lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-2748/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 08.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2748/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1498
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 44 lg 1, 2Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemTMS § 131 lg 1, 2Sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuetHKMS § 121 lg 2, 4Kaebuse tagastamineHKMS § 133Lihtmenetluse eeldusedHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43Korduv kaebusRÕS § 15 lg 8Riigi õigusabi andmise otsustamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-2748/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium04.02.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-23-1072/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja17.05.20233-21-2451/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium21.12.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-2748

Määruse kuupäev

8. detsember 2021

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks seoses kaebajale välja mõistetud kahjuhüvitistelt tehtud kinnipidamistega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
2.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
RVastS § 11 lg 1Tagajärgede kõrvaldamine
TMS § 31 lg 1Rahalise nõude täitmine vanglas
1.Juri Kolesnikov (kaebaja) esitas 27. juulil 2021 Tartu Vanglale taotluse, milles pidas õigusvastaseks ja enda õigusi rikkuvaks temale kohtuotsusega väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitistelt tehtud kinnipidamisi ning soovis selliste õigusvastaste toimingute faktiliste tagajärgede kõrvaldamist ehk hüvitistelt kinnipeetud summade tagastamist. Kaebaja palus kanda tema kasuks hüvitisena välja mõistetud summad tema vanglasisesele isikuarvele. Kaebaja hinnangul on kinnipidamiste tegemine õigusvastane, sest täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 ei luba seda teha. Kaebaja viitas Tartu Ringkonnakohtu lahendile ja selgitas, et valu kannatamisel on tegemist tervise kahjustamisega ning haldusasjas nr 3-19-107 välja mõistetud hüvitise oleks vangla pidanud jagama pooleks (75 eurot väärikust alandava kohtlemise ja 75 eurot tervise kahjustamise eest). Haldusasjas nr 3-19-2077 mõisteti hüvitis puhtalt tervise kahjustamise eest ja seega ei tohtinud vangla üldse kinnipidamisi teha.
2.Tartu Vangla jättis 26. oktoobri 2021. a otsusega nr 1-13/254-2 taotluse rahuldamata. Vangla leidis, et kaebaja isikuarvele kantud mittevaralise kahju hüvitistelt tehtud kinnipidamisi ei saa pidada õigusvastasteks ja puudub alus kaebaja kasuks välja mõistetud hüvitistelt tehtud kinnipidamistega kaasnenud tagajärgede kõrvaldamiseks. Kuivõrd vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 2 näol on tegemist täitemenetluse üldise korra suhtes eriregulatsiooniga ja see säte ei näe ette erisusi isikuarvele laekuvate summade jaotamisele, siis ei ole alust pidada vangla tegevust õigusvastaseks. Kuna kaebaja viidatud TMS § 131 puudutab täitemenetluse üldist

3-21-2748 korda, mitte vangla kohta sätestatud eriregulatsiooni ja VangS § 44 lg 2 ei tee erisusi selles osas, kas isikuarvele kantav summa on tervise kahjustamise tõttu välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitis või mitte, siis ei anna kinnipeetava viited TMS §-le 131 ega sellele, et hüvitis mõisteti välja tervise kahjustamise eest, alust pidada vangla tegevust õigusvastaseks.

3.Kaebaja esitas 24. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu seoses haldusasjades nr 3-19-107 ja 3-19-2077 (kaebuses ekslikult märgitud 3-20-2077) tema kasuks välja mõistetud kahjuhüvitistelt tehtud kinnipidamistega. Kaebaja leiab, et määratud kahjuhüvitistest ei saa vangla 70% ära võtta ning palub kohustada vanglat talle raha tagastama. Kaebaja viitab vaidele nr 1-13/254-1, pöördumisele nr 6-24/299 ja vaideotsusele nr 1-13/254-2, millest on näha probleemi sisu ning palub kõik seotud materjalid vanglalt välja nõuda. Kaebaja on esitanud kaebuses ka menetlusabi taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi korras advokaadi saamiseks.
4.Tartu Vangla esitas 2. detsembril 2021 kohtule vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid.

KOHTU SEISUKOHT

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kaebaja soovib Tartu Vangla tegevusega tekitatud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist, paludes talle haldusasjades nr 3-19-107 ja 3-19-2077 väljamõistetud kahjuhüvitistelt kinni peetud summad tagastada. Kohus lähtub kaebuse tõlgendamisel HKMS § 2 lg-st 4 juhindudes kaebaja tegelikust tahtest ning mõistab, et kaebaja on esitanud heastamisnõude HKMS § 37 lg 2 p 5 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 1 tähenduses. Kaebusele lisatud Tartu Vangla otsuse nr 1-13/254-2 kohaselt on kaebaja nõuet sellisena käsitletud ka kohtueelses menetluses.
6.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.1.Kohtu hinnangul saab kaitstava õiguse riive intensiivsuse hindamisel lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Tartu Ringkonnakohtu
10.septembri 2020. a otsusega (jõustunud 16. märtsil 2021) haldusasjas nr 3-19-107 mõisteti vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitis summas 150 eurot ning Tartu Ringkonnakohtu
14.jaanuari 2021. a otsusega (jõustunud 18. mail 2021) haldusasjas nr 3-19-2077 mõisteti Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitis summas 1000 eurot. Kahjuhüvitised kanti kaebaja vanglasisesele isikuarvele ja nendest tehti VangS § 44 lg-s 2 nimetatud kinnipidamised ehk 50% peeti kinni nõuete katteks ja 20% hoiustati vabanemistoetusena. Kuivõrd kinnipeetud summa kui varaliselt hinnatava hüve väärtus jääb antud juhul alla 1000 euro, saab kaebaja õiguste riivet pidada selles asjas väheintensiivseks.
6.2.Heastamiskaebuse rahuldamine on võimalik juhul, kui kaebaja õigusi on kaebuses kirjeldatud viisil rikutud ning rikkumist on võimalik kaebaja soovitud viisil heastada (Riigikohtu halduskolleegiumi 10. märtsi 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-83-14, p 17). Toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks RVastS § 11 lg 1 mõistes peab kahjulikke tagajärgi põhjustanud toiming olema õigusvastane. Vangla tugines kinnipidamiste tegemisel VangS § 44 lg-le 2. Kaebaja leiab, et tema kasuks haldusasjades nr 3-19-107 ja 3-19-2077 välja mõistetud

3-21-2748 kahjuhüvitistelt VangS § 44 lg 2 alusel kinnipidamiste tegemine oli õigusvastane, sest TMS § 131 lg 1 p 6 keelab sissenõude pööramise tervisekahju tekitamise eest makstavale mittevaralise kahju hüvitisele. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

6.2.2.Esmalt peab kohus vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et Tartu Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2021. a otsusega haldusasjas nr 3-19-2077 mõisteti temale 1000 euro suurune hüvitis välja üksnes väärikuse alandamise, mitte tervisekahju tekitamise eest (vt eelnimetatud otsuse p 12). Tartu Ringkonnakohtu 10. detsembri 2020. a otsusest haldusasjas nr 3-19-107 nähtuvalt on selles asjas kaebaja kasuks vanglalt välja mõistetud 150 euro suurune hüvitis seoses tervise kahjustamise ja väärikuse alandamisega.
6.2.3.Kohtuotsuse alusel kinnipeetava kasuks vanglalt väljamõistetavad summad on käsitatavad muude kinnipeetavale laekuvate summadena VangS § 44 lg 1 tähenduses. VangS § 44 lg 2 järgi jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. TMS § 31 lg 1 kohaselt kannab vangla kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on rahalise nõude täitmiseks saatnud. Kinni peetav osa arvutatakse vastavalt vangistusseaduse §-le 44. Seega osundab täitemenetluse seadustik nõuete rahuldamiseks kinni peetava summa ulatuse osas samuti VangS § 44 lg-le 2. Kohtuotsuse alusel kinnipeetava kasuks vanglalt väljamõistetavad summad tuleb vanglal isikuarvele kandmise korral täita VangS § 44 lg-t 2 järgides (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-86-08, p 16). Silmas tuleb siiski pidada, et VangS § 44 lg 2 rakendub siis, kui kinnipeetava muu sissetulek, sh välja mõistetud kahjuhüvitis laekub vanglas kinnipeetava isikuarvele, mitte vanglavälisele arvelduskontole. Antud juhul tehti kinnipidamised isikuarvele laekuvast summast. VangS § 44 lg 2 ei näe ette, et tervisekahju hüvitisest või muudest mittevaralise kahju hüvitistest ei või kinnipidamisi teha. Lisaks tuleb arvestada, et ka täitemenetluses oleks võimalik teatud tingimuste täitmisel pöörata sissenõue muu hulgas mittevaralise kahju hüvitisele (TMS § 131 lg 2). Senine tsiviilkolleegiumi praktika võimaldab kohtutäituritel ka kinnipeetavate rahalisi nõudeid vajadusel arestida (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-62-15, p 15). Samuti tuleb arvestada, et TMS §-des 130136 sätestatud regulatsiooni põhieesmärgiks on tagada võlgnikule tema enda ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Nimetatud kaitse on aga võlgniku kinnipidamisel vanglas, kus ta on riigi ülalpidamisel, tagatud. Eeltoodu õigustab VangS § 44 lg 2 tõlgendamist koosmõjus TMS §-ga 131 viisil, et isikuarvele laekuvalt mittevaralise kahju hüvitiselt on kinnipidamiste tegemine lubatud. Seega olid Tartu Vangla toimingud õiguspärased.
6.3.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
8.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise

3-21-2748 tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

8.1.Kaebaja on esitanud Tartu Vanglale kohtueelses menetluses ning Tartu Halduskohtule käesoleva haldusasja menetluse raames arusaadavad avaldused, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kuigi kohus tagastab kaebuse, on eelkirjeldatuga tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Kaebajal on ulatuslik kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (vt haldusasjad nr 3-21-286, 3-21-184, 3-20-2265, 3-20-2211, 3-20-2109 jne). Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip.
8.2.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja