Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. detsember 2016, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-62217
Tsiviilasi
V.L. hagi Eesti Vabariigi vastu kutsehaiguse hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
2490,48 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V.L. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): V.L. (ik: XXX), esindaja advokaat Heiki Kuningas Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik Sotsiaalministeeriumi kaudu Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus Keskkonnaministeeriumi kaudu Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja Mare Hiiesalu
esindajad
Tartu Maakohtu 9. juuni 2016 otsus
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 9. juuni 2016 otsus muutmata.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
vähenemisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg-te 1 ja 2 ning TsÜS § 153 lg 1 järgi aegus hageja nõue 01.07.2005. Kutsehaigusest tulenevate lisakulutuste hüvitamise nõude tunnustamine ei katkesta aegumist kutsehaigusest tuleneva saamata jäänud töötasu hüvitamise nõude osas. Põhjendamatu on hageja väide, et ta sai kahju tekitanud isikust teada 23.04.2012. Hageja teadis, et kutsehaigus on seotud töötamisega Tartu Metsamajandis, teada saamine nõude seaduse alusel üleminekust Sotsiaalkindlustusametile ei ole aegumise seisukohalt oluline. Kostja taotles aegumise kohta vaheotsuse tegemist. Hagejal ei ole kahju tekkinud, kuna tema sissetuleku kaotuse põhjustas üldhaigestumine.
Eelmises punktis toodust tingituna on osaliselt aegunud ka hageja ühekordse kahju hüvitise nõue, kuivõrd see põhineb asjaolul, et kostja ei ole tasunud igakuiseid makseid alates 01.05.2012 kuni hagi esitamiseni hageja nõutud suuruses. Hageja ühekordse hüvitise nõue ei ole aegunud üksnes osas, mis moodustub aegumata kuumaksetest. Hagi kohaselt koosneb hageja ühekordse hüvitise nõue 31 kuu hüvitisest, millest on maha arvatud kostja tasutud 941,47 eurot. Seega on hageja ühekordse hüvitise nõue aegumata 6370,19 euro ulatuses (31 × 235,86 – 941,47), ülejäänud osas on see aegunud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue indekseerida hüvitis alates 01.04.2015 on suunatud hagi esitamise ajaga võrreldes tulevikus toimuva kahju suurenemise hüvitamiseks, mistõttu see nõue ei ole aegunud. Aegumise katkemist ei mõjuta asjaolu, et kohustus hüvitada hagejale kahju on kostjal tekkinud kahel erineval alusel (RMK kaudu tööandja vastutus tekkinud kahju eest ja Sotsiaalkindlustusameti kaudu nõude seadusejärgse ülemineku tõttu kostjale TTOS § 314 lg 1 alusel) ning makseid on teinud kostja RMK kaudu. TsÜS § 25 lg-te 2 ja 3 kohaselt on isikuks, kes saab nõuet tunnustada, riik. Kostja maksis RMK kaudu hagejale hüvitist kuni 2012. aastani täies ulatuses, seega ka osas, mille peaks tasuma Sotsiaalkindlustusamet. Olukorras, kus hageja sai kostjalt tervikulatuses hüvitist, ei olnud tal põhjust kostja vastu kohtusse nõuet esitada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.