Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
12.05.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-359
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale
Menetlusosalised
Kaebaja XX Vastustaja Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11.03.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-21-359 vanglat tõlkima avaldust vene keelde, maksma kompensatsiooni ning algatama uurimine rikkumiste vältimiseks. Kaebaja märkis, et ta pole nõus nimesilti kasutama.
3-21-359 Kaebaja esitas kohtule ka hüvitamisnõude. Hüvitamisnõude saab halduskohtule esitada üksnes juhul, kui kinni peetav on eelnevalt vanglas läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seejuures loetakse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks ka olukorda, kus vangla on jätnud kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8). Vangla 08.02.2021 vaideotsusest ei nähtu, et vangla oleks lahendanud kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks. Vangla on seega jätnud kaebaja kahju hüvitamise taotluse vaiet lahendades tähelepanuta ja õigusvastaselt lahendamata. Hüvitamisnõude osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Hüvitamisnõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Nimesildi kandmise kohustus pole intensiivne õiguste riive. Nimesildi kandmise kohustusega ei rikuta kaebaja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud õigushüvesid.
3-21-359
3-21-359 see taotlus jätta rahuldamata. HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. HKMS § 82 lg 1 järgi kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Tõlgi kaasamine nimetatud sätte alusel toimub nii suuliseks kui ka kirjalikuks tõlkeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2015 määrus asjas nr 3-3-1-4015, p 17). Menetlusnormidest ei tulene seega isikule absoluutset õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui isik valdab kohtumenetluse keelt piisavalt. Kohtulahendi tõlkimine kohtu poolt õigusemõistmiseks ettenähtud ressursside arvelt on riigile ja maksumaksjale kulukas ja selleks peab olema mõjuv põhjus, eeskätt vajadus tagada, et isiku HKMS § 2 lg-st 6 ja §-st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat. Seega tuleb eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas. Tulenevalt ringkonnakohtu määruse p-st 9 oskab ringkonnakohtu hinnangul kaebaja eesti keelt sellises määras, mis võimaldab tal enda õigusi vajadusel edasikaebekorras kaitsta ka siis, kui käesolev määrus on eesti keeles.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.