lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-2392/24

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-2392/24
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2103
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 152 lg 1Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 49 lg 1Kaebuse muutmineHKMS § 10 lg 1Kohtualluvuse kontrollimine ja määramineHKMS § 151 lg 2Kaebuse läbi vaatamata jätmise alusedHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 45 lg 2Kaebeõiguse piirangudHKMS § 7 lg 1KohtualluvusHKMS § 9Alluvuse muutmatus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-2392/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium08.10.20203-19-2392/33Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium05.04.20223-19-2392/39Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja09.08.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (13)

lahend.ee
3-23-2624/44Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja27.05.20253-23-2386/63Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium23.04.20243-23-2045/18Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja31.10.20233-23-1619/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium11.10.20233-21-1366/37Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium03.10.20233-22-477/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium28.04.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 11. november 2021, Tartu 3-19-2392 X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu tuvastada

10.detsembri 2019. a Eestist lahkumise ettekirjutuse nr 1049757856 õigusvastasus ning tühistada ettekirjutusega X suhtes kehtima hakanud aastane sissesõidukeeld

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 11. mai 2021. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja X Esindajad vandeadvokaat Rait Sarjas ja vandeadvokaadi abi Maris Kure Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet Esindaja Eve Kikkas

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada X määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 11. mai 2021. a määrus ja saata asi Tartu Halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigkohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X on Ukraina kodanik, kes omas Eestis lühiajalise töötamise registreerimist ja Eesti Vabariigi D liiki viisat kehtivusega kuni 28. september 2019. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud tegid X suhtes 9. detsembril 2019 välismaalaste seaduse (VMS) § 52 lg 1 p 3 ja § 52 lg 2 p 2 alusel viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse nr 2566/2019. Teatise kohaselt oli X viimane Eestis lubatud viibimispäev 9. detsember 2019. PPA tegi 10. detsembril 2019 Xle ettekirjutuse nr 1049757856 Eestist lahkumiseks 7 päeva jooksul ning kohaldas tema suhtes sissesõidukeeldu üheks aastaks lahkumiskohustuse täitmise

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2801/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1613/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3-21-1527/32
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
23.02.2023
3-20-2042/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium12.01.2023
3-21-1950/37Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium29.11.2022
3-21-2918/26Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium14.07.2022
3-22-619/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium08.07.2022
3-21-1066/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium06.07.2022
3-22-619/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja24.05.2022

päevast alates. PPA märkis, et X viisavaba lubatud viibimisaeg lõpetati PPA 9. detsembri 2019. a otsusega nr 2566/2019 ennetähtaegselt ja seda lühendati ühekordselt. Seega viibis kaebuse esitaja Eesti Vabariigis seadusliku aluseta alates 9. detsembrist 2019. X lahkus Eestist 14. detsembril 2019.

2.X esitas 19. detsembril 2019 kaebuse Tartu Halduskohtule, milles palus tuvastada
10.detsembri 2019. a Eestist lahkumise ettekirjutuse nr 1049757856 õigusvastasus ning tühistada ettekirjutusega X suhtes kehtima hakanud üheaastane sissesõidukeeld. Tartu Halduskohus võttis 3. jaanuari 2020. a määrusega kaebuse menetlusse. X esitas 23. märtsil 2020. a kaebuse muutmise taotluse, milles palus vaadata samas haldusasjas läbi ka tema kaebus PPA 9. detsembri 2019. a teatisega nr 2566/2019 tehtud viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Alternatiivselt palus X võtta dokumendis esitatud kaebus menetlusse eraldi kaebusena ning liita praeguse haldusasjaga. Tartu Halduskohtu 16. novembri 2020. a määrusega jäeti kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1). Määruse resolutsiooni p 1 jõustus 3. detsembril 2020. Halduskohus otsustas asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele õiguse esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid kuni 15. detsembrini 2020.
3.X esitas 15. detsembril 2020 kaebuse täienduse. Kaebaja taotles: vaadata lisaks 19. detsembril 2019 esitatud dokumendis esitatud tuvastamis- ja tühistamiskaebusele läbi ka X kaebus PPA vastu kahju hüvitamiseks summas 6 853,67 eurot; alternatiivselt võtta esitatud kaebus eraldi kaebusena menetlusse ja liita praeguse haldusasjaga; jätta menetluskulud vastustaja kanda.
4.Tartu Halduskohus jättis 11. mai 2021. a määrusega X taotluse kaebuse muutmiseks (selle täiendamiseks hüvitamisnõudega) rahuldamata (resolutsiooni p 1), lõpetas haldusasjas nr 3-192392 menetluse (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused on järgnevad.
4.1.Tartu Halduskohtu 16. novembri 2020 määruse resolutsiooni p.1 (PPA 09.12.2019. a otsusega nr 2566/2019 tehtud viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise õigusvastasuse tuvastamiseks) on jõustunud 3. detsembril 2020, seega puudub põhjus praeguse asja täiendamiseks veel ka kahju hüvitamise nõudega. Halduskohus selgitas kaebajale, et tal on võimalik Tallinna Halduskohtule esitada hüvitamiskaebus PPA (vastustaja asukoha järgi) haldusaktide või tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks.
4.2.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kui haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse ära langemise tõttu. Haldusakti ammendumisel saab kohus tühistamiskaebuselt haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral. Kaebaja kaebeõigus on ka 10. detsembri 2019 ettekirjutuse nr 1049757856 (lahkumisettekirjutuse tegemine ja sissesõidukeelu kohaldamine) tuvastamisnõudega halduskohtusse pöördumiseks oluliselt kitsendatud võrreldes näiteks tühistamis- või kohustamisnõude või kahju hüvitamise nõude esitamise õigusega. Tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema eriline preventiivne huvi. Ka HKMS § 45 lõike 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kuivõrd kaebajal on võimalik esitada hüvitamiskaebus PPA vastu

Tallinna Halduskohtule, siis eraldi tuvastamisnõude läbivaatamine ei ole põhjendatud ning tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 punktiga 4 ja lõikega 2 ehk menetlus lõpetada.

4.3.Kuivõrd vaidlustatud ettekirjutus on ammendunud (lahkumiskohustus on täidetud, sissesõidukeeld 1 aastaks lõppes 13. detsembril 2020) ning hüvitamiskaebust on võimalik esitada vastustaja asukoha järgi Tallinna Halduskohtule, siis lõpetas halduskohus haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
5.X esitas 26. mail 2021 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 11. mai 2021. a määrus tühistada, saata kaebus menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule ning jätta kõik X poolt kantud menetluskulud PPA kanda. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
5.1.Kohus jättis kaebuse muutmise taotluse rahuldamata, kuid ei lahendanud kaebaja alternatiivset taotlust. Sisuliselt on jätnud kohus hüvitamiskaebuse alusetult menetlusse võtmata. HKMS § 10 lg 1 esimene lause sätestab, et kui kohus teeb pärast kaebuse esitamist kindlaks, et haldusasi ei allu sellele kohtule, teeb kohus määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi. Järelikult pidi halduskohus, olukorras, kus ta leidis, et hüvitamiskaebus on esitatud valele kohtule, andma selle määrusega üle teisele kohtule, mitte aga jätma selle menetlusse võtmata.
5.2.HKMS § 7 lg 1 sätestab, et kaebus esitatakse vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi. Kui vaidluse esemeks on vastustaja piirkondliku struktuuriüksuse või ametiisiku tegevus, sellega tekitatud kahju või selle tagajärjed, esitatakse kaebus piirkondliku struktuuriüksuse asukoha või ametiisiku teenistuskoha järgi. Vaidlustatavad haldusaktid on kaebaja suhtes teinud Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, mis asub Rahu tn 38, 41588 Jõhvi vald. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnaks Ida-Viru maakond. Eeltoodust tulenevalt allub ka kaebaja esitatav hüvitamiskaebus Tartu Halduskohtule, mitte Tallinna Halduskohtule, nagu vaidlustatavas määruses on selgitatud. Vastustaja ei ole 4. mail 2021 seisukohas kohtualluvust hüvitamiskaebuse osas vaidlustanud, mistõttu tuleneb ka HKMS § 9 lg-st 1 vaidluse allumine Tartu Halduskohtule.
5.3.HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Halduskohus määras 16. novembri 2020 kohtumääruse resolutsiooni p-s 2 asja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse ning p-s 3, et menetlusosalisel on õigus esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid, sealhulgas menetluskulude väljamõistmise taotlusi ja kulude kandmist tõendavaid dokumente, kuni 15. detsembrini 2020. Järelikult oli kaebaja esitatud taotlus kaebuse muutmiseks kooskõlas HKMS § 49 lg-ga 1.
5.4.Praegusel juhul muutusid kohtumenetluse ajal asjaolud – kaebajale määratud aasta pikkuse sissesõidukeelu tähtaeg saabus ja tühistamiskaebus (10. detsembri 2019. a ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ning sissesõidukeelu tühistamiseks) ammendus. Seega, võttes arvesse kohtupraktikat, oli käesoleval juhul kaebuse muutmine otstarbekas. Riigikohus on selgitanud, et kehtivusaja möödumise tõttu kehtetuks muutunud haldusakti peale esitatud tühistamiskaebust on põhjust menetleda juhul, kui sellel säilib mõju ja praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist ning haldusorganil, kohtul või kolmandatel isikutel on võimalik tugineda selle varasemale kehtivusele. Kohtul pole alust lahendada kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõuet üksnes juhul, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti „ületühistamine“ ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus ei ole järginud talle HKMS § 2 lõikega 1 pandud kohustust olukorras, kus asja menetlemise kiirus toob kaasa tühistamiskaebuse perspektiivituks muutmise ning võimaldab kohtul lõpetada menetluse põhjusel, et tuvastamiskaebus pole lubatav, mille tagajärjel jäävad kõik menetluse

käigus tekkinud märkimisväärsed kulud kaebaja kanda. Kui kohus oleks jätkanud kaebuse menetlemist hüvitamiskaebusena, ei oleks menetluskulude problemaatikat tõstatunudki, kuid tagastades põhjendamatult hüvitamiskaebuse, on tekkinud ebaõiglane olukord, kus olenemata täidesaatva võimu õigusvastasest käitumisest, kaebaja kulusid ei hüvitata. Praegune menetlus on kestnud ligikaudu 1,5 aastat ning pooled on esitanud enda sisulised argumendid ja olemasolevad tõendid. Sellises olukorras puudusid kohtul takistused asja sisuliseks lahendamiseks ning lähtuvalt Riigikohtu lahendis nr 3-20-580/47 p-s 12 selgitatust, oleks olnud lubatav jätkata ka tuvastamiskaebusega. Kuid kindlasti oleks pidanud menetlust jätkama olukorras, kus kaebaja oli juba esitanud hüvitamiskaebuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
7.Tartu Halduskohus võttis 3. jaanuari 2020. a määrusega menetlusse 10. detsembri 2019. a Eestist lahkumise ettekirjutuse nr 1049757856 osas kaks nõuet: õigusvastasuse tuvastamisnõude ning üheaastase sissesõidukeelu tühistamisnõude.
8.Kaebaja esitas 15. detsembril 2020 kaebuse täienduse paludes kaebus läbi vaadata ka kahju hüvitamise nõudes, alternatiivselt võtta see uue kaebusena ja liita asjaga. Kahju põhjustas väidetavalt viibimistähtaja ennetähtaegne lõpetamine 9. detsembri 2019. a otsusega nr 2566/2019 ning 10. detsembri 2019. a Eestist lahkumise ettekirjutus nr 1049757856. Kaebuse täiendamine hüvitamisnõudega
9.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ebaõigesti jätnud kaebuse muutmise taotluse rahuldamata. Vaidlustatud määrusest ei nähtu sisulisi põhjendusi, miks halduskohus kaebuse muutmise taotlust ei rahuldanud. Halduskohus on üksnes öelnud, et kuivõrd halduskohtu
16.novembri 2020 määruse resolutsiooni p 1 (PPA 9. detsembri 2019. a otsusega nr 2566/2019 tehtud viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise õigusvastasuse tuvastamiseks) on jõustunud, puudub põhjus praeguse asja täiendamiseks veel ka kahju hüvitamise nõudega. Viidatud määrusega jättis halduskohus X taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata, sest kaebajal leidus oma õiguste kaitseks tõhusamaid õiguskaitsevahendeid (HKMS § 45 lg 2) ning seega puudus halduskohtu hinnangul kaebajal ilmselgelt kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Praeguses määruskaebemenetluses on vaidlus selle üle, kas on põhjendatud lubada kaebajal kaebust täiendada kahjunõudega. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks halduskohtu seisukoht, et kuivõrd (PPA 9. detsembri 2019. a otsusega nr 2566/2019 tehtud viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise õigusvastasuse tuvastamise osas) halduskohus 16. novembri 2020. a määrusega kaebust muuta ei lubanud, siis ei ole põhjendatud ka kaebuse täiendamine kahjunõudega. Kaebuse muutmine ei eelda seda, et selle konkreetse haldusakti üle peaks nõue kohtu menetluses olema. Kaebuse muutmise lubatavuse ja otstarbekuse otsustab HKMS § 49 lg 1 kohaselt halduskohus. Muutmise otstarbekuse hindamine on küll kohtu kaalutlusotsus, kuid vaidlusalusest määrusest ei nähtu, miks halduskohus ei pidanud kaebuse muutmist võimalikuks. Ringkonnakohus ei näe põhjust, miks keelata kahju hüvitamise nõudega kaebuse täiendamist. Sellist põhjust ei ole vaidlusaluses määruses välja toonud ka halduskohus. Asja uuel lahendamisel tuleb halduskohtul uuesti hinnata kaebuse muutmise lubatavust.

Menetluse lõpetamine tuvastamisnõude osas

10.Kui halduskohus juba võttis 3. jaanuaril 2020 kaebuse menetlusse 10. detsembri 2019. a Eestist lahkumise ettekirjutuse nr 1049757856 õigusvastasuse tuvastamise nõude, siis ei saanud kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel enam menetlust lõpetada ega väita, et haldusakt on ammendunud. Eestist lahkumise ettekirjutuse oli kaebaja täitnud juba kaebuse menetlusse võtmise hetkeks, sest lahkus Eestist 14. detsembril 2019. Seega oli ettekirjutuse mõju lõppenud juba tuvastamisnõude menetlusse võtmise ajaks. Olukord ei muutunud kohtumenetluse ajal. Selle nõude puhul pidi kohus põhjendatud huvi olemasolus ja tuvastamiskaebuse lubatavuses olema veendunud juba nõuet menetlusse võttes. Kui halduskohus siiski võttis tuvastamisnõude menetlusse põhjendatud huvi hindamata, oleks halduskohus hiljem, kui leidis, et kaebeõigus ikkagi puudub, pidanud kaebuse kas sisuliselt lahendama või menetluse lõpetama HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu. Seega on kohus ka tuvastamisnõude menetluse lõpetamise õiguspärasus ebaselge. Asja uuel lahendamisel peab halduskohus selle küsimuse uuesti lahendama, kontrollides muuhulgas seda, milline on kaebaja põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamiseks. Kui halduskohus lubab kaebuse muutmist ja lahkumisettekirjutuse ning Eestis viibimisaluse lõpetamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamist, siis võib see mõjutada hinnangut sellele, kas tuvastamiskaebuse esitamine iseseisvalt on kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Menetluse lõpetamine tühistamisnõude osas
11.10. detsembri 2019. a ettekirjutuses nr 1049757856 sisalduva üheaastase sissesõidukeelu tühistamisnõude osas on halduskohus õigesti selgitanud, et selle mõju kaebajale on lõppenud, sest sissesõidukeelu tähtaeg on möödunud. Sissesõidukeeld lõppes 12. detsembril 2020, mistõttu kohalduks menetluse lõpetamise alusena HKMS § 152 lg 1 p 4. Samas ka siin oleks pidanud halduskohus andma kaebajale võimaluse tuvastamiskaebusele üleminekuks tulenevalt HKMS § 152 lg-st 2. Asja materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks enne menetluse lõpetamist andnud kaebajale võimaluse üle minna tuvastamisnõudele ning vastavalt selgitanud välja kaebaja põhjendatud huvi või selle puudumise. Ringkonnakohus märgib, olukorras, kus tühistamisnõude rahuldamine on haldusakti mõju lõppemise tõttu muutunud võimatuks, on ringkonnakohus aktsepteerinud tuvastamisnõudele üleminekul põhjendatud huvina ka seda, et tuvastamisnõude rahuldamine annaks isikule õiguse menetluskulude hüvitamiseks (nt Tartu Ringkonnakohtu 28. oktoober 2014, 3-11-1990, p 12; 27. märtsi 2018. a otsus haldusasjas nr 3-16-1748, p 6).
12.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et halduskohtu põhjendused kaebuse muutmiseks ja kahju hüvitamise nõude esitamise keelamiseks ei ole asjakohased. Lahkumisettekirjutuse osas esitatud tuvastamisnõude menetluse lõpetamisel ei saanud kohus tugineda HKMS § 152 lg 1 p-le 4. Ning sissesõidukeelu osas tühistamisnõude menetluse lõpetamisel ei kontrollinud halduskohus seda, kas kaebaja soovib üle minna tuvastamisnõudele. Seega on halduskohus teinud asja menetluse lõpetamisel hulgaliselt menetlusvigu. Asja uuel lahendamisel tuleb halduskohtul eeltoodud küsimusi uuesti kontrollida.
13.Alternatiivse nõudena taotles kaebaja halduskohtult, et kohus võtaks 15. detsembril 2020 esitatud kaebuse täienduse eraldi kaebusena menetlusse ja liidaks selle praeguse haldusasjaga. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul on korrektselt lahendamata kaebuse täiendamise taotlus kahju hüvitamise nõudega, siis ei käsitle ringkonnakohus kaebuse muutmise alternatiivset nõuet.
14.Eeltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 11. mai 2021. a määruse ja saadab asja halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks.
15.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta poolte menetluskulude osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium