lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-2018/7

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 08.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-2018/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
08.12.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1206
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõudVMS § 43 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-2018/25Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja04.06.20213-20-2018/32Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium27.01.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-21-998/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja13.05.20213-21-998/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja12.05.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar 8. detsember 2020, Tartu 3-20-2018 X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 6. oktoobri 2020. a otsuse nr 15.3-3.4/590-2 tühistamiseks X määruskaebus Tartu Halduskohtu 21. oktoobri 2020. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Esindaja vandeadvokaat Kalju Kutsar Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. oktoobri 2020. a määrus muutmata.
2.Tagastada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot advokaadibüroo Valge ja Uiga OÜ-le.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 6. oktoobri 2020. a otsusega nr 15.3-3.4/5902 Xi pikaajalise elaniku elamisloa nr EL39L000075 alates 6. oktoobrist 2020 kehtetuks. Xile tehti ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks väljasaatmisega Vene Föderatsiooni ning talle kohaldati sissesõidukeeld kolmeks aastaks.
2.X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 6. oktoobri 2020. a otsuse nr 15.3-3.4/5902 tühistamiseks ja taotluse esialgse õiguskaitse korras vaidlustatava otsuse kehtivuse ja täitmise peatamiseks kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
3.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2801/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1613/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Tartu Halduskohus võttis 21. oktoobri 2020. a määrusega Xi kaebuse menetlusse, kuid jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et praeguses menetlusetapis puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei muuda kaebaja õiguste kaitset kohtumenetluse ajal võimatuks ega ülemääraselt raskeks. Kuna eelduslikult vabaneb X 12. mail 2021, siis on kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ennatlik. Kaebaja suhtes tehtud lahkumisettekirjutus sundtäidetaks pärast karistuse kandmist vanglast vabanemisel. Esialgse õiguskaitse vajadus võib tekkida vangistuse lõpu lähenedes. Kuna korraline vabanemine toimub mitme kuu pärast, mille jooksul võivad esialgse õiguskaitse taotlemisel olulised asjaolud muutuda, pole esialgse õiguskaitse taotlust põhjust rahuldada. Esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisega ei saabu kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Kohus võib esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Seega, kui kaebajale tekib pöördumatute tagajärgede oht, saab kohus esialgse õiguskaitse küsimuse uuesti lahendada.

4.X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 21. oktoobri 2020. a määruse tühistamiseks osas, millega halduskohus jättis esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata. X vabaneks talle mõistetud karistuse ärakandmisel 21. mail 2021 ja praeguseks on X talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. 16. aprillil 2020 otsustas Tartu Maakohus, et Xi ei ole võimalik vabastada karistuse kandmiselt enne tähtaega. Samas ei välistanud maakohus Xi tingimisi ennetähtaegset vabastamist tulevikus. Peagi tekib uus võimalus taotleda Xi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamist. Tartu Vangla valmistab selleks materjali ette ja saadab maakohtule novembris 2020. Välistada ei saa võimalust, et maakohus peab võimalikuks Xi ennetähtaegset vabastamist. Selline lahend tooks kaasa tema viivitamatu väljasaatmise koheselt pärast määruse jõustumist. Väljasaatmise oht võib tekkida enne seda kui jõustub käesolevas haldusasjas tehtav kohtulahend. Samuti ei ole õigustatud olukord, kus kaebaja peab loobuma ennetähtaegse vabanemise võimalusest, et tagada enda osalemine käesoleva haldusasja menetluses vähemalt kuni 21. maini 2021. Xil puudub Vene Föderatsioonis elukoht ning tal ei ole seal lähisugulasi. Seega ei ole teada, kus tal õnnestub elama asuda ning seega on tema osalemine käesoleva haldusasja menetluses oluliselt raskendatud. Xi väljasaatmise korral võib tema õiguste kaitse menetluse ajal osutuda oluliselt raskendatuks või isegi võimatuks.
5.PPA leidis vastuses määruskaebusele, et kaebajat saab pidada tegelikuks ja piisavalt tõsiseks ohuks, mistõttu võib isiku Eestisse jäämisega tekkida olulist kahju avalikule huvile või kolmandatele isikutele. Soov viibida halduskohtumenetluse ajal Eestis ei kaalu üles vajadust tagada avalikku korda, mida kaebaja raskelt ohustaks. Kaebajal on esindaja ning kohtumenetlusega seonduvalt saab ta suhelda infotehnoloogilisi lahendusi kasutades. Kaebaja õigused riigist väljasaatmise korral ei jää kaitseta. Kohtumenetluse edukuse korral on kaebajal võimalus tulla tagasi Eestisse. Kaebaja eeldus, et ta vabastatakse vangistuse kandmisest enne tähtaega, on eelduslik ja põhjendamatu. Kaebaja saab taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist pärast maakohtu poolt tema enne tähtaega vabastamist. Kaebaja saab osaleda halduskohtumenetluses esindaja või ka videosilla kaudu, mistõttu ei pea ta loobuma enne tähtaega vabanemise taotlemisest. Kui maakohus otsustab vabastada kaebaja enne tähtaega vangistuse kandmisest, määrakse talle katseaeg ja kohustatakse täitma kontrollnõudeid. Isikul tekib kohustus viibida Eesti Vabariigis, seega on kaebajal seaduslik alus Eestis viibimiseks VMS § 43 lg 1 p 5 alusel ning PPA ei saa
6.oktoobri 2020 otsust lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu osas täita. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne kaebaja õigustele pöördumatuid tagajärgi. Kaebaja pereelulised sidemed Eestis on õrnad. Tema abielu on sõlmitud 2020. aasta märtsis ning enne seda ei ole abikaasad koos elanud. Nende pereelu realiseerub pikaajaliste külastuste näol vanglas. Juhul kui kohus leiab, et praeguses olukorras on põhjendatud kasutada esialgse õiguskaitse abinõu, siis peab vastustaja sobivaks HKMS § 251 lg 1 p-s 2 toodut ehk kohus keelab lahkumisettekirjutuse täitmise kuni lõpplahendi jõustumiseni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus ning halduskohtu määrus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise osas on õiguspärane.
7.Kaebaja ei nõustu PPA otsusega, millega tunnitati kehtetuks tema pikaajalise elaniku elamisluba, tehti ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks väljasaatmisega Vene Föderatsiooni ning kohaldati sissesõidukeeld. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamise korras

