lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-2600/9

Rahvastik › Isikut tõendavad dokumendid

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 25.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2600/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Isikut tõendavad dokumendid
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1723
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 82 lg 1Tõlgi osalemine menetlusesHKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudHKMS § 119 lg 1Määruskaebus menetlusabi määruse pealeHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 37 lg 2

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-2600

Määruse kuupäev

25. november 2021

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Vladimir Šiško kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks väljastada talle isikut tõendav dokument

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Vladimir Šiško kaebus.
2.Rahuldada Vladimir Šiško taotlus menetlusabi saamiseks käesoleva kohtumääruse ja tulevikus koostatavate kohtulahendite vene keelde ning kaebaja kohtule esitatud ja esitatavate avalduste eesti keelde tõlkimise kulude kandmiseks. Ülejäänud menetlusdokumentide tõlkimise osas jätta Vladimir Šiško menetlusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta Vladimir Šiško taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (RÕS § 15 lg 8; HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2801/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1613/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kaebus
HKMS § 43Korduv kaebus
HKMS § 80 lg 1Töökeel
ITDS § 2 lg 2
ITDS § 341 lg 1
RÕS § 15 lg 8Riigi õigusabi andmise otsustamine
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Halduskohtusse saabus 11. novembril 2021 Vladimir Šiško (kaebaja) venekeelne kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) vastu. Kaebaja põhjendab, et temalt võeti pärast vanglast vabanemist ära kõik dokumendid. Kaebajal ei ole võimalik seetõttu minna arsti juurde ja oma invaliidsust pikendada. Kaebajat ei saa eri instantsid ilma tema isikut tõendavate dokumentideta aidata. Kaebaja on Eesti Vabariigis elanud juba 40 aastat, ta pole kunagi elanud Venemaa Föderatsioonis ja ta ei mõista tema deporteerimist. Kaebaja palub selgitada, miks talle dokumente ei väljastata.
2.Tartu Halduskohus palus 12. novembri 2021. a kohtunõudega PPA-l teatada, kas kaebaja on taotlenud haldusorganilt isikut tõendavate dokumentide väljastamist ning kas PPA on kaebaja taotlused lahendanud.
3.Tartu Halduskohus jättis 12. novembri 2021. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse eestikeelse tõlke esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.

3-21-2600

4.PPA esitas 18. novembril 2021 kohtule vastuse kohtunõudele, milles selgitab, et kaebaja ei oma kehtivat elamisluba Eesti Vabariigis ning ei ole PPA-le vastavasisulist taotlust esitanud. PPA 1. märtsi 2021. a otsusega nr 15.3-3.4/105-1 tunnistati kaebaja tähtajaline elamisluba alates 1. märtsist 2021 kehtetuks, koostati koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks ning kohaldati sissesõidukeeldu viieks aastaks. Kaebaja vaidlustas PPA otsuse, haldusasi nr 3-21-483 on Tartu Halduskohtu menetluses ning lõpplahendit ei ole veel tehtud. Tartu Halduskohus rahuldas 10. septembri 2021. a määrusega asjas nr 3-21-483 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning keelas kaebaja väljasaatmise Eesti Vabariigist kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kaebaja suhtes on kohaldatud lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks 7. septembri 2021. a otsusega nr 1052246324 järelevalvemeetmeid. Kaebaja on PPA-lt korduvalt küsinud järelevalvemeetmetel käies oma elamisloakaarti, mille PPA pärast isiku vanglast vabanemist hoiule võttis, kuna elamisluba tunnistati kehtetuks ning sellest tulenevalt puudub kaardi omamiseks alus. Kaebajale on korduvalt selgitatud, et tal on kohustus endale hankida kehtiv pass Venemaa Föderatsiooni ametivõimudelt. PPA-le teadaolevalt on isik käinud ka PPA Jõgeva teeninduses endale isikut tõendavat dokumenti küsimas, kus talle on samuti selgitatud, et dokumenti taotleda ei ole võimalik, kuna ta ei oma kehtivat elamisluba.
5.Tartu Halduskohtusse saabus 24. novembril 2021 kaebaja menetlusabi taotlus menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmiseks ja advokaadi õigusabi tasu maksmiseks. Kaebaja selgitab, et tal puuduvad rahalised vahendid, keeleoskus ning juriidilised teadmised oma õiguste kaitsmiseks. PPA võttis temalt ebaseaduslikult isikut tõendava dokumendi ära. Taotlusele on lisatud maksekorraldus riigilõivu summas 15 eurot tasumise kohta.

KOHTU SEISUKOHT

6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus lähtub kaebuse tõlgendamisel HKMS § 2 lg-st 4 juhindudes kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja hinnangul võttis PPA temalt õigusvastaselt isikut tõendava dokumendi ära ning kaebaja eesmärgiks on saada PPA-lt isikut tõendav dokument. Seega nõuab kaebaja HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel PPA kohustamist väljastada talle isikut tõendav dokument. Lisaks soovib kaebaja menetlusabi menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmiseks ning riigi õigusabi korras advokaadi määramist.
7.Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise (I), lahendab seejärel kaebaja taotluse menetlusabi saamiseks menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmiseks (II) ning viimaks kaebaja riigi õigusabi taotluse (III). I
8.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.Kaebaja soovib, et PPA väljastaks talle isikut tõendava dokumendi (kaebaja nimetab ID-kaarti, kuid PPA 18. novembri 2021. a vastusest nähtuvalt võeti kaebajalt ära elamisloakaart), kuivõrd käesoleval hetkel kaebajal see puudub. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebajal aga isikut tõendav dokument olemas. Selleks on Tartu Vangla
7.septembril 2021 väljastatud vabastamisõiend nr 343, mis kehtib kuni 7. märtsini 2022 (justiitsministri 25. jaanuari 2001. a määrus nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ § 11). Kohus nendib, et vabastamisõiend ei taga kaebajale Eesti Vabariigis erinevaid sotsiaalseid hüvesid ning et seetõttu on tema õigused siiski riivatud, kuid kaebaja õiguste riivet

3-21-2600 ei saa käesoleva haldusasja kontekstis pidada intensiivseks. Kaebajalt võeti elamisloakaart ära, kuna PPA tunnistas 1. märtsi 2021. a otsusega nr 15.3-3.4/105-1 kaebaja tähtajalise elamisloa kehtetuks. Kaebaja on eelnimetatud PPA otsuse Tartu Halduskohtus vaidlustanud (haldusasi nr 3-21-483) ning kui kohus kaebuse rahuldab, siis taastub kaebaja elamisluba kehtivusega kuni 15. november 2023 ja talle väljastatakse ka elamisloakaart (isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 6 lg 2). Kaebaja õiguste kaitse on seega tagatud eelnimetatud haldusasja menetlemisega. Samuti on kaebaja Venemaa Föderatsiooni kodanik, tal on võimalik taotleda isikut tõendavat dokumenti Venemaa Föderatsiooni saatkonnast ning seejärel kasutada vastavas riigis võimaldatavaid sotsiaalseid hüvesid. Nimetatud dokumendiga on tal võimalik enda isikut tõendada ka Eestis.

10.Kaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline. Elamisloakaart antakse ITDS § 341 lg 1 alusel välja: 1) Eestis elavale kolmanda riigi kodanikule, kellel on kehtiv elamisluba või elamisõigus; 2) kolmanda riigi kodanikule, kellel on Eestis viibimiseks riigikaitseseaduse alusel antud luba; 3) välismaalase, kellel on Eestis viibimiseks riigikaitseseaduse alusel antud luba, ülalpeetavale isikule, kui ülalpeetav isik on kolmanda riigi kodanik ja viibib Eestis koos nimetatud välismaalasega. Kaebaja ei vasta enam elamisloakaardi väljastamise eeldustele, kuivõrd tal puudub hetkel kehtiv elamisluba. PPA on 1. märtsi 2021. a otsusega nr 15.3-3.4/105-1 kaebaja tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistanud ning PPA-l ei ole võimalik seetõttu kaebajale elamisloakaarti väljastada. Elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus on kehtiv, selle kehtivust ei ole esialgse õiguskaitse korras haldusasjas nr 3-21-483 peatatud. Nimetatud haldusasja raames keelati PPA-l üksnes kaebaja Eesti Vabariigist väljasaatmine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kaebajal on õigus nõuda PPA-lt elamisloakaardi väljastamist alles siis, kui kohus on PPA 1. märtsi 2021. a otsuse nr 15.3-3.4/105-1 tühistanud. Kaebaja ei vasta ka teistele elamisloakaardi väljastamise eeldustele. Samuti ei ole kaebajal õigus nõuda isikutunnistuse ehk ID-kaardi väljastamist. Vastavalt ITDS §-le 19 väljastatakse isikutunnistus: 1) Eesti kodanikule; 2) Eestis elavale Euroopa Liidu kodanikule, kellel on kehtiv elamisõigus; 3) Euroopa Liidu kodanikule, kellel on Eestis viibimiseks riigikaitseseaduse alusel antud luba; 4) välismaalase, kellel on Eestis viibimiseks riigikaitseseaduse alusel antud luba, ülalpeetavale isikule, kui ülalpeetav isik on Euroopa Liidu kodanik ja viibib Eestis koos nimetatud välismaalasega. Vaidlus puudub selles, et kaebaja eelkirjeldatud kriteeriumitele ei vasta. Täidetud ei ole ka muude ITDS § 2 lg-s 2 nimetatud isikut tõendavate dokumentide väljastamise eeldused.
11.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel Vladimir Šiško kaebuse. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, siis ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2). II
13.HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. HKMS § 82 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. HKMS § 82 lg-st 3 tulenevalt korraldab kohus ise tõlgi leidmise, kui tõlgi leidmine on menetlusosalise jaoks võimatu või ebamõistlikult keeruline. Tõlkimise kulud kannab menetlusosaline.
14.Kuigi kaebaja on käesolevaks hetkeks vanglast vabanenud, siis saab kaebaja 24. novembri 2021. a menetlusabi taotlusest tulenevalt pidada kaebaja jaoks tõlgi leidmist ebamõistlikult keeruliseks. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud anda kaebajale menetlusabi

3-21-2600 menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmiseks. Kaebaja esitatud teabest nähtub, et kaebaja ei suudaks oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda ning menetlusabi andmise eeldused on täidetud (HKMS § 112 lg 1 p 1, § 111 lg-d 1 ja 4; Riigikohtu üldkogu

12.aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15).
15.Kohus ei pea aga põhjendatuks tõlkida kõiki haldusasja toimikus olevaid dokumente ning rahuldab kaebaja menetlusabi taotluse üksnes osas, mis on tema õiguste tõhusaks kaitseks vajalik ehk milles ta soovib kohtu koostatavate kohtulahendite vene keelde tõlkimise ja tema avalduste eesti keelde tõlkimise kulude kandmisest vabastamist. Kohus ei pea vajalikuks anda kaebajale menetlusabi kohtu 12. novembri 2021. a kohtunõude ja määruse ning PPA
18.novembri 2021. a vastuse tõlkimiseks, kuna dokumentide sisu nähtub kokkuvõtlikult käesolevast määrusest, mis kaebajale vene keelde tõlgitakse. Samuti ei ole põhjendatud tõlkida kaebajale PPA vastuse lisasid s.o PPA 7. septembri 2021. a otsust nr 1052246324 ja 1. märtsi 2021. a otsust nr 15.3-3.4/105-1, arvestades, et need on PPA poolt kaebajale juba varasemalt kätte toimetatud ning eelduslikult on kaebaja nende sisuga juba ammendavalt kursis. Kohus ei tõlgi kaebajale ka tema enda poolt kohtule esitatud eestikeelseid avaldusi ja dokumente, kuivõrd nende sisu on kaebajale juba teada, ning kaebaja õiguste kaitseks ei ole põhjendatud tõlkida kaebajale ka erinevaid toimikus olevaid kaaskirju, kättesaamiskinnitusi jne.
16.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel kaebaja taotluse menetlusabi saamiseks käesoleva kohtumääruse ja tulevikus koostatavate kohtulahendite vene keelde ning kaebaja kohtule esitatud ja esitatavate avalduste eesti keelde tõlkimise kulude kandmiseks. Ülejäänud menetlusdokumentide tõlkimise osas jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata. III
17.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
18.Kaebajal on varasem halduskohtumenetluses osalemise kogemus. Kaebaja on ennast ise esindanud haldusasjas nr 3-21-483. Kaebaja on eelnimetatud haldusasjas esitanud iseseisvalt kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse ning kõrvaldanud kaebuses esinevad puudused. Kaebaja on ka käesolevas asjas esitatud avaldustes ennast piisavalt arusaadavalt kohtule väljendanud. Kaebaja ei vaja esindajat ka seoses sellega, et tal puudub piisav eesti keele oskus, kuivõrd kohus annab kaebajale menetlusdokumentide tõlkimiseks menetlusabi. Seega on kaebaja võimeline ennast ise kohtus esindama ning ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip.
19.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium