Xi kaebus PĂ”llumajandus- ja Toiduameti 18.06.2021 ettekirjutuse nr 5-1/1607 ja 01.07.2021 asendustĂ€itmise rakendamise ja loomade vÔÔrandamise teatise nr 5-1/1644 tĂŒhistamiseks ning PĂ”llumajandusja Toiduameti kohustamiseks anda Xile ĂŒle 14 tĂ€iskasvanud koera ning 14 koera ravi tĂ”endavad dokumendid
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja â X, lepinguline esindaja advokaat Kaspar Koppel Vastustaja â PĂ”llumajandus- ja Toiduamet, volitatud esindaja Peeter Milvere Kolmas isik â Varjupaikade MTĂ
Asja lÀbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.JĂ€tta kaebus rahuldamata.
2.JĂ€tta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale vĂ”ib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 pĂ€eva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.01.2022. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele vĂ”ib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 pĂ€eva jooksul apellatsioonkaebuse kĂ€ttetoimetamisest arvates vĂ”i ĂŒlejÀÀnud apellatsioonitĂ€htaja jooksul, kui see on pikem kui 14 pĂ€eva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses mĂ€rkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nĂ”us asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
PÔllumajandus- ja Toiduamet (PTA) sai 04.06.2021 vihje, et Xxxxxxxxxx kinnistul Xxxxxxxxxxxx (loomapidamiskoht) rikutakse loomade nÔuetekohase pidamise tingimusi. VÔttes aluseks korduvalt PTA-le laekunud teavet vÔimaliku lemmikloomade pidamise nÔuete rikkumise kohta Xi poolt, teostas PTA 04.06.2021 jÀrelevalvetoimingu eesmÀrgiga kontrollida peetavate loomade heaolunÔuete tagamist nende pidamisel.
3-20-1500
2.PTA jÀrelevalveametnikud sisenesid 04.06.2021 kell 17.50 kontrolli loomapidamiskohta. Menetlustoimingu kÀigus tuvastati jÀrgmised asjaolud:
tegemiseks
2.1.Talumajas oli 18 suurekasvulist koera ja 5 ĂŒhe pesakonna kutsikat.
2.2.Loomade pidamisruumi mikrokliima (Ă”hk) viitab oma organoleptilistelt omadustelt organismile potentsiaalselt surmavalt mĂŒrgiste gaaside ĂŒlemÀÀrasele sisaldusele. Nimetatud asjaolu on vastuolus loomakaitse seaduse (LoKS) § 52 lg-ga 2, mis sĂ€testab, et lemmiklooma pidamiseks kasutatav ruum peab olema loomale ohutu.
2.3.VÀhemalt 8 suurt koera peeti transpordipuurides, mis on keelatud ning ei ole piisav loomade loomuomase liikumisvajaduse rahuldamiseks. Vastavalt LoKS § 3 lg 2 sÀtestatule peab loomapidaja vÔimaldama loomale looma liigile ja eale kohase ruumi vÔi ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust ning muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku.
2.4.Loomade pidamiseks kasutatava talumaja pĂ”randad oli kaetud uriini ja vĂ€ljaheidetega, mis viitab, et loomade eest ei hoolitseta regulaarselt. PĂ”llumajandusministri 24.07.2008 mÀÀrus nr 76 âLemmikloomade pidamise nĂ”uded" (edaspidi mÀÀrus nr 76) § 3 sĂ€testab, et lemmiklooma pidamise ruumi vĂ”i ehitise pĂ”rand vĂ”i pĂ”hi tuleb hoida puhtana.
2.5.Koertel esines haavu erinevates kehapiirkondades, sidekoelised paksendid kĂŒĂŒnar- ja kannaliigese piirkonnas viitavad sellele, et loomad on pikalt lamanud piiratud liikumisega ebahĂŒgieenilistes ning nĂ”uetele mitte vastavates puurides. Ăhel emasel koeral oli ravimata reieluumurd. Selline loomade seisund on vastuolus LoKS § 51 lĂ”ikega 1, mis kohustab kontrollima lemmiklooma tervist ja heaolu regulaarselt ning kĂ”rvalekallete tuvastamisel rakendama viivitamata meetmeid tervise ja heaolu parandamiseks ja mÀÀruse 76 § 7 lg 1 mis sĂ€testab loomapidaja kohustuse, et lemmikloomade rĂŒhmaspidamisel tuleb teiste loomade suhtes agressiivselt kĂ€ituvat vĂ”i neile muul viisil ohtu pĂ”hjustavat lemmiklooma pidada teistest loomadest eraldi.
2.6.Veterinaari ĂŒlevaatuse lĂ€binud koerte ĂŒldine konditsioon ja fĂŒĂŒsilised vigastused viitavad sellele, et suur osa loomi pole saanud piisavas koguses ja kĂ”iki eluks vajalikke toitaineid/vitamiine/mineraale sisaldavat toitu. Suurem osa koeri oli visuaalselt alatoitumuses, mis on vastuolus LoKS § 3 lĂ”ikega 1, mis sĂ€testab loomapidaja kohustuse vĂ”imaldada lemmikloomale kohases koguses sööta.
2.7.Loomade söögi- ja jooginĂ”ud olid rĂ€pased, nende arv ja paigutus ei vasta Ă”igusaktides sĂ€testatud nĂ”uetele. LoKS § 52 lg 3 kohaselt peavad lemmiklooma söötmise ja jootmise vahendid olema paigutatud ruumis vĂ”i ehitises nii, et sööda ja joogivee saastumise risk oleks minimaalne. MÀÀrus 76 § 7 lg 3 sĂ€testab, et lemmikloomade rĂŒhmas pidamise korral peab söötmis- ja jootmisvahendeid olema nii palju, et kĂ”ik rĂŒhma kuuluvad loomad mahuksid sööma ja jooma ĂŒhel ajal, mida tuvastatud olukord ei vĂ”imaldanud. MÀÀrus 76 § 6 lg 2 kohustab lemmikloomale tagama pideva puhta joogivee kĂ€ttesaadavuse.
3.JÀrelevalvetoimingu tulemusena toimetati loomad LoKS § 64 lg 3 alusel loomapidamiskohast Àra ning paigutati Varjupaikade MTà Tallinna varjupaika.
4.PTA kohustas 18.06.2021 ettekirjutusega nr 5-1/1607 Xi vÔÔrandama 04.06.2021 PTA poolt loomapidamiskohustuse ĂŒlevĂ”tmise raames pidamiskohast Ă€ra toimetatud 18 tĂ€iskasvanud koera (mĂ€rgistusnumbritega: 972270000357757; 250269811220050; koer nr 3 (sĂŒndinud 10.01.2017): registreeritud varjupaigas tĂ€histusega ââ61621,Cirusââ; 953010003389885; 953010004641319; 953010004641438; 972270000346512; 972270000357812; 953010004641284; 981098106176367; 953010004641307; 953010003389891; 972270000357407; 958000001537613; 978101082791780; 978101082791015; 978101082791237; 978101082791994) ning kiibistamata 5 kutsikat (registreeritud varjupaigas tĂ€histustega 61629 2(14)
3-20-1500 (emane), 61630 (isane), 61631 (isane), 61632 (isane), 61634 (isane)) LoKS § 64 lg 3 alusel hiljemalt 25.06.2021 Varjupaikade MTĂ Tallinna Varjupaigale. Sama ettekirjutusega kohustas PTA loomapidajat andma koos loomadega ĂŒle loomade identifitseerivad dokumendid, sh lemmikloomade vaktsineerimistunnistused ja nende ravi tĂ”endavad dokumendid, kui need on olemas. Ettekirjutuses sisaldus ka asendustĂ€itmise hoiatus, mille kohaselt korraldab loomade vÔÔrandamise korrakaitseorgan asendustĂ€itmise ja sunniraha seaduses sĂ€testatud korras juhul kui loomad ei ole mÀÀratud tĂ€htpĂ€evaks vÔÔrandatud. Lisaks menetlustoimingu kĂ€igus tuvastatud asjaolude kirjeldusele olid ettekirjutuse pĂ”hjendused jĂ€rgmised:
4.1.Loomapidajat teavitati jĂ€relevalvetoimingutest, kuid kuna oli arvata, et loomapidaja kohale ei ilmu, siis tegemaks kindlaks loomade seisund ja tuvastada majas valitseva olukorra ohtlikkus, lĂ”hkusid jĂ€relevalveametnikud maja kĂŒlgakna ja eemaldasid pimendava katte. Selle tulemusena tuvastati, et pimendatud majas peeti lahtiselt orienteeruvalt 5â7 koera ning ĂŒlejÀÀnud loomad asusid kinnistes kitsastes transpordipuurides. Katkisest aknast tuli hingematvat ammoniaagi haisu.
4.2.Loomapidaja jĂ”udis loomapidamiskohta, kuid jĂ€relevalveametnikke majja ei lubanud. Loomapidaja tĂ”i ĂŒhe suure koera jalutusrihma otsas aedikusse. Loom oli vĂ€ga viletsas seisus ja liikus vaevaliselt (hiljem selgus, et tal oli ravimata kuuvanune luumurd).
4.3.Loomapidaja lasi katkisesse aedikusse jooksma 7 koera, kes hakkasid vastu aediku katkist vĂ”rkaeda ĂŒles hĂŒppama. LĂ€birÀÀkimiste tulemusena tĂ”i loomapidaja ise koerad loomade transpordiks mĂ”eldud autodesse. JĂ€relevalveametnike jaoks oli oluline saada loomad kĂ€tte neile vĂ”imalikult vĂ€he kahju tekitades.
4.4.Loomapidaja vÔimaldas teha fotod loomade passidest, kuid keeldus dokumente loovutamast.
4.5.Peale kÔikide loomade paigutamist transpordiks ettenÀhtud autodesse, sisesenesid jÀrelevalveametnikud loomapidaja loal loomade pidamise kohaks olnud majja. Loomi oli peetud vÀga rÀpastes tingimustes. Enamus loomadest olid viibinud pikalt kitsastes transpordipuurides. Loomadel puudus ligipÀÀs joogiveele. Majas oli lÀmmatav ammoniaagihais. Puur, kus olid kutsikad, oli vÀga rÀpane.
4.6.Veterinaarne lĂ€bivaatus teostati 23 looma suhtes (18 tĂ€iskasvanud isendit, 5 maikuus sĂŒndinud kutsikat). Enamus loomadest ei ole saanud piisavas koguses ja kĂ”iki eluks vajalikke toitaineid/vitamiine/mineraale sisaldavat toitu. 13 koeral tuvastati kahheksia (kurnatus ja kĂ”hnus, mille korral organismi rasvavaru on kadunud, kahheksiat pĂ”hjustavad nĂ€kgus ja haigused). KĂ”ik koerad olid ĂŒlevaatuse ajal tugevalt stressis ning karv oli mÀÀrdunud vĂ€ljaheidete ja uriiniga. Haavad erinevates kehapiirkonadedes, sidekoelised paksendid kĂŒĂŒnar- ja kannaliigeste piirkonnas viitavad sellele, et loomad on pikalt lamanud piiratud liikumisega ebahĂŒgieenilistes ning nĂ”uetele mittevastavates puurides. Kaheksal koeral oli nii pea kui ka turja piirkonnas erinevas paranemisjĂ€rgus haavad. Loomad on pidanud omavahel konkureerima ning vĂ”itlema ja tekitanud sellega ĂŒksteisele kehalisi vigastusi.
4.7.Koerad on pelglikud ja kardavad. Inimese puudutuste peale tihti vĂ”patavad, sh siis kui puudutus on loomale nĂ€htav. Tagumist kehaosa katsudes tĂ”mbuvad maadligi ning pĂŒĂŒavad kontakti vĂ€ltida â kehakeelelt saadavad vĂ€lja rahustavaid signaale, soovides vĂ€ltida vĂ”imalikke konflikte (loomade reageerimine eelnevalt mĂ€rgitud viisil viitab hirmule ja eelneva vÀÀrkohtlemise kogemusele). Kutsikate emal on vĂ€hemalt kuu vanune reieluu murd, mida ei ole ravitud.
3(14)
3-20-1500
4.8.Kutsikad on tĂ€is solkmeid ning kĂ”huÔÔne ĂŒmbermÔÔdud on suurenenud, mis viitab parasitaarsele nakkusele. Kolm koera on poeginud ja imetavad vĂ”i on viimase 1â2 aasta jooksul poeginud. Nisad ja piimanÀÀrmed on vĂ€ga vĂ€lja veninud, kohati vajavad kirurgilist sekkumist.
4.9.Kuna vÀlisel vaatlusel hinnatavate asjaolude puhul oli kÔigi koerte pidamistingimuste osas tuvastatavad olulised kÔrvalekalded, millele lisandusid mÔningatel loomadel ilmselgelt mÀrgatavad kÔrvalekalded terviseseisundis, on loomapidaja poolt rikutud kÔiki LoKS § 3 lg-s 2 sÀtestatud loomapidamise pÔhinÔudeid. Eelnevast tulenevalt tuleb loomi kÀsitada kui abitusse seisundisse jÀetuid ning vastavalt LoKS §-le 4 on tegemist looma suhtes lubamatu teoga, mis tuleb viivitamatult lÔpetada. Tegemist on LoKS nÔuete olulise ja loomapidaja poolt korduva rikkumisega ning loomade pidamine kirjeldatud tingimustes vÔib otseselt ohustada nende elu ja tervist. Lisaks puudub PTA-le teadaolevalt loomapidajal kehtiv elamis- ja tööluba ning ta viibib Eestis ilma seadusliku aluseta. SeetÔttu on paljasÔnaline tema lubadus ehitada koertele varjumispaik.
5.Ettekirjutusega mÀÀratud tĂ€htpĂ€evaks X koeri Varjupaikade MTĂ-le ei vÔÔrandanud. PTA teavitas 01.07.2021 teatisega nr 5-1/1644 Xi asendustĂ€itmise rakendamisest ning 23 loomapidajale kuuluva koera Varjupaikade MTĂ Tallinna Varjupaigale vÔÔrandamisest LoKS § 64 lg 3 ja 4 ja § 642 lg 1 ja 2 alusel.
6.Tallinna Halduskohtule saabus 06.07.2021 Xi kaebus, milles kaebaja palus tĂŒhistada PTA 18.06.2021 ettekirjutus nr 5-1/1607 loomade vÔÔrandamiseks ja PTA 01.07.2021 teatis asendustĂ€itmise rakendamise ja loomade vÔÔrandamise kohta ning kohustada PTA-d ja Varjupaikade MTĂ-d andma Xile ĂŒle 18 tĂ€iskasvanud koera ning 5 kutsikat, samuti kohustada PTA-d ja Varjupaikade MTĂ-d andma Xile ĂŒle kĂ”ik nimetatud koerte ravi tĂ”endavad dokumendid. Ăhes kaebusega esitas X esialgse Ă”iguskaitse taotluse, milles palus keelata PTA-l ja Varjupaikade MTĂ-l eelnimetatud 23 koera hukkamine kohtuvaidluse ajal, samuti keelata koerte vÔÔrandamine ning kohustada PTA-d ja Varjupaikade MTĂd andma nimetatud koerad ĂŒle kaebajale, alternatiivselt ĂŒleandmiseks kohustamisele lubama kaebajal kohtuda oma koertega Varjupaikade MTĂ Tallinna Varjupaigas.
7.Kaebaja esitas 06.07.2021 kaebuse ja esialgse Ă”iguskaitse taotluse tĂ€ienduse. Kaebaja palus ĂŒhistada PTA 18.06.2021 ettekirjutus nr 5-1/1607 loomade vÔÔrandamiseks ja PTA 01.07.2021 teatis asendustĂ€itmise rakendamise ja loomade vÔÔrandamise kohta ning kohustada PTA-d ja Varjupaikade MTĂ-d andma Xile ĂŒle 14 tĂ€iskasvanud koera mĂ€rgistusnumbritega: 958000001537613 (Michael); 972270000346512 (Cleopatra); 953010003389891 (Max); ââ61621,Cirusââ (Cirus); 953010003389885 (Esmeralda); 972270000357407 (Hadrion); 972270000357757 (Twisty); 972270000357812 (Brutus); 981098106176367 (Yogi Bear); 953010004641284 (Wolfa); 953010004641438 (Tesla); 953010004641307 (King); 250269811220050 (Pantera, PTA kasutab nimi Bonita); 953010004641319 (Sdata) ning kohustada PTA-d ja Varjupaikade MTĂ-d andma Xile ĂŒle kĂ”ik eelloetletud 14 koera ravi tĂ”endavad dokumendid. Kaebaja tĂ€psustas esialgse Ă”iguskaitse taotluse kohustamisnĂ”uet ning palus kohustada PTA-d ja Varjupaikade MTĂ-d andma Xile ĂŒle kohtuvaidluse ajaks eelnimetatud 14 tĂ€iskasvanud koera. Alternatiivselt ja juhul, kui kohus jĂ€tab rahuldamata taotluse eelnimetatud koerte ĂŒleandmiseks, palub kaebaja kohustada PTA-d ja Varjupaikade MTĂ-d lubama Xil kohtuda koertega Varjupaikade MTĂ Tallinna Varjupaigas. TĂ€iendavalt palub kaebaja esialgse Ă”iguskaitse korras keelata PTA-l ja Varjupaikade MTĂ-l eelnimetatud 14 tĂ€iskasvanud koera kastreerimine vĂ”i steriliseerimine.
8.Kohus vĂ”ttis 07.07.2021 mÀÀrusega kaebuse menetlusse PTA 18.06.2021 ettekirjutuse nr 51/1607 ja 01.07.2021 asendustĂ€itmise rakendamise ja loomade vÔÔrandamise teatise nr 5-1/1644 tĂŒhistamiseks ning PTA kohustamiseks anda Xile ĂŒle 14 tĂ€iskasvanud koera ning 14 koera ravi tĂ”endavad dokumendid. Kohus tunnistas vastustajaks PTA ning kaasas kolmanda isikuna 4(14)
3-20-1500 Varjupaikade MTĂ. Sama mÀÀrusega rahuldas kohus esialgse Ă”iguskaitse taotluse osaliselt ja ajutiselt ning keelas PTA-l ja Varjupaikade MTĂ-l 23 koera hukkamine kuni 06.08.2021 ning jĂ€ttis rahuldamata esialgse Ă”iguskaitse taotluse osas, millega kaebaja palus keelata koerte vÔÔrandamine ja kohustada PTA-d ja Varjupaikade MTĂ-d andma kaebajale ĂŒle 14 eelpool nimetatud koera, samuti osas, milles kaebaja palus keelata nende 14 koera steriliseerimine ja kastreerimine.
9.PTA esitas 03.08.2021 vastuse kaebusele.
10.Kaebaja esitas 13.08.2021 (tĂ€iendatud 18.08.2021 ja 25.08.2021) halduskohtule uue esialgse Ă”iguskaitse taotluse, milles palus keelata eelnimetatud 14 koera hukkamine, vÔÔrandamine ja steriliseerimine vĂ”i kastreerimine ning kohustada Varjupaikade MTĂ-d lubama loomaarstil nimetatud koerad ĂŒle vaadata.
12.Kohus mÀÀras 14.10.2021 mÀÀrusega asja lÀbivaatamisele kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
13.Kaebaja ei nÔustu PTA ettekirjutuses vÀidetuga ja leiab, et tegemist on Ôigusvastase ja ebaproportsionaalse haldusaktiga, mis sisaldab kaalutlusvigu ning mis pÔhineb ebaÔigetel vÀidetel.
14.Kaebaja on loonud koerte pidamiseks sobivad tingimused, mis ĂŒletavad Ă”igusaktidest tulenevaid nĂ”udeid. Koertele on loodud sobivad tingimused ilmastiku eest varjumiseks, piisavalt suur vaba ruum ja tugev aedik. Samuti on kaebaja tĂ”endanud oma selget tahet ja piisavaid vĂ”imalusi selleks, et pakkuda oma koertele kĂ”ike eluks vajalikku. Kaebaja on sĂ”lminud loomaarstiga iganĂ€dalaste visiitide tegemiseks kokkuleppe, millega on tagatud, et koerte tervis on regulaarse jĂ€lgimise abil pideva kaitse all ja hoitud isegi kĂ”rgemal tasemel kui seda nĂ”uab LoKS.
15.Ettekirjutused on tuvastatud vÀÀralt jÀrgmised faktilised asjaolud:
15.1.Puudus alus arvata, et kaebaja ei ilmu Xxxxxxxxxxxa kohale. Kaebaja oli COVID19 vaktsineerimisel ja saabus esimesel vÔimalus loomapidamiskohta. Juhul, kui PTA oleks kaebajat teavitanud ette plaanist tulla tutvuma koertega, siis kaebaja oleks saanud seda arvestada ja viibida samal ajal kohal.
15.2.EbaĂ”ige ja tĂ”endamata on ettekirjutuse vĂ€ide, et loomade pidamisruumi mikrokliima viitas oma organoleptilistelt omadustelt organismile potentsiaalselt surmavalt mĂŒrgiste gaaside ĂŒlemÀÀrasele sisaldusele. Loomade pidamiskohas ei toimunud mingit gaaside mÔÔtmist. Talumaja on tĂ”esti vĂ€ga vana ja vajab renoveerimist, mida kaebaja planeeribki teha. Koerad olid toas ajutiselt, kuna kaebaja viibis ise kodust eemal ning tal ei olnud valmis koerte aedik. TĂ€naseks on loomapidamisnĂ”uded tĂ€idetud, seega puudub alus loomade vÔÔrandamiseks.
15.3.Koeri ei peetud transpordipuurides, aga osad koerad olid ajutiselt transpordipuurides. Need koerad olid teistest eraldatud selleks ajaks, mil kaebaja viibis vaktsineerimisel. TĂ€naseks on kaebajal olemas kĂ”ik tingimused koerte kohaseks pidamiseks ja koeri saab eraldada erinevatesse aedikutesse selleks ajaks, mil kaebaja viibib lĂŒhiajaliselt eemal.
15.4.VÀÀr on vÀide, et talumaja pÔrand oli kaetud uriini ja vÀljaheidetega. Koerad olid 04.06.2021 talumajas ajutiselt ning kaebaja ei saanud 04.06.2021 talumaja puhastada, sest PTA viis lÀbi asukohas menetlustoiminguid. Kaebaja kinnitab, et ta puhastas regulaarselt talumaja. 5(14)
3-20-1500 Loomaarst on kinnitanud valmisolekut koeri igal nĂ€dalal kahel korral kĂŒlastada ja nende pidamise tingimusi hinnata, mistĂ”ttu loomade heaolu ja pidamise tingimused on kohaselt kontrollitud.
15.5.Koertel oli paksendeid ja vĂ€ikseid haavu seetĂ”ttu, et koerad on aktiivsed ja rohmakad. Paksendid on tekkinud sellest, et koertele meeldib kaevata, mida kaebaja lubab koertel teha, sest kaebaja kasutuses on 7 ha suurune ala. Kaebaja koerad jooksvad lĂ€bi vĂ”sa kaebaja kinnistu piires ja on selliselt saanud vĂ€iksemaid vigastusi. Kaebaja on alati puhastanud oma koerte vĂ€iksemaid vigastusi ja vajadusel vĂ”tnud ĂŒhendust loomaarstidega.
15.6.Ăhel emasel koeral olnud reieluumurruga seoses pöördus kaebaja enne 04.06.2021 loomaarsti poole.
15.7.Kaebaja on rajanud loomade pidamiseks sobivad tingimused, mis vÔimaldavad vajadusel koeri (sh agressiivselt kÀituvaid) teineteisest eraldada.
15.8.Kaebaja puhastab ja asendab vastavalt vajadusele loomade sööginÔusid. Kaebaja on rajanud koerte pidamiseks vajalikud rajatised, kus on tagatud kÔik LoKS tulenevad nÔuded.
15.9.Kaebaja lasi jÀrelevalvetoimingu ajal koerad vÀlja sellepÀrast, et nÀidata PTA-le seda, et loomade tervislik seisund on korras. Kaebaja ei teinud jÔudemonstratsiooni ning koerad alluvad tema korraldustele. Tegelikkuses kaebaja abistas PTA-d, vÔimaldas fotografeerida koerte passe, aitas koerad transportimiseks vajalikku autosse, lubas PTA ametnikel sisenda talumajja.
15.10.Kaebaja leiab, et eelloetletud faktilised asjaolud on ettekirjutuses esitatud moonutatult eesmĂ€rgiga maalida kaebajast vĂ”imalikult negatiivne kuvand. Samas ei ole vĂ”etud arvesse seda, et ta abistas toimingute tegemisel PTA ametnikke. Enamgi veel, PTA on lĂ€htunud oma tegevuses sellest, et kaebajal ei ole Eestiga tihedat seost, kuid kaebaja on sellised vĂ€ited kummutanud asjas esitatud tĂ”endiga. Kaebaja leiab, et vĂ”ttes arvesse koerte pidamiseks rajatud ala ja kokkulepet loomaarstiga, siis puudub alus anda negatiivne prognoos tulevaste rikkumiste esinemisele. Kuna ettekirjutuse tegemisel on lĂ€htutud ebaĂ”igetest faktidest ja tĂ€helepanuta on jĂ€etud kĂ”ik kaebaja positiivne kĂ€itumine, siis sisaldab ettekirjutus olulisi vigu kaalutusĂ”iguse teostamisel, mistĂ”ttu ettekirjutus tuleb tĂŒhistada.
16.VÀÀr on vĂ€ide, et kaebaja koerte ĂŒldine konditsioon ja fĂŒĂŒsilised vigastused viitavad, et koerad ei ole saanud piisavas koguses kĂ”iki vajalikke toitaineid ja vitamiine sisaldavat toitu ja koerad on alatoitumuses. Kaebaja toidab koeri parimal vĂ”imalikul viisil, lĂ€htudes loomaarstide soovitustest ja tĂ”u eripĂ€rast. Ălevaatusel ei ole vĂ”etud arvesse, et koerad on dobermanni tĂ”uga ristatud, mistĂ”ttu tegemist on saledama kehaehitusega koertega. Isaste dobermannide kaal on umbes 4045 kg ja emaste kaal 32-35 kg. Loomaarsti ĂŒlevaatusega on tĂ”endatud, et kaebaja toidab oma koeri piisavalt, normaalkaalus vĂ”i ilma kaaluprobleemideta on ĂŒlevaatuse kohaselt koerad Bonita, Esmeralda, Sdata, Tesla, Michael ja 5 kutsikat. Kui kaebaja ei toidaks koeri piisavalt, siis ei oleks ĂŒkski koer normaalkaalus. Loomade ĂŒlevaatuse kohaselt on arusaamatult tuvastatud toitumisega seonduvad probleemid jĂ€rgmistel koertel: Twisty, Cirus, Cleopatra, Brutus, Wolf, Yogi Bear, King, Max, Hadrion, Michael, Samurai, Kendo, Kendall, Tokyo. Eelnimetatud koerte kohta on osaliselt mĂ€rgitud, et neil on alatoitumine vĂ”i kerge alatoitumine. Samas ei ole selgitatud, millest selline jĂ€reldus on tehtud. Samuti on koerte tĂ”ugudeks valdavalt mĂ€rgitud segavereline, mistĂ”ttu ei ole vĂ”etud arvesse koerte tĂ”u eripĂ€rasid. Koerte kaalud ĂŒlevaatuses mĂ€rgitu kohaselt on tavapĂ€rased, mistĂ”ttu ettekirjutusele lisatud loomade veterinaarne ĂŒlevaatus on vastuoluline ja puudulikult koostatud. Koerte kaalude osas on loomade veterinaarne ĂŒlevaatus vastuoluline, sest seal on peetud sisuliselt samas kaalus koeri kord alakaaluliseks ja kord normaalkaalus olevaks. NĂ€iteks koer Twisty, emane, kaal 36 kg kohta on leitud, et see viitab alatoitumisele aga koer Bonita kohta on leitud 34,8 kg kaal ei viita alatoitumisele, samuti emase koera Esmeralda 34,2 kg kohta on mĂ€rgitud normaalkaal. 6(14)
3-20-1500
17.KĂ”ikide koerte kohta on mĂ€rgitud âsĂ”bralikâ. Samas mĂ€rgitakse, et koerad kardavad inimkontakti. Tegemist on vastuolulise vĂ€itega. Kaebaja on olnud koerte ainus omanik, mistĂ”ttu koerad vĂ”ivadki olla stressis ja kartlikud, sest nad ei ole harjunud sellega, et vÔÔrad inimesed tegelevad nendega ilma omaniku juuresolekuta. Kaebaja on alati kohelnud oma loomi vÀÀrikalt ning talle on vastuvĂ”etamatu mistahes loomade vÀÀrkohtlemine.
18.VÀÀr on vĂ€ide, et koerad oleks justkui pidanud toidu nimel konkureerima. Kaebaja toidab koeri regulaarselt ja kĂ”ikidel koertel on piisavalt sĂŒĂŒa. Juhul, kui asuda seisukohale, et koerad peaksid vĂ”itlema toidu nimel, siis oleks ilmselt vanemad koerad alatoidulised, kuid vanim koer Michael (13 aastat vana) kaalub 45 kg. Samuti ei ole pĂ”hjendatud, kuidas saavad olla vĂ€iksemad emased koerad normaalkaalus, aga nendest suuremad isased koerad jĂ€llegi ei ole.
19.Ettekirjutuses on moonutatult ja ebaĂ”igesti esitatud loomade ĂŒlevaatuse andmed. Haavandite tekkimise kohta on leitud, et need vĂ”isid olla tekkinud puurides pidamisest, kuid ettekirjutuses on jĂ€etud vĂ€lja sĂ”na âviitavadâ ja leitud, et see on tuvastatud. Tegelikkuses koerad on vĂ€iksemaid kriimustusi saanud mĂ€ngimise ja vĂ”sas jooksmise kĂ€igus. Samuti on mĂ€rgitud veterinaari jĂ€relduses âvĂ”imalik kehaline vÀÀrkohtlemine?â, aga ettekirjutuses on jĂ€etud mĂ€rkimata â?â ja seda vĂ€idet on presenteeritud justkui tĂ”ena. Ettekirjutuses on leitud, et kutsikatel on parasiidid, aga ĂŒlevaatuse kohaselt vĂ”ivad kutsikatel olla parasiidid, kuid seda ei ole tuvastatud.
20.MĂ€rkimisvÀÀrne on ka see, et loomade ĂŒlevaatuse tegemisel ei tehtud mitte ĂŒhtegi fotot vĂ”i videot, mis aitaks kontrollida seal esitatud vĂ€iteid. Kaebaja rĂ”hutab, et loomade ĂŒlevaatusel ei ole eristatud geneetilisi probleeme probleemidest, mis on tekkinud koerale muudel pĂ”hjustel. Kaebaja mĂ€rgib, et mitmed silmaprobleemid on koertele kaasasĂŒndinud ja pĂ”hjendamatu on kaebajat nende tekkes sĂŒĂŒdistada.
21.Kaebaja leiab, et koerte vÔÔrandamine 01.07.2021 Varjupaikade MTĂ-le on Ă”igusvastane ja pĂ”hjendamatu. Koerte vÔÔrandamiseks puudus igasugune pĂ”hjus. Kaebajal oli Ă”igus vaidlustada ettekirjutus koerte vÔÔrandamise kohta kuni 18.07.2021, mistĂ”ttu selline ennatlik samm on ilmselgelt pahatahtlik katse takistada kaebajal saada tagasi oma armastatud koerad. Kaebaja mĂ€rgib, et dokumentide esitamata jĂ€tmine 25.06.2021 seisuga ei saa olla pĂ”hjuseks, et koerad vÔÔrandada. Enamgi veel, kaebajal on Ă”igus kuni 18.07.2021 esitada andmeid seoses ettekirjutusega, siis on pĂ”hjendamatu heita ette seda, et kaebaja ei olnud 25.06.2021 esitanud kĂ”iki dokumente PTA-le. Samuti on 25.06.2021 kollektiivsete puhkuste aeg, sest see on ainus tööpĂ€ev riigipĂŒhade ja nĂ€dalavahetuse vahel. Kuna koerte vÔÔrandamine tugineb samadele ebaĂ”igetele faktilistele vĂ€idetele nagu ettekirjutus, siis see tuleb tĂŒhistada. Kaebaja mĂ€rgib, et koerad on juba kannatanud, sest nad vĂ”eti Ă€ra kaebaja kĂ€est. Koera Twisty ei viidud 07.06.2021 Billy Loomakliinikusse ja koerale Yogi Bear ei antud geeli.
22.Ettekirjutus on ebaproportsionaalne. Ettekirjutuse tegemisel ei ole vĂ”etud arvesse seda, et kaebaja asus Eestisse elama uuesti mai kuus 2021. Kaebaja koerad olid ĂŒksinda toas, sest kaebaja oli COVID-19 vaktsineerimisel. Kaebaja tegi koostööd PTA-ga 04.06.2021 toimingul. Ettekirjutusele eelnevalt ei ole kaebajale tehtud hoiatust ega antud isegi aega rajada koerte pidamiseks sobiv keskkond. Kaebaja on koertele rajanud sobiva elukeskkonna.
23.TĂ€iendavates seisukohtades selgitab kaebaja, et soovib koeri pidada Rootsis oma elukohas. Selleks on tal olemas ĂŒĂŒrileandja nĂ”usolek koerte pidamiseks. ĂĂŒritud maja on piisavalt suur ja sobiv koerte pidamiseks. Koerte pidamise tingimusi kontrollib loomaarst Rootsis ja Rootsi ametiasutused, mistĂ”ttu puudub alus arvata, et koerte pidamisel kaebaja juures ei ole koerte huvid tĂ€idetud. Kaebaja tellib koertele transpordi Rootsi juhul kui koerte valdus talle ĂŒle antakse. Vastustaja seisukohad
24.Vastustaja ei nÔustu kaebusega ja palub selle jÀtta rahuldamata kÔigi kaebuses esitatud nÔuete osas. 7(14)
3-20-1500
25.PTA viis 26.07.2021 lĂ€bi tĂ€iendava kontrolli/paikvaatluse, et kontrollida koerte pidamiseks loodud tingimusi. Kontrollimise kĂ€igus tuvastati, et kaebaja on omal algatusel alustanud koerte pidamiskohtade vĂ€ljaehitamist, kuid pole seejuures arvestanud looma heaolu nĂ”udeid. Nn kennel on rajatud rohumaale. Samas ilmselgelt ei ole arvestatud asjaoludega, et vĂ€liaediku maapind peab olema varustatud sadevee Ă€ravoolukohtadega. Ka pole kaebaja arvestanud asjaoluga, et vĂ€liaediku tara peab olema valmistatud loomaliigile sobivast materjalist. Kasutatud on pehmet vĂ”rku, mille kĂ”rgus on ainult 150 cm ja mis ei ole aluspinnasega ĂŒhendatud. Need tingimused ei vĂ€lista looma kinnijÀÀmist ja vigastumist vĂ€ljakaevamisel ning aediku ĂŒletamisel. Rajatud uued kuudid (10tk) on mĂ”eldud vĂ€ikest kasvu koertele. Kaheosalise kuudi vĂ€lismÔÔdud olid 135x90x80, magamisala 0,5 ruutmeetrit. Kuudi sissepÀÀsu ava kĂ”rgus 45 cm (isase cane corso turi 72 cm ) ja laius 28 cm. Seega on rajatud kuudid ilmselgelt sobimatud Ă€ravĂ”etud koerte pidamiseks. Kaebaja vĂ€itis paikvaatluse ajal PTA ametnikele, et vĂ€iksemad emased saavad ka kahekesi selles kuudis elada.
26.LoKS § 1 lg 1 kohaselt reguleerib seadus loomade kaitset inimese sellise tegevuse vĂ”i tegevusetuse eest, mis ohustab vĂ”i vĂ”ib ohustada loomade tervist vĂ”i heaolu. Kaebaja valduses olnud koerad on lemmikloomad LoKS § 2 lg 3 tĂ€henduses. LoKS § 3 lg 2 kohaselt peab loomapidaja loomale vĂ”imaldama vastavalt looma liigile ja eale: 1) kohases koguses sööta ja joogivett; 2) sobiva hoolduse; 3) sobiva mikrokliima ja ruumi vĂ”i ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust; 4) muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku. LoKS peatĂŒkis 21 on kehtestatud ĂŒldised nĂ”uded lemmiklooma tervisele ja heaolule ning tema pidamise ruumile vĂ”i ehitisile ning vahenditele ja seadmetele. LokS § 60 lg 1 kohaselt riiklikku ja haldusjĂ€relevalvet kĂ€esoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud Ă”igusaktide nĂ”uete tĂ€itmise ĂŒle teostavad PTA ning Keskkonnaamet. Loomade pidamise kohustuse omanikult vĂ”tmiseks ja selle omanikult ĂŒlevĂ”tmisega seotud alused annab LoKS oma §-des 64 ja 642. Seega kaebaja koerte tervise, heaolu ja pidamistingimuste ĂŒle kohase jĂ€relevalve teostajaks on LoKS ja selle alamaktide nĂ”uete tĂ€itmise osas PTA ja kohtuasjaga seotud haldusaktid on teinud selleks kohaseid volitusi omavad jĂ€relevalveametnikud tuginedes LoKS-is olevatele regulatsioonidele. Vaidlustatud haldusaktid on sisuliselt ja vormiliselt kooskĂ”las haldusaktidele kehtestatud nĂ”uetega, kaalutletud ja piisaval mÀÀral pĂ”hjendatud.
27.Kaebuses esitatud paljasÔnaline kinnitus, et jÀrgitakse kÔiki koerte pidamiseks kehtestatud nÔudeid, ei ole seni PTA teostatud kontrollide kÀigus tÔendamist leidnud. PTA jÀrelevalveametnikud teostasid 26.07.2021 koos kaebajat esindava advokaadiga paikvaatluse vÀidetavas nÔuetele vastavas loomapidamise kohas, mille tulemusena leiti, et koerte pidamiseks rajatud uued ehitised ja nende tingimused ei vasta looma heaolu osas kehtestatud nÔuetele arvestades ÀravÔetud koerte cane corso liiki. Seda rÀÀkimata olukorrast, millises viibisid koerad 04.06.2021 toimunud kontrollitoimingute ajal.
28.Kaebuses heidetakse PTA-le ette ettekirjutuses faktiliste asjaolude ebatĂ€pset kajastamist, luues koerte pidamisest ja loomapidajast ebaĂ”ige kuvandi. PTA sellise vĂ€itega ei nĂ”ustu. KĂ”ik ettekirjutuses osundatud asjaolud on 04.06.2021 kontrolltoimingute kĂ€igus objektiivselt ja eluliselt tĂ”etruult fikseeritud. Tuvastatud asjaolude ĂŒle puudub sisuline vaidlus kaebajaga, sest kaebaja kaebuses esitatud selgitused ei vÀÀra tĂ”etruult tuvastatut. Kaebajaga puudub sisuline vaidlus selle ĂŒle, et LoKS sĂ€testatust tulenevalt on PTA-l Ă”igus ja ka kohustus tuvastatud asjaolude valguses loomapidajale ettekirjutuse tegemiseks ja kohustuste asetamiseks ning tuvastatud asjaolud kogumis ei jĂ€tnud PTA-le kaalutlusruumi ettekirjutuse tegemise osas.
28.1.PTA peab asjakohaseks kinnitada, et kaebaja juures kontrollitoiminguid teostanud jÀrelevalveametnikud on oma valdkonna spetsialistid. PTA teenistuses olevad jÀrelevalveametnikud ei ole ega saagi olla huvitatud kaebaja suhtes mingisuguse kuvandi loomisest. Nende tegutsemise eesmÀrgiks on loomade heaolu ja loomatervise objektiivne hindamine, mida on tehtud ka vaidlusalusel juhul. 8(14)
3-20-1500
28.2.Kontrollitoimingute kÀigus tuvastati, et kontrollimise hetkel oli 8 suurt koera transpordipuuris. Osundatud fakti osas tegelikult vaidlus puudub ja kaebaja hilisemad selgitused kaebuses ei muuda tuvastatut olematuks. 04.06.2021 kontrolliprotokolli kohaselt peeti suuri koeri transpordipuurides kahekaupa, koerad purelesid piirides ja ruum kus puurid asusid, oli pimendatud.
28.3.Ettekirjutuses on fikseeritud, et kontrollitud talumaja pÔrand oli kaetud koerte uriini ja vÀljaheidetega. Kaebaja selgituse kohaselt oli tegu koerte seal ajutise pidamisega. Samas see selgitus ei vÀÀra tuvastatud asjaolusid, et talumaja pÔrand oli kaetud koerte vÀljaheidetega ning ei selgu, kus koeri siis alaliselt peeti.
28.4.Ettekirjutuses osundati haavadele koerte erinevates kehapiirkondades ja sidekoelistele paksenditele, mis tÔenÀoliselt kaasnevad puuris pidamisega. Kaebaja selgitab seda koerte aktiivsuse ja rohmakusega, mis iseenesest ei saa olla ravimata vigastuste pÔhjuseks. Selleks on ikkagi loomapidaja hoolimatu suhtumine oma loomadesse.
28.5.Ettekirjutuses on mĂ€rgitud, et ĂŒhel koeral on ravimata reieluumurd. Kaebaja selgituse kohaselt pöördus ta enne 04.06.2021 loomaarsti poole, kuid kahjuks ei ole selle pöördumisega kaasnenud kohast ja kohest veterinaarravi loomale. Abi sai luumurruga loom alles peale PTA jĂ€relevalveametnike sekkumist lubamatusse olukorda.
28.6.Ettekirjutuse kohaselt olid koerte sööginÔud rÀpased ja nende hulk/arv ja paigutus ei vastanud nÔuetele ega loomade arvule. Kaebaja selgituse kohaselt puhastab ta loomade sööginÔud vastavalt vajadusele. Samas ettekirjutuses fikseeritud sööginÔude seisund annab selget tunnistus ebapiisavast hoolest loomade heaolu eest. Transpordipuurides peetud koertel puudus ligipÀÀs joogiveele.
29.Kaebuses peatutakse koerte tervislikul seisundil ning vĂ€idetakse, et antud veterinaari hinnang on vastuoluline. Koerte tervislikku seisundit hindas sĂ”ltumatu ja kvalifitseeritud veterinaar, kelle arvamuse Ă”igsuses puudub PTA-l pĂ”hjus kahelda. Veterinaari hinnangu kohaselt on suurem osa tĂ€iskasvanud koeri alatoitumuses, mis viitab puudustele loomade heaolu tagamisel. Erinevad hooldamata haavad ja ravimata reieluumurd annavad selget tunnistust loomapidaja suhtumisest loomade heaolusse ja tervisesse. Ălaltoodu pĂ”hjustas loomadele valu ja vĂ€lditavaid vaimseid ja fĂŒĂŒsilisi kannatusi, mis on kvalifitseeritav LoKS § 4 kohaselt looma suhtes lubamatu teo toimepanekuga.
30.PTA 18.06.2021 ettekirjutus ja PTA 01.07.2021 teatis asendustĂ€itmiseks on antud asjakohaste pĂ”hjenduste ja kaalutluste kohaselt ning tuginevad kehtivale Ă”igusele ja nende tĂŒhistamiseks halduskohtu poolt alused puuduvad. Loomade pidamisel kaebaja poolt oli oluliselt rikutud LoKS-ist tulenevaid nĂ”udeid ning seetĂ”ttu oli Ă”igustatud, vajalik ja pĂ”hjendatud vaidlustatud ettekirjutuse tegemine ja asendustĂ€itmise rakendamine PTA poolt kaebaja pidamisel olnud koerte suhtes. Arvestades ka jĂ€relkontrolli/paikvaatluse kĂ€igus 26.07.2021 tuvastatut, ei ole kaebajal loodud nĂ”utavaid hĂ€davajalikke tingimusi koerte heaolu ja pidamistingimuste osas ning seetĂ”ttu koerte tagastamise nĂ”ue ei saa kuuluda rahuldamisele
KOHTU SEISUKOHT JA PĂHJENDUSED
31.Vaadanud lÀbi poolte seisukohad ning hinnanud objektiivselt esitatud tÔendeid, leian, et kaebus tuleb jÀtta tervikuna rahuldamata.
32.Kaebaja leiab, et PTA 18.06.2021 ettekirjutus on Ôigusvastane ja ebaproportsionaalne, sisaldab kaalutlusvigu ning pÔhineb ebaÔigetel vÀidetel. Erinevalt kaebajast olen seisukohal, et vaidlustatud ettekirjutuses on pÔhjalikult kirjeldatud ebakohaseid tingimusi loomapidamiskohas ja loomade terviseseisundit kontrollkÀigu ajal. Samuti on kirjelduse juures vÀlja toodud kaebaja rikutud asjaomased Ôigusaktide sÀtted. Lemmikloomade pidamisele on LoKS-is sÀtestatud 9(14)
3-20-1500 kĂ”rgendatud nĂ”uded, kuid ettekirjutuses kirjeldatud pidamistingimusi ja loomade tervislikku seisukorda silmas pidades ei olnud nĂ”uded kaebaja juures tĂ€idetud. NĂ”ustun vaidlustatud ettekirjutuse pĂ”hjendustega (HKMS § 165 lg 2) ning olen seisukohal, et kaebaja poolt teostatud loomade pidamist ei saa pidada nĂ”uetekohaseks lemmikloomade pidamiseks, mistĂ”ttu on tegemist Ă”iguspĂ€rase ettekirjutusega, mille tĂŒhistamiseks ei ole alust. Vastuseks kaebusele pĂ”hjendan oma seisukohta jĂ€rgnevalt.
33.Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt Ă”iguspĂ€rane, kui ta on antud pĂ€deva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva Ă”iguse alusel ja sellega kooskĂ”las, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminĂ”uetele. Ettekirjutuse tegemise Ă”igusliku alusena on ettekirjutuses mĂ€rgitud LoKS § 64 lg-d 4 ja 5. LoKS § 64 lg 1 sĂ€testab esmalt, et LoKS nĂ”uete olulise rikkumise korral vĂ”i PTA ettekirjutuse tĂ€itmata jĂ€tmise vĂ”i mittenĂ”uetekohase tĂ€itmise korral on PTA-l Ă”igus tĂ€itmiseks ĂŒle vĂ”tta need loomapidaja kohustused, mis on seotud looma nĂ”uetekohase pidamisega. Looma nĂ”uetekohase pidamisega seotud kohustuse ĂŒlevĂ”tmise korral paneb PTA loomapidajale, kellelt looma nĂ”uetekohase pidamisega seotud kohustus on ĂŒle vĂ”etud, ettekirjutusega kohustuse loom vÔÔrandada vĂ”i korraldada looma hukkamine ettekirjutusega mÀÀratud viisil ja tingimustel. Nimetatud ettekirjutus sisaldab ka hoiatust, et ettekirjutuse tĂ€htajaks tĂ€itmata jĂ€tmise korral rakendatakse asendustĂ€itmist (LoKS § 64 lg 4). PTA mÀÀrab LoKS § 64 lg 5 alusel looma vÔÔrandamiseks vĂ”i hukkamise korraldamiseks lĂŒhima mĂ”istliku tĂ€htaja, arvestades juhtumi asjaolusid.
34.Seega looma nĂ”uetekohase pidamisega seotud loomapidaja kohustuste tĂ€itmise ĂŒlevĂ”tmise esmaseks eelduseks on LoKS nĂ”uete oluline rikkumine. Praeguses asjas on kaebaja PTA hinnangul rikkunud kĂ”iki LoKS § 3 lg-s 2 sĂ€testatud loomapidamise pĂ”hinĂ”udeid. Tulenevalt LoKS § 3 lg-st 2 peab loomapidaja vĂ”imaldama loomale vastavalt looma liigile ja eale: 1) kohases koguses sööta ja joogivett; 2) sobiva hoolduse; 3) sobiva mikrokliima ja ruumi vĂ”i ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust; 4) muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku. Kuna koerte puhul on tegu lemmikloomadega, siis lisaks LoKS § 3 lg-s 2 sĂ€testatule, tuleb nende pidamisel lĂ€htuda LoKS § 51 ja 52 sĂ€testatust. Lisaks LoKS-ile tulenevad nĂ”uded loomade, sh koerte pidamiseks ka pĂ”llumajandusministri mÀÀrusest nr 76 âLemmikloomade pidamise nĂ”udedâ.
35.Minu hinnangul on vastustaja esitatud tĂ”endid, sh loomade osas 07.06.2021 ja 08.06.2021 lĂ€biviidud veterinaarse ĂŒlevaatuse kokkuvĂ”te (dtl 115-127) ja PTA 04.06.2021 protokoll riikliku jĂ€relevalve toimingu kohta (dtl 112-113) piisavad ettekirjutuses toodud vĂ€idete kinnitamiseks. Kohtule ei ole usutav, et sellistes tingimustes ja tervislikus seisundis leitud loomi oleks kaebaja juures peetud vastavalt lemmikloomade pidamiseks ettenĂ€htud kĂ”rgendatud nĂ”uetele. Kaebaja on esitanud ettekirjutuses kajastatud faktiliste asjaolude ja koerte veterinaarsel ĂŒlevaatusel tuvastatud asjaolude osas vastuvĂ€ited, mida jĂ€rgnevalt kĂ€sitlen.
36.Puudub vaidlus, et jĂ€relevalvetoimingu lĂ€biviimise ajal 04.06.2021 peeti lukustatud ja pimendatud akendega vanas talumajas 18 suurekasvulist koera ja 5 ĂŒhe pesakonna kutsikat. Neist vĂ€hemalt 8 suurt koera oli transpordipuurides ning puuris olid ka kutsikad koos emaga. Kaebaja vastuvĂ€idete kohaselt peeti loomi talumajas kinnisena ajutiselt, kuna kaebaja kĂ€is vaktsineerimas COVID-19 vastu. Samal pĂ”hjusel olid ka osad loomad kaebaja vĂ€itel transpordipuurides, kuna neid tuli ĂŒksteisest eraldada. Kaebuse kohaselt olid koerad toas, kuna kaebaja ei olnud jĂ”udnud rajada tugevat piirdeaeda ja ei soovinud jĂ€tta koeri jĂ€relevalveta Ă”ue. Kaebaja mĂ€rgib ka ise kaebuses, et kinnistu piirdeaed ja koerte ala olid vĂ€ljaehitamata. See viitab minu hinnangul otseselt sellele, et kinnistul puudusid alalised vĂ”imalused sellisel arvul koerte pidamiseks. Koertepidamiseks vajalikke tingimusi ei tuvastanud ka menetlustoimingut lĂ€biviinud jĂ€relevalveametnikud. Seega on eluliselt usutav, et loomi ei peetud talumajas ajutiselt, vaid nende alaliseks viibimiskohaks loomapidamiskohas oligi kinnikaetud akendega vana talumaja. 10(14)
3-20-1500
37.Pidades silmas, et loomi tuli ĂŒksteisest eraldada, pean ka tĂ”enĂ€oliseks, et koerte paigutamine transpordipuuridesse ei olnud esma- ega ainukordne juhus, vaid veterinaari poolt tuvastatud loomade tervislikku seisundit arvesse vĂ”ttes (sidekoelised paksendid kĂŒĂŒnar- ja kannaliigese piirkonnas) oli see pigem kaebajale tavapĂ€rane loomapidamisviis. Vastavalt LoKS § 3 lg-s 2 sĂ€testatule peab loomapidaja vĂ”imaldama loomale looma liigile ja eale kohase ruumi vĂ”i ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust ning muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku. LoKS § 52 tulenevalt peab loomal lemmiklooma pidamise ruumis vĂ”i ehitises olema vastavalt liigiomastele kĂ€itumisharjumustele vĂ”imalus nĂ€ha ja kuulda ruumis vĂ”i ehitises ja selle ĂŒmbruses toimuvat ning vĂ”imalus suhelda. On selge, et eelnimetatud nĂ”uded ei olnud jĂ€relevalvetoimingu tegemise ajal kaebaja juures tĂ€idetud. Suurte koerte alaline pidamine pimendatud siseruumides, sh mitmete loomade pidamine kitsas puuris, kus loomal puudub piisav liikumisvabadus, on olulises vastuolus lemmiklooma pidamiseks sĂ€testatud kĂ”rgendatud nĂ”uetega.
38.Kuigi ettekirjutuses on vĂ€lja toodud, et loomade pidamisruumi Ă”hk viitab oma organoleptilistelt omadustelt organismile potentsiaalselt surmavalt mĂŒrgiste gaaside ĂŒlemÀÀrasele sisaldusele, siis kaebaja sellega ei nĂ”ustu, leides, et selline vĂ€ide on ebaĂ”ige ja tĂ”endamata. Samal ajal puudub vaidlus, et tegemist on korrastamata ning vana hoonega, kus kitsastes oludes peeti teadmata aja vĂ€ltel kokku 23 looma. Samuti ei vaidle kaebaja, et ruumi pĂ”randad olid puhastamata ning seal oli loomade vĂ€ljaheiteid. Seega ei saa olla kahtlust, et ruumis oli loomade vĂ€ljaheidetest eviv ammoniaagihais, sealjuures mĂ€rgivad jĂ€relevalveametnikud, et hais oli hingemattev. Potentsiaalselt surmavate mĂŒrgiste gaaside ĂŒlemÀÀrasuse tuvastamiseks ei olnud sellises olukorras gaaside mÔÔtmine minu hinnangul vajalik selleks, et tuvastada, et tingimused ei ole loomapidamiseks kohased. Eeltoodust tulenevalt nĂ”ustun vastustajaga, et ruumides olnud ammoniaagine Ă”hk on vastuolus LoKS § 52 lg-ga 2, mis sĂ€testab, et lemmiklooma pidamiseks kasutatav ruum peab olema loomale ohutu.
39.Kaebaja leiab ka, et Ă”ige ei ole ettekirjutuses vĂ€idetu, et loomapidamiskoha pĂ”rand oli kaetud uriini ja vĂ€ljaheidetega. Eelnevalt olen juba selgitanud, miks ma ei pea usutavaks, et loomi peeti talumajas kinnisena ĂŒksnes ajutiselt ja lĂŒhiajaliselt kaebaja vaktsineerimas kĂ€imise ajal. Kuna tĂ”enĂ€oliselt oli talumaja loomade alaline pidamiskoht, siis on ka eluliselt usutav, et ruumide pĂ”randatel olid loomade vĂ€ljaheited. RĂ€pased pĂ”randad on nĂ€ha ka fotodel ning videos (02.12.2021 esitatud PPA vormikaamera salvestis, dtl 79-82). Kohasel loomapidamisel tuleb loomadele vĂ”imaldada vĂ€ljas kĂ€imist ning selle vĂ”imaldamata jĂ€tmisel on loogiline, et loom peab oma vajadused rahuldama seal, kus ta viibib. Ehk praegusel juhul olid loomad sunnitud vajadusi rahuldama talumajas sees, mitmed loomad seal juures kitsastes puurides. Kaebaja vĂ€itel ei saanud ta talumaja 04.06.2021 puhastada, kuna PTA viis lĂ€bi menetlustoiminguid. Selline pĂ”hjendus on asjakohatu olukorras, kus kaebaja oleks pidanud ruumid puhtana hoidma igal ajal ning loomade kohasel pidamisel kĂ€ima enne vaktsineerima minemist loomadega vĂ€ljas ning puhastama eelnevalt ka nende pidamisruumid. Kui vastaks tĂ”ele kaebaja vĂ€ide, et ta oli loomadest eemal ĂŒksnes lĂŒhiajaliselt, siis ei oleks ruumide pĂ”randad sedavĂ”rd halvas olukorras olnud. Ruumide regulaarne puhastamata jĂ€tmine on selges vastuolus LoKS § 52 lg-ga 2 ja mÀÀruse nr 76 §-ga 3, mille kohaselt tuleb lemmiklooma pidamise ruumi vĂ”i ehitise pĂ”rand vĂ”i pĂ”hi hoida puhtana.
40.Veenvad ei ole kaebaja selgitused, et koerad on saanud haavu erinevatele kehapiirkondadele ja neil on sidekoelised paksendid tingituna vĂ”sas jooksmisest ja kaevamisest. Kuigi kohtul puuduvad veterinaariaalased spetsiifilised teadmised, siis ei ole eluliselt usutav, et koeral tekivad kĂŒĂŒnar- ja kannaliigestele sidekoelised paksendid kaevamisest. Samuti ei ole usutav, et loomad ennast vĂ”sas joostes veterinaari poolt kirjeldatud viisil vigastavad. Mul puudub pĂ”hjus kahelda veterinaari pĂ€devuses ja kogemuses hinnata koertel esinenud vigastuste olemust ja vĂ”imalikku pĂ€ritolu ning seetĂ”ttu pidada vÀÀraks veterinaari antud hinnangut. Kuna loomad olid ka leidmise hetkel kitsastes puurides ning neil puudus vĂ€ljaspool talumaja alaline koht pidamiseks, kus loomi 11(14)
3-20-1500 oleks vĂ”imalik eraldatuna hoida, siis on minu hinnangul tĂ”enĂ€oline, et loomad olidki kaebaja eemaloleku ajal alati paigutatud transpordipuuri vĂ”i olid koos talumajas lahtiselt, mis omakorda tingis veterinaari ĂŒlevaatuse aktis kirjeldatud vigastused. LoKS § 51 lg 1 kohustab kontrollima lemmiklooma tervist ja heaolu regulaarselt ning kĂ”rvalekallete tuvastamisel rakendama viivitamata meetmeid tervise ja heaolu parandamiseks ja mÀÀruse 76 § 7 lg 1 kohustab loomapidajat lemmikloomade rĂŒhmaspidamisel teiste loomade suhtes agressiivselt kĂ€ituvat vĂ”i neile muul viisil ohtu pĂ”hjustavat lemmiklooma pidama teistest loomadest eraldi. LĂ€htudes kaebajalt Ă€ravĂ”etud koerte veterinaarsel ĂŒlevaatusel tuvastatud tervisehĂ€iretest, ei ole kaebaja eelnimetatud kohustusi kohaselt tĂ€itnud. Sellele viitab ĂŒheselt ka ĂŒhel emasel koeral, kellel olid leidmise ajal kutsikad, tuvastatud kuuvanune ravimata reieluu murd. Looma, eriti veel kutsikaid hooldava emase koera, pikaks ajaks hooletusse jĂ€tmist ei Ă”igusta ka asjaolu, et kaebaja oli vahetult enne jĂ€relevalvetoimingut loomaga arsti juures kĂ€inud. Vigastusega tulnuks tegeleda koheselt, et vĂ€ltida looma liigseid ja tĂ€iendavaid kannatusi.
41.PaljasÔnalised on kaebaja vÀited, et ta puhastab ja asendab loomade sööginÔusid vastavalt vajadusele. JÀrelevalvetoimingu kÀigus tuvastati, et loomade söögi- ja jooginÔud oli rÀpased ja nende arv ning paigutus ei ole sellisel arvul loomade pidamiseks kohane. Ka kohtule esitatud politseiametniku vormikaamera videost ning ettekirjutusele lisatud fotodest ei nÀhtu, et ruumides oleks olnud piisaval hulgal söögi- ja jooginÔusid ning puurides olnud loomadel oleks olnud ees joogivesi. Piisava hulga puhaste söögi- ja jooginÔude ning sööda ja joogivee vÔimaldamata jÀtmisega rikkus kaebaja LoKS § 3 lg-s 1 ja § 52 lg-s 3 ning mÀÀruse 76 § 6 lg-s 2 ja § 7 lg-s 3 sÀtestatud nÔudeid.
42.Eelnevast tulenevalt ei ole PTA minu hinnangul lÀhtunud ettekirjutust tehes ebaÔigetest faktilistest asjaoludest ning kaebaja vastupidised paljasÔnalised vÀited ei vÀÀra seda seisukohta. Vastustaja on pÔhjalikult kirjeldanud kÔiki tuvastatud kaebaja rikkumisi loomapidamiskohustuse tÀitmisel ning jÔudnud kokkuvÔttes Ôigele jÀreldusele, et kaebaja on koerte pidamisel rikkunud oluliselt Ôigusaktidest tulenevaid nÔudeid. Kuigi kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud positiivse asjaoluna arvestama tema kaasaaitamist loomade Àraviimisel ning edasisel tegutsemisel, see tÀhendab loomapidamistingimuste parendamisel, siis kaebaja positiivne kÀitumine ei muuda olematuks kÔikide loomade Ôigusaktidele mittevastavaid pidamistingimusi ja mÔningate loomade halba tervislikku seisundit. JÀrelevalvetoimingu tulemusena on Ôigesti tuvastatud, et loomapidamiskohas puudusid tingimused koerte nÔuetekohaseks pidamiseks. Tegemist on objektiivsete asjaoludega, mis ei eelda hinnangu andmist kaebaja positiivsele kÀitumisele menetlustoimingu ajal ega vÀidetavale armastavale suhtumisele oma koertesse.
43.Lisaks kĂ”igi koerte pidamistingimustes tuvastatud olulistele kĂ”rvalekalletele tingis ettekirjutuse tegemise ka mĂ”ningatel loomadel ilmselgelt mĂ€rgatavad kĂ”rvalekalded terviseseisundis. RĂ”hutan siinkohal, et ettekirjutuse sĂ”nastuse kohaselt esinesid terviseprobleemid just mĂ”ningatel koertel ning mitte kĂ”igil koertel. Seega ei olegi ettekirjutuses leitud, et terviseprobleemid, sh alakaal esineks kĂ”ikidel koertel. KĂŒll aga on ettekirjutuses toodud vĂ€lja asjakohased andmed veterinaari ĂŒlevaatuse kokkuvĂ”ttest. Nagu ka juba eespool mĂ€rkisin, ei ole alust kahelda koerad lĂ€bi vaadanud veterinaari pĂ€devuses ja tuvastatud asjaoludes. Vastuseks kaebaja vastuvĂ€idetele mĂ€rgin siiski jĂ€rgmist.
43.1.Kaebaja paljasĂ”nalised vĂ€ited selle kohta, et tal on vahendeid koerte toitmiseks ja ta toidab koeri parimal vĂ”imalikul viisil, ei kummuta veterinaari hinnangut sellele, et 18 suurest koerast 13 koeral on tuvastatav kahheksia. Veterinaari tuvastatud alatoitumus suurel hulgal loomadel on vastuolus LoKS § 3 lg-ga 1, mis sĂ€testab loomapidaja kohustuse vĂ”imaldada lemmikloomale kohases koguses sööta. Kaaluprobleemi puudumine 5 koeral ja kutsikatel ei tĂ€henda automaatselt seda, et kaebaja on koeri piisavalt toitnud. Lisaks ei ole loomade kaal ainus ja pĂ”hiline asjaolu, mis veterinaari ĂŒlevaatusel on tuvastatud. Samuti ei tugine vastustaja terviseprobleemidele 12(14)
3-20-1500 viidates peaasjalikult sellele, vaid veterinaari hinnangut loomade toitumusele on arvesse vÔetud kogumis muude tuvastatud asjaoludega.
43.2.Koertel esinenud haavandite ja kĂŒĂŒnar- ning kannaliigeste paksenditega seonduvat olen kĂ€sitlenud eespool ning ei pea seetĂ”ttu vajalikuks oma seisukohti siinkohal uuesti korrata.
43.3.VÀÀr on kaebaja arusaam, et kutsikatel ei ole tuvastatud parasiite. Veterinaar on ĂŒlevaatuse kokkuvĂ”ttes mĂ€rkinud, et âkutsikate vĂ€ljaheidetes on solkmed, suurenenud kĂ”hu ĂŒmbermÔÔdud viitavad parasitaarsele nakkuseleâ (dtl 76). Seega ei ole kahtlust, et kutsikatel parasiidid olid, kuna solkmed olid veterinaarile nĂ€htavad nende vĂ€ljaheites.
43.4.Ei ole vĂ€listatud, et teatud tervisega seotud probleemid, seal hulgas silmahaigused ja soodumus kasvajate tekkeks, vĂ”ivad olla geneetilist laadi ning tekkida loomadel sĂ”ltumata nende pidamistingimustest. Kaebaja kui loomapidaja kohustus on oma loomi selliste geneetiliste haiguste esinemise korral ravida, kuid ĂŒlevaatusel tuvastatu pinnalt ei ole Ă€ratuntav, et kaebaja seda teinud oleks. Kaebaja ei ole esitanud dokumentaalseid tĂ”endeid selle kohta, et ta oleks oma loomadel esinevaid silmahaiguseid ja kasvajaid ravinud. Seega ei muudaks ĂŒlevaatuse aktis eraldi rĂ”hutamine, et teatud silmahaigus on geneetilist laadi, asjaolu, et loomade terviseprobleemid olid kaebaja poolt vajaliku tĂ€helepanu ja hooleta jĂ€etud.
44.KokkuvĂ”ttes on ettekirjutuses Ă”igesti tuginetud veterinaari ĂŒlevaatusel tuvastatud terviseandmetele. Erinevalt kaebajast leian, et ĂŒlevaatuse aktis tĂ€heldatut ei ole moonutatud ega liialdatud, samuti ei ole olulisi asjaolusid ettekirjutuses kĂ€sitlemata jĂ€etud.
45.Vaidlustatud 18.06.2021 ettekirjutuse kohaselt toimetati loomad pĂ€rast 04.06.2021 menetlustoimingute tegemist Varjupaikade MTĂ Tallinna varjupaika. Ettekirjutusega kohustati kaebajat vÔÔrandama ettekirjutuse resolutsiooni punktis 1 nimetatud loomad hiljemalt 25.06.2021 Varjupaikade MTĂ-le (ettekirjutuse resolutsiooni punkt 2). Kuna kaebaja ettekirjutust etteantud tĂ€htajaks ei tĂ€itnud ega vÔÔrandanud koeri Varjupaikade MTĂ-le, kohaldas PTA asendustĂ€itmist ning vÔÔrandas LoKS § 642 lg 2 alusel loomad ise 01.07.2021 Varjupaikade MTĂ-le. Vastav hoiatus sisaldus ka 18.06.2021 ettekirjutuses, seega ei saanud see olla kaebajale ĂŒllatuslik. Asjaolu, et kaebajal oli Ă”igus ettekirjutust 30 pĂ€eva jooksul vaidlustada, ei muuda asendustĂ€itmise korras vÔÔrandamist Ă”igusvastaseks. Kuna olen seisukohal, et ettekirjutus loomade vÔÔrandamiseks kohustamiseks oli Ă”iguspĂ€rane, siis oli kaebajal ka kohustus loomad hiljemalt 25.06.2021 Varjupaikade MTĂ-le vÔÔrandada. Asjakohatud on kaebaja vastuvĂ€ited loomade dokumentide hiljemalt 25.06.2021 PTA-le esitamise vĂ”imatuse osas, kuna see ei olnud vÔÔrandamise pĂ”hjuseks.
46.AsendustĂ€itmise ja seelĂ€bi loomade vÔÔrandamise vĂ€ltimiseks tulnuks kaebajal esitada halduskohtule enne 25.06.2021 esialgse Ă”iguskaitse taotlus 18.06.2021 ettekirjutuse punktide 1 ning 2 kehtivuse vĂ”i tĂ€itmise peatamiseks. Halduskohtule 07.07.2021 kaebuse esitamise ajaks olid koerad asendustĂ€itmise korras juba vÔÔrandatud ning nende omandiĂ”igus lĂ€inud ĂŒle kolmandale isikule.
47.Kuigi kaebaja on asunud koerte pidamistingimusi parandama, selgus PTA jĂ€relevalveametnike 26.07.2021 korraldatud ĂŒlevaatusel, et rajatud kennel ei vasta endiselt loomade pidamiseks vajalikele nĂ”uetele (dtl 137 ja 138). Kennel oli rajatud rohumaale, see oli varustamata sadevee Ă€ravoolukohtadega, vĂ€liaediku tara ei olnud valmistatud sobivast materjalist ning tara ei olnud aluspinnaga ĂŒhendatud. Sellised tingimused ei vĂ€lista looma kinnijÀÀmist ja vigastumist vĂ€ljakaevamisel ning aediku ĂŒletamisel. Ka ehitatud kuutide arv ja nende suurus ei olnud sobivad suurt kasvu koerte pidamiseks. Kohtule 18.08.2021 esitatud seisukohas ja sellele lisatud piltidele (dtl 155, dtl 160-165) tuginedes selgitas kaebaja, et ta on lisanud vĂ€liaedikule tĂ€iendavad aiapaneelid ning eemaldanud kuutide vaheseinad, olles valmis ka hankima suuremad kuudid ja ehitama Ă€ravoolu. Samas kohtule esitatud seisukohas tĂ”i kaebaja aga vĂ€lja, et ta elab 13(14)
3-20-1500 Rootsis, kus tal on alaline elamisluba ning kus ta on 17.08.2021 sĂ”lminud ĂŒĂŒrilepingu koerte pidamiseks sobiliku maja rentimiseks. Seega on kaebaja esitanud kohtumenetluses vastuolulisi andmeid koerte vĂ”imalike edasiste pidamistingimuste osas, parendades tingimusi ĂŒhelt poolt Eestis asuvas loomapidamiskohas ning teisalt vĂ€ites, et ta elab ise Rootsis ning plaanib koeri edaspidi pidama asuda sealses rendimajas. MĂ”lemal juhul ei ole kaebaja suutnud veenvalt tĂ”endada, et nĂ”uded loomade pidamiseks oleksid edaspidi tĂ€idetud. Kaebaja 18.08.2021 menetlusdokumendile lisatud fotod Rootsis asuvast majast (dtl 172-175) ei tĂ”enda, et ĂŒĂŒritud pind oleks sedavĂ”rd suurel arvul koerte nĂ”uetekohaseks pidamiseks kohandatud. Ka kaebaja 19.11.2021 menetlusdokumendile lisatud ĂŒĂŒrileandja nĂ”usolek kaebaja koerte elama lubamiseks oma kinnisasjale ei ole minu hinnangul piisavalt veenev, kuna endiselt puudub selgus, kas ĂŒĂŒrileandja teab ja nĂ”ustub, et kaebaja plaanib koeri pidada sedavĂ”rd rohkearvuliselt.
48.Lisaks on kaebaja oma 18.08.2021 seisukohale lisanud tÔendi kokkuleppe kohta Rootsi loomaarstiga, ent eelkokkulepe ei garanteeri seda, et koerte iganÀdalane tervisekontroll ka tegelikkuses aset leiab, vÔttes mh arvesse millises tervislikus seisundis leiti koerad Eestis pidamisel ning eelkÔige asjaolu, et kaebaja oli jÀtnud reieluu murruga koera kuuks ajaks ravita.
49.Eeltoodut kokku vĂ”ttes leian, et vastustaja on jĂ€relevalvemenetluse tulemusena Ă”igesti jĂ€reldanud, et kaebaja on jĂ€tnud Ă”igusaktidega loomapidajale pandud kohustused olulises osas nĂ”uetekohaselt tĂ€itmata ning loomade jĂ€tmine loomapidamiskohta oleks olnud oht nende elule ja tervisele. Ettekirjutus tugineb asjaomastel Ă”igusaktidel ja Ă”igesti tuvastatud faktilistel asjaoludel ning kaalutlustel, on piisavalt pĂ”hjendatud ja proportsionaalne. SeetĂ”ttu on PTA 18.06.2021 ettekirjutusega Ă”iguspĂ€raselt kohustanud kaebajat vÔÔrandama temalt Ă€ravĂ”etud loomad Varjupaikade MTĂ-le ning kuna kaebaja seda hiljemalt 25.06.2021 ise ei teinud, siis kuulusid koerad vÔÔrandamisele asendustĂ€itmise korras.
50.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hĂŒvitamise taotlust esitanud. Seega jÀÀvad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.