X. kaebus Tartu Ülikooli vastu seoses õigusteaduskonna õppeaine karistusõigus 2. osa eksamitöö hindega E
RESOLUTSIOON
Tagastada X. kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. (kaebaja) 31. mai 2021. a Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppeaine karistusõigus 2. osa (OIAO.01.046) eksamitööd hinnati hindega E.
2.Kaebaja väljendas 10. juunil kuni 15. juunil 2021 toimunud e-kirjavahetuses karistusõiguse nooremlektorile eelnimetatud hinde osas rahulolematust ja taotles hinde parandamist, kuid nooremlektor keeldus sellest.
3.Kaebaja esitas 16. juunil 2021 Tartu Ülikoolile apellatsiooni eksami hinde tõstmiseks hindelt E vähemalt hindele D. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan õppeprodekaani ülesannetes moodustas kaebaja apellatsiooni läbivaatamiseks komisjoni, kes tegi 30. juuni 2021. a esildisega ettepaneku jätta kaebaja hinne muutmata. Tartu Ülikooli dekaan õppeprodekaani ülesannetes jättis 1. juuli 2021. a otsusega nr 2-20/SV/16880-1 kaebaja apellatsiooni rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 26. juulil 2021 eelnimetatud otsusele apellatsiooni, mille Tartu Ülikooli vaidluskomisjon jättis 6. augusti 2021. a otsusega rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 5. septembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse (registreeriti haldusasjana nr 3-21-2029), milles palub: 1) tühistada kaebaja 31. mail 2021 sooritatud õppeaine karistusõiguse 2. osa eksami hinne E;
3-21-2029 2) tühistada Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaani õppeprodekaani ülesannetes 1. juuli 2021. a otsus nr 2-20/SV/16880-1 koos apellatsiooni läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 30. juuni 2021. a esildisega; 3) tühistada Tartu Ülikooli vaidluskomisjoni 6. augusti 2021. a otsus; 4) kohustada ülikooli tõstma kaebaja 31. mail 2021 sooritatud õppeaine karistusõiguse
2.osa eksamitulemust 15 punkti võrra hindele D.
5.1.Kaebaja põhjendab, et 2019. a sügissemestril välisõppes viibimise tõttu ja vajaduspõhise õppetoetuse saamise tagamiseks tekkis 2021. a kevadsemestril olukord, mil samaaegselt toimusid karistusõiguse loeng ja pärimisõiguse seminar. Pärimisõiguse seminar oli kohustuslik, kuid karistusõiguse paremaks omandamiseks otsis kaebaja võimalusi ka karistusõiguse loengutest osa saamiseks. Kaebaja pöördus karisusõiguse kaasprofessori/osakonna juhataja poole, et loenguid salvestataks, kuid sellest keelduti. Loengute mittesalvestamine või teisele ajale mittetõstmine oli kaebaja võimalusi karistusõiguse ainet omandada liigselt kahjustav. Kaebajal õnnestus karistusõiguse loenguid ise lindistada, kuid üksnes helisalvestise kuulamine ei ole kvaliteetne loengus osalemise viis. Kaebaja leiab, et välisõppes viibinud üliõpilasel peab olema võimalus õppetöös efektiivselt osaleda. Samuti esines puudusi õpetamise kvaliteedis ning asjakohase teema kohta on ka vähe head materjali. Seega oli aine omandamine raskendatud ning kaebajat on ebavõrdselt koheldud.
5.2.Kui kaebaja paralleeleksamirühm kaebas pärast 24. mail 2021 toimunud eksamit, et neil oli eksami sooritamiseks vähe aega, siis tõsteti kõigil eksami sooritajatel eksami hinnet 15 punkti võrra, mis viis ühe või kahe hinde võrra parema eksamitulemuseni. Kaebaja, kes sooritas eksami 31. mail 2021, eksami hinde tõstmine hindelt E hindele D paneks kaebaja võrdsesse olukorda 24. mail 2021 eksami sooritanutega, kes on saanud erisoosingu osaliseks.
5.3.Kaebaja sooviks on astuda pärast bakalaureuseõppe lõppu magistriõppesse ning saada advokaadiks. Kaebaja ei soovi, et ebavõrdne kohtlemine või puudujäägid õppetöö korraldamises või ebakvaliteetne õpetamine saaksid talle selles takistuseks.
6.Haldusasi nr 3-21-2029 jagati esmalt kohtuasjade juhusliku jagamise tulemusena Tartu Halduskohtu esimehele. Esimees esitas 6. septembril 2021 Tartu Ringkonnakohtu esimehele taotluse enda haldusasja arutamisest taandamiseks, mille ringkonnakohtu esimees 7. septembri 2021. a määrusega rahuldas.
7.Haldusasi jagati 7. septembril 2021 kohtuasjade juhusliku jagamise tulemusena lahendamiseks kohtunik Juhan Siiderile.
KOHTU SEISUKOHT
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
9.Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-981, p 11). Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 37 sätestatud igaüheõigus haridusele hõlmab ka kõrgharidust, kuid haridustasemest sõltuvalt erinevad selle õiguse ulatus ja avaliku võimu positiivne tegutsemiskohustus – mida kõrgem haridustase, seda suuremad on lubatavad piirangud ja seda väiksemad avaliku võimu kohustused. Sellest tulenevalt on õppeprotsessis tehtud haridusasutuse otsustused halduskohtus vaidlustatavad piiratud ulatuses. Halduskohtus on vaidlustatavad üksnes sellised haridusalased otsustused, mis takistavad isiku juurdepääsu
3-21-2029 hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise, mis omakorda piirab isiku valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või soovitud erialal tööle asumisel. Sealjuures võib haridusalaste otsuste vaidlustamise õiguse tingida ka võimalik õppeaja pikenemine ning täiendavad rahalised kohustused õppeteenustasu näol (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-68-12, p-d 13, 16 ja 18, vt ka Tartu Ringkonnakohtu 2. aprilli 2019. a määrus asjas nr 3-18-1534, p 5). Kaebajale eelkirjeldatud tagajärgi kaebuses märgitud Tartu Ülikooli hariduslike otsuste tõttu ei kaasne.
10.Kaebaja juurdepääs hariduse edasisele omandamisele ei ole takistatud ning Tartu Ülikooli tegevus ei tingi kaebaja kõrghariduse omandamise lõpetamist. Kaebaja ei ole vaidlustanud negatiivset hinnet, mis kaebaja haridusteel takistuseks võiks saada. Kaebaja on vaidlusaluse õppeaine positiivse hindega läbinud ning tal on võimalik läbida ka bakalaureuseõppekava tervikuna. Seejärel on tal võimalik jätkata õpinguid magistriõppes ning asuda õigusteaduse erialal soovitud tööle. Kaebeõigust ei saa tuletada kaebaja argumentidest, et ebavõrdne kohtlemine, puudujäägid õppetöö korralduses ja ebakvaliteetne õpetamine võivad kaebaja eesmärkide saavutamist takistada. Kohtule ei ilmne, et kaebajale kaasneks ülikooli tegevuse tõttu tegelikke negatiivseid mõjutusi, mis tingiksid kaebaja subjektiivsete õiguste riive.
11.Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist olukorraga, mil tuleks kaebajale tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
12.Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui saaks kaebeõigust jaatada, siis kuuluks kaebus tagastamisele tulenevalt HKMS § 121 lg 2 p-st 21, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
12.1.Pelgalt ühe astme võrra soovitud hindest madalama hinde saamine ei takista kaebajal haridustee jätkamist või soovitud erialal tööle asumist. Sellest tulenevalt on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne (vt Tartu Ringkonnakohtu 2. aprilli 2019. a määrus asjas nr 3-18-1534, p 6). Samuti on kaebaja esitatud dokumentidele tuginedes kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Pedagoogiliste hinnanguliste otsuste sisuline kohtulik kontroll on võimalik üksnes piiratud ulatuses ning kohus saab kontrollida üksnes hindamisprotseduuri menetluslikku külge ja ilmselgeid sisulisi vigu (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-68-12, p 24). Kohtule ei ilmne, et ülikool oleks selliseid vigu teinud.
12.2.Tartu Ülikooli karistusõiguse nooremlektor on kaebajale põhjalikult 10. juunil, 11. juunil ja 15. juunil 2021 selgitanud, kuidas kaebaja hinne kujunes ning miks ei ole põhjendatud selle tõstmine. Samale seisukohale on argumenteeritult jõudnud ka kaebaja apellatsiooni läbivaatamiseks moodustatud komisjon, ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan õppeprodekaani ülesannetes ja vaidluskomisjon. Kaebaja eksami hinne ei ole kujunenud meelevaldselt, vaid tulenevalt eksamitöö märkimisväärsetest puudustest.
12.3.Kaebaja hinde muutmist ei õigusta ka kaebaja väited puuduste kohta õppekorralduses. Ülikoolis õppimisel ei ole erandlik see, et mingitel põhjustel osad loengud ja seminarid kattuvad või et pelgalt aktiivses õppetöös osalemine ei taga õppeaine soovitud tulemusega läbimiseks piisavaid teadmisi ning et sel põhjusel peab üliõpilane oma teadmiste täiendamiseks iseseisvat tööd tegema. Pealegi ei olnud loengute ja seminaride kattumine antud juhul tingitud esmajärjekorras mitte ülikooli poolsest ebakohasest õppekorraldusest, vaid kaebaja enda valikutest õppekava läbimisel. Samuti ei ole põhjendatud eeldada, et ühe üliõpilase tõttu
3-21-2029 muudetakse kogu kursuse õppekorraldust tõstes loengu teisele ajale või et muudetakse loengu andmise viisi. Kaebajal on ka endal kohustused õppeprotsessis osalemisel, sh vajaliku õppematerjaliga tutvumisel. Üliõpilane ei saa tugineda üksnes loengus arutatule või tagasisides märgitule, vaid peab tegelema ka iseseisvalt vajaliku materjali kogumise ja läbitöötamisega. Kaebuse kohaselt oli kaebajal võimalik siiski kuulata enda salvestatud loengute helisalvestisi ning pildi puudumine ei saanud loengute kvaliteeti sedavõrd langetada, et see tinginuks olulise teadmiste lünga. Kui kaebaja leidis, et õppetöö sisu ei taganud talle piisavaid teadmisi, oleks ta saanud enda teadmisi ise erinevate õppematerjalidega tutvudes täiendada. Kaebaja väited selle kohta, et puuduvad head õppematerjalid, on paljasõnalised. Kaebaja viited ebakohase õppekorralduse mõjudest eksamitulemusele on seetõttu kohtu hinnangul ebakohased ning väheveenvad.
12.4.Asjakohaseks ei saa pidada eksami hinde muutmist ka põhjendusel, et 24. mail 2021 eksami sooritanud isikute hinnet tõsteti. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei olnud 24. mail ja
31.mail 2021 toimunud eksamid sisult samad. Esimene eksamitöö oli mahukam ning sel põhjusel jäi üliõpilastel eksamit sooritades ajast puudu. 31. mail 2021 sellist olukorda ei ilmnenud. Seega ei ole tegemist võrreldavate olukordadega ning kaebaja viidatud asjaolu ei tingiks hinde muutmist.
13.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel, ei kuulu tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.