Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X.X. kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, kohtuistungil 14. oktoobril 2020
Istungil osalenud isikud
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet esindajad Deniss Samsonov ja Eve Kikkas Puudutatud isik – X.X. esindaja vandeadvokaat Valeriy Gimaev Kohtuistungisekretär – Käthlin Uustal Tõlk – Leonora Nõmmik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X.X. kinnipidamiseks ja kinni-pidamiskeskusesse paigutamiseks alates 15. oktoobrist 2020 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja puudutatud isiku esindajale.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 5. oktoobril 2020 Tartu Halduskohtule taotluse X.X. (puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks. PPA hinnangul esinevad puudutatud isiku osas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lõike 1 ja lõike 2 punktides 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. 14. oktoobril 2020 vabaneb Viru Vanglast puudutatud isik (sündinud 1973. aastal), kes on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Puudutatud isikul puudub peale vangistusest vabanemist seaduslik alus Eestis viibimiseks. Puudutatud isikul oli pikaajalise elaniku elamisluba 25. aprillini 2017. PPA tunnistas 25. aprilli 2017. a otsusega nr 15.33.4/2017/2899-1 puudutatud isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks, tegi sundtäidetava
lahkumisettekirjutuse ja kohaldas viieaastast sissesõidukeeldu. Puudutatud isik vaidlustas PPA
25.aprilli 2017. a otsuse kohtumenetluses kuni Riigikohtuni, kuid PPA otsust ei tühistatud. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus ei rahuldanud kaebust. 8. aprillil 2019 esitas puudutatud isik PPAle taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks. PPA keeldus 16. septembri 2020. a otsusega nr 15.33.2/156-13 tähtajalise elamisloa andmisest. Puudutatud isikut on Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatud kahel korral: sõiduauto alkoholijoobes juhtimise ja narkokuriteo toimepanemise eest. Viimasel juhul mõisteti karistuseks vangistus. VSS § 68 punkti 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud karistuseks vangistus. Puudutatud isiku eelnev käitumine, st korduvate süütegude toimepanek näitab isiku suhtumist Eesti riigi seadustesse ning annab PPA-le aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida isik vabatahtlikult talle pandud kohustust lahkuda. VSS § 68 punkti 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, et ei täida lahkumiskohustust. Viru Vangla on PPA-le edastanud kirja, millest nähtub, et puudutatud isik ei soovi endale tagasipöördumistunnistust hankida, kuna ei soovi lahkuda Venemaa Föderatsiooni. PPA hinnangul saab puudutatud isiku keeldumist kaasa aidata endale väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisele tõlgendada kui soovimatust täita talle pandud lahkumiskohustust. PPA hinnangul annab puudutatud isiku selline käitumine aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik iseseisvalt hakata endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ning võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ka väljasaatmiseks vajalike dokumentide puudumise ja isiku kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu. Põgenemisohust tingituna ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid.
Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde.
3.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ei ole nõus praegu Venemaale minema. Isik ei taotlenud vanglas viibides tagasipöördumistunnistust ega ole nõus seda ka praegu tegema, sest on kohtus vaidlustanud PPA 16. septembri 2020. a otsuse nr 15.3-3.2/156-13 ja soovib kuni esimese astme kohtu otsuse tegemiseni olla Eestis. Kui esimese astme kohus teeb otsuse isiku kahjuks, siis on ta nõus hakkama tegema ettevalmistusi, et minna Venemaale. Isik soovib kohtumenetluses osaleda koos perekonnaga. Isik on Eestis sündinud, tal ei ole Venemaal sugulasi, sõpru ega tuttavaid. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse ei ole proportsionaalne. Ta on olnud 10,5 aastat vanglas, nüüd tahetakse teda paigutada kinnipidamiskeskusesse, kus tema liikumisvabadus on piiratud. Isiku puhul saaks rakendada leebemaid järelevalvemeetmeid: näiteks saaks teda kohustada elama kindlaksmääratud elukohas. Isikul on selline elukoht olemas. Põgenemise ohu välistab isiku halb terviseseisund (probleemid südame, vererõhu ja seljaga ning liikumistakistused), reisidokumendi puudumine ja asjaolu, et koroonaviiruse leviku tõttu on piirid kinni.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lõike 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. HKMS § 264 lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
5.VSS § 23 lõige 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja VSS § 15 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb
PPA halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks
kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. VSS § 23 lõige 1 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad VSS § 15 lõikes 2 sätestatud alused ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.
6.Vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lõikele 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Puudutatud isikul sellist seaduslikku alust Eestis viibimiseks ei ole. Sellisel juhul kuulub isik Eestist väljasaatmisele.
7.VSS § 18 lõike 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. PPA pidas puudutatud isiku kinni 14. oktoobril 2020 pärast vanglast vabanemist ja tema suhtes on olemas kehtiv ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele vanglast vabanemisel. Seega on isik väljasaadetav, kuid PPA on selgitanud, et isiku väljasaatmist ei ole võimalik lõpuni viia 48 tunni jooksul.
8.VSS § 15 lõige 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada VSS § 15 lõikes 2 sätestatud alusel, kui VSS-is sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lõike 2 alusel võib isikut kinni pidada eelkõige siis, kui esineb välismaalase põgenemise oht (punkt 1); välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (punkt 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (punkt 3). PPA on tuginenud kõigile kolmele alusele.
9.Vaidlust ei ole selle üle, et puudutatud isikul puuduvad Venemaale tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. PPA on kohtule esitanud Viru Vangla ametniku 1. oktoobril 2020 allkirjastatud kirja, kust nähtub, et puudutatud isik keeldus täitmast tagasipöördumistunnistust ning väljendas selgelt, et ei ole huvitatud Venemaale minemisest. Ka kohtuistungil kinnitas puudutatud isik, et ei soovi praegu Venemaale minna ega tagasipöördumiseks vajalikke dokumente taotleda. Puudutatud isik selgitas, et on nõus Venemaale minemiseks ettevalmistusi tegema alles siis, kui esimese astme kohus jätab PPA 16. septembri 2020. a otsuse nr 15.3-3.2/156-13 jõusse. Seega ei ole puudutatud isik täitnud ega ole praegu ka valmis täitma kaasaaitamiskohustust. Seda arvestades on põhjendatud alus eeldada, et isik ei soovi vabatahtlikult täita talle pandud lahkumiskohustust ning võib vabaduses viibides raskendada väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimist. Kohus peab usutavaks PPA selgitust, et kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei ole väljasaatmiseks vajalikke toiminguid võimalik 48 tunni jooksul lõpuni viia.
10.Isik peab olema PPA-le kättesaadav kuni tema väljasaatmise lõpuni. Kui välismaalase puhul esineb oht, et ta võib enne väljasaatmise lõppu põgeneda, on õigustatud tema kinnipidamiskeskusesse paigutamine. VSS § 68 punkt 4 sätestab, et välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. VSS § 68 punkt 6 sätestab, et välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, et ta ei täida lahkumiskohustust. Põgenemisohu hindamise näol on tegemist kohtuliku prognoosotsusega, mille aluseks on PPA taotluse lahendamise hetkel tuvastatud asjaolud.
Puudutatud isikut on kahel korral kriminaalkorras karistatud: esimesel juhul sõiduki alkoholijoobes juhtimise eest ning teisel juhul narkokuriteo toimepanemise eest. Viimase kuriteo toimepanemise eest mõisteti puudutatud isikule karistuseks vangistus. Kohus nõustub PPA seisukohaga, et korduvalt raskeid kuritegusid toime pannud ja seega tõsiselt seadust rikkunud välismaalast on põhjust pidada ebausaldusväärseks ning sellise isiku puhul on tõenäoline, et ta võib vabaduses viibides hakata enda väljasaatmisest kõrvale hoidma. Puudutatud isiku kriminaalne minevik õigustab järeldust, et tema puhul ei saa eeldada õiguskuulekat käitumist, sh enda väljasaatmisele kaasa aitamist. Puudutatud isikul ei ole Eestis viibimiseks seaduslikku alust. See tähendab, et tal ei ole õigust viibida Eestis nii kaua, kui esimese astme kohus teeb PPA 16. septembri 2020. a otsuse nr 15.3-3.2/156-13 kohta lahendi. Puudutatud isik väljendas kohtuistungil selgelt, et ei soovi praegu Venemaale minna ega selleks vajalikke dokumente taotleda, vaid soovib kuni esimese astme kohtu otsuse tegemiseni olla Eestis. Olukorras, kus isik ei soovi Venemaale minna, võib pidada eluliselt usutavaks, et ta hakkab enda väljasaatmisest kõrvale hoidma, kui ta saab aru, et Eestisse jäämiseks tal õiguslikud võimalused puuduvad. Eeltoodut kogumis arvestades võib puudutatud isiku põgenemist väljasaatmise eest pidada piisavalt tõenäoliseks. Seega esineb põgenemise oht. Kohus nõustub PPA arvamusega, et põgenemise oht võib seisneda selles, et puudutatud isik hakkab end riigisiseselt varjama eesmärgiga vältida enda väljasaatmist. Puudutatud isiku kirjeldatud terviseprobleeme ei saa pidada sellisteks, mis võiksid takistada enda riigisisest varjamist.
Kohtul ei ole alust pidada puudutatud isiku väljasaatmist Venemaale võimatuks.
12.Kohtu hinnangul on isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse põhjendatud ja proportsionaalne, et PPA saaks korraldada isiku väljasaatmise. VSS § 10 lõikes 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, sh kindlaksmääratud elukohas elamist, ei saa praegusel juhul põgenemisohu tõttu tõhusaks pidada, teisisõnu ei taga need suure tõenäosusega puudutatud isiku kättesaadavust väljasaatmise korraldamiseks. Kinnipidamiskeskusesse paigutamist ei välista asjaolu, et isik on eelnevalt kandnud 10,5 aasta pikkust vanglakaristust.
13.Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud puudutatud isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse. Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa paigutada puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
14.HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 kohaselt asendab kohus omal algatusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.