Riigihanked › Riigihanked

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 19. juulil 2021 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

3-21-722 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-722 jätsid esitamata keskkonnatestide katseprotokolli. Kokkuvõttest on näha nõutud testide tegemine ja tulemused. Kaebajad viitasid vaidlustuses kokkuvõtte konkreetsetele ridadele ja veergudele, mis näitavad pakutava toote vastavust tingimustele. Hankija ei ole selgitanud, milliseid andmeid katseprotokollis ei ole, aga oleks pidanud olema. Seega olid nõutud andmed esitatud. Hankija pidanuks kaaluma testprotokollide tagantjärgi küsimist. Ühispakkujad esitasid tingimuste GEN037 (osa II) ja GEN026 (osa IV) alatingimusele 12 vastavuse tõendamiseks vale testprotokolli. Hankija ei pidanud kaebajate pakkumust kontrollides teadma, et nõutav test on tehtud enne pakkumuse esitamist. Samuti ei saanud ta arvestada alles vaidlustusmenetluses esitatud testprotokolliga. Ühispakkujad esitasid alles vaidlustusmenetluses tingimusele GEN007 (osad II ja IV) vastavuse tõendamiseks tootja poolt täiendatud dokumendi. Muudatused on tehtud pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Ühispakkujad esitasid tingimusele GEN012 (osad II ja IV) vastavuse tõendamiseks tootja dokumendi, millest ei nähtu, millise toote kohta ja milliseid testprotseduure on tehtud. Seega ei olnud selle alusel võimalik ühispakkujate pakkumuse vastavust kontrollida. Seega jätsid ühispakkujad esitamata dokumendid, mis pidid tõendama pakkumuse vastavust sisulistele tingimustele. Tegemist ei ole puudusega, mida võiks pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva kõrvaldada. RHS § 46 lg 4 lubab selgituste kaudu esitada uusi dokumente vaid pakkumuses esitatud dokumentide ja andmete selgitamiseks, mitte pakkumuse vastavuse tõendamiseks sisulistele tingimustele. Tagantjärele selgituste ja testprotokollide küsimine rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet, sest ühispakkujad saaks võrreldes teiste pakkujatega rohkem aega pakkumuse koostamiseks.

3-21-722 et pakutav lahendus vastab hanketingimustele. Vajadusel saanuks kaebajad esitada tootja selgitused teostatud testi kohta ja täpsustada testi tulemusi. Kaebajad esitasid selguse huvides vaidlustusmenetluses täiendatud raporti, millest nähtub, et sihikupunkti muutus on 0,5 MOAd. Vastustaja ei nõudnud akrediteeritud laborite tehtud teste, vaid tootja tehtud teste. Tootja kinnitused põhinevad tema tehtud testidel ja nende alusel koostatud testraportitel. Kuigi tingimuse GEN012 osas esitatud dokument ei ole tootja raport, nähtub sellest nii testitud toode (toode nr HS515GM-EE hanke osa II puhul ja toode nr HS515GM-EE-GL hanke osa IV puhul) kui ka testi tulemus (valguse läbilaskevõime on 85,3%). Seega vastas pakutud toode vastustaja küsitud nõuetele sihiku valguse läbilaskvuse osas.

Hankija palus jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja ei saa pakkumuse vastavuse kontrollimisel arvestada vaidlustus- ja kohtumenetluses esitatud andmete ja dokumentidega. Samuti ei pea vastustaja aktsepteerima tootja paljasõnalist kinnitust pakutava toote vastavuse kohta. RHAD lisa 3 p 2.1 loetleb dokumendid, mis tuleb koos pakkumusega esitada. RHAD lisa 4 GEN 007, 012, 026 ja 037 kohaselt tuli tingimustele vastavuse tõendamiseks esitada tootja kinnitus koos testraportiga. Testraporti esitamine oli kohustuslik. Selle hilisem esitamine tooks kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise ja muudaks sisutühjaks pakkumuste esitamise tähtajaks kohustuslike dokumentide esitamise nõude. Vastustajal puudus kaalumisruum. Hanke osade II ja IV GEN007 tingimuseks oli, et pärast 2000 lasu laskmist ei oleks sihiku pilt läinud paigast ära rohkem kui 2 cm 100 m kohta. Kaebajad ei ole esitanud testraportit, mis tõendaks toote vastavust sellele tingimusele. Hanke osade II ja IV GEN012 tingimuseks oli, et sihiku valguse läbilaskvus nähtavas valgusspektris oleks vähemalt 85%. Kaebajad ei ole esitanud testraportit, mis tõendaks toote vastavust sellele tingimusele. Kaebajad esitasid dokumendi, millest pole aru saada, millist toodet testiti, milliseid testprotseduure ja millal tehti. Hanke osa II GEN026 ja osa IV GEN037 ning nende alapunktide kohaselt pidid pakutavad tooted vastama vähemalt MIL-STD-810G standardile. Alatingimuste 1, 4, 7, 8, 9, 13 ja 14 osas soovisid kaebajad tõendada oma pakkumuse vastavust RHAD lisa 3 p 2.1.3.2 alusel. Selle järgi tulnuks tingimusele vastavuse tõendamiseks esitada omakäeline kinnitus, katseprotokollid ja katseprotokollide kokkuvõte. Kaebajad esitasid üksnes tootja kinnituse ja keskkonnatestide tulemuste kokkuvõtte. Testraportid jäid esitamata. Alapunkti 12 vastavuse tõendamiseks esitati ebaõige testraport. Sellest ei ilmne, millise protseduuri kohta see käib. Isegi kui lugeda raport GEN026.12 ja GEN037.12 testi kohta käivaks, viitab tulemuste kokkuvõte üksnes alapunktile 11, mitte alapunktile 12, mille jaoks see pidi olema mõeldud. Samuti on testraportite kokkuvõte tehtud 2 aastat 4 kuud varem kui testraportid, mis tekitab küsitavuse testraportite kokkuvõtte tõsiseltvõetavuses, sest jääb arusaamatuks, milliste testraportite kokkuvõttega on üldse tegemist.

3-21-722 dokumentide küsimise teel kõrvaldada. Nende dokumentide tagantjärele esitamine ei too kaasa pakkumuse muutmist – kaebajate pakutav toode, hind, kvaliteet, kogus, tarneaeg, lepingu täitmise tingimused jms jääb muutmata. Täiendavate tõendite kaudu on võimalik kontrollida üksnes kaebajate pakutava toote nõuetekohasust, mitte seda muuta. Võimaluse andmine puuduva dokumendi või puuduvate andmete esitamiseks on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, õigusega olla ära kuulatud ja halduse üldise selgitamiskohustusega, samuti avalike vahendite säästliku kasutamise ja konkurentsi tõhusa ärakasutamise põhimõtetega (vt Riigikohtu 13.06.2014 otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 15). Formaalsetele puudustele tuginedes pakkumuse tagasilükkamine ei annaks proportsionaalset tulemust. Samuti ei rikuks võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid see, kui anda kõigile sarnased dokumendid esitamata jätnud pakkujatele puuduste kõrvaldamiseks ühetaoline võimalus (vt nt Riigikohtu 13.06.2014 otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p-d 17–18; Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2021 otsus asjas nr 320-2665, p 16). Tõendite esitamise kohustus tuli RHAD lisa 3 p-st 2.1.3. Kaebajad on osad RHAD lisa 3 p-s 2.1.3.2 nimetatud dokumendid pakkumuses esitanud, seega puudub alus järeldada, et nad jätsid nõutavad dokumendid tahtlikult esitamata. Kaebajad on kinnitanud pakkumuses nende pakutava toote vastavust standardile, seega võimaldanuks selgituste ja täiendavate dokumentide küsimine sellist kinnitust kontrollida. Puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea (Riigikohtu 13.06.2014 otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 22). Samuti oleks täiendavalt esitatavate dokumentide puhul võimalik kontrollida, kas need on koostatud enne või pärast pakkumuste esitamise tähtaega (vt Riigikohtu 20.12.2019 otsus asjas nr 3-19-1501, p 17). Kui dokumendid on koostatud enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, siis ei ole kaebajad saanud eelist ka seeläbi, et on saanud vajalike dokumentide koostamiseks täiendava aja. Hankija pidi pakkumuse vastavuse kontrolli kohta tegema haldusmenetluses otsuse. Praegusel juhul ei ole vastustaja kaebajatelt täiendavaid dokumente ega selgitusi küsinud, neid hinnanud ega nende alusel kaebajate pakkumuse vastavust kontrollinud. Seega puudub haldusakt, mille õiguspärasust saaks kohtumenetluses kontrollida. Pakkumuse vastavuse kontroll ei saa kanduda üle kohtumenetlusse, kus kohus hakkaks kaebajate esitatud täiendavate dokumentide ja vastustaja esitatud täiendavate põhjenduste pinnalt ise pakkumuse vastavust kontrollima.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5(9)

3-21-722 Puudu olevate kohustuslike dokumentide tagantjärele esitamise võimaldamine muudaks pakkumuste esitamise tähtajaks kohustuslike dokumentide esitamise nõude sisutühjaks. Direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 3 ja direktiivi 2014/25/EL art 4 jaatavad liikmesriigi õigust näha hankijale ette võimalus piirata selgituste küsimist. RHS § 46 lg-ga 4 on seda tehtud (riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.05.2018 otsus nr 82-18/193810, p-d 18–20; 30.05.2018 otsus nr 8318/194060, p-d 17–19; Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-18-977, p 13). Tallinna Halduskohus on 23.03.2012 lahendi nr 3-12-405 p-s 33 selgitanud, et RHS sel ajal kehtinud redaktsiooni § 43 lg 2 (samas sõnastuses kehtiva RHS § 114) kohaselt peab pakkumus vastama hanketeates, hankedokumentides ja juhul, kui hankija teeb RHS-s sätestatud korras eraldi pakkumuse esitamise ettepaneku, siis ka selles ettepanekus sätestatud tingimustele. Üksnes hankemenetluses osalemise avaldusega esitatud kinnitus, et pakkumus vastab kõikidele hankedokumentides esitatud nõuetele, ei asenda hankedokumentides nõutud dokumente ja andmeid. Samuti oleks puudu olevate kohustuslike dokumentide tagantjärele esitamise võimaldamine vastuolus pakkujate võrdse kohtlemise nõudega, sest ebavõrdselt koheldaks pakkujaid, kes esitasid kohustuslikud dokumendid pakkumuste esitamise tähtaja jooksul. Katseprotokollide hankimisega võivad kaasneda pakkujatele majanduslikud kulud, mis võivad mõjutada pakkumuse maksumust. On eluliselt usutav, et mõni pakkujatest korraldas pakkumuste esitamise tähtaega silmas pidades katsed kiirkorras eesmärgiga katseprotokollid pakkumuste esitamise tähtajaks esitada, kandes seeläbi majanduslikke kulusid, samas kui kaebajad võisid need teha aeglasemalt väiksemate majanduslike kuludega. Kui kehtima jääb seisukoht, et kohustuslikke dokumente pakkumuse esitamisega koos ei pea esitama, ei oleks võimalik hanget korraldada. Osade dokumentide hankimine võib võtta pakkujast sõltumatult väga palju aega ja hankijatel on kohustus objektiivsetel põhjustel pikendada selgitustele vastamise tähtaega. See avaks võimaluse arvukateks vaidlusteks. Apellant korraldab väga palju hankeid, mis on mitmeosalised ja sageli on igas osas kümneid pakkujaid.

Kaebajad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Kaebajad ei jätnud katseprotokolle esitamata. Esitatud dokumentidest (protokollidest ja pakkuja ning tootja kinnitustest tingimusele vastavuse kohta) oli selge, et tootja on nõutud testid teinud ning pakutavad sihikud läbisid konkreetsed testid. Puudused olid formaalsed. RHAD-s ei olnud sätestatud esitatavatele raportitele konkreetseid tingimusi. RHAD p 5.1 keelab hankijal pakkumuste tagasilükkamise mittesisuliste puuduste korral. Vastustaja ei hinnanud, kas puudus on sisuline või formaalne, vaid oli seisukohal, et tal pole õigust selgitusi küsida. Tegemist oli kaalumisveaga. Kuna protokollidele ei olnud esitatud nõudeid, ei oleks ka kaalutlusõigust õigesti kasutades saanud pakkumust tagasi lükata. Ekslik on vastustaja seisukoht, et halduskohtu käsituses muutub pakkumuse vastavuse kontroll sisutühjaks. Kui vastustaja oleks küsinud kaebajalt selgitusi (täiendavat informatsiooni pakkumuses esitatud dokumentide kohta), oleks tal olnud võimalus sisuliselt ja ammendavalt kaebajate pakkumuse vastavust kontrollida ning teha pakkumuse vastavuse kohta põhjendatud otsus. Halduskohtu otsusest ei järeldu, et kui pakkuja on kinnitanud pakkumuse vastavust, siis on hankija kohustatud võimaldama esitada pakkujal tagantjärgi kõik seda tõendavad dokumendid. Kaebajad ei jätnud tõendeid esitamata. Pakkumusele oli lisatud mitu dokumenti, mis üheaegselt kinnitasid, et toode on läbinud nõutud testid ja seda enne pakkumuste esitamist. 6(9)

3-21-722 Nõutud dokumentide maht oli väga suur ja sellises olukorras on võimalik, et antud teave on ebapiisav. Kuna pakkumusele lisatud tõendid kinnitasid testi läbimist enne pakkumuse esitamist, ei ole täiendava teabe küsimine vastuolus pakkujate võrdse kohtlemise nõudega. Eelise saamine nõutud dokumentide hilisema esitamise tõttu ei ole usutav, arvestades ka seda, et hankija pikendas pakkujate soovil pakkumuste esitamise tähtaega. Kaebajate pakkumuse maksumus oli konkurentide pakkumusest tulenevalt tootmisprotsessi erinevusest oluliselt (900 000 euro võrra) odavam. Hankijal on kohustus tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamine ning hankija rahaliste vahendite säästlik kasutamine (RHS § 3 p 3). Halduskohus mõistis hankijalt kaebajate kasuks välja esindajatasu ebapiisavas ulatuses. Halduskohtu otsust tuleks selles osas muuta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-722 objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui pakkumuse esitamise tähtaeg. Hankija peab seejuures rangelt kinni pidama enda poolt RHAD-s kindlaks määratud tingimustest (vt RHS § 46 lg 3 ja § 114 lg 2; Riigikohtu 20.12.2019 otsus nr 3-19-1501, p 17; vt ka nt Euroopa Kohtu otsus C-599/10, p 40; otsus C-336/12 p-d 36–40; otsus liidetud asjades C-523/16 ja C-636/16, p 52).

3-21-722 küsimise korral tulnuks kaebaja ikkagi vaidlusalusest riigihankest kõrvaldada, s.o sama sisuga haldusakt tuleks uuesti välja anda.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.