lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-2593/27

Rahvastik › Isikut tõendavad dokumendid

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-2593/27
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Isikut tõendavad dokumendid
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1952
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineHKMS § 158 lg 3Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedITDS § 207 lg 3, 4AvTS § 35 lg 1Teabe asutusesiseseks tunnistamise alusedELKS § 40 lg 1HKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 215 lg 3Vastukassatsioonkaebuse esitamineHKMS § 79 lg 1Menetlusosalise eemaldamineITDS § 206 lg 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-2593/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja17.03.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
3-23-26/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium31.01.20253-24-1574/14Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja14.01.20253-21-702/43Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium06.04.20233-21-702/22Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja07.03.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.10.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2593

Haldusasi Menetlusosalised

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.12.2020 otsuse nr 15.3-24/554-1 tühistamiseks Kaebaja X Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Triin Randoja

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.03.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.03.2021 otsuse asjas nr 3-20-2593 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

hiljemalt

29.11.2021

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse ( lg 6).

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2801/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1613/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
KorS § 4 lg 1Avalik kord
HKMS § 215
HKMS § 116
HKMS § 116

3-20-2593

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Saksamaa kodanik X esitas 21.09.2020 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotluse isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 205 lg 1 alusel. Isik taotles e-residendi digitaalset isikutunnistust äritegevuse eesmärgil, et tuua enda ettevõtlus Eestisse.
2.PPA keeldus 04.12.2020 otsusega nr 15.3-24/554-1 ITDS § 206 lg 2 p 1 alusel X-le eresidendi digitaalset isikutunnistust välja andmast põhjusel, et isik ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut.
3.X esitas 24.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA otsuse tühistamiseks. Otsuse aluseks olev eeldus, et kaebaja ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut põhineb asjaolul, et kaebaja on süüdi mõistetud lapse suhtes toime pandud seksuaalkuriteos, mis on toime pandud 2006. a-l narkootiliste ainete mõju all. Kaebaja mõisteti nimetatud kuriteo eest vangi seitsmeks aastaks, millest ta kandis reaalselt ära kuus aastat. Kaebaja vabastati hea käitumise eest ning ta kahetseb oma kuritegu. Vanglas läbis kaebaja kolm aastat kombineeritud teraapiaid ja mitmeastmelise rehabilitatsiooniprogrammi, mille jooksul erinevad kohtu eksperdid tunnistasid kaebaja ohutuks. Kaebaja plaanib lähiajal abielluda ja soovib kolida abikaasaga Eestisse, et siin elada ja asutada 3D-printimisega tegelev ettevõte. Kaebaja jaoks on e-residentsuse taotlemine Eestisse ümberasumise esimene samm. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmisest eeldab kaebaja, et PPA piirab Euroopa Liidu kodanike liikmesriikide territooriumil vabalt liikumise ja elamise õigust ning on vastu ka tema Eestisse elama asumisele. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ artikli 27 lg 2 kohaselt peavad avaliku korra või julgeoleku huvides võetud meetmed olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja põhinema eranditult asjaomase isiku isiklikul käitumisel. Selliste meetmete kohaldamist ei saa põhjendada ainuüksi varasemate süüdimõistvate kohtuotsustega. Asjaomase isiku käitumine peab kujutama endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi. Põhjendused, mis ei ole juhtumi üksikasjadega seotud või mis rajanevad üldise preventsiooni kaalutlustel, ei ole vastuvõetavad. PPA on eeldanud kaebajast lähtuvat tõelist, vahetut ja olulist ohtu avalikkusele, kuid jätnud arvesse võtmata kaebaja hiljutise käitumise ja psühhiaatriliste läbivaatuste käigus tuvastatu.
4.Vastustaja palub vastuses jätta kaebus rahuldamata. E-residendi digitaalne isikutunnistus ei anna selle omanikule õigust asuda Eestisse elama. See annab välismaalasele võimaluse kasutada Eesti avalikke ning eraõiguslikke e-teenuseid, viibides ise Eestist eemal. Euroopa Liidu kodanik omandab Eestis tähtajalise elamisõiguse viieks aastaks, kui ta registreerib elukoha Eestis rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras (Euroopa Liidu kodaniku seaduse (ELKS) § 13 lg 1). Euroopa Liidu kodanikul, kes on tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elanud viis aastat järjest, on õigus alalisele elamisõigusele (ELKS § 40 lg 1). Eestisse elama asumise eelduseks ei ole e-residendi digitaalse isikutunnistuse omamine. PPA ei ole e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisest keeldumisega rikkunud kaebaja kui Euroopa Liidu kodaniku õigust liidu territooriumil takistusteta liikuda. E-residentsuse andmisest keeldumise tagajärg on vaid, et taotlejal ei ole mugavat võimalust ajada äriasju välismaalt.

2(5)

3-20-2593

5.Tallinna Halduskohus piiras 17.03.2021 otsuse resolutsiooni p-ga 1 kaebaja õigust tutvuda PPA 04.12.2020 otsusega nr 15.3-24/554-1 ning jättis resolutsiooni p-dega 2 ja 3 kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kaebaja õigust tutvuda vaidlustatud otsusega tuleb piirata HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel. PPA edastas kaebajale tema taotluse kohta tehtud keelduva teate nr 15.3-24/554-2, mis vastab ITDS § 207 lg-s 4 sätestatud põhjendamisnõuetele ning selles on viidatud keeldumise õigusliku alusena ITDS § 206 lg 2 p-le 1. ITDS § 206 lg 2 p 1 alusel keeldutakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest, kui isik ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut. Otsuse tegemine, kas isik võib ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut või mitte, on PPA prognoosotsus, mille tegemisel kohaldab PPA kaalutlusõigust, mille otstarbekust kohus eraldivõetuna ei hinda ja millesse kohus ei sekku (HKMS § 158 lg 3). Halduskohus saab üksnes kontrollida, kas PPA on e-residendi isikutunnistuse väljastamise menetluses järginud menetlusnorme ning lähtunud asjakohasest teabest. Põhjendatud on PPA järeldus, et kaebajast võib lähtuda oht avalikule korrale. PPA otsuse aluseks on isiku varasem käitumine ja kohtule ei nähtu, et PPA kogutud teabe hulgas oleks asjasse puutumatut teavet, millega otsuse tegemisel ei oleks tohtinud arvestada, või oleks PPA jätnud oluliste asjaoludega arvestamata. Kaebaja toime pandud kuriteod on sedavõrd rasked ja ühiskonnale äärmiselt ohtlikud, millest tulenevalt ei ole võimalik neist mööda vaadata, olenemata asjaolust, et teod on toime pandud aastaid tagasi ja kaebaja on nende toimepanemise eest määratud vanglakaristuse ära kandnud. Kaebaja väidetud narkootiliste ainete tarvitamine on ka iseseisvalt ühiskonda kahjustav ning ohustav asjaolu. Kuritegude korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur eeskätt näiteks seksuaalkuritegude ja narkokuritegude puhul (Riigikohtu 11.12.2006 otsus asjas nr 3-1-1-103-06, p 15). Isegi ühe sedalaadi kuriteo toimepanemise kahtluse pinnalt on võimalik prognoosida selliste kuritegude kordumise ohtu. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et kaebaja karistusregistri väljavõtte kohaselt on tal kehtiv karistatus kuni 03.11.2021. PPA keelduv otsus ei piira kaebaja ja tema abikaasa kui Euroopa Liidu kodanike õigust liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja õigust asuda elama Eestisse. E-residendi isikutunnistuse väljastamine ei ole eelduseks sellele, et kaebajal tekiks õigus Eestisse elama asuda või siin äritegevusega alustada. E-residendi digitaalne isikutunnistus annab välismaalasele võimaluse kasutada Eesti avalikke ning eraõiguslikke e-teenuseid, viibides ise Eestist eemal. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmise tagajärjeks on üksnes olukord, kus tal ei ole mugavat võimalust ajada äriasju välismaal viibides.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist. Kaebaja isiklikud olud on viimase 15 aasta jooksul palju muutunud, haiguse taastekkimise ohtu ei esine narkootikumide ega seksuaalkuritegude osas. Viimati märgitut on mitu korda kinnitanud kohtulikud aruanded. Lisaks ei ole kaebaja toimepandud kuritegu seotud majandustegevusega. Väita, et kaebaja kujutab ohtu avalikule julgeolekule ja korrale, kui äri juhitakse Eestis välismaalt, on ilma igasuguse loogilise aluseta.

3(5)

3-20-2593

7.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.PPA keeldus kaebajale e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisest ITDS § 206 lg 2 p 1 alusel, mis sätestab, et e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldutakse, kui isik ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut. Seega, kui taotlejast lähtub oht avalikule korrale või riigi julgeolekule, keeldutakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisest. Vaidlusalune norm ei jäta seega PPA-le normi eelduste esinemise korral õigust valida erinevate tagajärgede vahel.
9.Oht avalikule korrale või riigi julgeolekule on määratlemata õigusmõiste, mida saab üldjuhul kohus ise sisustada ja seeläbi kontrollida, kas ka haldusorgan on määratlemata õigusmõistet õigesti sisustanud (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.02.2019 otsus asjas nr 3-17-1545 p 26 jj). Määratlemata õigusmõistete – oht ja avalik kord – sisustamine ei toimu kaalutlusõiguse alusel. Halduskohtu viide HKMS § 158 lg-le 3 ei ole praegusel juhul asjakohane.
10.Oht on piisav tõenäosus, et lähitulevikus leiab aset kaitstava õigushüve (s.o praegusel juhul avaliku korra) kahjustumine (vt nt korrakaitseseadus (KorS) § 5 lg 2). ITDS seletuskirjas märgitakse, et isiku ohtlikkus võib tuleneda tema kavandatava tegevuse kohta teada olevatest andmetest või varasematest süütegudest (kui süütegude laad ja viis, korduvus või asjaolud annavad alust põhjendatud kahtluseks, et isik võib panna toime uusi süütegusid). Keeldumiseks ei pea tõendama, et isik on põhjustanud kahju või seda kindlasti põhjustab, vaid piisab sellest, kui on välja selgitatud asjaolusid, mille põhjal on tuvastatav piisav tõenäosus, et lähitulevikus isik võib ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut (isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 699 SE seletuskiri, lk 7). Avaliku korraga kaitstakse õigusnormide, subjektiivsete õiguste ja õigushüvede rikkumatust (vt KorS § 4 lg 1).
11.Isiku teatav käitumine minevikus võib anda piisava aluse põhjendatud arvamuseks, et isik jääb ka tulevikus ohtlikuks avalikule korrale, sh riigi julgeolekule (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.02.2014 otsus asjas nr 3-3-1-1-14, p 19).
12.Vaidlustatud otsus on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 51 alusel, s.o, et tegemist on teabega politsei tegevuse meetodite ja taktika kohta. Samal põhjendusel piiras halduskohus kaebaja õigust tutvuda vaidlustatud otsusega. PPA on ohuhinnangu tegemisel tuginenud kaebaja esitatud karistusregistri väljavõttele, mistõttu ei saa selle teabe otsuses käsitlemine kahjustada politsei tegevuse meetodit ega ka taktikat. Samuti ei saa selle teabe avaldamine ohustada avalikku korda ITDS § 207 lg 3 p ja 4 mõttes. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kaebajat karistati 18. novembri 2004. a kohtuotsusega kehavigastuste ja raskete kehavigastuste toimepanemise katse eest, mille eest kohus määras taotlejale karistuseks rahalise karistuse 120 päevamäära ulatuses. Samuti karistati kaebajat 13. novembri 2011. a kohtuotsusega laste seksuaalse väärkohtlemise, laste tõsise seksuaalse väärkohtlemise, vägistamise ja kehavigastuste tekitamise eest, milles eest mõisteti taotlejale karistuseks 7 aasta pikkune vanglakaristus ja lisaks kehtestati kaebajale keeld laste või noortega töötada või neid juhendada. Karistusregistri andmete kohaselt vabastati kaebaja vangistusest 2. novembril 2016, kuid ülejäänud vangistus mõisteti talle tingimisi kuni 3. novembrini 2021. Tegude hindamisel on arvestatud sellega, et kaebaja oli täisealine ning ta pani teo toime narkojoobes.
13.Kaebaja on kuriteo toimepanemisega selgelt kahjustanud teise isiku õigushüve ja sellega raskelt rikkunud avalikku korda, mistõttu säilib oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule. 4(5)

3-20-2593 Arvestades toimepandud kuriteo olemust ja raskust – laste seksuaalne väärkohtlemine ja kehavigastuste tekitamine –, suurendab seksuaalkuriteo kui sõltuvuskuriteo toimepanek isikust lähtuvat võimalikku ohtu avalikule korrale ka tulevikus. Alaealiste vastu suunatud kuriteod, eriti seksuaalse enesemääramisõiguse vastased süüteod, on käsitatavad üldohtlikena ning isiku ohtlikkus säilib ka pärast karistuse kandmist (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.02.2014 otsus asjas nr 3-3-1-1-14, p 19). PPA on arvestanud lisaks asjaoluga, et kaebaja on tarvitanud narkootilisi aineid.

14.Isiku varasem käitumine ja selle pinnalt antud õiguskaitseorganite hinnangud lubavad järeldada, et kergematele kuritegudele on järgnenud kordades raskemad kuriteod. Eelnev karistatus ei ole seega mõjutanud isiku käitumist ega suunanud teda edaspidi õiguskuulekale käitumisele. Seejuures on ta laiendanud oma kuritegelikku käitumist ka teistesse eluvaldkondadesse, mis lubab pidada tõenäoliseks, et isik võib kahjustada mitte üksnes teise isiku õigushüvesid, vaid ka neid õigusnorme ja õigushüvesid, mis on seotud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisest saadava juurdepääsuga (nt norme, mis võivad kaitsta Eesti majandust, teadust, haridust, IT-keskkonda).
15.Üksnes asjaolu, et isik on läbinud raviprogrammi, ei ole piisav, et isikust lähtuvat ohtu eitada. Kuigi viimase toime pandud kuriteo eest karistati kaebajat 13. novembri 2011. a otsusega, mõisteti selle teo eest pikk vangistus. Kaebaja vabastati vangistusest küll 2. novembril 2016, kuid ta peab ülejäänud vangistuse tingimis kandma kuni 3. novembrini 2021. Seega on isik ka praegu allutatud käitumiskontrollile.
16.Välismaalasel ei ole subjektiivset õigust e-residendi digitaalsele isikutunnistusele, vaid tegemist on välismaalasele riigi tingimustel antava hüvega. Selle antava hüve eesmärgiks on aidata kaasa välisriikides elavate välismaalaste kaasamisele Eesti majanduse, teaduse ja hariduse ning IT-keskkonna arendamisse, mis peaks muutma Eesti unikaalse lahenduse pakkujana atraktiivseks (699 SE seletuskiri, lk 2). Välismaalasel on õigus sellele, et e-residendi digitaalse isikutunnistuse andmise või sellest keeldumise otsustamine toimuks õiguspäraselt vastavalt seadusele. Vastustaja keeldus praegusel juhul ITDS § 206 lg 2 p 1 alusel õiguspäraselt.
17.Digitaalne isikutunnistus võimaldab välismaalasel osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises, olenemata tema füüsilisest viibimiskohast (vt ka 699 SE seletuskiri, lk 2). Seetõttu on põhjendatud, et riik on e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisel ettevaatlik ja kaitseb ennetavalt avalikku korda võimalike ähvardavate ohtude eest. E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisest keeldumisega ei ole piiratud kaebaja kui Euroopa Liidu kodaniku liikumisvabadust.
18.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi määratlemata õigusmõiste kohtuliku kontrolli ulatust puudutavas osas.
19.Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei ole taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium