Ühispakkujate Moonray OÜ ja Holosun Technologies, Inc kaebus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse poolt riigihankes „Käsitulirelvade lisavarustus“ (viitenumber 224842) antud 23.02.2021 käskkirja nr 51H punkti 1.2 tühistamiseks osas, millega tunnistati kaebajate pakkumus mittevastavaks, ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 25.03.2021 otsuse nr 4821/224842 tühistamiseks
Vaidlustatud lahend
Riigihangete vaidlustuskomisjoni 25.03.2021 otsus nr 4821/224842
Menetlusosalised
Kaebajad (vaidlustajad) – ühispakkujad Moonray OÜ ja Holosun Technologies, Inc, volitatud esindaja advokaat Triin Väljaots Vastustaja (hankija) – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, volitatud esindaja Ringo Heidmets
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Ühispakkujate Moonray OÜ ja Holosun Technologies, Inc kaebus. Tühistada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse poolt riigihankes „Käsitulirelvade lisavarustus“ (viitenumber 224842) antud 23.02.2021 käskkirja nr 51H p 1.2 osas, millega tunnistati kaebajate pakkumus II ja IV osas mittevastavaks, ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 25.03.2021 otsus nr 48-21/224842.
2.Mõista Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt ühispakkujate Moonray OÜ ja Holosun Technologies, Inc kasuks välja vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv 1280 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot ja esindajakulud 2100 (kaks tuhat ükssada) eurot ning kohtumenetluses tasutud riigilõiv 1295 (üks tuhat kakssada üheksakümmend viis) eurot ja esindajakulud 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot. Menetluskulud tasuda Moonray OÜ arveldusarvele nr EE372200221031535637. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.05.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (vastustaja) avaldas 16.07.2020 riigihangete registris konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Käsitulirelvade lisavarustus“ (viitenumber 224842) hanketeate.
2.Ühispakkujad Moonray OÜ ja Holosun Technologies, Inc (kaebajad) esitasid oma pakkumuse.
3.Vastustaja tunnistas 23.02.2021 käskkirja nr 51H p-ga 1.2 mh kaebajate pakkumuse riigihankes kehtestatud miinimumtingimustele mittevastavaks II (punatäppsihik käsitulirelvadele) ja IV (punatäppsihik granaadiheitjale) osas. Põhjendused:
3.1.Esitamata on katseprotokollid (riigihanke alusdokumentide (RHAD) lisa 3 p 2.1.3). RHAD lisa 4 p-s GEN037 toodud testide kohta tuli esitada katseprotokoll, kokkuvõte ja kinnitus. Kaebajad on osaliselt esitanud testraportid ja osaliselt viidanud kokkuvõttele. Kaebajad on esitanud omakäelise kokkuvõtte ja kinnituse, et toode vastab, aga puudulikult esitanud katseprotokollid. Puudu katseprotokollide (osas II tingimus GEN037, osas IV tingimus GEN026, samuti nende alamtingimused – 1, 4, 7, 8, 9, 13, 14) juures oli see, mis on kirjeldatud p-s 2.1.3.2 – esitatud on omakäeline kinnitus (dokument HOLOSUN statement) ja keskkonnatestide tulemuste kokkuvõte (dokument MIL STD 810 Summary), kuid puuduvad protokollid ise.
3.2.Alamtingimuste 11 ja 12 puhul viidatakse samale kokkuvõttele, mis kehtib p 11 kohta, kuid tegu on kahe erineva testiga.
3.3.GEN007 (osad II ja IV) vastavuse kohta esitatud dokument-raport näitab sihiku füüsilist ja mehaanilist vastupidavust, kuid ei anna vastust küsitud nõudele sihikupunkti muutumise kohta teostatud laskude tulemusel – kas muutub või ei; kui muutub, siis kui palju.
3.4.GEN012 (osad II ja IV) vastavuse kohta esitatud dokument ei ole raport, sest puudub info mõõdetava toote ja testprotseduuride kohta – mida mõõdeti ja kuidas. Seega ei vasta küsitud nõudele sihiku valguse läbilaskvuse osas.
4.Kaebajad esitasid riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse vastustaja 23.02.2021 käskkirja peale osas, millega lükati nende pakkumus tagasi.
5.VAKO jättis 25.03.2021 otsusega nr 48-21/224842 vaidlustuse rahuldamata. Põhjendused:
5.1.Ebaõige on kaebajate seisukoht, et lisadest 3 ja 4 võis aru saada, et esitada tuleb testide tulemuste kokkuvõte ja puudustega tegeldakse pärast tootmisprotsessi. Lisa 3 p 2.1.3.2 järgi tuli esitada nii kinnitus standardile vastavuse kohta, katseprotokollid kui ka tulemuste kokkuvõte. Lisa 4 nägi ette kinnituse ja testprotokolli esitamise. Kui kaebajatele jäi dokumentide esitamise nõue arusaamatuks, tulnuks riigihangete seaduse (RHS) § 46 alusel vastustajalt selgitusi küsida. Seda ei tehtud. 2(7)
3-21-722
5.2.Kaebajad esitasid tingimuste GEN037 (osa II) ja GEN026 (osa IV) alatingimustele 1, 4, 7, 8, 9, 13 ja 14 vastavuse tõendamiseks tootja kinnituse ja keskkonnatestide kokkuvõte, kuid jätsid esitamata keskkonnatestide katseprotokolli. Kokkuvõttest on näha nõutud testide tegemine ja tulemused. Kaebajad viitasid vaidlustuses kokkuvõtte konkreetsetele ridadele ja veergudele, mis näitavad pakutava toote vastavust tingimustele. Vastustaja ei ole selgitanud, milliseid andmeid kokkuvõttes ei ole, aga katseprotokollis oleks pidanud olema. Seega olid nõutud andmed esitatud. Vastustaja pidanuks kaaluma testprotokollide tagantjärgi küsimist.
5.3.Kaebajad esitasid tingimuste GEN037 (osa II) ja GEN026 (osa IV) alatingimusele 12 vastavuse tõendamiseks vale testprotokolli. Vastustaja ei pidanud kaebajate pakkumust kontrollides teadma, et nõutav test on tehtud enne pakkumuse esitamist. Samuti ei saanud ta arvestada alles vaidlustusmenetluses esitatud testprotokolliga.
5.4.Kaebajad esitasid alles vaidlustusmenetluses tingimusele GEN007 (osad II ja IV) vastavuse tõendamiseks tootja poolt täiendatud dokumendi. Muudatused on tehtud pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva.
5.5.Kaebajad esitasid tingimusele GEN012 (osad II ja IV) vastavuse tõendamiseks tootja dokumendi, millest ei nähtu, millise toote kohta ja milliseid testprotseduure on tehtud. Seega ei olnud selle alusel võimalik kaebajate pakkumuse vastavust kontrollida.
5.6.Seega jätsid kaebajad esitamata dokumendid, mis pidid tõendama pakkumuse vastavust sisulistele tingimustele. Tegemist ei ole puudusega, mida võiks pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva kõrvaldada. RHS § 46 lg 4 lubab selgituste kaudu esitada uusi dokumente vaid pakkumuses esitatud dokumentide ja andmete selgitamiseks, mitte pakkumuse vastavuse tõendamiseks sisulistele tingimustele. Tagantjärele selgituste ja testprotokollide küsimine rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet, sest kaebajad saaks võrreldes teiste pakkujatega rohkem aega pakkumuse koostamiseks.
6.Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 23.02.2021 käskkirja tühistamiseks osas, millega tunnistati kaebajate pakkumus mittevastavaks, ja VAKO 25.03.2021 otsuse tühistamiseks. Põhjendused:
6.1.Kaebajad nõustuvad VAKO-ga, et vastustaja ei saanud tingimuste GEN037 (osa II) ja GEN026 (osa IV) alatingimuste 1, 4, 7, 8, 9, 13 ja 14 osas kaebajate pakkumust mittevastavaks tunnistada, sest esitatud raportite kokkuvõttest nähtus vastustajale vajalik teave keskkonnatestide kohta. Selles osas kaebajad VAKO otsust ei vaidlusta.
6.2.Kaebajad ei nõustu VAKO-ga, et tingimuste GEN037 (osa II) ja GEN026 (osa IV) alatingimuse 12, tingimuse GEN007 (osad II ja IV) ning tingimuse GEN012 (osad II ja IV) puuduste osas ei tulnud vastustajal kaaluda kaebajatelt selgituste küsimist. Kaebajate pakkumuse sisuline mittevastavus RHAD-i tingimustele ei olnud vastustajale ilmne. Testraporti esitamata jätmine või selle täiendamise vajadus on mittesisuline puudus, sest selle hilisem esitamine või täiendamine ei mõjuta pakutud toote omadusi ega muuda pakkumuse sisu (sh tarne aega ega toote hinda). Samuti ei muutu asjaolu, et testid olid teostatud enne pakkumuse esitamist. Kaebajatelt selgituste küsimine ei oleks andnud neile eelist teiste pakkujate ees. Kaebajad kinnitasid, et tarnitava partii osas tehakse tootele kõik samad testid uuesti, mis tähendab, et neil polnud põhjust teostatud testide raporteid tahtlikult esitamata jätta. RHAD p 5.1 ei võimalda mittesisulise puuduse korral pakkumust tagasi lükata ega näe ette, et katseprotokolli esitamata jätmisel või mittevastava protokolli esitamisel loetakse pakkumus mittevastavaks. RHAD ei sätesta nõudeid raportite vormile ega sisule. Kuna RHAD p 3.3.5 jättis tõendamismeetodid pakkuja otsustada, valisid kaebajad vastavusmaatriksites tõendamismeetodiks FAT. Koos pakkumusega esitatud tootja kinnitustes kinnitatakse üheselt, 3(7)
3-21-722
et pakutav toode (mudeli nr HS515GM) on toodetud sõjaväeliseks kasutamiseks ning vastab kõikides tingimuste GEN037 ja GEN026 alapunktides standardile MIL-STD-810G või samaväärsetele STANAG testidele. Seega oli vastustajal olemas nii kaebajate kui ka tootja kinnitus toote vastavuse kohta.
6.3.Kaebajad esitasid tingimuste GEN037 (osa II) ja GEN026 (osa IV) alatingimuse 12 osas tootja teostatud vibratsioonitestide katsearuande raporti pealkirjaga „Vibratsioonitestide katsearuanne“. Pealkirjale vaatamata nähtub sellest, et test viidi läbi 514.6 nõuete kohaselt. Seega on ebaõige vastustaja järeldus, et kaebajad jätsid MIL-STD 810 p 2 kohase testi esitamata.
6.4.Kuna tootja raporti detailsusastet ei ole täpsustatud, siis on asjakohatu etteheide, et katseprotokoll ei sisaldanud infot selle kohta, et sihikupunkt jääb samaks. Kaebajad on kinnitanud vastavustabelis tingimuse GEN0007 juures, et pakutav lahendus vastab hanketingimustele. Vajadusel saanuks kaebajad esitada tootja selgitused teostatud testi kohta ja täpsustada testi tulemusi. Kaebajad esitasid selguse huvides vaidlustusmenetluses täiendatud raporti, millest nähtub, et sihikupunkti muutus on 0,5 MOA-d. Vastustaja ei nõudnud akrediteeritud laborite poolt läbi viidud teste, vaid tootja tehtud teste. Tootja kinnitused põhinevad tema poolt läbi viidud testidel ja nende alusel koostatud testraportitel.
6.5.Kuigi tingimuse GEN012 osas esitatud dokument ei ole tootja raport, nähtub sellest nii testitud toode (toode nr HS515GM-EE hanke osa II puhul ja toode nr HS515GM-EE-GL hanke osa IV puhul) kui ka testi tulemus (valguse läbilaskevõime on 85,3%). Seega vastas pakutud toode vastustaja küsitud nõuetele sihiku valguse läbilaskvuse osas.
6.6.Vastustaja ei ole kaalunud kaebajatelt selgituste küsimist, seega on kaebajate pakkumuse tagasilükkamine ebaproportsionaalne. See mõjutab ka konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja vastustaja vahendite säästliku kasutamise põhimõtteid. Kaebajate pakkumuse maksumus oli konkurentide omast 900 000 euro võrra odavam. Vastustaja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et vastustaja küsis kaebajate konkurendilt selgitusi, kui ei leidnud tema pakkumusest soovitud dokumenti. Seega kohtles vastustaja kaebajate konkurenti ebavõrdselt.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
7.1.Vaidluses on oluline keskenduda pakkumuse vastavusele, mitte pakutava toote vastavusele. Vastustaja ei saa pakkumuse vastavuse kontrollimisel arvestada vaidlustus- ja kohtumenetluses esitatud andmete ja dokumentidega. Samuti ei pea vastustaja aktsepteerima tootja paljasõnalist kinnitust pakutava toote vastavuse kohta. Vastustaja on sätestanud RHAD-is tingimused, millele pakkumus peab vastama. Kui pakkumus neile ei vasta, lükatakse see RHS § 114 lg 2 alusel tagasi. RHAD lisa 3 p 2.1 loetleb dokumendid, mis tuleb koos pakkumusega esitada. RHAD lisa 4 GEN 007, 012, 026 ja 037 kohaselt tuli tingimustele vastavuse tõendamiseks esitada tootja kinnitus koos testraportiga. Testraporti küsimise eesmärgiks oli võimalus veenduda, et pakutav toode vastab tingimustele. Tegu oli vastustaja jaoks äärmiselt oluliste dokumentidega. Testraporti esitamine oli kohustuslik. Selle hilisem esitamine tooks kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise ja muudaks sisutühjaks pakkumuste esitamise tähtajaks kohustuslike dokumentide esitamise nõude. Vastustajal puudus kaalumisruum. Ei saa välistada, et dokumente koostataksegi pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Vastustaja ei ole lubanud esitada ühelgi pakkujal dokumente tagantjärgi. Vastustaja on pöördunud ühe pakkuja poole, selgitamaks, kus kohas on tema pakkumuses elutsükli korraldamise plaan. Kaebajate pakkumuses esitatud dokumentides navigeerimisega probleeme ei olnud ja seega puudus vajadus selgitusi küsida. Järelikult olid pakkujad erinevas seisus ja neid ei koheldud ebavõrdselt.
4(7)
3-21-722
7.2.Hanke osade II ja IV GEN007 tingimuseks oli, et pärast 2000 lasu laskmist ei oleks sihiku pilt läinud paigast ära rohkem kui 2 cm 100 m kohta. Kaebajad ei ole esitanud testraportit, mis tõendaks toote vastavust sellele tingimusele. Seega on tegemist sisulise mittevastavusega ja kaebajate pakkumus lükati õigesti tagasi.
7.3.Hanke osade II ja IV GEN012 tingimuseks oli, et sihiku valguse läbilaskvus nähtavas valgusspektris oleks vähemalt 85%. Kaebajad ei ole esitanud testraportit, mis tõendaks toote vastavust sellele tingimusele. Kaebajad esitasid dokumendi, millest pole aru saada, millist toodet testiti, milliseid testprotseduure ja millal läbi viidi. Seega on tegemist sisulise mittevastavusega ja kaebajate pakkumus lükati õigesti tagasi.
7.4.Hanke osa II GEN026 ja osa IV GEN037 ning nende alapunktide kohaselt pidid pakutavad tooted vastama vähemalt MIL-STD-810G standardile. Alatingimuste 1, 4, 7, 8, 9, 13 ja 14 osas soovisid kaebajad tõendada oma pakkumuse vastavust RHAD lisa 3 p 2.1.3.2 alusel. Selle järgi tulnuks tingimusele vastavuse tõendamiseks esitada omakäeline kinnitus, läbiviidud katseprotokollid ja katseprotokollide kokkuvõte. Kaebajad esitasid üksnes tootja kinnituse ja keskkonnatestide tulemuste kokkuvõtte. Testraportid jäid esitamata. Alapunkti 12 vastavuse tõendamiseks esitati ebaõige testraport. Sellest ei ilmne, millise protseduuri kohta see käib. Isegi kui lugeda raport GEN026.12 ja GEN037.12 testi kohta käivaks, viitab tulemuste kokkuvõte üksnes alapunkti 11 kohta, mitte alapunkti 12 kohta, mille jaoks see pidi olema mõeldud. Samuti on testraportite kokkuvõte tehtud 2 aastat 4 kuud varem kui testraportid, mis tekitab küsitavuse testraportite kokkuvõtte tõsiseltvõetavuses, sest jääb arusaamatuks, milliste testraportite kokkuvõttega on üldse tegemist.
7.5.Asjassepuutumatu on kaebajate viide verifitseerimismeetodi veerule (FAT, SAT), kuna tegu on juba sõlmitud lepingu alusel läbiviidavate tegevustega, veendudes veel täiendavalt enne kauba vastuvõtmist selle vastavuses dokumentidele.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Vastustaja heitis kaebajatele ette, et nad jätsid pakkumusele lisamata osad tõendid, mis pidid tõendama pakutava toote vastavust standarditele. Tõendite esitamise kohustus tuli RHAD lisa 3 p-st 2.1.3 (antud juhul p-st 2.1.3.2). Kuna tegemist oli kohustuslike tõenditega, siis ei pidanud vastustaja võimalikuks neid tagantjärele küsida ja luges kaebajate pakkumuse mittevastavaks. Ka VAKO leidis, et kuna kaebajad jätsid esitamata dokumendid, mis pidid tõendama pakkumuse vastavust sisulistele tingimustele, siis ei ole sellist puudust võimalik pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva kõrvaldada.
9.RHS § 114 lg 2 järgi lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Selgituste esitamist reguleerib ka RHS § 46 lg 4, mille kohaselt esitab ettevõtja hankijale selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid kõrvaldamise aluste puudumise, heastamise või kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete või pakkumuses esitatud andmete kohta 3 tööpäeva jooksul hankija sellekohase nõude saamisest arvates. Hankija võib mõjuvatel põhjustel ettevõtjale antud dokumentide või selgituste esitamise tähtaega pikendada.
5(7)
3-21-722
Pakkumuses esitatud andmete selgitamist ja täiendavate dokumentide esitamist võimaldavad ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2021 direktiivi nr 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta art 56 lg 3 ja RHAD p 6.3.
10.Kohus ei nõustu VAKO ja vastustajaga, et praegusel juhul puudus vastustajal õigus kaebajatelt selgitusi ja dokumente küsida. Osade RHAD-is nõutud dokumentide pakkumuses esitamata jätmist saab pidada formaalseks puuduseks, mida on võimalik pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva selgituste ja täiendavate dokumentide küsimise kaudu kõrvaldada. Nende dokumentide tagantjärele esitamine ei too kaasa pakkumuse muutmist – kaebajate pakutav toode, hind, kvaliteet, kogus, tarneaeg, lepingu täitmise tingimused jms jääb muutmata. Seega ei anta kaebajatele tagantjärele dokumentide esitamisega võimalust oma pakkumust muuta ja saavutada seeläbi teiste pakkujatega võrreldes ebaõiglane konkurentsieelis. Kaebajate poolt täiendavalt esitatavate dokumentide kaudu saab vastustaja võimaluse kontrollida kaebajate pakutava toote vastavust standardile, mitte ei muutu toode ise kvaliteetsemaks. Seega ei muutu pakkumuse sisu ega esitata uut pakkumust, vaid täiendatakse või selgitatakse pakkumusega seotud andmeid. Võimaluse andmine puuduva dokumendi või puuduvate andmete esitamiseks on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte, ärakuulamisõiguse ja halduse üldise selgitamiskohustusega, samuti avalike vahendite säästliku kasutamise ja konkurentsi tõhusa ärakasutamise põhimõtetega (vt Riigikohtu 13.06.2014 otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 15).
11.Kaebajad on osad RHAD lisa 3 p-s 2.1.3.2 nimetatud dokumendid pakkumuses esitanud, seega puudub alus järeldada, et nad jätsid tahtlikult nõutavad dokumendid esitamata, millest võiks järeldada, et nende pakutav toode ei vasta standardile. Kaebajad on kinnitanud pakkumuses nende pakutava toote vastavust standardile, seega võimaldanuks selgituste ja täiendavate dokumentide küsimine sellist kinnitust kontrollida, st tegemist ei oleks täiesti uute andmetega. Puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea (Riigikohtu 13.06.2014 otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 22). Puuduste kõrvaldamise võimalust ei pea andma, kui juba esitatud dokumendid kinnitavad, et pakutav toode ei vasta nõutud tingimustele. Praegusel juhul ei kinnitanud kaebajate esitatud dokumendid seda, et nende pakutav toode ei vasta standardile, vaid selle kontrollimiseks oli esitatud ebapiisavalt dokumente. Seega on tegemist formaalse puudusega, mida on lubatud kõrvaldada. Samuti oleks täiendavalt esitatavate dokumentide puhul võimalik kontrollida, kas need on koostatud enne või pärast pakkumuste esitamise tähtaega (vt Riigikohtu 20.12.2019 otsus asjas nr 3-19-1501, p 17). Kui dokumendid on koostatud enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, siis ei ole kaebajad saanud eelist ka seeläbi, et on saanud vajalike dokumentide koostamiseks täiendava aja.
12.Kohtupraktikas on selgitatud, et ehkki riigihankes osaleda soovivalt ettevõtjalt on kohane nõuda kõrgendatud hoolikust, ei saa inimlikku eksimust pakkumuse koostamisel alati välistada. Seega ei oleks formaalsetele puudustele tuginedes pakkumuse tagasilükkamine proportsionaalne tulemus. Samuti ei rikuks võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid see, kui anda kõigile sarnased dokumendid esitamata jätnud pakkujatele puuduste kõrvaldamiseks ühetaoline võimalus (vt nt Riigikohtu 13.06.2014 otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 17-18; Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2021 otsus asjas nr 3-20-2665, p 16). Pakkumuse tagasilükkamine oleks põhjendatud, kui pakkuja jätab ka selgituste ja dokumentide küsimisele vaatamata nõutud andmed esitamata või esitatud andmed on ebapiisavad toote standardile vastavuse kontrollimiseks või esitatud dokumendid kinnitavad pakutava toote mittevastavust standardile. Praegusel juhul ei ole vastustaja selgituste ja dokumentide küsimist üldse kaalunudki, leides, et tal puudus selline võimalus. Kaalumise kohustuse olemasolul kaalumise teostamata jätmine on oluline kaalumisviga, mis võis mõjutada asja tulemust. Kui vastustaja oleks andnud kaebajatele
6(7)
3-21-722
võimaluse esitada täiendavaid selgitusi ja dokumente, võinuks vastustaja tunnistada kaebajate pakkumuse vastavaks ja edukaks. Seetõttu tuleb vaidlusalune otsus tühistada.
13.Kohus jätab tähelepanuta vastustaja etteheited kaebajate esitatud täiendavatele dokumentidele. Pakkumuse vastavuse kontroll on vastustaja ülesanne, kes peab pakkumuse vastavuse kontrolli kohta tegema haldusmenetluses otsuse. Praegusel juhul ei ole vastustaja kaebajatelt täiendavaid dokumente ega selgitusi küsinud, neid hinnanud ega nende alusel kaebajate pakkumuse vastavust kontrollinud. Seega puudub haldusakt, mille õiguspärasust saaks kohtumenetluses kontrollida. Pakkumuse vastavuse kontroll ei saa kanduda üle kohtumenetlusse, kus kohus hakkaks kaebajate esitatud täiendavate dokumentide ja vastustaja esitatud täiendavate põhjenduste pinnalt ise pakkumuse vastavust kontrollima. Kohtu ülesanne ei ole haldusmenetlust läbi viia, vaid kontrollida läbi viidud haldusmenetluse õiguspärasust.
14.Eeltoodud põhjendustel tühistab kohus vastustaja 23.02.2021 käskkirja nr 51H p 1.2 osas, millega tunnistati kaebajate pakkumus mittevastavaks. Samuti tuleb tühistada VAKO 25.03.2021 otsus.
15.Kaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebajad taotlevad vaidlustusmenetluse kulude 3380 eurot ja kohtumenetluse kulude 4921 eurot väljamõistmist. Vaidlustusmenetluse kuludeks on riigilõiv 1280 eurot ja esindajakulud 2100 eurot. Kulude tõendamiseks on esitatud Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ 28.02.2021 arve nr 17681 summas 352 eurot (ilma käibemaksuta 294 eurot) ja 17.03.2021 arve nr 17717 summas 2167,2 eurot (ilma käibemaksuta 1806 eurot). Arvetele lisatud spetsifikatsioonidelt järeldub õigusabi teenuse seotus praeguse asjaga. Kohtu hinnangul on kulud põhjendatud suuruses ja tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista. Kohtumenetluse kuludeks on riigilõiv kokku 1295 eurot ja esindajakulud 3626 eurot. Riigilõivu kulude tõendamiseks on esitatud 02.04.2021 maksekorraldus summas 1280 eurot ja 02.04.2021 maksekorraldus summas 15 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist. Esindajakulude tõendamiseks on esitatud Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ 31.03.2021 arve nr 17741 summas 151,2 eurot (ilma käibemaksuta 126 eurot) ja Murula Advokaadibüroo OÜ 28.04.2021 arve nr TV042021-01 summas 4200 eurot (ilma käibemaksuta 3500 eurot). Arvetele lisatud spetsifikatsioonidelt järeldub õigusabi seotus praeguse asjaga. Riigilõivu kulu on põhjendatud ja tuleb kaebaja kasuks välja mõista. Esindajakulud on kohtu hinnangul üle paisutatud. Suurem osa seisukohtadest kujundati juba vaidlustusmenetluses, mistõttu ei ole, et kohtumenetluse kulud on oluliselt suuremad vaidlustusmenetluses kantud esindajakuludest. Asi ei olnud väga mahukas ega keerukas. Samuti sisaldas kaebus palju kordusi, mis suurendasid tarbetult kaebuse mahtu. Seetõttu peab kohus kohtumenetluses kantud esindajakuludest põhjendatud kuluks 1800 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.