vaidlustatud PPA otsuse kehtivuse ja täitmise peatamist kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas.

8.Kaebaja on kinnipeetav Tartu Vanglas ning tema karistusaeg lõppeb 21. mail 2021. Kohtute infosüsteemist nähtub, et 22. oktoobril 2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid Xi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vastava küsimuse arutamine toimub maakohtu kohtuistungil 16. detsembril 2020. Enne kohtuistungi toimumist ei ole teada, millisele otsusele maakohus jõuab ja kas maakohtu hinnangul on alust kaebaja vabastada enne tähtaega vangistuse kandmisest.
9.Asjaolu, et kaebajal on maakohtu otsustuse alusel võimalus vabaneda enne tähtaega, ei ole praegusel hetkel esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise otstarbeks on isiku jaoks sellise koormava tagajärje ärahoidmine, mille mõju kõrvaldamine või heastamine põhiasjas tehtava lahendiga oleks võimatu või oluliselt raskendatud. Praegusel hetkel ei ole koormavat tagajärge kaebaja jaoks saabunud, kuna kaebajat ei ole veel vangistusest vabastatud ja tema osas ei sundtäideta lahkumisettekirjutust. Kaebaja vabanemine enne 21. maid 2021 sõltub maakohtu otsustusest, mida tänaseks päevaks tehtud ei ole. Maakohus teeb otsustuse kaebaja enne tähtaega vabastamise või mittevabastamise kohta pärast 16. detsembri 2020. a kohtuistungit. Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamisega võimalik ära hoida kaebajale pöördumatute tagajärgede tekkimist kuna kaebaja ei viibi vabaduses ja teda ei ole hakatud Eesti Vabariigist välja saatma.
10.Juhul kui maakohtu hinnangul esineb alus kaebaja vabastamiseks vangistusest enne tähtaega, vormistab maakohus oma otsustuse määrusega. Kaebaja vabastatakse kui vastav maakohtu määrus on jõustunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus võib tekkida vangistuse lõpu lähenedes ja pärast maakohtu määruse jõustumist. Ringkonnakohus juhib tähelepanu kohtule esitatud vastustaja kinnitusele, et kui maakohus otsustab kaebaja vabastada ennetähtaegselt, esineb vabadusse naasmisel kaebajal kohustus järgida kontrollnõudeid, sealhulgas elada kohtu poolt määratud alalise elukoha aadressil. Seega esineb kaebajal maakohtu määruse alusel seaduslik alus Eestis viibimiseks (välismaalaste seaduse § 43 lg 1 p 5) ning PPA ei saa vaidlustatud 6. oktoobri 2020. a otsust lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu osas täita.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda praegusel hetkel esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebaja õiguste kaitset kohtumenetluse ajal oluliselt raskendatuks või võimatuks. Eeltoodu alusel jääb Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. oktoobri 2020. a määrus muutmata.
12.Määruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv 15 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kuna riigilõivu tasumiseks puudus vajadus, tagastab ringkonnakohus HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 15 eurot advokaadibüroo Valge ja Uiga OÜ-le. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium