Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
6. aprill 2020, Tallinn
Haldusasja number
Menetlusosalised ja nende esindajad
3-20-490 XX kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 16. jaanuari 2020. a otsuse tühistamiseks Kaebaja – XX Vastustaja – Eesti Advokatuur, esindaja Jane Rõuk
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. märtsi 2020. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
Määruse punkt 1 ei ole edasikaevatav. Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg 1).
3-20-490 väidet ümber lükanud ja aukohtul puudub alus kahelda, et advokaat on kohtuistungil nii väitnud, ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et advokaat oleks kohtuistungil valetanud ja kaebaja ema seeläbi laimanud. Samuti ei leidnud kinnitust, et advokaat oleks kutsunud kaebajat üles suitsiidi sooritama. Advokaat selgitas, et kaebaja on korduvalt teinud enesetapukatseid ja teavitanud eelnevalt sellest mh advokaadi klienti, tekitades seeläbi talle psüühilisi kannatusi, mistõttu küsis advokaat kaebajalt, et kui tema eesmärgiks oli endalt elu võtta, miks ta ei ole seda teinud. Advokaadi küsimust ei saa tõlgendada suitsiidile üles kutsumisena, kuid see on asjaolusid arvestades provotseeriv ning väljub hea maitse piiridest. Aukohus ei pidanud vajalikuks advokaadi suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist, kuid juhtis tähelepanu, et edaspidi tuleks hoida oma emotsioonid kontrolli all ning vältida vastaspoole provotseerimist.
2(4)
3-20-490
3-20-490 vandeadvokaat YY väitis kohtuistungil, et kaebaja ema on läbi sõimanud advokaadi kliendi. Samuti pidas aukohus usutavaks, et YY küsis kohtuistungil kaebaja käest, et kui tema eesmärgiks oli endalt elu võtta, miks ta ei ole seda teinud. Viimast kinnitas kirjalikus vastuses ka vandeadvokaat ise. Aukohus hindas kaebaja väiteid, kuid leidis, et osas, mis puudutab kaebaja ema laimamist, on need tõendamata. Vandeadvokaat YY küsimuse osas möönis aukohus, et see väljub hea maitse piiridest (viitega eetikakoodeksi § 9 lg-le 1), kuid ei pidanud vajalikuks distsiplinaarmenetlust algatada. Aukohtu seisukoha kujunemine on jälgitav. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, ei ole halduskohtu pädevuses hinnata küsimust sellest, kas aukohus jättis distsiplinaarmenetluse algatamata õigesti või mitte. Ringkonnakohtule ei nähtu aukohtumenetluses menetluslikke rikkumisi.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.