Xi kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 22.04.2020 otsuse nr 2.1.5/19/230 ja 02.06.2020 vaide tagastamise nr 2.1.3/20/1871 tühistamiseks, 08.05.2020 menetluse lõpetamise teate nr 2.1.-5/19/230 ja 26.06.2020 vaideotsuse nr 2.1.-3/20/2006 tühistamiseks, 01.07.2020 menetluse algatamata jätmise teate nr 2.1.-1/20/2087 ja 08.09.2020 vaideotsuse nr 2.1.-3/20/2719 tühistamiseks, 26.06.2020 menetluse algatamata jätmise teate nr 2.1.1/20/2040 ja 02.09.2020 vaideotsuse nr 2.1.-3/20/2255 tühistamiseks ning Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks Kaebaja: X, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Indrek Västrik Vastustaja: Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja Raavo Palu Kirjalik menetlus, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada andmesubjekti nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.02.2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega
kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (edaspidi kaebaja) esitas Andmekaitse Inspektsioonile (edaspidi AKI) kaebuse erinevate meediaväljaannete peale. Kaebaja esitas 25.03.2019 taotluse eemaldada internetist ning sulgeda kaebaja isikut tuvastavad andmed otsingumootoritele selliselt, et tema nime otsingumootorisse sisestades ei oleks artiklid/saated leitavad. Kaebaja taotles 30.01.2020 oma isikuandmete kustutamist ja ühtlasi artiklite tervenisti kustutamist.
2.AKI tegi 22.04.2020 menetluse lõpetamise ja menetluse mittealgatamise teate isikuandmete asjas nr 2.1.-5/19/230, millele kaebaja esitas 25.05.2020 vaide. AKI tagastas vaide 02.06.2020 nr 2.1.-3/20/1871. Kaebaja esitas 03.06.2020 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse, milles palus tühistada vaide tagastamine otsus ja AKI 22.04.2020 nr 2.1.5/19/230 järelevalve menetluse lõpetamise otsus ja saata asi AKI-sse järelevalvemenetluse jätkamiseks. Kohus võttis 08.09.2020 määrusega kaebuse menetlusse järgmiste nõuete osas: - Andmekaitse Inspektsiooni 22.04.2020 järelevalvemenetluse lõpetamise (AS Postimees suhtes) otsuse tühistamise nõue; - Andmekaitse Inspektsiooni 22.04.2020 järelevalvemenetluse algatamata jätmise (AS Postimees ja Lõuna Ekspress OÜ suhtes) otsuse tühistamise nõue; - kohustamisnõue Andmekaitse Inspektsiooni suhtes jätkata järelevalvemenetlust (AS Postimees) ja kohustada AS-i Postimees kustutama võrgulingil xxxxxxxxx olev artikkel; - kohustamisnõue Andmekaitse Inspektsiooni suhtes algatada järelevalvemenetlus (AS Postimees ja Lõuna Ekspress OÜ) ja kohustada AS-i Postimees ja Lõuna Ekspress OÜ-d kustutama nendel võrgulinkidel olevad artiklid: 1)xxxxxxx; 2)xxxxxxx ; 3)xxxxxxx; 4)xxxxxxx; 5)xxxxxxx.
3.AKI lõpetas 08.05.2020 teatega nr 2.1.-5/19/230 Eesti Rahvusringhäälingu võrgulehel avaldatud artiklite osas menetluse. Kaebaja esitas 03.06.2020 inspektsioonile vaide, taotledes menetluse lõpetamise otsuse tühistamist ja järelevalvemenetluse jätkamist. AKI jättis 26.06.2020 vaideotsusega nr 2.1.-3/20/2006 vaide rahuldamata. Kaebaja esitas kohtule 24.07.2020 kaebuse AKI 08.05.2020 menetluse lõpetamise teatele nr 2.1.-5/19/230 ja 26.06.2020 vaideotsusele (haldusasi nr 3-20-1393). Kaebaja taotleb eelnimetatud otsuste tühistamist ning kohustada AKI-t asja uuesti arutama ning jätkama järelevalvemenetlust. Menetluse lõpetamise teade puudutab kolme Eesti Rahvusringhäälingu võrgulehel avaldatud artiklit: 1) xxxxxxx ; 2) xxxxxxx; 3) xxxxxxx .
Kohus võttis 14.09.2020 määrusega kaebuse menetlusse ning liitis haldusasja nr 3-20-1076 haldusasjaga nr 3-20-1393 (haldusasja numbriks jäi 3-20-1076).
4.AKI jättis 01.07.2020 teatega nr 2.1.-1/20/2087 menetluse algatamata. Kaebaja esitas vaide 30.07.2020. AKI jättis 08.09.2020 vaideotsusega nr 2.1.-3/20/2719 vaide rahuldamata. Tallinna Halduskohtusse saabus 15.09.2020 kaebaja kaebus AKI 01.07.2020 menetluse algatamata jätmise teatele nr 2.1.-1/20/2087 ning 08.09.2020 vaideotsusele nr 2.1.-3/20/2719 (haldusasi nr 3-20-1735). Kaebaja taotleb tühistada AKI menetluse algatamata jätmise teade ning vaideotsus ning kohustada AKI-t asja uuesti arutama. Menetluse algatamata jätmise teade puudutab järgmiseid artikleid. 1) xxxxxxx; 2) xxxxxxx; 3) xxxxxxx; 4) xxxxxxx Kohus võttis 12.10.2020 määrusega kaebuse menetlusse ning liitis haldusasja nr 3-20-1076 haldusasjaga nr 3-20-1735 (haldusasja numbriks jäi 3-20-1076).
5.AKI jättis 26.06.2020 teatega nr 2.1.-1/20/2040 menetluse algatamata. Kaebaja esitas 26.06.2020 vaide. AKI jättis 02.09.2020 vaideotsusega nr 2.1.-3/20/2255 vaide rahuldamata. Tallinna Halduskohtusse saabus 15.09.2020 kaebaja kaebus AKI 26.06.2020 menetluse algatamata jätmise teatele nr 2.1.-1/20/2040 ja 02.09.2020 vaideotsusele nr 2.1.-3/20/2255 (haldusasi nr 3-20-1736). Kaebaja taotleb tühistada AKI menetluse algatamata jätmise teade ning vaideotsus ning kohustada AKI-t asja uuesti arutama. Menetluse algatamata jätmise teade puudutab järgmiseid artikleid: 1) xxxxxxx; 2) xxxxxxxxx. Kohus võttis 12.10.2020 määrusega kaebuse menetlusse ning liitis haldusasja nr 3-20-1076 haldusasjaga nr 3-20-1736 (haldusasja numbriks jäi 3-20-1076).
6.Kohus määras 30.11.2020 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
7.Kaebaja esitas 15.12.2020 täiendavad seisukohad. Kaebaja märkis, et kaebaja on tuvastatav ka nendes artiklites, kus ei ole isikuandmeid. Nendes artiklites on aga kajastatud sündmused, menetluste kirjeldused ja online-meedias avaldatud teiste artiklite alusel (kus on avaldatud kaebaja nimi ja foto) on kaebaja tuvastatav ja sündmuste kirjelduse alusel on leitavad ka käesoleva asjas menetletavad artiklid. Artiklis xxxxxxxxxx on avaldatud kaebaja ees- ja perekonnanimi. Delfi portaalis avaldati 07.12.2018 artikkel xxxxxxxx. Artiklis on avaldatud kaebaja ees- ja perekonnanimi. Seega on kaebaja tuvastatav artiklites, kus on märgitud tema initsiaalid, eesnimi, vanus, pilt ja nendes artiklites, kus isikuandmeid ei ole (artiklid on leitavad sündmuse otsingu alusel ja koostoimes isikuandmeteid sisaldavate artiklitega on kaebaja tuvastatav). Koostoimes tuvastamist võimaldavate artiklite hulka kuuluvad ka: Delfi portaalis 06.07.2017 avaldatud artiklis xxxxxxx on kaebaja foto ja vanus; Eesti Rahvusringhäälingu portaalis 12.10.2017 avaldatud artiklis xxxxxxx on kaebaja eesnimi ja vanus;
Õhtulehe online väljaandes 12.10.2017 avaldatud artiklis xxxxxxxx on kaebaja eesnimi ja vanus; Väljaandes Pealinn 12.10.2017 avaldatud artiklis xxxxxxx on kaebaja eesnimi ja vanus; Õhtulehe online väljaandes 09.11.2018 avaldatud artiklis xxxxxxxx; Eesti Ekspressi online väljaandes 11.12.2018 avaldatud artiklis xxxxxxx on kaebaja osaliselt varjestatud foto ja initsiaalid; Delfi venekeelses väljaandes 12.12.2018 avaldatud artiklis xxxxxxxx on kaebaja nägu osaliselt varjestatud foto ja initsiaalid.
8.Vastustaja esitas 22.12.2020 täiendavad seisukohad.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
9.Kaebaja esitas AKI 22.04.2020 otsuse nr 2.1.5/19/230 ja 02.06.2020 vaide tagastamise nr 2.1.-3/20/1871 tühistamiseks, 08.05.2020 menetluse lõpetamise teate nr 2.1.-5/19/230 ja 26.06.2020 vaideotsuse nr 2.1.-3/20/2006 tühistamiseks, 01.07.2020 menetluse algatamata jätmise teate nr 2.1.-1/20/2087 ja 08.09.2020 vaideotsuse nr 2.1.-3/20/2719 tühistamiseks, 26.06.2020 menetluse algatamata jätmise teate nr 2.1.-1/20/2040 ja 02.09.2020 vaideotsuse nr 2.1.-3/20/2255 tühistamiseks ning Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks järelevalvemenetluse jätkamiseks või järelevalvemenetluse algatamiseks. Kaebaja tühistamisja kohustamisnõude aluseks on järgmised väited:
9.1.AKI alustas järelevalvemenetlust vaid ühe artikli peale, kaebaja esitas aga rohkem artikleid, paljud nendest sisaldavad kaebaja nime, perekonnanime, vanust ja fotot. AKI ei võta arvesse seda, et kaebaja initsiaalidega on lihtne tuvastada kaebaja isik. AKI ei arvesta seda, et isegi kui fotol on kaebajal silmad kinni, on tuvastamine võimalik.
9.2.AKI ei pöördunud Google’i poole, et artiklid, mille osas oli alustatud järelevalvemenetlus (Postimees), otsingumootorist kustutada.
9.3.AKI jättis kaebuse põhjendamatult rahuldamata osas, mis puudutab seda, et artiklites on esitatud ebaõige asjaolude kirjeldus. Artiklitest jääb mulje, et kaebaja peaks olema vanglas, aga on seaduselünga tõttu ekslikult vabaduses.
9.4.Põhjendamatu on AKI seisukoht, et kui artikkel ei ole leitav Google’i otsingust, aga on kättesaadav vaid uudisteportaali arhiivis, siis isikuandmete ebaseaduslik avaldamine ei riku kaebaja õiguseid. Arhiiv on kõigile kättesaadav ja rikub kaebaja eraelu ja isikuandmete puutumatust.
9.5.Kui kaebaja läheb uude töökohta, soovib üürida korterit, tutvuda naistega, eesmärgiga seada korda oma eraelu, siis leiavad kaebajaga kokkupuutuvad isikud need artiklid internetist, mis kahjustab kaebaja eraelu puutumatust.
9.6.Enamustes artiklites on kaebaja isikuandmed minimaalselt kajastatud. Seetõttu võib esmapilgul tunduda, et kaebaja ei ole identifitseeritav. Kaebaja on nendes artiklites tuvastatav sündmuste, menetluste kirjelduse ja online-meedias avaldatud teiste artiklite alusel (kus on avaldatud kaebaja nimi ja foto). Kaebaja on ka tuvastatav artiklites, kus on märgitud tema initsiaalid, eesnimi, vanus, pilt.
9.7.Vastustaja poolt välja toodud põhjendused (ajaloo ümberkirjutamine, jõupingutused andmete muutmiseks, arhiveeritud andmete säilitamise vajadus tuleviku tarbeks) ei kaalu üles kaebaja isikuandmete avalikuks olemise riivet tema õigustele. Meediaväljaanded on käsitlenud küsimust erinevalt (osa artikleid on toimetatud). Võib oletada, et väljaanded, kes avaldatud artikleid ei muutnud, lähtuvad võimalikke õigusrikkumisi puudutava info avaldamisel eelkõige klikkide arvust ja ei pea eriti oluliseks seda, kas asjaosalise identifitseerimine on tingimata
vajalik ja milliseid kannatusi võib andmete avaldamine asjaosalisele põhjustada. Kaebaja isikuandmeid on töödeldud tema nõusolekuta. Seoses sellega, et ta on talle inkrimineeritud kuritegudes õigeks mõistetud, puudub ajakirjanduslik ja avalik huvi kaebaja isikuandmete töötlemiseks. Andmete jätkuv avaldamine kahjustab kaebaja õigusi ja need võimaldavad tema identifitseerimist, andmete kättesaadavus põhjustab kaebajale kannatusi.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
10.AKI otsused menetluse algatamata jätmise, menetluse lõpetamise kohta ning vaideotsused on õiguspärased, kaalutlusvigadeta ning ei kuulu tühistamisele. AKI hinnangul tuleb jätta kaebused rahuldamata.
11.Kaebaja 03.06.2020 kaebus (AS Postimees Grupp ja Lõuna Ekspress OÜ):
11.1.Artikkel I - xxxxxxx. Enne AKI järelevalvemenetlust oli artiklis kaebaja isikuandmed (foto ja vanus), mis menetluse kestel artiklist eemaldati. Artiklis puuduvad kaebajat otseselt või kaudselt tuvastamist võimaldavad andmed. Seetõttu ei ole AKI-l võimalik artikli üle järelevalvemenetlust jätkata, sh nõuda artikli muutmist või kustutamist.
11.2.Artikkel II - xxxxxxxx. AKI ei algatanud artikli osas järelevalvemenetlust, kuna artiklis ei olnud kaebaja isikuandmeid. Artiklis puuduvad kaebajat otseselt või kaudselt tuvastamist võimaldavad andmed.
11.3.Artikkel III - xxxxxxxx. AKI ei algatanud artikli osas järelevalvemenetlust, kuna artiklis ei olnud kaebaja isikuandmeid.
11.4.Artikkel IV - xxxxxxx. AKI ei algatanud artikli osas järelevalvemenetlust, kuna artiklis ei olnud kaebaja isikuandmeid.
11.5.Artikkel V - xxxxxxx. AKI ei algatanud artikli osas järelevalvemenetlust, kuna artiklis ei olnud kaebaja isikuandmeid.
11.6.Artikkel VI - xxxxxxxx. Kaebaja esitas artikli lingi AKI-le 25.05.2020, kui ta esitas vaide (vaidlustas AKI 22.04.2020 menetluse lõpetamise ja algatamata jätmise teadet nr 2.1.5/19/230). AKI vaide tagastamise teates nr 2.1.-3/20/1871 teavitati kaebajat, et AKI käsitleb artiklit uue kaebusena ning võtab selle kohta ka eraldi seisukoha. AKI tegi seda 05.06.2020 menetluse alustamata jätmise teatega nr 2.1.-1/20/1962.
11.7.Artikkel VII - xxxxxxx. Artikli tekst on sisuliselt sama, mis on Artiklis I. Artiklis puuduvad kaebajat otseselt või kaudselt tuvastamist võimaldavad andmed.
11.8.Artikkel VIII - xxxxxx. AKI ei algatanud artikli osas järelevalvemenetlust, kuna artiklis ei olnud kaebaja isikuandmeid. Vastuse koostamise hetkel ei ole see veebilink enam aktiivne.
12.Kaebaja 24.07.2020 kaebus (ERR):
12.1.Artikkel IX - xxxxxxx. Enne AKI järelevalvemenetlust oli artiklis kaebaja täisnimi ja vanus. Menetluse kestel muudeti artiklis tema isik tuvastamatuks (täisnimi asendati initsiaalidega). Ka vastuse koostamise hetkel puuduvad selles artiklis kaebajat otseselt või kaudselt tuvastamist võimaldavad andmed.
12.2.Artikkel X - xxxxxxxx. Enne AKI järelevalvemenetlust oli artiklis kaebaja täisnimi ja vanus. Menetluse kestel muudeti artiklis tema isik tuvastamatuks (täisnimi asendati initsiaalidega). Ka vastuse koostamise hetkel puuduvad artiklis kaebajat otseselt või kaudselt tuvastamist võimaldavad andmed.
12.3.Artikkel XI - xxxxxxxx .Järelevalvemenetluse kestel ei olnud artiklis kaebaja isikuandmeid. Ka vastuse koostamise hetkel puuduvad artiklis kaebajat otseselt või kaudselt tuvastamist võimaldavad andmed.
13.Kaebaja 15.09.2020 kaebused:
13.1.Artikkel XII - xxxxxxxx. AKI ei algatanud artikli osas järelevalvemenetlust, kuna artikkel oli päevakohane ja ei sisaldanud eksitavat või valeandmeid, mis tooks kaasa vajaduse pealdise lisamiseks. Artiklis ei olnud ka kasutatud kaebaja nime, mis muudab artikli väga raskesti leitavaks ja on seetõttu kaebaja õigusi vähem kahjustavam. Käesoleval hetkel on artiklis ainult kaebaja foto ning vanus. Tegemist ei ole olukorraga, kus kaebaja isikuandmed tuleb artiklist eemaldada.
13.2.Artikkel XIII - xxxxxxxxx. Vastuse koostamise hetke seisuga ei toimi viidatud otselink, kuid see artikkel on kättesaadav siit: xxxxxxxxxx. AKI ei algatanud artikli osas järelevalvemenetlust, kuna artikkel oli päevakohane ja ei sisaldanud eksitavat või valeandmeid, mis tooks kaasa vajaduse pealdise lisamiseks. Artiklis ei kasutatud kaebaja nime, mis muudab artikli väga raskesti leitavaks ja on seetõttu kaebaja õigusi vähem kahjustavam. Käesoleval hetkel on artiklis ainult kaebaja foto ja vanus. Tegemist ei ole olukorraga, kus kaebaja isikuandmed tuleb artiklist eemaldada.
13.3.Artikkel XIV - xxxxxxxxx. AKI ei algatanud artikli osas järelevalvemenetlust, kuna artikkel oli päevakohane ja ei sisaldanud eksitavat või valeandmeid, mis tooks kaasa vajaduse pealdise lisamiseks. Artiklis ei kasutatud kaebaja nime, mis muudab artikli väga raskesti leitavaks ja on seetõttu kaebaja õigusi vähem kahjustavam. Menetluse algatamata jätmise teate saatmisel oli artiklis kaebaja foto ja vanus. AKI 08.09.2020 vaideotsuse nr 2.1.-3/20/2719 koostamise ei olnud artiklis enam kaebaja fotot. Ka vastuse koostamise hetkel puuduvad artiklis muud kaebajat otseselt või kaudselt tuvastamist võimaldavad andmed.
13.4.Artikkel XV - xxxxxxxxx Vastuse koostamise hetke seisuga ei ole dokumendi otselink aktiivne, kuid see on kättesaadav siit: xxxxxxxx 05.04.2018 sessiooni, ajavahemikul 10:0011:00). See fail on slaidiesitlus Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) veebikonstaablite tegevuse kohta, kus on ka ekraanitõmmis veebikonstaabli Facebooki postitusest, kus on nähtav ainult kaebaja foto (lk 8). AKI ei algatanud slaidiesitluse osas järelevalvemenetlust, kuna see oli päevakohane ja ei sisaldanud eksitavat või valeandmeid, mis tooks kaasa vajaduse AKI sekkumiseks. Dokumendis ei olnud ka kasutatud kaebaja nime, mis muudab slaidiesitluse väga raskesti leitavaks ja on seetõttu kaebaja õigusi vähem kahjustavam. Tegemist ei ole olukorraga, kus kaebaja foto tuleb slaidiesitlusest eemaldada. PPA pöördumise järgselt on slaidiesitlust muudetud ning selles ei ole enam kaebaja pilti. Seetõttu siin ei ole võimalik AKIl järelevalvemenetlust algatada.
13.5.Artikkel XVI - xxxxxxxxxxx. AKI ei algatanud järelevalvemenetlust, kuna lähtus Ekspress Grupi ja Õhtuleht Kirjastuse AS varasemas menetluses antud ühistest seisukohtadest (vt AKI 25.06.2020 menetluse lõpetamise teadet nr 2.1.-5/19/230). Artikkel ei ole leitav ka kaebaja nime otsinguga ehk see on kaebajat vähem kahjustav. Artiklis kajastati päevakohast uudist, mis ei vaja ka pealdise lisamist. Kui AKI otsustas järelevalvemenetluse algatamise üle, oli artiklis kaebajat otseselt või kaudselt tuvastatavatest andmetest ainult tema foto ning vanus. Samad andmed on artiklis vastuse koostamise aja seisuga.
14.Ajakirjandusvabadusse sekkumine saab toimuda üksnes äärmuslikel ning erandlikel juhtudel. Menetluste lõpetamisel ja vaidemenetluses ei ole AKI teinud selliseid menetlusvigu, mis tingiksid vajaduse jätkata või alustada järelevalvemenetlusi AS-i Postimees Grupi, Lõuna Ekspress OÜ ning ERR-i suhtes. Eelnevalt mainitud artiklite osas AKI poolne sekkumisvajadus puudub. Asjaolu, et kaebaja on teadlik, et eeltoodud artiklid on kunagi tema kohta kirjutatud, ei tähenda veel, et ta saab nõuda enda kohta käivate artiklite täies mahus
kustutamist, kui tema isik on muudetud tuvastamatuks. AKI ei saa järelevalvemenetlustes nõuda tervete artiklite kustutamist, sest see tähendaks ajaloo ümberkirjutamist. Seega on AKI teinud tänaseks kõik, mis on tema pädevuses. Ka isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) põhjenduspunkt 26 selgitab, et isiku tuvastamise jaoks tuleb hinnata objektiivseid tegureid, näiteks tuvastamise maksumust ja selleks vajalikku aega, võttes arvesse nii andmete töötlemise ajal kättesaadavat tehnoloogiat kui ka tehnoloogilisi arenguid. On vähetõenäoline, et kaebaja uued kolleegid ja tuttavad suudavad tema isiku ära tunda eelnevalt mainitud artiklitest, kui tema isik on artiklites muudetud tuvastamatuks, sealhulgas puuduvad neil eeldatavasti vastavad vahendid ja võimalused, et kaebaja isik seostada kõnealuste artiklitega.
15.Artiklite ja slaidiesitluse puhul, kus on avaldatud kaebaja foto ning vanus või ainult tema foto, puudub vajadus AKI sekkumiseks. Tuleb arvestada, et käesoleval hetkel ei tule kaebaja nime järgi otsides otsingumootori kaudu välja tema fotod ning nende fotodega seotud artiklid. Foto on küll otsest tuvastamist võimaldav, kuid seda vaid juhul, kui inimene nägupidi teab kaebajat ning seda, millises väljaandes millisel kuupäeval artikkel avaldati. Sisuliselt on see samaväärne raamatukogu arhiivist paberlehe otsimisega.
16.Eristada tuleb artiklitest isikuandmete eemaldamist ning samade artiklite leitavust otsingumootorites (nt Google). Kuna kaebaja ei ole esitanud nõudeid otsingumootorite pidajate vastu, vaid üksnes meediaväljaannete vastu, siis artiklite otsingumootoritest leitavuse osas AKI eraldi seisukohta ei ole võtnud. Otsingumootori tegevus (sh kuivõrd ta seostab otsingutulemuste juures ka kaudselt tuvastatavad tulemused) on eraldi küsimus ning siin on otsingumootor iseseisev vastutav töötleja. Kaebajal on jätkuvalt võimalus esitada nõue otsingumootori pidajale vastete eemaldamiseks otsingumootori tulemustest.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
17.Vaidluse põhiküsimus seondub tasakaalu leidmisega isiku eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse (Põhiseaduse, edaspidi PS, § 26) ning ajakirjandusvabaduse (PS § 45) vahel.
18.Kohus lahendab asja üksnes kaebuses nõutud ulatuses (HKMS § 2 lg 3). Kohus võtab seisukoha üksnes nende artiklite osas, mis on käesoleva vaidluse esemeks olevate AKI otsuste koosseisus. Kaebaja poolt vaidlustatud AKI otsused on loetletud käesoleva otsus punktides 25. Artikli VI xxxxxxxx osas võttis AKI seisukoha 05.06.2020 menetluse alustamata jätmise teatega nr 2.1.-1/20/1962. Kaebaja ei ole kohtule esitanud kaebust AKI 05.06.2020 menetlusotsuse peale. Seega ei ole kohtu menetluses nõuet selle menetlusotsuse osas, mis puudutab artiklit VI. Seega ei võta kohus seisukohta selle artikli osas. Samuti ei lahenda kohus kaebust kaebaja 15.12.2020 menetlusdokumendi p-s 1.10 märgitud artiklite osas. Kaebaja ei ole neid artikleid AKI-le kui haldusorganile esitanud. AKI tegi kaebaja poolt vaidlustatud menetlusotsused neid artikliteid arvesse võtmata. Kohus peab AKI otsuste õiguspärasust hindama otsuste tegemise aja seisuga, arvestades asjaolusid, millest AKI lähtus (HKMS § 158 lg 2). Seega jätab kohus asja lahendamisel arvestamata kaebaja 15.12.2020 menetlusdokumendi p-s 1.10 mainitud artiklid (HKMS § 62 lg 6): - xxxxxx; - xxxxxx; - xxxxxx; - xxxxxx;
- xxxxxx; - xxxxxx; - xxxxxx; - xxxxxx; - xxxxxx.
19.Kaebuse esemeks olevad artiklid saab kategoriseerida vastavalt avaldatud teabe mahule järgmiselt:
19.1.Artiklid, mis isikuandmeid ei sisalda. Tegemist on artiklitega, kus puuduvad kaebajat otseselt või kaudselt tuvastada võimaldavad andmed. Need on: - Artikkel I (xxxxxxx); - Artikkel II (xxxxxxx); - Artikkel III (xxxxxxx); - Artikkel IV (xxxxxxx); - Artikkel V (xxxxxxx); - Artikkel VII (xxxxxxx); - Artikkel VIII (xxxxxxx); - Artikkel XI (xxxxxxx). Nendes artiklites ei ole avaldatud isikuandmeid, mis võimaldavad tuvastada isikut. Artiklites ei ole kajastatud isiku ees- ega perekonnanime (mh initsiaale), vanust, fotot jm. Seega ei ole võimalik juhuslikul lugejal tuvastada artiklite seost kaebajaga. Artiklis VII avaldatud fotol ei ole kujutatud kaebajat. Artiklile VIII viitav link ei ole enam aktiivne.
19.2.Artiklid, kus on avaldatud kaebaja initsiaalid ja/või vanus. Need artiklid on: - Artikkel IX (xxxxxxx); - Artikkel X (xxxxxxx). Nendes artiklites on avaldatud kaebaja initsiaalid ning vanus artikli avaldamise hetke seisuga. Kaebaja initsiaalid ei ole erilised või kordumatud, et nende alusel tuvastada, kellest räägitakse artiklis. Juhusliku lugeja jaoks ei anna andmed informatsiooni, mis võimaldaks isiku tuvastada.
19.3.Artiklid, kus on avaldatud kaebaja foto. Kaebaja foto oli avaldatud PPA slaidiesitlusel (artikkel XV) xxxxxxxx (link ei ole aktiivne). Slaidiesitlus on kohtuotsuse koostamise ajal kättesaadav lingilt: xxxxxxxxx (05.04.2018 vahemikus 10:00-11:00 esitatud presentatsioon). AKI on järelevalvemenetluse algatamata jätmist põhjendanud asjaoluga, et slaidiesitlus oli päevakohane ja ei sisaldanud eksitavat või valeandmeid, mis tooks kaasa vajaduse AKI sekkumiseks. Dokumendis ei olnud ka kasutatud kaebaja nime, mis muudab slaidiesitluse väga raskesti leitavaks ja on seetõttu kaebaja õigusi vähem kahjustavam. Kohus nõustub, et juhul kui slaidiesitluses oli kasutatud üksnes kaebaja fotot, aga mitte nime, vanust vmt, ei ole näiteks kaebaja nime kaudu otsingut teostades võimalik slaidiesitluseni jõuda. Juhuslikul isikul on üksnes foto põhjal kaebaja isiku tuvastamine keeruline.
AKI 22.12.2020 vastuse kohaselt on kaebaja foto käesolevaks ajaks slaidiesitluselt eemaldatud. Kohus on tuvastanud, et slaidiesitlusel kaebaja fotot ei ole. Seega ei sisalda ka kõnealune slaidiesitlus enam kaebajat otseselt ega kaudselt tuvastada võimaldavaid andmeid. Ka juhul kui kaebaja foto seal endiselt oleks, on kaebajat mitte tundval isikul väga raske fotol kujutatud isikut kindlaks teha ilma täiendava informatsioonita (nt ees- ja/või perekonnanimi).
19.4.Artiklid, kus on avaldatud kaebaja foto ja vanus. Need artiklid on: - Artikkel XII (xxxxxxxx); - Artikkel XIII (xxxxxxx(link ei ole aktiivne, artikkel kättesaadav xxxxxxxx )); - Artikkel XIV (xxxxxxx); - Artikkel XVI (xxxxxxx). AKI tuvastas 07.09.2020 vaideotsuse tegemisel, et artikli XIV juurest on foto eemaldatud. Ülejäänud kolmes artiklis on AKI otsuse tegemise aja seisuga avaldatud kaebaja foto ja vanus. AKI põhjendas järelevalvemenetluse alustamata jätmist asjaoluga, et artiklid olid päevakohased ja ei sisaldanud eksitavat või valeandmeid, mis tooks kaasa vajaduse pealdise lisamiseks. Artiklites ei olnud kasutatud kaebaja nime. See muudab artiklid väga raskesti leitavaks ja on seetõttu kaebaja õigusi vähem kahjustav. Kohus nõustub AKI-ga. Juhuslik lugeja ei tea, kelle kohta on artikkel. Kaebaja isik on äratuntav vaid neile, kes teda nägupidi tunnevad. Kaebajat mitte tundvad isikud peaksid isiku tuvastamiseks rakendama hulgaliselt täiendavaid meetmeid ning otsinguid. Kuivõrd artiklites ei ole avaldatud kaebaja nime (sh initsiaale), ei ole võimalik kaebaja nime kaudu kõnealuseid artikleid leida. Kohus nõustub, et artiklite sisu oli aktuaalne ning ei sisaldanud ebaõigeid andmeid. Artiklite eesmärk oli foto abil leida võimalikke süüteo ohvreid. Artiklitest järeldub, et need koostati PPAlt saadud info põhjal – seega oli tegemist usaldusväärse allikaga. Artiklid ei kujuta endast kaebaja õiguste lubamatut riivet.
20.Kohus nõustub AKI-ga, et kaebajal puudub alus nõuda artiklite kustutamist, kui kaebaja, kellest on artiklites juttu, on muudetud tuvastamatuks. Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning isikuandmete avalikustamine ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi (isikuandmete kaitse seaduse § 4). AKI ülesanne on teostada järelevalvet ning rakendada meetmeid (nt ettekirjutuse tegemine) olukorras, kus isikuandmete avaldamine riivab ebaproportsionaalselt isiku õigusi. AKI on õigesti tuvastanud, et puudub vajadus järelevalvemenetluse algatamiseks, kuivõrd artiklites avaldatud andmete põhjal ei ole võimalik kaebaja isikut kas üleüldse tuvastada (olukorras, kus artiklis ei ole avaldatud ei vanust, fotot ega ühelgi kujul nime) või tuvastamiseks peaks juhuslik lugeja rakendama hulganisti täiendavaid uurimismeetmeid. Isiku õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid seda tuleb kaaluda vastavalt selle ülesandele ühiskonnas ning tasakaalustada muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele (IKÜM preambuli punkt 4). See põhimõte kehtib ka isikuandmete kustutamise kohta. Andmesubjektil on õigus nõuda, et vastutav töötleja kustutaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad isikuandmed ja vastutav töötleja on kohustatud kustutama isikuandmed põhjendamatu viivituseta, kui kehtib üks lõike 1 punktides loetletud asjaoludest (IKÜM art 17, „õiguse olla unustatud“). IKÜM art 17 lõige 3 sätestab aga erandid, mil lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata. IKÜM art 17 lõige 3 p a kohaselt ei kohaldata lõikeid 1 ja 2 sel määral, mil isikuandmete töötlemine on vajalik sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks. Eeltoodud
sätetest tuleneb, et isikul on õigus nõuda üksnes isikuandmete kustutamist (kuid mitte artiklite kustutamist tervikuna), seda siiski vaid juhul, kui avaldatud isikuandmete mahtu ei saa õigustada ajakirjandusvabaduse teostamisega. Ajakirjandusväljaanne saab kõrvaldada andmed, mis riivavad ülemäära isiku õigust eraelule ja isikuandmete kaitsele. Mõned väljaanded rakendasid seda meedet (nt foto eemaldamine, täisnime asendamine initsiaalidega jne). Sellega on kaebaja isik muudetud tuvastamatuks. Seega on AKI põhjendatult leidnud, et puudub vajadus järelevalvemenetluse algatamiseks või selle jätkamiseks. Vaidluse esemeks ei ole artiklite leitavus nt Google’i otsingumootoris, vaid kas AKI on õiguspäraselt tuvastanud, et ajakirjandusväljaanded ei ole põhjendamatult kaebaja subjektiivseid õiguseid rikkunud. Füüsilise isiku tuvastatavuse kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta kõiki vahendeid, mida vastutav töötleja või keegi muu võib füüsilise isiku otseseks või kaudseks tuvastamiseks mõistliku tõenäosusega kasutada, näiteks teiste hulgast esiletoomine. Selleks et teha kindlaks, kas füüsilise isiku tuvastamiseks võetakse mõistliku tõenäosusega meetmeid, tuleb arvestada objektiivseid tegureid, näiteks tuvastamise maksumus ja selleks vajalik aeg, võttes arvesse nii andmete töötlemise ajal kättesaadavat tehnoloogiat kui ka tehnoloogilisi arenguid. Andmekaitse põhimõtteid ei tule seetõttu kohaldada anonüümse teabe suhtes, nimelt teave, mis ei ole seotud tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga, või isikuandmete suhtes, mis on muudetud anonüümseks sellisel viisil, et andmesubjekti ei ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada (IKÜM preambuli punkt 26). Nagu kohus eelpool viitas, peaks juhuslik lugeja (kes kaebajat ei tunne) teostama hulgaliselt täiendavaid päringuid ning otsinguid, et vaidlusalused artiklid tõsikindlalt kaebaja isikuga siduda.
21.Kohus leiab kokkuvõtvalt, et AKI tugines otsustamisel asjakohastele kaalutlustele ja jõudis õiguspäraselt järeldusele, et artiklites avaldatu ei võimalda kaebaja tuvastamist ning seega ei põhjusta lubamatut riivet kaebaja põhiõigustele (õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele). Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kaebajat esindas riigi õigusabi korras määratud esindaja, kelle õigusabi kulud jäävad riigi kanda vastavalt kohtu 17.12.2020 määrusele.
23.Kohtuotsuses võidakse asendada andmed, mis võimaldavad kaebajat identifitseerida (HKMS § 175 lg 3). Kohtu hinnangul on isikuandmete avaldamata jätmine põhjendatud, kuna otsus sisaldab andmeid, mis kogumis võimaldavad seostada andmesubjekti isiku ning tema kohta ajakirjanduses avaldatud informatsiooni, mis võib omakorda ülemäära riivata andmesubjekti eraelu puutumatust. Seetõttu asendab kohus kaebaja nime omal algatusel tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.