lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-937/13

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-937/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1211
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 121 lg 4Kaebuse tagastamineHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 203 lg 1Määruskaebuse esitamineHKMS § 47Kohtueelne menetlusHMS § 6UurimispõhimõteHMS § 76 lg 2Vaidele esitatavad nõuded

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-937/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja21.05.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-20-2614/17Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium16.06.20213-21-181/17Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium29.04.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-937

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Kasvandik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21. mai 2020. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Vangla,

esindaja

Ave

RESOLUTSIOON

1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21. mai 2020. a määruse peale menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. mai 2020. a määrus asjas nr 3-20-937 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Määruse punkt 1 ei ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.Tallinna Vangla direktori 19.03.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/11 piirati kinnipeetavate vanglasisest ja -välist liikumis- ja suhtlemisvabadust, mh lõpetati kinnipeetavate saatmised jalutuskäigule (p 1.2), ning sätestati muud julgeolekuabinõud, tulenevalt Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldusest eriolukorra välja kuulutamise kohta ning arvestades COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikut maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohtu Eestis. Piiranguid kohaldati tagasiulatuvalt alates 16.03.2020.
2.XX esitas 13.04.2020 Tallinna Vanglale võõrkeelse pöördumise registreerimisnumbriga 515/20/76-1, mida vangla käsitas 19.03.2020 käskkirja peale esitatud vaidena. Vaidele oli lisatud taotlus võõrkeelse pöördumise tõlkimise korraldamiseks, kuid tõlketeenuse eest tasumisega XX nõus ei olnud.

3-20-937

3.Tallinna Vangla selgitas 15.04.2020 kirjas nr 5-15/20/76-2, et vaie on esitatud puudustega ja andis XX-le 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Vastavalt justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491 lg-le 1 ei menetleta võõrkeelseid vaideid ja need tuleb esmalt eesti keelde tõlkida. XX võõrkeelse pöördumise tõlkimine riigi kulul ei ole põhjendatud. Lisaks esines vaides ka muid puuduseid, mistõttu ei vastanud see haldusmenetluse seaduse (HMS) § 76 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja vaide esitajal tuli ka need puudused vaides kõrvaldada. Vaide esitajat hoiatati, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral on Tallinna Vanglal õigus vaie läbivaatamatult tagastada. XX sai Tallinna Vangla kirja kätte 16.04.2020 ja vaide puudused tuli kõrvaldada hiljemalt 27.04.2020.
4.Tallinna Vangla tagastas 30.04.2020 vastusega nr 5-15/20/76-3 XX vaide. XX võõrkeelse pöördumise tõlkimine riigi kulul ei ole põhjendatud. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel oskab XX eesti keelt B2 tasemel, mis on piisav eesti keeles suhtlemiseks, eestikeelsete tekstide lugemiseks ja eesti keeles kirjutamiseks. Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammis Delta on registreeritud XX eesti keeles kirjutatud pöördumisi. Tallinna Vangla selgitas 15.04.2020 kirjas nr 5-15/20/76-2 XX-le, et vangla ei menetle võõrkeelseid pöördumisi, mistõttu tuleb tal endal võõrkeelne pöördumine ära tõlkida või anda nõusolek isiklike vahenditega tõlketeenuse eest tasumiseks. K-Raha andmetel on XX-l olnud regulaarselt sissetulekuid. Piirates oma kulutusi vangla kaupluses ja soetades üksnes hädavajalikku, on tal võimalik isiklike vahenditega tõlketeenuse eest tasuda. Lisaks ei vastanud XX vaie HMS § 76 lg-s 2 sätestatud nõuetele, mistõttu ei ole tema vaiet võimalik sisuliselt menetleda.
5.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et ta jäeti ajavahemikul 16.03.2020–29.04.2020 ilma õigusest üks kord päevas jalutada ja hingata värsket õhku. Sellega rikuti tema õigusi ning tema närvid ja tervis kannatasid piirangu tõttu.
6.Tallinna Halduskohtu 21.05.2020 määrusega tagastati XX kaebus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt (Riigikohtu 29.04.2014 määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 19). Kui menetlus lõpetatakse õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Vaide õigusvastase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega. Kaebaja esitas 19.03.2020 käskkirja peale vanglale vaide 13.04.2020. Vaidele oli lisatud tõlkimise taotlus, mille lahtrisse „Olen nõus tõlketeenuse eest tasumisega vanglasiseselt isikuarvelt“ oli kaebaja märkinud „ei ole nõus“. Vangla andis 15.04.2020 kirjaga kaebajale 10päevase tähtaja tõlke esitamiseks või tõlketeenuse eest tasumiseks nõusoleku andmiseks. Vangla selgitas 15.04.2020 kirjas ja 30.04.2020 vastuses vaidele õigesti, et Eesti riigiasutuste asjaajamise keeleks on eesti keel (Eesti Vabariigi põhiseaduse §-d 6 ja 52) ning vangla direktori haldusakti peale esitatud võõrkeelsete vaiete menetlemise kord on sätestatud vangla sisekorraeeskirja §-s 491. Sellest tulenevalt saadetakse võõrkeelne vaie üldreeglina kinnipeetava kulul tema nõusolekul tõlkijale, kellega on sõlmitud vastav leping (vangla sisekorraeeskirja § 491 lg-d 1 ja 2). Juhul, kui kinnipeetaval on vanglasisesel isikuarvel vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, kuid ta keeldub nõusoleku andmisest tõlkekulude kandmiseks, ei võeta tema võõrkeelset avaldust menetlusse (vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 3). Vangla sisekorraeeskirja § 491 lg-test 4 ja 5 tulenevalt tasub vanglateenistus tõlketeenuse 2(4)

3-20-937 eest ise vaid siis, kui vanglateenistuse hinnangul ei ole kinnipeetav võimeline eesti keeles oma õigusi kaitsma. Kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, tuleb tal vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 5 kohaselt jätta vaie tõlkijale edastamata. Kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto (K-Raha) andmetest nähtuvalt on tal regulaarsed sissetulekud ning tal oleks võimalik isiklike vahenditega tõlketeenuse eest tasuda. K-Raha väljavõttest ajavahemikul 13.04.2020 kuni 30.04.2020 nähtuvalt oli kaebajal vaide ja tõlkimise taotluse esitamise kuupäeval (13.04.2020) K-Raha kontol 59,12 eurot ning 30.04.2020 oli kontojääk 35,58 eurot. Kuna vene-eesti keele suunal on tõlkimise tähemärgi hinnaks 0,00611 eurosenti, olid kaebajal olemas piisavad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks. Vastustaja märkis, et kaebaja oskab kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmete kohaselt eesti keelt B2 tasemel ning Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammis on registreeritud kaebaja eestikeelseid pöördumisi. Kohtul ei ole põhjust nende andmete õigsuses kahelda. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on haldusasjade materjalide seas varem esitanud eestikeelseid avaldusi (nt viimati haldusasjas nr 3-14-50838). Seega võib eeldada, et ta on võimeline ennast eesti keeles väljendama ja vaide eesti keeles esitama. Selle eesti keeles kirjutamine ei tohiks olla B2 tasemel eesti keelt valdavale isikule üle jõu käiv (vt ka Tallinna Halduskohtu 23.04.2020 määrus asjas nr 3-20-754). Eelnevast tulenevalt tagastati vaie kaebajale õiguspäraselt.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.XX palub 27.05.2020 esitatud määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.05.2020 määrus ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebuses jääb kaebaja halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. Lisaks märgib kaebaja, et ei oska riigikeelt kaebuse kirjutamiseks vajalikult tasemel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Kaebaja ei ole määruskaebuses toonud esile asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Halduskohus on põhjalikult selgitanud, millistel põhjustel ei olnud vastustajal praegusel juhul võimalik menetleda kaebaja võõrkeelset vaiet. Samuti ei ole piisavat alust kahelda selles, et XX oskab eesti keelt tasemel, et esitada vaie eestikeelsena. Haldusmenetluses, sh vaidemenetluses kehtiva uurimispõhimõtte (HMS § 6) tõttu ei eelda vaide esitamine keeruka õigusliku argumentatsiooni esitamist ning õigusnormidele viitamist. Kaebajal tuli vaides selgitada, kuidas rikkus vaidlustatud käskkiri tema õigusi ning seda on võimalik teha ka lihtsalt väljendudes. Ringkonnakohtu hinnangul on B2 tasemel eesti keelt oskav kinnipeetav võimeline vanglale neid asjaolusid selgitama ka riigikeeles. Kohustus esitada avaldused eesti keeles või tagada 3(4)

3-20-937 võõrkeelsete avalduste tõlge ei piira kaebeõigust ebamõistlikult (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2019 määrus asjas nr 3-19-423, p 7).

10.Eelnevast tulenevalt jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.05.2020 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja