Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
18. oktoober 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-755
Haldusasi
Eesti Ornitoloogiaühingu kaebus Keskkonnaameti
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24. mai 2021. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – Eesti Ornitoloogiaühing, esindajad v.adv Piret Kergandberg ja adv Siim Vahtrus Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme
Menetluse alus ringkonnakohtus
Keskkonnaameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahuldada Keskkonnaameti määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 24. mai 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-755 resolutsiooni punkt 2 ja teha menetluskulude osas uus määrus, millega tagastada Eesti Ornitoloogiaühingu kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt haldusasjas nr 3-21-755 tasutud riigilõiv 30 (kolmkümmend) eurot (viitenumber 00721003791941) maksjale Advokaadibüroo WALLESS OÜ-le (registrikood 14024560) ning muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Kaebaja menetluskulud määruskaebuse menetluses jätta tema enda kanda.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates ( lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-21-755 korraldusega nr 1-3/21/139 täiendati põllumassiivide loetelu, millel on 2021. a kevadperioodil lubatud haneliste letaalne heidutusjaht.
3-21-755 ei ole nende ületühistamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Halduskohus nõustus kaebajaga, et üleminek õigusvastasuse tuvastamisele oleks praegusel juhul ebaotstarbekas, sest KeA saab vajaduse korral uues haldusmenetluses enne järgmist haneliste kevadrännet kõik osapooled pärast teaduslike andmete täiendamist ära kuulata ning kaaluda letaalse heidutuse lubatavust. Menetlust ei ole otstarbekas jätkata üksnes põhjusel, et teha otsus ühe osapoole kasuks ning rakendada seejärel HKMS § 108 lg-t 1. Seega tuleb menetlus analoogia korras lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel (vt Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 11; 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p 12). Viidatud lahenditest ei tulene, et haldusakti kehtivuse lõppemise korral HKMS § 152 lg 1 p 4 analoogia alusel menetluse lõpetamisel ei oleks HKMS § 108 lg 6 kohaldatav. Haldusakti lühikesest kehtivusajast tulenevalt saavutas kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamisega oma kaebuse eesmärgi, kuid seda põhjusel, et kaebust ei olnud alust pidada perspektiivituks ning kaebajal esines esialgse õiguskaitse vajadus ja asjas ei esinenud esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist õigustavaid kaalukamaid huve. Kaebaja pöördus kohtusse keskkonnaorganisatsioonina avaliku huvi kaitseks ja seega oleks ebaõiglane jätta kulud üksnes kaebaja kanda isegi juhul, kui HKMS § 108 lg 6 ei kohalduks. KeA-lt tuleb mõista välja kaebaja tasutud riigilõiv 30 eurot ning põhjendatud ja vajalikud esindajakulud, mille suurus on vaidluse keskmist keerukust, asja mahtu ja esialgse õiguskaitse menetlusega piirdumist arvestades 2000 eurot.
3-21-755 § 108 lg 6, oleks Riigikohus pidanud seda lahendis selgelt väljendama, kuid ei ole seda teinud. Halduskohus järeldas põhjendatult, et menetluskulude jaotamisel tuleb juhinduda HKMS § 108 lg-st 6 ning mõistis õigesti kaebaja menetluskulud (osaliselt) vastustajalt välja. Kui nõustuda vastustaja tõlgendusega, et tema ei pea menetluskulusid kandma, kuna haldusakti kehtivuse lõppemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, siis tähendaks see, et piiratud kehtivusajaga haldusaktide üle peetavates vaidlustes jääksid tühistamiskaebuse menetluse lõpetamisel alati menetluskulud kaebaja kanda, sõltumata kaebuse põhjendatusest, või tuleks kohtumenetlust jätkata tuvastamisnõudega ainuüksi menetluskulude õiglase jaotuse tagamiseks. Esimesel juhul oleks tegemist olulise takistusega õiguste kaitseks kohtusse pöördumisel ja teine lahendus oleks vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Eesmärgipärane on tõlgendada HKMS § 108 lg-t 6 viisil, et selle alusel on võimalik mõista vastustajalt menetluskulud välja ka siis, kui menetlus lõpetatakse haldusakti kehtivuse lõppemise tõttu. Vajaduse korral saab kohus piirata välja mõistetavaid kulusid HKMS § 108 lg 11 analoogia alusel (nt jätta täiesti põhjendamatu kaebuse puhul menetluskulud kaebaja enda kanda, kaebuse osalise põhjendatuse korral mõista kulud vastustajalt välja osaliselt ning põhjendatud kaebuse korral mõista vastustajalt välja kõik kaebaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud). Praeguses vaidluses leidsid kohtud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel, et kaebus on perspektiivikas (vt ka Tallinna Halduskohtu 15.04.2021 määruse p 2.4.4 ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2021 määruse p 13), mistõttu oli põhjendatud mõista HKMS § 108 lg 6 alusel kaebaja menetluskulud vastustajalt välja, ilma neid HKMS § 108 lg 11 analoogia alusel vähendamata. Kaebaja palub täiendavalt mõista tema kasuks vastustajalt välja määruskaebusele vastamisega seotud menetluskulu 540 eurot (koos käibemaksuga summa).
3-21-755 käigus ohustatud linnuliikide kahjustamist. Kuna korraldus kehtis väga lühikest aega, siis sõltus selle eesmärgi saavutamise võimalikkus esialgse õiguskaitse kohaldamisest (s.o korralduse kehtivuse peatamisest HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel). Kuna Tallinna Halduskohtu 09.04.2021 ja 15.04.2021 määrustega peatati KeA 26.03.2021 korralduse kehtivus kuni 30.04.2021 ehk selle kehtivusaja möödumiseni ning Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.04.2021 määrusega KeA määruskaebuse rahuldamata, siis saavutas kaebaja oma kaebusega taotletud eesmärgi. Kaebaja 19.05.2021 taotluse kohaselt tuleb menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda, sest kohtud hindasid tema kaebuse perspektiivikaks. KeA vaidles 20.05.2021 seisukohas menetluse lõpetamise kohta menetluskulude HKMS § 108 lg 6 alusel tema kanda jätmisele vastu, sest vaidlustatud haldusakti kehtivuse lõppemine ei olnud seotud vastustaja tegevusega.
5(6)
3-21-755
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.