lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-2125/11

Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 07.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-2125/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2216
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 108 lg 4, 6Menetluskulude jaotusHKMS § 104 lg 1, 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 152 lg 1Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 155 lg 5Kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise kordHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 45 lg 3Kaebeõiguse piirangudRLS § 15 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-2125/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja12.12.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (10)

lahend.ee
3-24-3224/25Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium24.04.20253-22-716/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium11.09.20243-22-251/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja27.06.20223-21-2964/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja25.03.20223-19-1526/29Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium04.11.20213-21-755/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium18.10.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Advokaadibüroo Barrister12130707

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2125

Haldusasi

Jõelähtme valla kaebus Keskkonnaameti kohustamiseks rahuldada Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 taotlus kaevandamisloa väljastamise menetluse peatamiseks või lahendada taotlus uuesti või alternatiivselt menetluse peatamisest keeldumise haldusakti tühistamiseks või selle menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja Keskkonnaameti kohustamiseks lahendada menetluse peatamise taotlus uuesti

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. detsembri 2019. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – Jõelähtme vald, esindaja v.adv Karl Haavasalu Vastustaja – Keskkonnaamet, esindajad Lüüli Junti ja Signe Lehtme Kolmas isik – OÜ Väo Paas, esindaja v.adv Martin Triipan

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jõelähtme valla määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse Jõelähtme valla määruskaebus Tallinna Halduskohtu

12.detsembri 2019. a määruse haldusasjas nr 3-19-2125 resolutsiooni punkti 3 peale.

Jätta Jõelähtme valla määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

12.detsembri 2019. a määruse haldusasjas nr 3-19-2125 resolutsiooni punkt 3 muutmata.

Tagastada Jõelähtme valla määruskaebuselt haldusasjas nr 3-19-2125 tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot ja kanda see OÜ Advokaadibüroo Barrister (registrikood 12130707) arveldusarvele nr EE721700017004584162 Luminor Bank AS-s.

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 29.06.20263-25-3051/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20263-24-924/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-2968/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
RLS § 22 lg 1
3-20-1613/15
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
05.03.2021
3-19-1997/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium11.08.2020
3-20-669/29Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium06.08.2020
3-18-1992/101Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja14.05.2020

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

3-19-2125

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Keskkonnaamet (KeA) väljastas 09.06.2011 korraldusega nr HJR 1-15/11/431 OÜ-le Väo Paas maavara kaevandamise loa nr HARM-113 Jägala lubjakivimaardla Jägala lubjakivi mäeeraldisele. Riigikohus tühistas 15.10.2013 otsusega nr 3-3-1-35-13 KeA 09.06.2011 korralduse nr HJR 1-15-/11/431, sest keskkonnamõju hindamise (KMH) menetluses oli rikutud KMH aruande avalikustamise nõudeid ja see võis mõjutada menetluse lõpptulemust. OÜ Väo Paas 22.10.2013 taotluse alusel uuendas KeA 17.02.2014 korraldusega nr HJR 1-15/14/93 KMH menetluse. Selle peale esitatud kaebus on jäetud haldusasjas nr 3-14-50364 rahuldamata. Jõelähtme Vallavolikogu võttis 16.02.2017 otsusega nr 425 Ruu küla lähiümbruse kohaliku tasandi kaitse alla. Riigikohtu 30.05.2019 otsusega nr 3-17-563 jõustus Tallinna Halduskohtu 22.11.2017 otsus, millega viidatud volikogu otsus tühistati. KeA teavitas 20.04.2017 kirjaga OÜ-d Väo Paas kaevandamisloa menetluse jätkamisest ning kiitis 03.07.2018 kirjaga heaks KMH aruande ja määras keskkonnanõuded. Jõelähtme Vallavolikogu otsustas 27.06.2019 otsusega nr 231 jätkata Jõelähtme Vallavolikogu 11.08.2016 otsusega nr 361 algatatud Ruu küla lähiümbruse kohaliku tasandi kaitse alla võtmise menetlust.
2.Jõelähtme Vallavalitsus esitas 03.07.2019 kirjaga nr 10/-5/2462 KeA-le taotluse peatada looduskaitseseaduse § 8 lg 6 alusel OÜ Väo Paas kaevandamisloa taotluse menetlus kuni Ruu küla lähiümbruse kohaliku tasandi kaitse alla võtmise menetluse lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks. KeA esitas 29.10.2019 kirjaga nr 12-2/19/30-6 teiste hulgas Jõelähtme Vallavalitsusele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Jägala lubjakivikarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmise korralduse ja kaevandamisloa eelnõu. KeA märkis 06.11.2019 vastuses Jõelähtme Vallavalitsuse 31.10.2019 järelepärimisele, et Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 taotlus kaevandamisloa menetluse peatamiseks on otsustatud jätta KeA 29.10.2019 kirjaga edastatud eelnõuga ja selles toodud kaalutlustel rahuldamata.
3.Jõelähtme vald esitas Tallinna Halduskohtule 14.11.2019 kaebuse KeA kohustamiseks rahuldada 03.07.2019 taotlus menetluse peatamiseks või lahendada nimetatud taotlus uuesti või alternatiivselt menetluse peatamisest keeldumise tühistamiseks (kui see on haldusakt) või selle õigusvastasuse tühistamiseks (kui see on menetlustoiming) ja KeA kohustamiseks lahendada menetluse peatamise taotlus uuesti. KeA ei ole 29.10.2019 edastatud eelnõudes tegelikkuses võtnud seisukohta kaebaja 03.07.2019 taotluse suhtes ega ole taotlust senini lahendanud, vaid on kaebajale üllatuslikult jätkanud kaevandamisloa andmise menetlust.
4.Tallinna Halduskohus võttis 15.11.2019 määrusega Jõelähtme valla kaebuse menetlusse ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse OÜ Vao Paas. Halduskohus märkis ka, et seni esitatud materjalidest ei nähtu, et KeA oleks kaebaja 03.07.2019 taotlusele vastanud (mh ei ole seda käsitletud 29.10.2019 kirjas ega sellele lisatud eelnõudes), kuid vastustajal tuleb igal juhul võtta kaevandamisloa edasises menetluses kaalutletud ja põhjendatud seisukoht menetluse peatamise taotluse suhtes (st lahendada taotlus menetluse peatamisega või sellest keeldumisega kas iseseisva haldusotsustusena või väljastatavas kaevandamisloas).
5.Keskkonnaamet leidis 19.11.2019 seisukohas, et kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada. Vaidlust ei ole selles, et arvamuse andmiseks 29.10.2019 saadetud eelnõudes puudus vastustaja seisukoht kaebaja 03.07.2019 taotluse osas. Samas on KeA-l õigus haldusakti eelnõud ka muuta ja täiendada ning see, et eelnõus puudus seisukoht 03.07.2019 taotluse osas, ei tähenda, et selline seisukoht puudub ka menetlust lõpetavas haldusaktis (st taotlus jääbki lahendamata). Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 taotlus tuleb lahendada kaevandamisloa menetluse käigus ning seega on igati õiguspärane, kui KeA võtab 03.07.2019 taotluse osas kaalutletud seisukoha menetlust lõpetavas haldusaktis, mida pole seni antud. 2(5)

3-19-2125

6.KeA jättis 29.11.2019 korraldusega nr 1-3/19/2311 rahuldamata Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 taotluse maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse menetluse peatamiseks ning andis OÜ-le Väo Paas maavara kaevandamise keskkonnaloa nr HARM-160 Jägala lubjakivimaardla Jägala lubjakivikarjääri mäeeraldisel. KeA leidis korralduses (p 2.1.8), et kaevandamisloa andmise menetluse peatamine Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 taotluses toodud alustel ei ole põhjendatud, sest kaevandamisloa andmise menetlus ei takista kohalikul omavalitsusel Ruu küla lähiümbruseala kohaliku kaitse alla võtmise küsimust edasi menetleda ja otsustada, kuid rikuks samas OÜ Väo Paas õigust tõhusale haldusmenetlusele.
7.Keskkonnaamet esitas 02.12.2019 taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, sest Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 taotlus menetluse peatamiseks on jäetud KeA 29.11.2019 korraldusega nr 1-3/19/2311 rahuldamata. KeA täpsustas 11.12.2019 seisukohas, et kaebaja menetluskulud tuleb jätta HKMS § 108 lg 6 alusel tema enda kanda, sest esiteks puudus Jõelähtme vallal kaebeõigus ja teiseks ei olnud 03.07.2019 taotluse lahendamine tingitud kaebuse esitamisest, vaid taotluse lahendamise tähtpäeva saabumisest.
8.Jõelähtme vald nõustus 06.12.2019 seisukohas menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning palus mõista HKMS § 108 lg 6 alusel vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 3729 eurot, sest asjaolude põhjal on ilmne, et KeA täiendas kaevandamisloa andmise korralduse eelnõud kaebaja 03.07.2019 taotluse lahendamist puudutava otsustuse ja põhjendustega üksnes tulenevalt Jõelähtme valla 14.11.2019 kaebuse esitamisest.
9.OÜ Väo Paas palus 11.12.2019 seisukohas mõista Jõelähtme vallalt tema kasuks välja menetluskulud 1953,60 eurot. Kaevandamisloa väljastamine KeA 29.11.2019 korraldusega ei olnud kuidagi tingitud kaebuse esitamisest ning paratamatult tuli seejuures ühtlasi lahendada kaebaja taotlus menetluse peatamiseks (st vastustajal puudus võimalus lahendada seda hiljem). Vastupidist ei järeldu ka asjaolust, et 29.10.2019 eelnõus ei olnud menetluse peatamise taotlust lahendatud, sest vastustajal ei olnud kohustust seda küsimust juba eelnõus lahendada.
10.Tallinna Halduskohus lõpetas 12.12.2019 määrusega haldusasja nr 3-19-2125 menetluse (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (resolutsiooni p 2) ning mõistis Jõelähtme vallalt OÜ Väo Paas kasuks välja menetluskulud 1332 eurot ja jättis muus osas menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3). Kuna KeA andis 29.11.2019 korraldusega nr 1-3/19/2311 OÜ-le Väo Paas kaevandamisloa ja jättis rahuldamata Jõelähtme Vallavalitsuse 03.07.2019 taotluse menetluse peatamiseks, siis on kaebaja saavutanud oma eesmärgi, kaebuses nõutav haldusakt on antud ja haldusasja menetlus tuleb HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot tuleb HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel kaebajale tagastada. Õige on vastustaja ja kolmanda isiku seisukoht, et kaebaja 03.07.2019 taotluse lahendamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, mistõttu ei ole kaebaja menetluskulude vastustajalt väljamõistmine HKMS § 108 lg 6 kohaselt põhjendatud. KeA 29.11.2019 korraldusega lahendati esmalt OÜ Väo Paas taotlus maavara kaevandamiseks ning asjaolu, et sama korraldusega lahendati ühtlasi kaebaja taotlus menetluse peatamiseks, on tekkinud olukorras paratamatu, sest kaevandamisloa väljastamise korraldus on haldusmenetluse viimane etapp, mille lõpuks tuleb lahendada kõik menetlusega seotud taotlused ja vastustaja seda ka tegi. Järelikult ei olnud menetluse peatamise taotluse lahendamine tingitud kaebuse esitamisest ning kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg-te 4 ja 6 alusel tema enda kanda. Kolmanda isiku menetluskulud tuleb HKMS § 108 lg-te 4 ja 8 ning § 109 lg 6 alusel mõista kaebajalt välja 1332 euro ulatuses (s.o 7,4 töötundi keskmise tunnitasuga 150 eurot, millele lisandub käibemaks 20%). 3(5)

3-19-2125

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11.Jõelähtme vald palub 23.12.2019 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus osas, milles kaebaja menetluskulud jäeti tema enda kanda ja kaebajalt mõisteti kolmanda isiku menetluskulude katteks välja 1332 eurot, ning teha menetluskulude väljamõistmise osas uus määrus, millega mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud 3729 eurot ja jätte teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Halduskohus jättis poolte menetluskulud ebaõigesti nende endi kanda, leides vääralt, et kaebaja 03.07.2019 taotluse lahendamine KeA 29.11.2019 korralduses ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Seda, et menetluse peatamise taotlus lahendati lõpuks kaevandamisloa andmise korralduses just praeguses asjas kaebuse esitamisest tingituna, kinnitavad asjaolud, et vastustaja poolt 29.10.2019 saadetud eelnõudes polnud kaebaja 03.07.2019 taotlust üldse mainitud, kuigi KeA 06.11.2019 vastuse kohaselt olevat kaebaja 03.07.2019 taotluse osas võetud seisukoht 29.10.2019 saadetud otsuse eelnõus. Vastustaja võttis alles 14.11.2019 kaebusele vastamisel 19.11.2019 menetlusdokumendis esmakordselt omaks, et kaebaja 03.07.2019 taotlus oli lahendamata. See kinnitab, et 14.11.2019 kaebuse esitamine tõi kaasa menetluse peatamise taotluse sisulise lahendamise KeA 29.11.2019 korraldusega. Vastustajal puudusid seejuures mistahes õiguslikud takistused lahendada taotlus varem. Kaebaja hinnangul oli vastustaja 29.10.2019 seisuga unustanud 03.07.2019 taotluse olemasolu või jätnud selle teadlikult tähelepanuta ning avaldas 06.11.2019 kirjas soovimatust taotlusega tegeleda, kuid oli pärast 14.11.2019 kaebuse esitamist selleks siiski sunnitud. Lisaks on halduskohus lähtunud kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmisel ülemäära kõrgest esindaja tunnitasust (koos käibemaksuga 180 eurot/tund).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks nõuda määruskaebuse lahendamiseks selle kohta vastustajalt ja kolmandalt isikult täiendavaid seisukohti, vaid arvestab nende poolt varem avaldatuga. Kuna kaebaja vaidlustab halduskohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse osas (s.o resolutsiooni p 3), siis ei kontrolli ringkonnakohus seda, kas halduskohus lõpetas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel õiguspäraselt.
13.Kuna halduskohus lõpetas 12.12.2019 määrusega menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, siis omab menetluskulude jaotuse seisukohalt HKMS § 108 lg-st 6 tulenevalt esmajoones tähtsust, kas Jõelähtme valla 03.07.2019 taotluse lahendamine KeA 29.11.2019 korraldusega oli tingitud kaebuse esitamisest või mitte. HKMS § 108 lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (vt Riigikohtu 05.11.2013 määrus nr 3-3-1-50-13, p 12). Vastustaja ei peaks samas kandma kaebaja menetluskulusid juhul, kui kohtumenetluse ajal kaebuse eesmärgi saavutamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega (st tegemist ei olnud sisuliselt kaebuse õigeksvõtmisega), vaid selle tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist (nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2019 määrus nr 3-17-2285, p 10; 17.05.2018 määrus nr 3-17-315, p 13; 23.08.2016 määrus nr 3-16-612, p 15).
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kuigi kaebaja 03.07.2019 taotlus lahendati alles pärast Jõelähtme valla poolt halduskohtule 14.11.2019 kaebuse esitamist, ei 4(5)

3-19-2125 toimunud see siiski kaebuse esitamise tõttu. Kaebaja on õigesti märkinud, et KeA 29.10.2019 kirjaga edastatud kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu ei sisaldanud mingeid viiteid menetluse peatamise taotlusele ega selle lahendamisele. Seda on kohtumenetluses möönnud ka vastustaja. Isegi kui järeldada KeA 06.11.2019 vastusest Jõelähtme valla 31.10.2019 päringule, et vastustaja oli kaebaja taotluse eelnõu koostamisel tegelikult kas ära unustanud või ei pidanud seda enam aktuaalseks, pidi kaebajale olema KeA 06.11.2019 vastuse põhjal siiski arusaadav, et tema 03.07.2019 taotlus kaevandamisloa andmise korralduses igal juhul lahendatakse (sh esitatakse asjakohased kaalutlused) ning see toimub juba lähemal ajal, sest eelnõu kohta paluti arvamust kahe nädala jooksul. Seega ei ole põhjust väita, et alles 14.11.2019 kaebuse esitamine tuletas vastustajale kaebaja 03.07.2019 taotluse lahendamise vajadust meelde ja kohtusse pöördumiseta oleks see jäänudki lahendamata. Küsimus sellest, kas kaebaja 03.07.2019 taotlus oleks tulnud lahendada varem kui alles KeA 29.11.2019 korralduses, ei oma määruskaebuse lahendamise seisukohast tähtsust, mistõttu ringkonnakohus seda ei analüüsi. Kuna kaebaja 03.07.2019 taotluse lahendamine KeA 29.11.2019 korralduses ei olnud tingitud 14.11.2019 kaebuse esitamisest, siis on halduskohus menetluse lõpetamisel õigesti jätnud menetluskulud HKMS § 108 lg-te 4 ja 6 alusel kaebaja kanda.

15.Seonduvalt KeA seisukohaga, et kaebaja menetluskulude vastustajalt väljamõistmine ei oleks põhjendatud juba seetõttu, et Jõelähtme valla kaebus tulnuks kaebeõiguse puudumise tõttu (st täitmata on HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud tingimused menetlustoimingu eraldiseisvaks vaidlustamiseks) tagastada ja sellisel juhul pidanuks menetluskulud HKMS § 108 lg 4 järgi kandma igal juhul kaebaja, märgib ringkonnakohus, et HKMS § 108 lg 6 sellist võimalust siiski ette ei näe. Seetõttu ei ole ka oluline, kas Jõelähtme valla 14.11.2019 kaebus olnuks HKMS § 45 lg 3 kohaselt lubatav või mitte. Kuigi üldjuhul on tegemist menetlustoiminguga, mida saab vaidlustada üksnes koos menetluse lõpptulemusega, ei saa siiski täielikult välistada võimalust, et menetluse peatamata jätmine võiks teatud olukordades tuua vältimatult kaasa kaebaja õigusi rikkuva menetluse lõpptulemuse ja oleks seetõttu ka iseseisvalt vaidlustatav.
16.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ka osas, milles halduskohus mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja esindajakulud 1332 eurot. Kuna kolmas isik osales menetluses vastustaja poolel ja kohus lõpetas asja menetluse, pidi kolmanda isiku menetluskulud HKMS § 108 lg-test 4, 6 ja 8 tulenevalt kandma kaebaja. Kõrgema astme kohtul on põhjust muuta väljamõistetud esindajakulude ulatust üksnes juhul, kui madalama astme kohus on teinud ilmselge diskretsioonivea (nt Riigikohtu 02.05.2017 otsus nr 3-2-1-134-16, p 56). Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla kolmanda isiku esindaja ajakulu (7,4 töötundi) põhjendatust, vaid peab ülepaisutatuks halduskohtu poolt aluseks võetud esindaja tasumäära (150 eurot/tund + KM). Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kolmanda isiku esindaja tegelik tasumäär oli 220 eurot/tund + KM. Halduskohus poolt aluseks võetud tasumäär 150 eurot/tund + KM vastab viimase aja kohtupraktikas aktsepteeritule (nt Riigikohtu 16.05.2018 otsus nr 2-16-8344, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2019 määrus nr 3-19-457, p 42).
17.Eelneva põhjal jääb Jõelähtme valla määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.12.2019 määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
18.Haldusasjas määruskaebuse esitamine on alates 01.01.2018 lõivuvaba (vt HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9). Kuna OÜ Advokaadibüroo Barrister on 23.12.2019 tasunud Jõelähtme valla määruskaebuselt riigilõivu 15 eurot, siis tuleb nimetatud summa HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 15.06.20263-26-1036/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-26-829/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja