lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-1427/15

Rahvastik › Nimeõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 30.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-1427/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Nimeõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3831
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
NS § 17 lg 3, 4Isiku soovil uue perekonnanime andmineNS § 171 lg 1, 2, 3, 4NS § 6 lg 2, 6Perekonnanimele esitatavad nõudedHKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineHKMS § 109 lg 6Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 165 lg 2Otsuse põhjendav osaHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 215 lg 3Vastukassatsioonkaebuse esitamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-24-2456/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja21.11.20243-24-2059/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja30.10.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1427

Haldusasi

XX kaebus Siseministeeriumi 19. juuni 2020. a otsuse nr 1-24/78 tühistamiseks ja Siseministeeriumi kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 5. novembri 2020. a otsus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja XX, volitatud esindaja Sander Põllumäe Vastustaja Siseministeerium, volitatud esindaja Monika Silvet

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada XX apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 5. novembri 2020. a otsus asjas nr 3-20-1427. Teha uus otsus, rahuldada kaebus ning tühistada Siseministeeriumi 19. juuni 2020. a otsus nr 1-24/78 ja kohustada Siseministeeriumi XX avaldust uuesti läbi vaatama. Mõista Siseministeeriumilt XX kasuks välja 1725,08 eurot. Kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi ja tema taotletud perekonnanimi Y tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 31. mail 2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 10.09.20263-26-2467/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-26-2476/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2334/29Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2468/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2646/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20263-26-2624/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HKMS § 28Menetlusosalise kohustused
HMS § 4 lg 2Kaalutlusõigus
NS § 18
PKS § 161
PKS § 80 lg 1
PKS § 83
PKS § 84 lg 1

3-20-1427 kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX esitas 4. veebruaril 2020 Tallinna Perekonnaseisuametile avalduse uue perekonnanime saamiseks. Avalduse kohaselt soovib XX uueks perekonnanimeks Y, kuna tema tahteks on kanda teda kasvatanud kasuisa perekonnanime ning anda see edasi sündimata lapsele ja abiellumisel elukaaslasele. Avaldus edastati lahendamiseks Siseministeeriumile.
2.Siseministeerium jättis 19. juuni 2020. a otsusega nr 1-24/78 XX taotluse rahuldamata. Siseministeerium esitas otsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) taotlus jääb rahuldamata nimeseaduse (NS) § 171 lg 2 p 5 ja lg 3 p 2 alusel; 2) NS § 171 lg 2 p 5 lubab nime muuta mõjuval põhjusel ja kui nimi vastab NS-i nõuetele. Isik pole põhjendanud seda, miks ta soovib praegusest nimest vabaneda. Perekonnanime muutmise mõjuvaks põhjuseks saab lugeda asjaolu, kui isik soovib endale võtta selle isiku perekonnanime, kes on teda kasvatanud. Mõistetav on soov vabaneda isa perekonnanimest, kes pole isikut kasvatanud. Isiku esitatud põhjendus pole aga kooskõlas NS-i mõtte ega sättega. Nimi peab ühelt isikult teisele kanduma õiguslikul alusel. Perekonnanimi on tähtis osa inimese identiteedist, kuna selle kaudu samastatakse ennast perekonna ja suguvõsaga. Nime abil eristatakse isikuid ja määratletakse nende perekondlik kuuluvus. Perekonnanimi antakse lapse sünnil vanemalt lapsele. Ühist perekonnanime saavad kanda isikud, kes põlvnevad üksteisest või abikaasad. NS ei võimalda anda isikule teda tegelikult kasvatanud isiku perekonnanime. Isik ei põlvne kasuisast, mistõttu ei ole isikule kasuisa perekonnanime andmine NS-ga kooskõlas. Kasuisa oleks saanud enda nime isikule anda, kui ta oleks isiku lapsendanud; 3) taotletava perekonnanime saaks hinnata vabalt valitud nimena ja isikule saaks selle anda, kui tal ei oleks otsest seost seda perekonnanime kandva isikuga ning kui nimi ei langeks NS-s sätestatud piirangu alla. NS § 171 lg 3 p 2 alusel ei saa isiku soovil uue perekonnanimena anda nime, mida rahvastikuregistri andmetel kannab 1–20 elavat isikut. Piirang aitab kaitsta väikesearvulise perekonna või suguvõsa õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Kuigi isiku kasuisa toetas soovi kanda kasuisa perekonnanime, on NS-st tulenev keeld absoluutne. Erandi saab teha vaid juhul, kui perekonnanime muutjal on isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav. Muukeelse nimetraditsiooniga käesoleval juhul tegemist ei ole; 4) NS § 171 lg 1 p 1 alusel suguvõsanime andmisel ei ole oluline, kuidas eelneja sugulane on saanud oma perekonnanime, see võib olla saadud nii põlvnemise, abielu kui ka nimevahetuse kaudu. Isikule on selgitatud, et juhul, kui tema ema abiellub kasuisaga ja võtab endale perekonnanimeks kasuisa perekonnanime, on isikul võimalik saada uueks perekonnanimeks taotletav nimi. Kasuvanem ei ole vanem NS-i mõttes.
3.XX esitas halduskohtule kaebuse Siseministeeriumi 19. juuni 2020. a otsuse nr 1-24/78 tühistamiseks ja Siseministeeriumi kohustamiseks avaldust uuesti lahendama. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja soovib kanda kasuvanema nime ja anda see nii oma lapsele kui ka abikaasale. Seeläbi väljendab kaebaja oma identiteeti ja kuuluvust kasuisa perekonda; 2) NS § 171 lg 3 p 1 kaitseb suguvõsa perekonnanime ja sellega kaitstakse suguvõsa identiteeti. Kaebaja taotletud perekonnanimi ei ole haruldane suguvõsanimi ja viidatud säte seetõttu ei kohaldu; 3) vaidlus on selle üle, kas NS § 171 lg 1 p-s 1 sätestatud vanema mõistet tuleb tõlgendada laiendavalt ja lugeda vanemaks ka kasuvanem. Vastustaja tõlgendus, et ühist perekonnanime

2(9)

3-20-1427 tohivad kanda abielus olevad isikud ja nende järglased, on formalistlik ega kaitse Eesti nimetraditsiooni; 4) vastustaja seisukoht, et NS § 171 lg 3 p-s 2 sätestatud keeld on absoluutne ja erandi saab teha vaid juhul, kui perekonnanime muutjal on isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav, ei ole õige; 5) nime määratlemisel on oluline taotleja perekondlik kuuluvus (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 3. mai 2001. a otsus asjas nr 3-4-1-6-01). NS-i piirangud pole proportsionaalsed, kuna ta ei saa kasutada selle pere nime, mille liige ta on lapsest saadik olnud; 6) NS-i liiga kitsas tõlgendamine toob kaasa põhiseadusevastase olukorra. Asjas puudub avalik huvi, mille kaitseks võiks kaebaja põhiõigust vabale eneseteostusele ning era- ja perekonnaelule piirata.

4.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) NS ei anna kõikidele perekonnana koos elavatele isikutele õigust kanda ühist perekonnanime; 2) NS § 171 lg 1 ei näe vastustajale ette kaalutlusõigust. Kuna kasuisa pole kaebaja vanem, ei saanud nime NS § 171 lg 1 alusel muuta. Kasuvanema ja –lapse vahel puudub õiguslik seos. Vastupidine tõlgendus võiks kaasa tuua olukorra, kus võidakse rikkuda lapse bioloogilise vanema õigust. Nimi näitab õiguslikku sidet vanema ja lapse vahel. Kui vanema ja lapse vahel on põlvnemise seos, on lapse nime muutmine õigustatud ja kohane; 3) NS § 171 lg 2 sätestab kaalutlusõiguse alusel perekonnanime muutmise alused. Sellel alusel antakse isikule uus perekonnanimi, mille päritolu ei pea üldjuhul dokumentaalselt tõendama. Sellise vabalt valitud perekonnanime andmisele kehtivad piirangud (NS § 17 lg 3), mille suhtes on võimalik teha erand (NS § 17 lg 4). Seaduse mõtte ja eesmärgiga vastuolus on näiteks need taotlused, kus soovitakse saada sellist tulemust, mida on võimalik saavutada perekonnasündmuse (nt abielu, abielulahutus, lapsendamine) käigus. Selliste taotluste rahuldamisel tekiksid olukorrad, kus isikud oleksid näiliselt abielus, ehkki nad seda ei ole, või kus ajutise iseloomuga eestkoste puhul saaks eestkostja näiliselt lapsevanemaks, ehkki tal ei ole tekkinud vanema õigusi. Eesmärgiks on kaitsta Eesti nimetraditsiooni, tagada selgus ja hoida ära kahju kolmandatele isikutele. Eesti nimetraditsioonile on kohane nimede kandumine ühelt isikult teisele läbi õigusliku aluse, eelkõige läbi selliste perekonnasündmuste nagu abiellumine ja sünd; 4) oma soovil taotletavaks uueks perekonnanimeks ei või olla perekonnanimi, mida rahvastikuregistri andmetel kannab 1–20 elavat isikut (NS § 171 lg 3 p 2) . Kaebaja taotletud perenime kannab 8 elavat isikut ning sellisel juhul on erandi tegemine võimalik vaid erandlikel juhtudel. NS § 171 lg 4 kohaselt on erandi tegemine võimalik juhul, kui taotlejal on seos muukeelse nimetraditsiooniga. Kaebajal ja tema taotletaval perekonnanimel ei ole seost muukeelse nimetraditsiooniga ning seetõttu puudus alus kohaldada NS § 171 lg-t 4; 5) NS-s ei ole sätestatud alust anda leibkonnaliikmetele või perekonnaliikmetele ühist perekonnanime. Isiku soovil uue perekonnanime andmine ei saa anda sama tagajärge, mis tekib põlvnemisest. Taotletava nime oleks kaebaja saanud lapsendamise kaudu või kui kaebaja ema oleks kasuisaga abielus ja võtnud endale taotletud perekonnanime; 6) kaebajal on võimalik võtta enda ema perekonnanimi. Kaebajal on võimalus valida uueks perekonnanimeks NS-le vastav vabalt valitud nimi, millega tal puuduvad seosed ning millega on tal võimalik luua uus identiteet; 7) kuni 1. juulini 2010 kehtinud NS-i § 18 lg 2 p 2 kohaselt võis piirangutest teha erandi ka muul seaduses nimetamata põhjusel. Praegu selline võimalus puudub. NS § 6 lg 6 sätestab, et antavale või kohaldatavale perekonnanimele seatud reeglitest võib teha erandi, kui isikul on kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse

3(9)

3-20-1427 nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav. Seadus ei näe ette, et erandi tegemiseks võiks olla muid, seaduses nimetamata aluseid.

5.Tallinna Halduskohus jättis 5. novembri 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) kohus nõustub vaidlustatud otsuses esitatud põhjendustega (HKMS § 165 lg 2); 2) perekonnanime muutmine ei ole isiku põhiõigus ning isiku nimi on minevikust tulev ja tulevikku suunduv ühe suguvõsa (perekonna) järjepidevust tõestav tunnus; 3) isik soovib perekonnanime vahetada enda soovil, mistõttu tuleb kohaldada NS § 171; 4) NS § 171 lg 1 p 1 sätestab, et uus perekonnanimi antakse, kui isik soovib kasutada vanemate, vanavanemate või vanavanavanemate perekonnanime. Kasuisa ei saa käsitada isiku vanemana NS-i mõttes, kuna nad pole sugulussuhtes. Samuti pole vanemlik suhe tekkinud lapsendamise teel. Ühte perekonnanime võivad kanda omavahel abielus, suguluses või hõimluses olevad isikud (NS § 6, NS-i seletuskiri, lk 6). Kasuvanem ei ole vanem perekonnaseaduse mõttes. Kaebaja ema ei ole kasuisaga abielus ning kasuisa pole kaebajat lapsendanud; 5) NS § 171 lg 2 võimaldab nime anda isiku põhjendatud soovil, mida piirab NS § 171 lg 3 p 2, mille kohaselt ei saa võtta nime, mida rahvastikuregistri andmetel kannab 1–20 elavat isikut. Kaebaja pole vaidlustanud vastustaja väidet, et taotletavat nime kandis alla 20 inimese. Kaebaja väide pole õige, et NS § 171 lg 3 p 2 kaitseb haruldast suguvõsanime. Nimi on haruldane juba ainuüksi siis, kui seda kannab vähem kui 20 elavat inimest. Erandit ei saa teha ka siis, kui haruldast nime omav isik on nime muutmisega nõus; 6) kaebaja viited seaduse seletuskirjale pole asjakohane, kuna kuni 1. juulini 2010 kehtinud NS § 18 ei sätestatud uuesti NS-s; 7) NS § 171 ei ole põhiseadusega vastuolus. Perekonnanime muutmine ei ole põhiõigus, vaid nime muutmise kaudu saab inimene realiseerida oma põhiõigusi. Õigus vabale eneseteostusele ja õigus perekonnaelu- ja eraelu puutumatusele ei ole absoluutsed õigused. NS § 171 lg 3 p 2 eesmärgiks on kaitsta soovitavat nime juba kandvate teiste inimeste identiteeti ja perekondlikku kuuluvust ning enesemääramisõigusega seonduvat. Nimetatud normiga on seadusandja soovinud välistada ka olukorra, kus väikese levikuga nime puhul luuakse mõtteline seos suguvõsaga, kuhu isik tegelikult ei kuulu ning see võib olemasolevate perenimede ja pereliinide määramist riivata suurel määral. Piirang on seega proportsionaalne; 8) kaebaja põlvneb ka emast ja saab soovi korral võtta endale tema perekonnanime.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja eesmärgiks on väljendada enda identiteeti ja kuuluvust ema ja kasuisa perekonda; 2) vastustaja ja halduskohtu tõlgendus viib põhiseadusevastase olukorrani. Kaebaja tõi välja tõlgendused, kuidas tagada põhiseaduspärane tulemust. Kaebaja jääb nende tõlgenduste juurde; 3) kaebajal on põhiõigus isikunimele. Isikunimi on inimväärikuse, vaba eneseteostuse ning eraja perekonnaelu kaitsealas. Ühtegi veenvat põhjendust piirangu õigustamiseks ei esine; 4) perekonna kui põhiseadusliku väärtuse kaitse seisukohalt on põhjendamatu, kui elukaaslased peavad enda või oma lapse perekonnanime muutmiseks registreerima näilise abielu nime muutmise menetluse ajaks. Seadusandja eesmärgiks ei olnud sundida isikuid abielluma; 5) NS-i eesmärgiks ei ole deklareerida perekonnaseaduse alusel tekkinud õigussuhteid. Nime muutmisest ei teki isikute vahel perekonnaseadusest tulenevaid õigusi ega kohustusi. Perekonnanimest ei saa järeldada seda, kas vanemad on abielus või lahutatud või muid seadusest tulenevaid õigussuhteid. Isiku perekonnanimest ei saa teha ühtegi järeldust

4(9)

3-20-1427 perekonnasündmuse või selle puudumise kohta. Viimati märgitut ka olukorras, kus nime kasutab vähe inimesi; 6) kasuvanem on samuti osa perekonnast. Kasuvanemat on võimalik NS-i tõlgendamisel võrdsustada vanemaga; 7) kaebaja moodustab koos kasuisa ja emaga perekonna. Kaebaja on selles peres üles kasvanud ja tunneb ennast selle pere osana ning omab tugevat emotsionaalset sidet perega. Tegemist on perekonnaga. Riigil puudub mõistlik põhjus välistada kasupoja võimalust saada endale kasuisa perekonnanimi; 8) kaebaja soovis perekonnanime muuta NS § 171 lg 2 p 5 alusel. NS § 171 lg 3 p 2 kaitseb vanade suguvõsade nimesid. Kohus ei selgita, keda viidatud norm kaitseb, kui piirab normi kohaldamise üksnes nende olukordadega, kus nime kasutab vähe inimesi. Kasuisa on andnud selleks nõusoleku, et kasupoeg võtaks kasuisa perekonnanime.

7.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja soovib oma nime muuta omal soovil ehk mitte perekonnasündmusest tingituna; 2) kaebaja suhtes ei kohaldu NS § 171 lg 1 p 1, kuna kasuisa pole kaebaja vanem; 3) NS § 171 lg 2 lubab nime muuta mõjuval põhjusel. NS-i mõtte ja eesmärgiga oleks vastuolus see, kui soovitakse saada sellist tulemust, mida on võimalik saavutada perekonnasündmuse (nt abielu või lapsendamise) teel. Eesmärgiks on hoida ära võimalik kahju ja tagada Eesti nimetraditsioon. Eesti nimetraditsioon ei näe ette seda, et ühele leibkonnale antakse üks nimi; 4) kaebaja väited vastustaja ja halduskohtu seisukohtade kohta ei vasta tõele; 5) igal isikul on põhiseaduslik õigus kanda perekonnanime ja määratleda ennast isikunime kaudu. Isikul on õigus nime muuta, kuid seda õigust on piiratud. Nime muutmine on seotud perekonnasündmusega. Nime muutmine ei saa kaasa tuua perekonnasündmuse tagajärge. Kui soovitakse luua vanema ja lapse suhe, saab seda teha lapsendamisega, mitte ühise perekonnanime andmisega; 6) vastustaja pole kohustanud kaebaja ema ja kasuisa abielluma; 7) kuigi kaebaja, tema ema ja kasuisa moodustavad perekonna, ei oma see vaidluse lahendamisel tähendust. Perekonnaelu tulemuseks ei pea olema see, et kõigil isikutel oleks üks perekonnanimi; 8) NS § 171 lg 1 p 1 sätestatud mõistet „vanem“ tuleb sisustada perekonnaseaduse (PKS) normide alusel. Kasuvanem ei ole PKS-i mõttes vanem; 9) kasuisa perekonnanime võtmisega ei saa luua näilist põlvnemissuhet. Liialt liberaalselt isikutele perekonnanimede (omal soovil) muutmiseks võimaluse andmine on vastuolus Eesti nimetraditsiooniga. Nimetraditsiooni alalhoidmine on osa Eesti keele ja kultuuri säilitamisest; 10) NS § 171 lg 3 p-s 2 sätestatud arvupiirang ei ole formaalsus. Nime andmist põlvnemise teel tuleb eristada nime taotlemist omal soovil. Säilitada tuleb väiksearvuliste perekonna ja suguvõsa nimede kaitse. Nõusolek ei ole erandi tegemise aluseks. Seejuures ei ole kaebaja kasuisa ainus, kes seda perekonnanime kannab; 11) piirang on proportsionaalne. NS-ga on soovitud ära hoida ebaselgus kolmandates isikutes, mis võib tekkida juhul, kui perekonnanime muutmise võimalused on liialt liberaalsed. Lisaks on nimetraditsiooni alalhoidmine osa Eesti keele ja kultuuri säilitamisest, mis on põhiseaduses toodud kui Eesti riigi üks eesmärke.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Kaebaja taotles perekonnanime muutmist enda soovil. Kaebaja soovis võtta enda perekonnanimeks teda kasvatanud kasuisa perekonnanime ning anda see nimi edasi oma järglasele ja abiellumisel abikaasale. 5(9)

3-20-1427

Vastustaja keeldus kaebaja avalduse rahuldamisest NS § 171 lg 2 p 5 ja lg 3 p 2 alusel.

9.1.Vastustaja märkis esmalt, et NS § 171 lg 2 p 5 mõttes saab mõjuvaks põhjuseks lugeda asjaolu, kui inimene soovib võtta endale teda kasvatanud kasuisa perekonnanime. Samas ei oleks kaebaja soov kanda teda tegelikult kasvatanud kasuisa perekonnanime kooskõlas NS-i mõtte ja sätetega. Nimi saab kanduda ühelt isikult teisele õiguslikul alusel. Ühist perekonnanime saavad kanda isikud, kes põlvnevad üksteisest (otsejoones sugulased) või abikaasad. NS ei võimalda anda isikule teda tegelikult kasvatava või kasvatanud isiku perekonnanime. Seega sisuliselt asus vastustaja seisukohale, et NS-s puudub õiguslik alus lubada perekonnanime muuta olukorras, kus isik soovib võtta endale nimeks teda kasvatanud kasuisa perekonnanime.
9.2.Vastustaja märkis teiseks ka seda, et kui kaebajal ei oleks otsest seost taotletavat perekonnanime kandva kasuisaga, oleks ta saanud seda nime taotleda vabalt valitud nimena. Kuna taotletavat nime kannab alla 20 elava inimese, oleks tulnud ka sellel alusel nime andmisest keelduda (NS § 171 lg 3 p 2). Piirangu mõtteks on kaitsta väikesearvulise perekonna või suguvõsa õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele.
10.Kaebaja on seisukohal, et talle oleks tulnud taotletav nimi anda NS § 171 lg 1 p 1 alusel, kuna ka tema kasuisa tuleb NS-i tähenduses käsitada vanemana.
10.1.Isiku soovil uue perekonnanime andmist reguleerib NS § 171, mille lg 1 näeb ette juhtumid, millal perekonnanime andmise otsustamisel haldusorganil kaalutlusõigus puudub. Uus perekonnanimi tuleb isikule anda, kui ta soovib kasutada vanema perekonnanime (NS § 171 lg 1 p 1).
10.2.NS § 171 lg 1 p-s 1 sätestatud õigusnormis ei ole mõistet „vanem“ avatud. Tegemist on normi blanketse eeldusega, mida tuleb sisustada seadusest või muudest õigusaktidest tulenevate mõistete abil. NS-le kõige lähem vanema mõiste on avatud perekonnaseaduses. PKS § 80 lg 1 kohaselt on vanemad lapse ülenejad sugulased ning sugulussuhe määratakse põlvnemise kaudu. Vanemateks on ema, kes lapse sünnitas, ning isa, kes on lapse eostanud (PKS § 83 ja § 84 lg 1). Lapse õiguslik staatus teise isikuga võib tekkida ka lapsendamise teel, mille tulemusena lõppeb lapse sugulussuhe endiste sugulastega (PKS §-d 161 ja 162).
10.3.Vaidlust pole asjaolu üle, et kaebaja kasuisa ei ole kaebaja isa PKS § 84 lg 1 mõttes. Kaebajal puudub seega sugulussuhe kasuisaga. Samuti pole kaebajat lapsendatud PKS § 161 alusel. PKS ei käsita vanemana isikut, kes on last tegelikkuses kasvatanud. Seetõttu ei saa kaebaja kasuisa käsitada kaebaja vanemana ning kaebajale ei saa taotletavat nime anda NS § 171 lg 1 p 1 alusel.
11.NS § 171 lg 2 sätestab need alused, millal haldusorganil on kaalutlusõigus otsustamaks selle üle, kas isikule anda uus perekonnanimi või mitte. Vastustaja hinnangul esines nime muutmiseks küll alus, kuid taotletava perekonnanime andmine oli NS § 171 lg 2 p 5, lg 3 p 2 ja NS-i mõtte kohaselt keelatud.
12.Uue perekonnanime võib anda isiku põhjendatud soovil, mh juhul, kui isik soovib perekonnanime muuta muul mõjuval põhjusel (NS § 171 lg 2 p 5). NS § 171 lg 2 p 5 alusel uue perekonnanime andmisel ei või uueks perekonnanimeks olla nimi, mida rahvastikuregistri andmetel kannab 1–20 elavat isikut (NS § 171 lg 3 p 2).

6(9)

3-20-1427

13.Ringkonnakohus ei jaga vastustaja seisukohta, et NS § 171 lg 2 p 5 alusel saab uut perekonnanime taotleda üksnes juhul, kui inimesel puudub eraeluline perekondlik side selle inimesega, kelle nime ta soovib endale võtta.
13.1.Kui taotletava nime muutmine ei ole hõlmatud NS § 171 lg-s 1 sätestatud üldreegliga, näeb sama paragrahvi lg 2 ette erandid, millal on isikul lisaks lg-le 1 täiendavalt õigus taotleda perekonnanime muutmist ja uut perekonnanime. NS § 171 lg-s 2 sätestatud erandite kataloog ei ole ammendav, kuna sama lõike p 5 lubab taotleda perekonnanime muutmist ja uue perekonnanime võtmist ka mõjuval põhjusel. Seega, kui perekonnanime muutmiseks esineb mõjuv põhjus, on haldusorganil kohustus kaaluda, kas perekonnanime muutmist lubada või mitte. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Kui perekonnanime muutmiseks ja uue nime taotlemiseks esineb mõjuv põhjus, peavad esinema ka kaalukad argumendid selleks, et keelduda perekonnanime muutmisest ja uue perekonnanime andmisest. Viimati märgitut eeskätt põhjusel, et mõjuv põhjus võib tähendada seda, et põhjus omab sellist kaalu, et selle alusel on põhjendatud perekonnanime muutmine (vt nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu XI koosseisu 531 SE) seletuskiri, lk 7).
13.2.Vastustaja on kaebaja esitatud põhjust perekonnanime muutmiseks pidanud mõjuva põhjusena NS § 171 lg 2 p 5 mõttes. Menetlusosalised selle üle ei vaidle.
14.Ringkonnakohus mõistab vastustaja tegevust selliselt, et ta on taotletava uue perekonnanime kaalumisel võtnud arvesse asjaolu, et kaebaja ja tema kasuisa kuulusid ühte ja samasse leib- ja perekonda, kuid NS-i mõttega poleks kooskõlas see, kui sama perekonnanime saaks võtta üksnes põhjusel, et tegemist on sama leibkonnaga. Vastustaja lisab, et ühes leib- või perekonnas saavad sama perekonnanime kanda üksnes abikaasad, sugulussuhtes olevad isikud või lapsendatud isikud. Kuigi NS-i mõttes mõistetakse ühise perekonnanimena abielus, suguluses või hõimluses olevate või olnud isikute perekonnanimesid (NS § 6 lg 2), ei saa tegemist olla ainumäärava kaalutlusega otsustamaks selle üle, kas anda isikule taotletav perekonnanimi. NS § 171 lg 2 p 5 alusel mõjuval põhjusel perekonnanime muutmine ja uue perekonnanime võtmine ei ole piiritletud üksnes nende isikute ringiga, kelle vahel puuduvad eraelulised perekondlikud sidemed. Viidatud norm ei sätesta absoluutset keeldu mõjuva põhjuse olemasolu korral anda isikule sama perekonnanimi, kellega ta kuulub ühte leib- ja perekonda. Erinorm on loodud nende olukordade tarvis, kus üldnorm ei kohaldu. Perekonnanimed ei ole üksnes pärilikud ning nende alusel pole võimalik kõiki sugulussuhteid tuvastada. Paljud perekonnanimed kattuvad, kuigi isikute vahel sugulussuhted puuduvad. Praegusel juhul üksnes pärilikule perekonnanimele määrava tähenduse omistamine ei olnud seega õige. Kui laps ja kasuisa on pikka aega koos elanud, võivad ka nemad olla määratlenud ennast ühe leib- ja perekonnana. Kohtule pole esitatud teavet selle kohta, millest võiks järeldada, et sama perekonnanime kandmine kahjustaks kaebajat, kasuisa või perekonda, kelle nime soovitakse ühiselt kasutada. Teisi asjaolusid, millest nähtuks kolmandate isikute (nt kaebaja bioloogilise isa) õiguste kahjustumine, pole kohtule esitatud.
15.Vastustaja hinnangul pole taotletava perekonnanime andmine kooskõlas ka NS § 171 lg 3 p-ga 2, kuna seda kannab vähem kui 20 inimest.
15.1.Ringkonnakohtu hinnangul ei piisa mõjuva põhjuse olemasolu korral perekonnanime muutmise taotluse rahuldamata jätmiseks üksnes selle konstateerimisest, et nime kannab alla 7(9)

3-20-1427 20 elava isiku (vastustaja seisukoha kohaselt praegusel juhul rahvastikuregistri andmetel 8 isikut). Nime muutmine ja uue nime võtmine mõjuva põhjuse olemasolu korral tuleb otsustada endiselt kaalutlusõiguse alusel.

15.2.NS § 171 lg 3 p 2 eesmärgiks on kaitsta niisuguse perekonna või suguvõsa nime, mida tavaliselt kannab üks suguvõsa või perekond (vt nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu XI koosseisu 531 SE) seletuskiri, lk 7). Seaduseelnõu seletuskirjast järeldub seega, et normi mõtteks on välistada eelduslikult vähelevinud nime kandva perekonna või suguvõsa kahjustamist seeläbi, et selle perekonna või suguvõsa väline isik võtab endale sama nime. Avalikkusele võib sellises olukorras jääda ekslik mulje, et ka harva esineva perekonnanime saanud isik kuulub seda perekonnanime kandvasse perekonda või suguvõsasse ning seeläbi võib kahjustuda selle perekonna või suguvõsa identiteeti.
15.3.Ringkonnakohtu hinnangul lasus vastustajal kohustus kaaluda, kas perekonnanime muutmise mõjuv põhjus on sellise kaaluga, mis õigustaks taotletava nime andmist, ning kas taotletava perekonnanime andmine kahjustaks seda perekonda või suguvõsa, kelle nime kaebaja endale taotleb. Seejuures võib kaalumisel tähendust omada asjaolu, kas kõik need väidetavat 8 elavat isikut, kes taotletavat nime kannavad, on ühest suguvõsast või perekonnast. Mida rohkem erinevaid suguvõsasid või perekondi taotletavat nime kannavad, seda väiksem on eelduslikult nende identiteedi kahjustamise oht. Kaalumisel saadav tulemus peab seejuures olema ka proportsionaalne, arvestades ühelt poolt kaebaja huve ning teiselt poolt taotletava perekonnanime kandvate isikute huve.
16.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul vastustaja eksinud kaalutlusõiguse teostamisel, kui keeldus kaebajale taotletava nime andmisest.
17.Kuna vaidlusaluseid norme on võimalik tõlgendada põhiseaduskonformselt, puudub põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks alus.
18.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ja rahuldab kaebuse. Vastustaja 19. juuni 2020. a otsus tuleb tühistada. Kohus kohustab vastustajat kaebaja taotlust uuesti lahendama (riigivastutuse seaduse § 6 lg 4).
19.Ringkonnakohus ei jaga kaebaja esindaja seisukohta, et vastustaja esindaja on rikkunud HKMS § 28 lg-t 2, kui väljendas seisukohta, et kaebaja on kohut eksitanud ja esitanud läbivalt valeväiteid. Kas mingi väide vastab tõele või mitte, selle kaudu ei väljendata lugupidamatust.
20.Kaebaja kandis halduskohtus õigusabikulu 1058 eurot ja riigilõivu 15 eurot, kokku 1073 eurot. Kaebajale osutati õigusabi 7 tundi ja 50 minutit, õigusabi tunnihind oli 125 eurot. Kaebaja kandis ringkonnakohtus õigusabikulu 675 eurot ja riigilõivu 15 eurot, kokku 690 eurot. Kaebaja on halduskohtus õigusabikuluna käsitanud ka Tallinna Halduskohtu 4. augusti 2020. a määruse täitmist ja halduskohtu e-postile vastamist (37,92 eurot). Tegemist pole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kuluga. Halduskohus nõudis kaebaja esindajalt haridust tõendavat dokumenti ja selgitas, et menetlusosalistel tuleb menetlusdokumendid esitada etoimiku kaudu ning mõjuval põhjusel võib need esitada elektrooniliselt kohtu elektronposti aadressil. Kaebaja esitas seejärel kaebuse uuesti kohtu e-posti aadressile, mille kohta kohus palus 11. augustil 2020 selgitada põhjuseid selle kohta, miks sama kaebus uuesti esitatakse. Kaebaja selgitas, et ta polnud nõus kohtu nõudmisega, et menetlusdokumendid tuleb esitada etoimiku kaudu.

8(9)

3-20-1427 Põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on 1725,08 eurot (HKMS § 109 lg 6).

21.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi ja tema taotletud perekonnanimi tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20263-26-2626/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20263-26-1949/19Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja