X kaebus Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi 17.06.2021 otsuse tühistamiseks, Eesti Kultuurkapitali kohustamiseks kaebaja loomingulise stipendiumi taotlust uuesti menetlema ning mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Kultuurkapital
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 7. septembri 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata X taotlus riigi õigusabi saamiseks.
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 7. septembri 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-1626 resolutsiooni punktide 2 ja 6 peale.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 7. septembri 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-1626 resolutsiooni punktid 2 ja 6 muutmata.
Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni peale p 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8; halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg 1).
1.X esitas Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupile 19.05.2021 internetikeskkonna www.kulka.ee kaudu loomingulise stipendiumi taotluse maalinäituse ettevalmistamiseks. Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp palus 08.06.2021 e-kirjaga taotlust täiendada, märkides, et Eesti Kultuurkapitali raha jagamise üldkorra p 5.5.1 kohaselt maksab
3-21-1626 Kultuurkapital otsusega määratud raha välja eralduse saajale, ning palus lisada taotlusele taotleja pangakonto IBAN`i.
2.Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi 17.06.2021 otsusega jäeti taotlus rahuldamata, kuna taotleja ei lisanud taotlusele oma pangakonto andmeid.
3.X esitas 17.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi 17.06.2021 otsuse tühistamiseks, vastustaja kohustamiseks kaebaja loomingulise stipendiumi taotlust uuesti menetlema ning mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot. Vastustaja väide, et Eesti Kultuurkapitali raha jagamise üldkorra reeglid ei luba kanda loomingulist stipendiumit kellegi teise pangakontole, ei vasta tõele. Nimetatud sättes ei ole toodud, kelle pangakontole tuleb stipendium kanda. Vastustaja maksis ka 2020. a-l stipendiumisumma kaebaja õe pangakontole. Kaebaja kõrvaldas puudused samal päeval 08.06.2021. Kui puuduste kõrvaldamise dokumendid ei vastanud nõuetele, siis oleks vastustaja pidanud sellest kaebajat teavitama, sest kaebajal oli aega puudusi kõrvalda kuni 18.06.2021 (10 päeva). Vastustaja tegi aga juba 17.06.2021 keelduva otsuse. Vastustaja diskrimineeris kaebajat taotluse rahuldamata jätmisel tema puude ning sotsiaalmajandusliku seisundi tõttu. Kaebajat on võrreldes teiste toetuse saajatega ebavõrdselt koheldud. Kaebaja esitas koos kaebusega menetlusabi taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks. Kaebaja juriidilised teadmised on kehvad ja ta ei tea, kui palju tuleb kaebuselt riigilõivu tasuda. Kaebaja majanduslik olukord ei võimalda advokaadi palkamist.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 07.09.2021 määrusega menetlusabi taotluse ning vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest tühistamis- ja kohustamisnõude osas (resolutsiooni p 1); jättis menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kahju hüvitamise nõude osas rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja kaebuse kahju hüvitamise nõude osas käiguta (resolutsiooni p 3), andes riigilõivu tasumiseks 15-päevase tähtaja määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest (resolutsiooni p 4); ning jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 6). Kaebus on kahju hüvitamise nõude osas perspektiivitu ning menetlusabi taotluse rahuldamine põhjendamatu. Kaebaja taotlus jäeti rahuldamata seetõttu, et kaebaja ei olnud taotlusele märkinud enda pangakonto andmeid, vaid teise isiku pangakonto numbri. Vastustajal on toetuste ning stipendiumite jagamisel ulatuslik kaalutlusõigus. Isikul ei ole subjektiivset õigust eeldada, et iga tema taotlus alati ning täies mahus rahuldatakse, isegi kui seda varasemalt on tehtud. Taotluse rahuldamata jätmine ei tähenda automaatselt diskrimineerimist. Kohtule ei ole usutav ega veenev kaebaja argumentatsioon, et taotlus jäeti rahuldamata seetõttu, et kaebajal esineb puue ning ta on majanduslikult keerulises olukorras. Riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1). Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus tagab oma selgituste abil selle, et kaebajal ei jääks mõni vajalik avaldus või taotlus esitamata juriidiliste eriteadmiste puudumise tõttu (HKMS § 2 lg 5). Kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele (HKMS § 2 lg 4). Kaebaja on võimeline end selgelt väljendama ning kirjeldama probleemi olemust. Kaebuse tekstist nähtub, et kaebaja ei ole täielikult juriidiliselt kogenematu – kaebuses sisalduvad viited kohastele õigusaktide sätetele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2(5)
3-21-1626
5.X palub 29.09.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.09.2021 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 6 ning vabastada end kahjunõude osas riigilõivu tasumisest ja määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindaja või alternatiivselt võimaldada tasuda riigilõiv kuue kuu jooksul kuues osas iga kuu 10. kuupäeval. Kaebaja taotleb ringkonnakohtule määruskaebuse esitamiseks riigi õigusabi korras advokaadi määramist. Kaebaja majanduslik olukord ei võimalda advokaadi palkamist, vaidlus on keeruline ja kaebaja juriidilised teadmised olematud. Kaebajal on sügav vaimne puue ja temalt ei saa eeldada juriidiliselt korrektse määruskaebuse esitamist. Kaebajal esinevad majanduslikud eeldused riigilõivust vabastamiseks ka kahju hüvitamise nõude osas. Vastustajal on lai kaalutlusõigus, kuid see ei puudutada seda, kelle pangakontole võib lasta kaebaja oma stipendiumi kanda. Vastustaja otsus on seadusevastane ja õigustühine, see ei tugine vastustaja enda raha jagamise reeglitele ja pole sisustatud õiguspäraselt. Vastustaja on kaebajat tema liikumis- ja vaimse puude ning sotsiaalmajandusliku seisundi tõttu diskrimineerinud ja teiste taotlejatega võrreldes ebavõrdselt kohelnud. Halduskohtu seisukoht, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 toodud alus, ei ole jälgitav ning on vastuolus esitatud tõenditega. Kaebaja on sügava vaimse puudega (mäluprobleemid, õppimisvõime langus, vajab kõrvalist abi igapäevatoimetustega hakkamasaamiseks). Kaebajal ei ole juriidilisi teadmisi. Tegemist ei ole õiguslikult lihtsa vaidlusega. Kaebus on koostatud kõrvalist abi kasutades.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.X taotleb riigi õigusabi korras advokaadi määramist, et koostada juriidiliselt korrektne määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.09.2021 määruse peale. Määruskaebusele on lisatud riigi õigusabi taotlus ja riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatis.
8.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Sellest tulenevalt on riigi õigusabi andmise esmaseks eelduseks taotleja vähemalt ajutine raske majanduslik olukord. X esitatud majandusliku seisundi teatist arvesse võttes ei ole ringkonnakohtul kahtlust, et oma majandusliku seisundi poolest vastab kaebaja riigi õigusabi saamise tingimustele ega ole suuteline tasuma professionaalse õigusabi eest. Ringkonnakohus ei pea sellele vaatamata riigi õigusabi osutaja määramist antud juhul põhjendatuks, sest taotleja õigused ei jää kaitseta ka advokaadi puudumise korral. RÕS § 7 lg 1 p 1 kontekstis ei tähenda isiku võime kaitsta halduskohtumenetluses ise oma õigusi, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust, vaid hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti isiku senisest käitumisest protsessis (vt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2-1-7-8, p-d 10‒13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). Praegusel juhul ei ole tegemist faktiliselt ega õiguslikult keeruka vaidlusega, mille õigeks lahendamiseks oleks vajalik taotlejale riigi kulul õigusteadmistega esindaja määramine. Vaidlus käib selle üle, kas vastustaja jättis õiguspäraselt kaebaja taotluse rahuldamata põhjusel, 3(5)
3-21-1626 et selles ei olnud märgitud kaebaja isikliku pangakonto andmeid. Kaebaja on suutnud esitada ringkonnakohtule korrektse ja arusaadavate nõuetega määruskaebuse, mis võimaldab selle lahendamist. Seetõttu ei ole määruskaebuse koostamiseks riigi õigusabi määramine põhjendatud ja taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
9.Rahuldamata jääb ka X määruskaebus. Halduskohtu 07.09.2021 määruse resolutsiooni pga 2 kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamata jätmine oli õiguspärane. HKMS § 111 lg 1 sätestab menetlusabi andmiseks kaks tingimust: taotleja peab olema maksejõuetu ning peab olema piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on maksejõuetu. Halduskohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kahjunõude osas rahuldamata selle perspektiivitusele viidates. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 203 lg 1, § 201 lg 4). Kahjunõude eduväljavaateid ei saa pidada sedavõrd suureks, et oleks õigustatud selles osas kaebajale menetlusabi andmine. Vaidlusalusel juhul on kaebaja taotlus jäetud rahuldamata põhjendusel, et taotleja ei ole esitanud isikliku pangakonto andmeid. Kaebaja leiab, et teda koheldakse erinevalt tema puude ja sotsiaalmajandusliku seisundi tõttu. Samas ei väida kaebaja, et talle oleks toetuse taotlemisel esitatud mingisuguseid teistest erinevaid nõudeid tema puudest tulenevalt ja seda ei nähtu ka kohtule. Kaebaja on ka ise selgitanud, et varasemalt on tema taotlusi rahuldatud (kaebuse lisa 12). Kohtule ei nähtu ebavõrdset kohtlemist kaebaja puude tõttu tulenevalt sellest, et toetuse maksmiseks peab kaebaja esitama enda isikliku pangakonto andmed. Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisneb tema ebavõrdne kohtlemine tulenevalt sotsiaalmajanduslikust seisundist. Asjas ei nähtu, et kaebajast näiteks paremas majanduslikus olukorras olevatele või parema haridustasemega taotlejatele või mingil muul alusel kaebajast erinevas sotsiaalmajanduslikus seisundis olevatele taotlejatele võimaldataks toetuse/stipendiumi kandmist kolmanda isiku kontole. Tõendamata ja põhistamata on ka mittevaralise kahju tekkimine ning seos väidetavalt tekkinud kahju ja vastustaja õigusvastase otsuse vahel. Perspektiivitu nõude esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine ei ole põhjendatud.
10.Kuna riigilõivu osamaksetena tasumise võimalus on üks menetlusabi liike (HKMS § 110 lg 1 p 2) ja praegusel juhul ei ole menetlusabi andmine kahjunõude perspektiivituse tõttu põhjendatud, siis ei ole alust rahuldada ka kaebaja alternatiivset taotlust võimaldada tasuda riigilõiv perioodiliste maksetena.
11.Halduskohus keeldus 07.09.2021 määruse resolutsiooni p-ga 6 põhjendatult kaebajale riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Ringkonnakohus jääb käesoleva määruse p-s 8 toodud põhjenduste juurde ja nõustub halduskohtu 07.09.2021 määruse p 8 põhjendustega neid kordamata (HKMS § 203 lg 1, § 201 lg 4). Menetluslikku ebavõrdsust võrreldes vastustajaga aitab korvata halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus. Täiendavalt märgib kohus, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas on riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine põhjendatud ka RÕS § 7 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel. Kahjunõude vähese perspektiivi tõttu on kaebaja võimalus oma õigusi kaitsta ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5), ning RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Intensiivset õiguste riivet ja sellega seotud tungivat avalikku huvi kaebajale mittevaralise kahju hüvitamiseks praeguses asjas ei nähtu. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist, leides, et taotluse rahuldamata jätmisega on kaebajat tema puude ja sotsiaalmajandusliku seisundi tõttu diskrimineeritud ja teiste taotlejatega võrreldes ebavõrdselt koheldud. Toetusest ilmajäämisega tekitatud negatiivsed tagajärjed on tajutavad eelkõige individuaalselt ega ole ülekantavad avalikkusele.
4(5)
3-21-1626
12.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.09.2021 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 6 muutmata.
13.Kaebaja taotlusel asendab ringkonnakohus avaldatavas kohtumääruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.