päevalise piirangu

Menetlusosalised

Kaebajad – VA, LV, JS, HP, JN, HK, AV, KH, PL, AK,

KL, IH, EH, VK, TH, KV, AO, LO, TA, TP, AS, IT,

KK, TT ja KR, esindaja v.adv abi Jaanika ReilikBakhoff Vastustaja – Vabariigi Valitsus, esindajad v.adv Ants Nõmper ja v.adv abi Kairi Kilgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. novembri 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vabariigi Valitsuse määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Vabariigi Valitsuse määruskaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 12. novembri 2021. a määruse haldusasjas nr 3-212554 resolutsiooni p 7 osas, millega halduskohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta LV, JN, AV, KL, TH, TA ja KK esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.Vabariigi Valitsus kehtestas 28.05.2021 korraldusega nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ (korraldus nr 212) nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 27 lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 3 ja § 28 lg 8 alusel isikute karantiinis viibimise nõuded,

3-21-2554 et vältida ja tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikut haiguskoldest väljapoole. Korralduse p 3 kohaselt on lähikontaktsel ehk isikul, kes elab haigega (s.o isikuga, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus või kellel tervishoiuteenuse osutaja tehtud SARS-CoV-2 RTPCR või SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi tulemus on positiivne) koos, viibib temaga püsivalt samas viibimiskohas või on muul viisil olnud haigega lähikontaktis, keelatud oma elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda 10-kalendripäevase perioodi jooksul. Korralduse p 5 näeb ette, et lähikontaktse karantiininõuet ei kohaldata sellise lähikontaktse suhtes, kes: 1) on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva; 2) on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta; 21) on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud maksimaalse kaitse ja saanud pärast kuuri läbimist täiendava vaktsiinidoosi ning täiendavast vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta; 3) on võrdsustatud vaktsineerituga. Vaktsineerituga võrdsustatuks loetakse isikut, kes on COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta või kes on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse, on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemise või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Juhul, kui isik haigestub COVID-19 haigusesse 14 kalendripäeva jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist, kohaldatakse tema suhtes alapunktis 1 sätestatut.

2.VA, LV, JS, HP, JN, HK, AV, KH, PL, AK, KL, IH, EH, VK, TH, KV, AO, LO, TA, TP, AS, IT, KK, TT ja KR esitasid 05.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse korralduse nr 212 p 5 alap-i 1 tühistamiseks osas, mis seab läbi põdenud isikule karantiini vabastuse täiendavaks tingimuseks 180-päevalise piirangu diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamisest. Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse nõudega peatada kohtumenetluse ajaks korralduse nr 212 täitmine osas, mis seab kaebajatele kui läbi põdenud isikutele karantiini vabastuse täiendavaks tingimuseks 180-päevase piirangu. LV, JN, AV, KL, TH, TA ja KK on COVID-19 haiguse läbi põdenud, kuid läbipõdemisest on möödas rohkem kui 180 päeva. Läbipõdemine on tõendatud positiivse SARS-CoV-2 testiga. Ülejäänud kaebajatel on veres antikehad, mille tase ületab referentsväärtust. Kaebajad leiavad, et läbi põdenud isikute karantiini sulgemine õigusliku aluseta ja vajaduseta on niivõrd suur riive, et see tuleb lõpetada kohe, kui on olemas ilmselged tõendid. Täna on teada, et läbipõdenuid ei pea panema karantiini. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust kinnitab asjaolu, et vaidlus praeguses haldusasjas võib kesta väga pikka aega. Seega tuleb kaebajatel eelduslikult taluda neile korraldusest õigusvastaselt tulenevaid piiranguid väga pika aja jooksul. Karantiini nõuded kehtivad varsti juba 2 aastat. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada viivitamata, kuna puudub igasugune mõistuspärane põhjendus kaebajate suhtes karantiinikohutuse kehtestamiseks. Prof KF arvutuste põhjal on vaktsineerimiskuuri lõpetanud isikutel tõenäosus uuesti COVID-19 haigusesse nakatuda neli korda väiksem kui isikutel, kes ei ole vaktsineeritud ega haigust läbi põdenud. Haigust läbi põdenud isikutel on samas 2(7)

3-21-2554 tõenäosus uuesti haigestuda üheksa korda väiksem. Seega on ilmne, et puudub alus kehtestada läbipõdenud isikutele rangemaid meetmeid kui vaktsineeritud isikutele. Vastustajal ei saa tekkida esialgse õiguskaitse kohaldamisest ühtegi negatiivset tagajärge, kuna kaebajad on ilmselgelt vähem nakkusohtlikud kui vaktsineeritud isikud, kes täna karantiini jääma ei pea. Antikehade olemasolu tõendab SARS-CoV-2 viirusega kokkupuute tulemusel immuunsuse tekkimist. Tulenevalt teaduslikest uuringutest on kaebuse rahuldamine ilmselgelt perspektiivikas. Prof IL on avalikult teatanud, et antikehade olemasolul võiks inimestele anda nn koroonapassi ning teadusnõukoda kavatseb vastava soovituse ka vastustajale teha.

3.Tallinna Halduskohus peatas 12.11.2021 määruse resolutsiooni p-ga 7 esialgse õiguskaitse korras LV, JN, AV, KL, TH, TA ja KK osas korralduse nr 212 p 5 alap-i 1 kehtivuse järgmise piirangu osas: „ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva“. Määruse kohaselt kehtib esialgne õiguskaitse kuni praeguses kohtuasjas kohtuotsuse või menetlust lõpetava muu lahendi jõustumiseni. Ülejäänud kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse jättis kohus rahuldamata. Kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus, sest nad peavad kaevatava korralduse tõttu taluma kohtumenetluse ajal intensiivseid riiveid oma põhiseaduslikele õigustele ja vabadustele, mis muudavad nende tavapärast elu. Seetõttu sõltub nende heaolu esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise tulemusest. COVID-19 haiguse läbipõdemine on SARS-CoV-2 testiga tuvastatud LV-l, HP-l, JN-l, AV-l, KL-l, TH-l, TA-l ja KK-l. Halduskohus viitas enda 08.10.2021 määruses nr 3-21-2245 toodud seisukohtadele. Tallinna Ringkonnakohus nõustus 09.11.2021 määruses nr 3-21-2245 halduskohtuga, et uuringud, millele halduskohus on viidanud, osutavad sellele, et COVID-19 haiguse läbipõdenutel võib olla immuunsus koroonaviiruse vastu ka pärast seda, kui haigestumisest on möödunud 6 kuud, ja see võib olla tõhusam kui mõnel vaktsineeritud inimesel (p 16) ning pidas esialgse õiguskaitse kohaldamist õigustatuks nende isikute suhtes, kelle puhul on COVID-19 haiguse läbipõdemine SARS-CoV-2 testiga tuvastatud, kuid diagnoosi kinnitamise kuupäevast on möödunud rohkem kui 180 päeva (p 18). Avaliku huvi osas leidis ringkonnakohus, et inimeste elu ja tervis ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlik toimimine on kaalukad õigushüved ning kehtestatud piirangutel on mitu eesmärki: kaitsta inimeste elu ja tervist, ohjata haiguse epideemilist levikut, vältida tervishoiusektori ülekoormamist ning tagada kõigi riigi tuumikfunktsioonide toimimine ja avalike ülesannete täitmine (politsei, pääste, kohtusüsteem, haridussüsteem). Samas ei õigusta kirjeldatud avalik huvi ringkonnakohtu hinnangul viiruse leviku seisukohalt võrdväärses olukorras olevate inimeste ebavõrdset kohtlemist (p-d 20 ja 21). Ringkonnakohus leidis ka seda, et kaebuse eduväljavaateid tuleb pidada pigem suureks, arvestades nii piirangute kehtestamise õigusliku aluse võimalikku puudumist kui teadusandmete ebaselgust piirangute kehtestamise õigustamiseks. Läbipõdenud inimeste korduv haigestumus on Eestis on äärmiselt madal. Seega puudub alus arvata, et isikute suhtes, kelle puhul on COVID-19 haiguse läbipõdemine SARS-CoV-2 testiga tuvastatud ning kelle diagnoosi kinnitamise kuupäevast on möödunud rohkem kui 180 päeva, võrdne kohtlemine vaktsineeritutega ohustaks inimeste elu ja tervist ning tervishoiusüsteemi toimimist. Kuna LV, JN, AV, KL, TH, TA ja KK on COVID-19 haiguse läbipõdemise tulemusel omandanud immuunsuse, puudub nende osas avalik huvi, mis räägiks esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu. Avalikes huvides on ka põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise välistamine. Puudub alus kehtestada COVID-19 haiguse läbi põdenud isikute suhtes rangemaid meetmeid kui vaktsineeritutele, sest esiteks on mõlemal grupil tekkinud immuunsus ning teiseks näitab 3(7)

3-21-2554 siseriiklik empiiriline kogemus, et läbipõdenud on vaktsineeritutest uue haigestumise eest isegi paremini kaitstud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4.Vabariigi Valitsus palub 22.11.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.11.2021 määruse resolutsiooni p 7 osas, milles kohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohus on rikkunud uurimispõhimõtet, viidates ainult kohtulahenditele, mis toetasid kohtuniku arvamust. Halduskohus on jätnud arvestamata tõendid, mis on varasemalt sarnastes asjades (korralduse nr 212 vaidlustamisega seotud kohtuasjades) vastustaja poolt esitatud. Kohus on hinnanud avalikult kättesaadavat teavet ja uuringuid ebaõigesti, valikuliselt ja ühekülgselt. Kohtul ei ole pädevust teha üheseid järeldusi teaduslikes küsimustes, mille osas puudub senini isegi vastava valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud ekspertide vahel konsensus. Objektiivne teadusliku informatsiooni hindamine nõuab ettevaatuspõhimõtte kohaldamist ning olemasoleva olukorra säilitamist, mitte muutmist. Kahtluste olemasolul tuleb eelistada pigem selliseid lahendusi ja hinnanguid, mis on eeldatavasti suunatud nakkushaiguse tõrjumisele ja sellega võitlemisele. Halduskohus on valikuliselt arvestanud varasema kohtupraktikaga. Ringkonnakohus muutis asjas nr 3-21-2245 tehtud halduskohtu määrust, leides, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud 10 kuu vältel pärast haiguse läbipõdemist. Kuigi halduskohus praeguses asjas osaliselt arvestas viidatud ringkonnakohtu määrust, läks halduskohus siiski teise astme kohtuga vastuollu ja oleks pidanud sarnaselt seadma esialgse õiguskaitse kehtivusele ajalise piiri. Halduskohus jättis tähelepanuta ringkonnakohtu 08.11.2021 määruse nr 3-21-2163, mille põhimõtteid tuleb kohaldada ka praeguses asjas. Halduskohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Ainuüksi nentimine, et väidetavad riived muudavad kaebajate tavapärast elu, ei ole piisav esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Ühtlasi ei ole kohus põhjendanud, kuidas sellised riived muudaksid raskeks või võimatuks kaebajate õiguste kaitse kohtuotsusega või tekitaksid kaebajatele pöördumatult kahju. Kohus ei ole lahanud küsimust kaebusega kaitstavate isikute õiguste riive intensiivsusest. Kaebajate õiguste rikkumine on võrreldes korraldustest tulenevate eesmärkidega võrdlemisi väheoluline ja vähese intensiivsusega. Kaebajad ei ole välja toonud erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist ja piirangute peatamist konkreetse kaebaja suhtes. Halduskohus on jätnud põhjendamatult arvestamata ettevaatuspõhimõttega. Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikku ja vajaduspõhist toimimist tuleb pidada kaalukaks õigushüveks ja avalikku huvi teenivaks faktoriks. Kaebuse asjaolude valguses ja ettevaatuspõhimõtet silmas pidades on esialgse õiguskaitse rakendamine ebakohane. Kohus ei ole võtnud arvesse vaktsineerimise tähtsust. Erinevad teadusuuringud kinnitavad läbivalt, et tavapärase elurütmi juurde naasmiseks on vajalik saavutada rahva võimalikult laiapõhine vaktsineerituse tase. Vaktsineerimine kaitseb raskelt haigestumise eest ja vähendab oluliselt nakatusmisriski ning leevendab oluliselt survet tervishoiusüsteemile. Avalik huvi on viia tänased nakatumisnäitajad võimalikult kiiresti alla, et taastada ja tagada tervishoiusüsteemi toimepidevus. Väär on halduskohtu seisukoht, et esialgse õiguskaitse vajaduse seisukohalt ei ole oluline, et kaebajatel on võimalik piirangutest pääseda vaktsineerimise teel. Kui kaebajad oleksid vaktsineeritud, ei vajaks nad kaebuses toodud põhjustel üldse esialgset õiguskaitset.

4(7)

3-21-2554 Halduskohus on lähtunud ebaõigetest kaalutlustest. Mittevaktsineeritud läbipõdenud isikule kohalduv karantiininõue on põhjendatud, sest viirus levib kiiresti ja võib põhjustada suurt tervisekahju. Iga väiksemgi haiguskolle võib piirangute efektiivse rakendamiseta tuua kaasa haiguse ulatusliku leviku ja koormuse tervishoiusüsteemile. Esialgse õiguskaitse kohaldamata vastu räägib ülekaalukas avalik huvi, mis ei kaalu üles üksikisikute huve. Kohtu järeldus avaliku huvi puudumise osas on põhjendamatu. Epidemioloogiline olukord on Eestis hetkel väga halb. Teadusnõukoda on 11.11.2021 seisuga öelnud, et COVID-19 nakatumine on Eestis endiselt kõrge, kuid on pöördunud langustrendi. Küll aga on haiglates endiselt vanemaealiste (60 ja vanemad) vaktsineerimata inimeste puhang. Surmade arv on püsinud endiselt kõrge. Kaebuse rahuldamise tõenäosus on väike. Kohus ei ole selgitanud, mis põhjusel ta näeb kaebuses perspektiivi. Vastustaja viidatud teadusuuringutest ja teaduslikult kinnitatud seisukohtadest tulenevalt on ebaõige kohtu järeldus, et COVID-19 haiguse läbipõdemine annab tõhusama kaitse kui vaktsineerimine. Hetkel puuduvad piisavad teaduslikud tõendid ja uurimistulemused, mis kinnitaksid vaktsineeritutega võrreldes samaväärset või vähesemat nakkusohutuse taset võrdlusgruppide puhul. Samuti ei ole uuringute kohaselt vaktsineerituga samaväärne nakkusohutuse tase inimesel, kes on haiguse läbi põdenud rohkem kui 180 päeva tagasi ega inimesel, kelle antikehade test on referentsväärtuse suhtes positiivse tulemusega. Antikehade olemasolu viitab küll COVID-19 haiguse läbipõdemisele, kuid hetkel pole piisavalt tõenduspõhist informatsiooni, kas nende olemasolu tagab immuunsuse või mitte. Pole selge, missugune on haigusevastaseks kaitseks vajalik antikehade kontsentratsioon ja kui kiiresti see aja jooksul langeb. Kuna puudub ühine arusaam, milline on antikehade testide tõendusväärtus nakkusohu hindamisel, ei ole ka teadusnõukoda teinud senini vastustajale ettepanekut väljastada isikutele tõendeid antikehade testi põhjal ega pikendada läbipõdemise tõendi kehtivust.

5.Kaebajad paluvad 10.12.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebajad esitavad määruskaebuse õigemaks lahendamiseks vastuväited Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2021 määrusele nr 3-21-2412.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Määruskaebus on esitatud Tallinna Halduskohtu 12.11.2021 määruse resolutsiooni p-i 7 tühistamiseks osas, millega kohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse LV, HP, JN, AV, KL, TH, TA ja KK suhtes.
7.Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on vältida tagajärgi, mis raskendavad kaebuse eesmärgi saavutamist või muudavad selle võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne.
8.Ringkonnakohus juhib esmalt tähelepanu, et asjas on esitatud korralduse nr 212 p 5 alap-i 1 osalise tühistamise nõue. Iseenesest ei ole selle nõude rahuldamise korral kohtuotsuse täitmise tagamiseks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Kaebuses ei ole esitatud nõuet kohustada Vabariigi Valitsust pikendama korralduse nr 212 p 5 alap-s 1 sätestatud 180-päevast tähtaega või otsustama nimetatud tähtaja üle uuesti. HKMS § 158 lg 2 teisest lausest tulenevalt hindab kohus vaidlustatud haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Vaidlusalune korraldus on olemuselt prognoosotsus (nt Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p 26) ning pidevalt täienevatel teadusandmetel põhinevate prognooside muutumine või täpsustumine ei muuda varem tehtud prognoosotsust iseenesest õigusvastaseks (nt Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 321-2241, p 27; 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 19). Hinnata tuleb seda, kas vastustaja 5(7)

3-21-2554 prognoos oli otsuse tegemise aja seisuga põhjendatud ja sellest lähtudes valitud meetmed proportsionaalsed. Haldusaktist tuleneva õiguse kehtivusaja piiramise kui haldusakti kõrvaltingimuse vaidlustamise ja kohustamiskaebuse esitamise võimaluste kohta on ringkonnakohus andnud põhjalikud selgitused 02.12.2021 määruse nr 3-21-2412 p-des 9‒11 ning jääb jätkuvalt nende juurde.

9.Olenemata sellest, et kaebajad on seni esitanud ainult tühistamisnõude, ei piira see kohtu võimalust rakendada kaebajate õiguste kaitsmiseks muu hulgas sellist laadi esialgse õiguskaitse abinõu, mis pikendab läbipõdenu karantiinivabastust teatud tähtajani. Kui esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise vastu räägib ülekaalukas avalik huvi, saab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine olla põhjendatud üksnes tingimusel, et kaebusel on head eduväljavaated. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sellisel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).
10.Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus. Korraldusest nr 212 tulenev karantiinikohustus piirab oluliselt kaebajate põhiõigusi (sh liikumisvabadust ja üldist vabadusõigust) ning kohtumenetluse ajal karantiinis viibimisega tõenäoliselt kaasnevaid tagajärgi ei oleks võimalik asjas tehtava kohtuotsusega kõrvaldada. Esialgse õiguskaitse vajadust ei välista hilisema kahjunõude esitamise võimalikkus, sest see ei kõrvalda õiguste piiramisest tekkinud tagajärgi ning kahju väljaselgitamine on raskendatud ja tooks tõenäoliselt kaasa vajaduse algatada täiendav kohtuvaidlus (nt Riigikohtu 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 5).
11.Kaebust ei ole alust pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuid selle eduväljavaated pole ka ülekaalukalt head. Kaebusest nähtuvalt on LV, HP, JN, AV, KL, TH, TA ja KK teinud COVID19 haiguse diagnoosi kinnitava positiivse tulemusega SARS-CoV-2 testi ja sellest on möödunud 180 päeva. Kaebajad on teinud ka antikehade testi ning on tuvastatud, et kaebajate veres on antikehade arv referentsväärtust (< 50 AU/ml) ületav. Vaidlust ei ole selles, et antikehad kinnitavad, et kaebajad on COVID-19 haiguse läbi põdenud. Samas puudub senini üldtunnustatud teaduslik teadmine sellest, kui suur antikehade hulk veres on piisav, et hinnata isiku nakkusohtlikkus madalaks, samuti pole teada, kui kiiresti antikehade hulk veres väheneb ja kui kiiresti kaob läbipõdemisega omandatud nn loomulik immuunsus COVID-19 haiguse vastu (vt viited ringkonnakohtu 02.12.2021 määruse nr 3-21-2412 p-s 22). Kaebajate väited on seega selles kontekstis nende nakkusohutusest seonduvalt haiguse läbipõdemisega vähemalt vaieldavad. Seda, kas õiguslik alus vaidlustatud korralduse andmiseks on olnud piisavalt määratletud või mitte, tuleb kohtul hinnata haldusasja sisulisel läbivaatamisel, kuid korraldust ei ole alust pidada ilmselgelt õigusvastaseks (vt ka Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 23; Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2021 määrus nr 3-21-2412, p 15).
12.Kaebajad väidavad endi ebavõrdset kohtlemist võrreldes vaktsineeritud inimestega. Ringkonnakohus möönab, et selline küsimus võib tõepoolest tõusetuda vaktsineeritud ja haiguse tõendatult läbi põdenud isikute võrdlemisel, kui võtta aluseks üksnes halduskohtu määruses viidatud allikad. Ringkonnakohus jääb siiski 02.12.2021 määruses nr 3-21-2412 toodud seisukohale, et pidevalt täienevad, kuid siiski jätkuvalt lünklikud ja ebakindlad teadusandmed ei võimalda praegu üldistavalt väita, et vaktsineerimata läbipõdenute ja täielikult vaktsineeritute nakkusohtlikkus on vähemalt ühetaoline või läbipõdenute puhul kaitse isegi tõhusam ning seetõttu on meelevaldne kohelda neid isikute gruppe erinevalt. Ringkonnakohtu põhjalik analüüs on esitatud 02.12.2021 määruse nr 3-21-2412 p-des 16‒21.

6(7)

3-21-2554

13.Kokkuvõtvalt viitab ringkonnakohus, et kui vaktsineerimisega omandatud immuunsus kestab tegelikkuses vähem kui üks aasta, tuleks Vabariigi Valitsusel asjakohaste teadusandmete täpsustumise korral hinnata hoopis seda, kas lühendada tuleks ka vaktsineeritute tõendi kehtivuse tähtaega. Seega võib läbipõdenute ja vaktsineeritute võrdsustamine toimuda ka selliselt, et lühendatakse vaktsineerimistõendi kehtivusaega. Euroopa Komisjon ongi teinud 25.11.2021 ettepaneku1 näha vaktsineerimistõendi kehtivuseks ette 9 kuud (vt põhjendus 24 ja p 12 alap a), kuid pole samas pidanud vajalikuks pikendada läbipõdemistõendi 180-päevast kehtivust (vt põhjendus 30 ja p 12 alap c). Võrdse kohtlemise argumendiga ei saa kaebajad nõuda sisuliselt endi nakkusohutuks tunnistamist olukorras, kus nende omandatud nn loomuliku immuunsuse kestus on teadmata.
14.Praeguse vaidluse kontekstis asjakohase üksikisiku ja avaliku huvi kaalumise osas viitab ringkonnakohus enda 02.12.2021 määruse nr 3-21-2412 p-des 23‒25 esitatud seisukohtadele ning jääb jätkuvalt nende juurde. Avalikes huvides on ka võimalikult suure hulga inimeste vaktsineerimine. Seisukohta, et esialgse õiguskaitse määruse tegemisel on vastanduvate huvide kaalumisel lubatud arvestada ka vaktsineerimise võimalusega, kinnitas Riigikohus 25.11.2021 määruses nr 3-21-2241 (p-d 29–31 ja 36).
15.Kuna kaebajatel ja vastustajal on praeguses haldusasjas samad esindajad, mis asjas nr 321-2412, peab ringkonnakohus võimalikuks piirduda viidetega nimetatud haldusasjale, selmet kõiki seisukohti siinses määruses üle korrata. Kaebajate vastuväiteid ringkonnakohtu määrusele nr 3-21-2412 puudutavad eelkõige asja sisulist lahendamist ning neid tuleb halduskohtul analüüsida asja sisulise läbivaatamise käigus.
16.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Vabariigi Valitsuse määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 12.11.2021 määruse resolutsiooni p-i 7 osas, millega kohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ning teeb selles osas uue määruse, millega jätab LV, HP, JN, AV, KL, TH, TA ja KK esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/com_2021_749_1_en_act_part1_v3.pdf

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja