OÜ Astlanda Ehitus vaidlustus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla riigihanke „Psühhiaatriakliiniku korpuse ehitustööd“ (viitenumber 230667) alusdokumentide peale
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ Astlanda Ehitus, volitatud esindaja v.adv Jaanus Tehver Vastustaja (hankija) – SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, volitatud esindaja Hana-Maarja Helinurm
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.05.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.05.2021 määruse resolutsiooni p 3 ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta OÜ Astlanda Ehitus esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Selgitus Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH; hankija) avaldas 11.03.2021 riigihangete registris avatud hankemenetlusena korraldatava riigihanke „Psühhiaatriakliiniku korpuse ehitustööd“ (viitenumber 230667) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (RHAD), sealhulgas dokumendid HD 2.1 „Hanke eseme tehniline kirjeldus“, HD 3.1 „Hankelepingu vorm“ ja HD 3.2 „Ajaplaan“.
2.OÜ Astlanda Ehitus esitas 26.03.2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles palus kohustada hankijat viima õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse hanketingimused, mis määravad tööde teostamise tähtajad ning hankelepingu vormi p-d 2.2, 3.3, 3.5, 5.1.2, 5.1.9, 5.1.14, 5.1.16, 7.3, 10.2, 11.14, 15.3.5.1 ja 15.3.5.2.
3-21-933
3.VAKO 21.04.2021 otsusega vaidlustusasjas nr 62-21/230667 jäeti vaidlustus HD 3.1 p 5.1.2 osas läbi vaatamata (resolutsiooni p 1); rahuldati vaidlustus osaliselt ja kohustati SA-d Põhja-Eesti Regionaalhaigla viima õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse HD 3.1 p-d 3.5, 11.14, 15.3.5.1 ja 15.3.5.2 (resolutsiooni p 2) ning mõisteti hankijalt vaidlustaja kasuks välja menetluskulu 585 eurot (resolutsiooni p 3).
4.OÜ Astlanda Ehitus esitas 03.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse PERH riigihanke „Psühhiaatriakliiniku korpuse ehitustööd“ (viitenumber 230667) alusdokumentide peale. Kaebaja palub kohustada hankijat viima riigihanke HD 3.1 ja 3.2 kooskõlla riigihangete seaduse (RHS) nõuetega ning tühistada VAKO 21.04.2021 otsus osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja nõuded eelviidatud hanketingimusi puudutavas osas ja määrati kindlaks vaidlustusmenetluse lõpetamise alus ja menetluskulude jaotus. Ühes kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja peatada vaidlusalune riigihange kuni asjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni.
Hankija palus 06.05.2021 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 07.05.2021 määrusega (resolutsiooni p 3) esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas riigihanke (viitenumbriga 230667) menetluse kuni praeguses asjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Kaebajal kui riigihankes osalemisest huvitatud isikul esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna RHS § 81 lg 1 kohaselt saab riigihanke alusdokumente muuta üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist (milleks on riigihanke registri andmetel määratud 17.05.2021 kell 11.00), siis kaotaks riigihanke alusdokumentide õiguspärasuse üle peetav vaidlus pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist sisulise mõtte. Kahju hüvitamise võimalus (RHS § 186 lg 6) ei välista esialgse õiguskaitse kohaldamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamise välistaks kaebuse ilmselge perspektiivitus. Vastustaja pole väitnud, et kaebuse eduväljavaated on olematud. Kohus nõustub VAKO-ga, et hankijal on õigus määrata riigihanke ese tulenevalt enda vajadusest ning seejuures tuleb vältida isikute ebavõrdset kohtlemist ja ebavajalike piirangute seadmist. Samas on asjakohane kaebuses esitatud väide, et VAKO otsuse põhjendused seoses vaidlusaluste hankelepingu tingimuste peale esitatud vaidlustuse rahuldamata jätmisega taanduvad valdavalt üksnes konstateeringule, et tingimus on VAKO hinnangul proportsionaalne. Sellest lähtuvalt ei saa pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Vastustaja on avaliku huvina toonud välja struktuurifondidest rahastamise säilimise. PERH leiab, et juhul kui esialgse õiguskaitse korras riigihange peatatakse, lükkuvad selles sätestatud tööde teostamise tähtajad veelgi edasi ning võib tekkida olukord, kus planeeritavat hoonet ei jõuta valmis ehitada hiljemalt 31.08.2023, s.o meetme abikõlblikkuse perioodi tähtaja lõpuks. Toetuse andmise tingimused on sätestatud tervise- ja tööministri 27.03.2015 määruses nr 18 (edaspidi määrus nr 18), mille § 7 lg 1 järgi on meetme tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2014–31.08.2023. Asjaolu, et hankija on tööde teostamiseks vajaliku riigihanke välja kuulutanud alles 2021. aastal, tuleneb hankijast endast. Uue haiglahoone rajamine ning arstiabiteenuse parem kvaliteet ja kättesaadavus on oluline avalik huvi, kuid pole tõendatud, et riigihanke kehtivuse peatamisega kaasneks hankijale vältimatult rahastamisest ilma jäämine või võimatus rajada uus haiglahoone. Vastustaja ei ole ka väitnud, et esialgse õiguskaitse tagajärjel võiks saada kannatada arstiabiteenuse kvaliteet või tekiks oht arstiabiteenuse kättesaadavusele. Seda enam, et riigihanke vaidluste lahendamiseks kohtumenetluses on sätestatud tavapärasest lühem tähtaeg 45 päeva (HKMS § 275 lg 2), mistõttu võib eeldada, et riigihanke menetlust ei peatata väga pikaks perioodiks. Avalikes huvides on ka aus ja õiglane hankemenetlus ning hankelepingu sõlmimine õiguspärase hankemenetluse tulemusena. Samuti tuleb hankemenetluse planeerimisel hankijal arvestada hankest tulenevate võimalike 2(6)
3-21-933 kohtuvaidlustega ning vastavalt sellele hange korraldada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2017 määrus nr 3-17-589, p 20). Praegusel juhul ei esine selliseid ülekaalukaid avalikke huve, mis prevaleeriksid kaebaja kaitstavate õiguste ees.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.05.2021 määruse resolutsiooni p 3. Hankemenetluse jätkamine on vajalik avalikes huvides. Vaidlusaluse riigihankega tellitakse J. Sütiste tee 21 kinnistule 6-korruselise psühhiaatriakliiniku haiglahoone (kogu brutopind ca 28 000 m2) ehitamist. Projektiga luuakse 247 aktiivravi voodikohta. Uue psühhiaatriakliiniku rajamine on ainus ja ratsionaalseim viis tagada arstiabi parem kättesaadavus ja kvaliteet ning turvaline ravikeskkond. Vastustaja esitas taotluse toetusmeetme raames psühhiaatriakliiniku rajamise eesmärgil toetuse saamiseks 30.06.2018, kuivõrd see kuupäev oli töö- ja terviseministri 17.01.2021 käskkirja kohaselt toetusmeetme taotlemise tähtpäev. Vastustaja kuulutas välja projekteerimistööde riigihanke 24.08.2018. Riigi Tugiteenuste Keskuse 19.09.2018 otsuse nr 11.6-4 / 0006, millega rahuldati vastustaja taotlus objekti ehitamise toetamiseks, p 5 kohaselt algas projekti abikõlblikkus 02.10.2017 ja kestab kuni 31.08.2023. Vastustaja kuulutas psühhiaatriakliiniku korpuse ehitustööde tellimiseks esmakordselt riigihanke (viitenumbriga 227046) välja juba 02.11.2020. Kuna projekteerimistööd viibisid projekteerijast tulenevatel põhjustel ning samuti esines erimeelsus Riigi Tugiteenuste Keskusega hankemenetluse liigi valikul, oli vastustaja sunnitud nimetatud riigihanke kehtetuks tunnistama. Uus hange kuulutati välja kohe pärast projekti valmimist. Riigihanke alusdokumentides on tähtaegade määramisel lähtutud projekti abikõlblikkuse perioodist, mis lõppeb 31.08.2023. Seega ei ole ehitise valmimiseks antud tähtaja pikendamine üle selle kuupäeva ilma rahastamist kaotamata võimalik. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega lükkub edasi aeg, mil riigihankes edukaks osutuv pakkuja saaks ehitustöödega alustada. See loob reaalse ohu, et edukaks pakkujaks osutuv töövõtja ei jõua ehitustöid tähtaegselt valmis ning tähtaegade ületamise tõttu nõutakse vastustajalt projekti teostamiseks eraldatud raha tagasi, mis tekitab vastustajale suure rahalise kahju. Raha tagasinõudmise korral ei oleks vastustajal finantsvahendeid, et projekti lõpuni viia ja ehitustööde eest tasuda, mistõttu psühhiaatriakliiniku uut hoonet ei oleks võimalik ehitama asuda ega valmis ehitada. Vastustajal puuduvad omafinantseeringu vahendid riigihanke objekti ehitamise kulude kandmiseks ning lisaks on vastustaja pidanud võtma laenu, et katta vajaliku omafinantseeringu osa projektis. Kui vastustaja kaotab rahastamise, võib veel aastaid jätkuda patsientide ravi vanas amortiseerunud hoones, kus on keeruline tagada mh tuleohutusnõuete täitmist. Allesjäänud ajaga on ehitustööde tähtaegne teostamine võimalik ja vastustaja riigihankes esitatud tähtajad on igati võrreldavad teiste sarnase mastaabiga objektide ehitushangetes seatud tähtaegadega. Kaebaja subjektiivne võimekus riigihankes esitatud tingimusi täita ei saa olla riigihanke menetluse peatamise aluseks. Kaebus on perspektiivitu. Kaebuse peamine eesmärk on kohustada vastustajat muutma riigihanke alusdokumente, pikendades objekti ehitamiseks ette nähtud perioodi 24 kuult 33 kuule. Seda eesmärki ei oleks võimalik ka kaebuse rahuldamise korral saavutada, kuivõrd tähtaja pikendamisega kaotaks vastustaja rahastamise ning objekti ei ole võimalik valmis ehitada. Kaebuse rahuldamise korral oleks vastustaja sunnitud riigihanke kehtetuks tunnistama.
3(6)
3-21-933 Ülejäänud kaebuse väited käsitlevad põhiprojekti korrigeerimistööde mahu ulatuse küsimust, mille osas on kohustuslik kohtueelne menetlus eelnevalt läbimata, ning üksikuid hankelepingu punkte, mille õiguspärasuse küsimuse lahendamisel kohtuvaidluses ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata ei ole kaebaja õiguste kaitse kuidagi raskendatud.
8.OÜ Astlanda Ehitus palub jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Asjaolust, et abikõlblikud kulud peavad olema kantud hiljemalt 31.08.2023, ei ole põhjust järeldada, et hanketingimuste muutmine kaebaja poolt taotletaval viisil oleks võimatu. Objekti rahastamise allikaid on põhimõtteliselt alati võimalik asendada. Vastustaja tulude ja investeeringute mahtu – 2020. aastal vastavalt 260 mln ja 26,5 mln eurot – ei tohiks Euroopa Liidu (EL) rahastamisest ilmajäämise korral olla ehitustööde (hinnanguline maksumus 40 mln) finantseerimine vastustaja jaoks võimatu või ebamõistlikult keeruline. Vastustaja on alates 03.04.2015 olnud teadlik sellest, et toetusmeetme raames objekti rahastamise korral tuleb toetatavad tegevused lõpetada hiljemalt 31.08.2023, kuid esitas toetuse saamise taotluse alles 30.06.2018 ning kuulutas vaidlusaluse riigihanke välja alles 11.03.2021. Hankija on ise pannud ennast olukorda, kus ehitushanke väljakuulutamise ja rahastamismeetmes fikseeritud abikõlblikkuse perioodi lõpuga määratud ehitustööde lõpetamise tähtaja vahele ei jää hankemenetluseks ja hankelepingu esemeks olevate tööde teostamiseks piisavalt aega. Vastustaja on temast endast tingitud asjaolust tulenevalt seadnud tööde teostamiseks ebamõistlikult lühikesed tähtajad. Seega ei saa üksnes EL struktuurifondide vahendite kasutamise võimaluse kaotus olla selliseks ülekaalukaks avaliku huvi riiveks, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Kaebaja on kaebuses näidanud, kuidas vaidlustatud hanketingimused – tööde teostamiseks määratud tähtajad ja hankelepingu tingimused – koostoimes kvalifitseeruvad RHS §-s 3 sätestatud põhimõtete ja riigihangete hea tava rikkumiseks. Psühhiaatriakliiniku korpuse ehitushanke peatamine võimaldab korraldada hanke selliselt, et hanketingimused on mõistlikult tasakaalus ja seeläbi on hankega tagatud parim – mh hankijale majanduslikult soodsaim – tulemus. Tööde teostamise ebamõistlikult lühikesed tähtajad ja muud töövõtjale ebamõistlikult suuri riske panevad hanketingimused toovad eelduslikult kaasa nii kallima hinna kui ka järeleandmised tööde kvaliteedis. Esialgse õiguskaitse kohaldamine teenib seega avalikke huve.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel peab kohus hindama kaebuse eduväljavaateid ning määruse ettenähtavaid tagajärgi isikule, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (HKMS § 249 lg 3; Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-119-17, p 15).
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Seega tuleb taotlust lahendades hinnata kaebuse eduväljavaateid ja kaaluda asjassepuutuvaid huve (Riigikohtu 11.12.2020 määrus asjas nr 3-20-605, p 14).
12.Kaebuse üks põhilisi väiteid on tööde teostamise ajakava õigusvastasus. HD 3.2 „Ajaplaan“ näeb ette põhiprojekti korrigeerimise töödeks 8 kuud ning tööprojekti koostamine toimub kavandatavalt 24 kuu jooksul. Kaebaja arvates võib sellest järeldada, et tellija näeb ette vajaduse teha põhiprojektis ulatuslikus mahus muudatusi. Kuivõrd ehitustöödega ei saa kaebuse väidete kohaselt alustada enne põhiprojekti korrigeerimist, selle alusel tööprojekti koostamist, 4(6)
3-21-933 projektidele ekspertiisi tegemist ning hankija poolt tööprojekti heakskiitmist, pole võimalik alustada ehitustöödega kohe pärast hankelepingu jõustumist ning töödega tähtaegselt valmis jõuda. Kaebaja arvamus, et töövõtjale on pandud kohustus põhiprojekti suures mahus korrigeerida, lähtub pelgalt oletusest. Hankedokumentidest ei tulene, et põhiprojekti tuleks kindlasti ulatuslikus mahus muuta. Vastustaja on selgitanud, et 8 kuu pikkune tähtaeg projekti korrigeerimiseks annab töövõtjale paindlikkust ning tal pole takistusi teha see töö lühema ajaga. Põhiprojektile on tehtud ekspertiis, mis kinnitab selle sobivust ehitusmaksumuse hindamiseks ja tööprojektide koostamiseks. Ka ekspertiisi järeldused ei kinnita, et põhiprojekt oleks puudulik ning esineks vajadus teha sellesse suuri muudatusi. Tööprojekti koostamine ja kooskõlastamine toimub etapiviisiliselt vahetult enne konkreetse ehitustöö osaga alustamist (HD 2.1 „Hanke eseme tehniline kirjeldus“ p 29.3.1), mis võimaldab ehitustöödega paralleelselt tegeleda projekteerimise ja projektide kooskõlastamisega. Lisaks on vastustaja viidanud lahendustele, mis eelduslikult võimaldavad vähendada ehitamisele kuluvat aega (sanitaarruumide paigaldamine eelnevalt valmisehitatud moodulitena, kandekonstruktsioonide projekteerimine betoontoodete tehastes valmistatavatest ja ehitusobjektil monteeritavatest toodetest). Hankija on viidanud kahele tema hinnangul praegusega võrreldavale riigihanke objektile – Tallinnas Lubja tn 4 kohtuhoone ja Muusika- ja Balletikooli hoone – mille puhul oli tööde valmimise tähtaeg vastavalt 15 kuud ja 24 kuud (lõplik kasutusvalmidus 28 kuud). Vaidlustusmenetluse ajal pikendas hankija hanke objekti lõpliku kasutusvalmiduse tähtaega 3 kuu võrra 30 kuule. Kaebaja on oma väidete kinnitamiseks esitanud Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) 06.04.2021 pöördumise, milles on muu hulgas märgitud, et lepingu projektis ette nähtud tähtajad tööde teostamiseks on ilmselgelt liiga lühikesed, sest enne ehitamise alustamist on vajalik tellijaga kooskõlastada kõik kasutatavad materjalid ja seadmed, koostada tööprojekt, tellida tööprojektile ekspertiis, koostada teras- ja raudbetoontoodete tootejoonised ning kõik see enne tööde algust tellijaga kooskõlastada; erialaspetsialistide hinnangul on mõistlik aeg ehitustööde tegemiseks mitte vähem kui 33 kuud. Ringkonnakohtule ei nähtu EEEL kirjast, et see hinnang tugineks põhjalikule analüüsile, mille kohaselt oleks lühema ajaga tööde valmimine ilmselgelt võimatu. Isegi kui tavapäraselt tehakse sarnase mahuga tööd pikema aja jooksul kui on hankedokumentides ette nähtud, ei tähenda see, et objekti valmimine lühema ajaga poleks objektiivselt võimalik. Ehitamine pingelises tempos võib olla kahtlemata keeruline, kuid pole välistatud. Vastustaja on tööde ajakava paikapanemisel lähtunud toetusmeetmete tähtajast, mida vastustaja muuta ei saa. Vastustaja on selgitanud tähtaegade põhjendatust (võimalikkust pidada kinni hanke tähtaegadest) ning kaebaja ei ole vastustaja väiteid vaidlustuses ega kaebuses veenvalt kummutanud. Tähtaegu puudutavaid hanketingimusi ega HD 3.1 p-e 2.2, 3.3, 5.1.14, 5.1.16 ja 10.2 ei ole põhjust pidada selgelt ebaproportsionaalseks. Vaidlustatud sätetest ei tulene ebamõistlikke piiranguid hankemenetluses osalemisele. Eelneva põhjal on kaebuse eduväljavaated ringkonnakohtu hinnangul pigem kesised.
13.Vastustaja on välja toonud avaliku huvi, mida esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustab: kui ehitustähtajad pikenevad üle 31.08.2023, nõutakse vastustajalt toetussummad tagasi ning psühhiaatriakliiniku korpus ei pruugi rahapuuduse tõttu valmis saada. Kaebaja on viidanud vastustaja 2020. a tulude ja investeeringute suurusele ning netovõlakoormusele. Need andmed aga ei veena ringkonnakohut, et vastustaja leiaks piisavalt vahendeid ca 40 mln eurot maksvateks ehitustöödeks ilma 50% ehitustööde maksumusest katva toetuseta. Selgusetuks jääb, millel põhineb kaebaja hinnang, et vastustajal on eelduslikult hõlbus asendada üks rahastamise allikas teisega. Regionaalhaigla tulud/kulud ja investeeringud seonduvad väga erinevate ülesannete täitmise kohustusega, mitte üksnes nõuetekohase psühhiaatrikliiniku töö 5(6)
3-21-933 tagamisega. Isegi kui asuda seisukohale, et vastustaja oleks saanud riigihanke varem välja kuulutada, mis võimaldanuks tööde tegemiseks anda pikema ajavahemiku, ei anna see iseenesest põhjust eelistada kaebaja huve avalikule huvile psühhiaatriakliiniku korpuse valmimise vastu. Esialgse õiguskaitse tühistamise korral jääb teoreetiline risk, et hange tehakse tingimustega, mille proportsionaalsus on vaieldav, kuid kaebajal on ka ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võimalik riigihankes osaleda, samas kui esialgse õiguskaitse kohaldamine võib tõenäoliselt päädida riigihanke kehtetuks tunnistamisega, mille tulemusel ei saa psühhiaatriakliiniku ehitustöid teha. Sellisel juhul jätkuks ravi osutamine olemasolevas hoones, mis on vastustaja väitel amortiseerunud. Kvaliteetsemat ravi võimaldava psühhiaatriakliiniku korpuse võimalikult kiireks valmis ehitamiseks esinev avalik huvi, mille olemasolus pole ringkonnakohtul mingit kahtlust, kaalub siinses asjas üles kaebaja huvi hanke peatamise vastu, arvestades seejuures kaebuse väheseid eduväljavaateid. Ehitusettevõtjate huvi, et hankeid ei jäetaks n-ö viimasele minutile, on legitiimne, kuid ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamisel olla ainumäärav – HKMS § 249 lg 3 kohustab kohut arvestama kõikide oluliste huvidega ja leidma konkreetse olukorra jaoks tasakaalustatuim ja optimaalseim lahendus, absolutiseerimata ühte huvi. Olukorras, kus hankega viivitamise korral on oht, et vastustaja jääb juba saadud rahastamisest üldse ilma ja kannatavad patsientide parimad huvid, tuleb pidada ideaalsest kiiremas tempos ehitustööde tegemist aktsepteeritavaks, et avalikud huvid ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada.
14.Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 07.05.2021 määruse esialgset õiguskaitset puudutavas osas (resolutsiooni p 3) ning teeb uue määruse, millega jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
15.Vastustaja on taotlenud kaebaja toimikuga tutvumise õiguse piiramist määruskaebuse lisade 2, 3, 4 ja 5 suhtes. Samad dokumendid on vastustaja esitanud ka halduskohtule 11.05.2021 vastuse lisadena koos samasisulise taotlusega. Kuivõrd halduskohtule on kõnealused dokumendid esitatud enne ringkonnakohtule esitamist, tuleb tõendite vastuvõtmise ja neile juurdepääsu piiramise taotlus lahendada halduskohtul. Ringkonnakohus ei ole neile oma määruses tuginenud. Halduskohus on 14.05.2021 määruses palunud vastustajal teatada, kas vastustaja ärisaladust sisaldavad dokumendid on võimalik kohtule esitada selliselt, et nendega on võimalik ka kaebajal tutvuda.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.