AS-i Eviko kaebus riigihankes „Läänemere Kunstisadama rajamine“ (viitenumber 214965) SA Uue Kunsti Muuseum 16.01.2020 käskkirjade nr 2/1/20 ja 3/1/20 ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 10.02.2020 otsuse nr 7-20/214965 tühistamiseks
Vaidlustatud lahend
Riigihangete vaidlustuskomisjoni 10.02.2020 otsus nr 720/214965
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – AS Eviko, volitatud esindaja vandeadvokaat Britta Oltjer Vastustaja (hankija) – SA Uue Kunsti Muuseum, seaduslik esindaja juhatuse liige Marie Soossaar-Virta Kolmas isik (pakkuja) – AS YIT Eesti, volitatud esindaja Armin Lastovets
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta AS-i Eviko kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 27.02.2020 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.04.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3).
1.SA Uue Kunsti Muuseum (vastustaja) avaldas 18.10.2019 riigihangete registris hanketeate avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Läänemere Kunstisadama rajamine“ (viitenumber 214965) läbiviimise kohta. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 12.11.2019 esitasid pakkumuse kolm pakkujat: 1) AS Eviko (kaebaja); 2) AS YIT Eesti (kolmas isik); 3) ühispakkujad Enska ehitus OÜ ja AS Magma.
2.Vastustaja tunnistas 16.01.2020 käskkirjaga nr 1/1/20 kaebaja ja kolmanda isiku pakkumused vastavaks ning ühispakkujate Enska ehitus OÜ ja AS-i Magma pakkumuse mittevastavaks, kõrvaldas 16.01.2020 käskkirjaga nr 2/1/20 kaebaja hankemenetlusest ja tunnistas 16.01.2020 käskkirjaga nr 3/1/20 kolmanda isiku pakkumuse edukaks. Kaebaja kõrvaldamisel tugineti riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p-le 9. Kaebaja vastas hankepassis eitavalt küsimusele „Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?“. Vastustajale teadaolevalt ei vasta vastus tõele. Tuginedes mh riigihangete registrist avalikult kättesaadavale teabele, tegi vastustaja 10.12.2019 päringu AS-ile Hoolekandeteenused, kes kinnitas 19.12.2019 vastuses, et rakendas hankes nr 190676 kaebajaga ja Eviko Ehitus OÜ-ga sõlmitud hankelepingu täitmise käigus leppetrahve. Samuti oli ta sunnitud hanke nr 204559 tulemusel kaebajaga sõlmitud töövõtulepingu üles ütlema. Lisaks sai vastustaja Pärnu Linnavalitsuselt 10.12.2019 kinnituse, et linnavalitsus esitas hankes nr 201868 sõlmitud töövõtulepingu rikkumisega seoses kaebajale leppetrahvi nõude. Lepingu ülesütlemine ja leppetrahvi nõuded olid kaebajale hankepassi täitmisel teada ja nende varjamine on selgelt tahtlik valeandmete esitamine. Kaebaja on andnud hankepassis sama küsimuse kohta eitava vastuse ka Eviko Ehitus OÜ kohta. AS Hoolekandeteenused rakendas leppetrahve ka Eviko Ehitus OÜ suhtes, seega ei vastanud ka see vastus hankepassi tõele.
3.Kaebaja esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse vastustaja 16.01.2020 käskkirjade nr 2/1/20 ja 3/1/20 kehtetuks tunnistamiseks.
VAKO jättis 10.02.2020 otsusega nr 7-20/214965 vaidlustuse rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Valeandmeid saab esitada faktiväidete osas. Teave selle kohta, kas varasemate hankelepingute raames on ettevõtja suhtes rakendatud sanktsioone, on faktiküsimus. Seda on võimalik objektiivselt kontrollida.
4.2.Valeandmete esitamise etteheide Eviko Ehitus OÜ ehk kaebaja alltöövõtja kohta on asjakohatu, sest nende andmete esitajaks on alltöövõtja. RHS § 103 lg 6 võimaldab hankijal alltöövõtja puhul valikuliste kõrvaldamise aluste esinemise korral nõuda pakkujalt alltöövõtja asendamist, mitte ei saa kõrvaldada pakkujat ennast. Selles osas on vastustaja otsus vigane.
4.3.Riigihangete registrist nähtub, et kaebaja suhtes rakendati riigihankes nr 190676 sõlmitud hankelepingu raames leppetrahvi ja kaebajaga riigihankes nr 204559 sõlmitud hankeleping öeldi kaebajapoolse rikkumise tõttu üles. Lisaks on vaidlusaluses käskkirjas viidatud riigihankes nr 201868 kaebaja vastu esitatud leppetrahvi nõudele. Seda infot registrist ei nähtu, kuid kaebaja on seda ise möönnud. Kuna on tõendatud, et riigihangetega nr 190676, 201868 ja 204559 seoses on kaebaja suhtes rakendatud erinevaid sanktsioone, on kaebaja esitanud hankepassis valeandmeid.
4.4.Ebaõige on väide, et leppetrahv ei ole kahjutasuga võrreldav sanktsioon. Hankepassis esitatud küsimus oli seotud RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise aluse kontrollimisega 2(9)
3-20-334
ja selles sättes on nimetatud ka leppetrahvi. Kui pakkuja annab sanktsioonide rakendamise osas hankepassis jaatava vastuse, saab hankija täpsemalt uurida ja otsustada, kas need sanktsioonid on seotud niisuguste rikkumistega, mis annaksid alust RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamiseks. Ainuüksi sanktsioonide rakendamise jaatamine ei too pakkujale kaasa negatiivseid tagajärgi. Vastustaja on kasutanud hankepassina Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa ühtse hankedokumendi standardvormi, mis on koostatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26.02.2014 direktiivi nr 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (direktiiv nr 2014/24) art 59 lg 2 alusel. Direktiivi nr 2014/24 art 57 lg 4 punkt g kasutab sõnastust „makstud kahjutasu või rakendatud sellega võrreldavaid sanktsioone“. RHS § 95 lg 4 p 8 kasutab täpsemat sõnastust ja on näinud ette, et leppetrahv on kahjutasuga võrreldav sanktsioon.
4.5.Kaebaja ei eita, et tema vastu on rakendatud sanktsioone. Sanktsioonide kohta valeandmete esitamise küsimuses ei oma tähtsust, mis kaalutlustel hankija ettevõtja suhtes sanktsioone rakendas ning kas need kaalutlused olid põhjendatud ja õiguspärased. Samuti pole valeandmete esitamise kontekstis tähtis, kas sanktsioonide rakendamine on vaidlustatud. Need asjaolud võivad rolli mängida hinnates, kas ettevõtja suhtes tuleks kohaldada RHS § 95 lg 4 p 8. RHS § 95 lg 4 p 9 osas omab tähtsust, kas ettevõtja on esitanud objektiivsele tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Hankepassis ei küsitud, kas pakkuja on varasemaid hankelepinguid rikkunud, vaid küsiti, kas pakkuja suhtes on varasemate hankelepingute raames rakendatud sanktsioone. Nende küsimuste sisu ja tähendus on erinev. Tegemist on objektiivse küsimusega, mis ei sõltu õiguslikust hinnangust.
4.6.Ainuüksi valeandmete esitamine ei õigusta automaatselt pakkuja kõrvaldamist. RHS § 95 lg 4 p 9 ja direktiivi nr 2014/24 art 57 lg 4 punkti h järgi peab pakkuja olema valeandmete esitamisel süüdi raskes eksimuses (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-387/14, p-d 71, 78). Ettevõtjale on teada, milliseid sanktsioone on tema suhtes kohaldatud. Tegemist on hankemenetluse läbiviimisel äärmisel olulise teabega, hindamaks võimaliku lepingupartneri usaldusväärsust. Kuna riigihangete register ei pruugi anda ettevõtjate suhtes kohaldatud sanktsioonide kohta täielikku teavet, on ettevõtjate endi esitataval teabel suur kaal. Seega ei ole vastustaja teinud ilmselget kaalutlusviga, leides, et konkreetsel juhul on valeandmete esitamine käsitatav sedavõrd raske eksitamisena, et see õigustab pakkuja kõrvaldamist. Vastustaja on oma otsust põhjendanud ja käskkirjas kahel korral märkinud, et kaebaja poolt tema suhtes rakendatud sanktsioonide varjamine on tahtlik valeandmete esitamine. Sellest nähtub, et kaebaja oli oma usaldusväärsuse vastustaja silmis kaotanud ja vastustaja hinnangul oli kaebaja kõrvaldamine hankemenetlusest kohane samm.
4.7.Kuna vaidlustus kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise peale on alusetu, on põhjendamatu ka nõue konkureeriva pakkumuse edukaks tunnistamise osas.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 16.01.2020 käskkirjade nr 2/1/20 ja 3/1/20 ning VAKO 10.02.2020 otsuse tühistamiseks. Põhjendused:
5.1.RHS § 95 lg 4 p-d 8 ja 9 on vabatahtlikud kõrvaldamise alused, kus hankijal on tavapärasest ulatuslikum tõendamiskoormus. RHS § 95 lg 4 p 9 kohaldamisel tuleb pöörata tähelepanu kõrvaldamise proportsionaalsusele. Ettevõtja kõrvaldamine üksnes viitega tema poolt valeandmete esitamisele, ilma arvestamata sellise käitumise täpsemaid asjaolusid ja raskusastet, oleks ebaproportsionaalne. Hankija otsus peab olema kaalutud ja põhjendatud, sest ettevõtja ebausaldusväärseks kuulutamine toob ettevõtjale kaasa mainekahju ja muudab edasistel hangetel osalemise raskemaks. Vastustaja ei ole kõrvaldamise aluse olemasolu kontrollinud, vaid eeldanud.
3(9)
3-20-334
5.2.Riigihangete registrisse tehtud märkus kajastab vaid hankija ühepoolset hinnangut olukorrale. Tsiviilõiguslikud suhted on sageli keerukad, hankija võis olukorda valesti ja ekslikult hinnata, kasutada hankelepingust tulenevaid õigusi pahauskselt jne. Kaebaja on tema suhtes õiguskaitsevahendi kohaldamisele esitanud vastuväiteid ja see on tõendatud, seega peab vastustaja sellega otsuse tegemisel arvestama ja seda otsuses käsitlema.
5.3.Kaebaja ei pidanud kinnitama hankepassis kõrvaldamise aluse esinemist (RHS § 95 lg 4 p 8) olukorras, kus ta on veendunud, et seda alust tegelikult ei esine. Ainuüksi asjaolu, et kaebajal on mõne hankijaga tekkinud hankelepingu täitmise osas vaidlus, ei tähenda, et kaebaja suhtes esineks kõrvaldamise alus. Seega ei ole ta valeandmeid esitanud. Isegi kui ta on esitanud valeandmeid, ei ole ta süüdi raskes eksimuses. Seda ei ole põhistatud ega tõendatud. Kaebajaga ei ole hankelepingut ütles öeldud, vaid lepingu ütles üles tema ise. Samuti ei ole tema vastu esitatud kahjunõuet. Leppetrahv ei ole võrdsustatav kahjunõudega ja kaebaja ei pidanud õigusteadmisteta isikuna teisiti arvama. Kuna kaebaja on väidetavad hankelepingu rikkumised vaidlustanud, sest rikkumisi ei esine ja sanktsioone on kohaldatud alusetult, siis ei saa süüdistada kaebajat raskes eksimuses hankepassi täitmisel. Vastustaja pidanuks kõrvaldamise otsuse tegemisel vaidlustamise faktiga arvestama ja sisuliselt hindama kaebajale etteheidetavaid sanktsioone. Vastustaja otsusest ei nähtu kaalutlusi.
6.Vastustaja vaidles kaebusele vastu. Vastustaja ei pea varasematest hankelepingu rikkumistest teada saades õigusrikkumistega seotud asjaolusid hindama ja seda ei pea tegema ka kohus praegust asja lahendades. Kaebaja sellekohased põhjendused on asjakohatud. Kaebaja on esitanud valeteavet selle kohta, et teda ei ole varasemalt sanktsioneeritud ja selline teave ei ole riigihangete registrist kättesaadav. Kaebaja on samasugust valeteavet esitanud korduvalt ka teistes hangetes. Vastustajal ei ole kaebaja vastu usaldust, sest talle on teada kaebaja ebausaldusväärsus. Kaebaja ja tema alltöövõtja on seotud erinevate lepingurikkumistega, kuid varasemad hankijad kas ei taha või ei pea vajalikuks neid andmeid avalikustada. Õigusaktide eesmärgiks on tagada avalik huvi, et avalikest vahenditest finantseeritaks lepinguid usaldusväärsete ja kvaliteetset teenust pakkuvate partneritega. Kaebaja ja Eviko Ehitus OÜ on korduvalt osalenud erinevatel riigihangetel ühispakkujatena ning mõlemad on teadlikud teineteise tegemistest ja tegemata jätmistest, sh sanktsioneerimistest. Tallinna Linnavaraamet kõrvaldas mõlemad riigihanke nr 207810 menetlusest, heites neile ette korduvaid hankelepingute rikkumisi. Analoogsed kõrvaldamised on toimunud ka riigihangetes nr 212216 ja 204396. Seega teadis kaebaja alltöövõtjal esinevatest kõrvaldamise alustest, kuid lootis, et vastustaja ei ole neist teadlik. Järelikult on kaebaja esitanud mitmekordselt valeandmeid ja tema ebausaldusväärsus on leidnud kinnitust.
7.Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja on ajanud segamini RHS § 95 lg 4 p-des 8 ja 9 sätestatud kõrvaldamise alused. Kuigi need on omavahel seotud, st kõrvaldada saab pakkuja, kes on esitanud valeandmeid varasemate hankelepingute rikkumise kohta, ei tähenda see, et hankijal tuleks valeandmete esitamisele tuginedes hinnata pakkuja varasemaid rikkumisi ka sisuliselt. RHS § 95 lg 4 p 9 kohaldamise eelduseks on valeandmete esitamise fakt. Kaaluda saab vaid valeandmete esitamise põhjuseid ja hinnata pakkuja usaldusväärsust. Hankija võimalused rikkumisi sisuliselt hinnata on piiratud ning ei saa eeldada, et hankija astuks samme selgitamaks detailselt välja sanktsioonide kohaldamise või lepingu lõpetamise õiguspärasust.
KOHTU PÕHJENDUSED
I
8.Kohus otsustas 15.03.2020 määruses vaadata asja läbi kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks tähtaja kuni 4(9)
3-20-334
20.03.2020, teise menetlusosalise poolt esitatule vastamiseks tähtaja kuni 27.03.2020 ning määras kohtuotsuse avalikuks teatavaks tegemise ajaks 03.04.2020. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 29.02.2020 ja kolmas isik esitas seisukoha kaebuse kohta 28.02.2020. Pärast seda ei ole vastustaja ega kolmas isik asjas oma seisukohti esitanud. Kaebajal tulnuks esitada oma täiendavad seisukohad ja menetluskulu dokumendid kohtule hiljemalt 20.03.2020. Kuupäev 27.03.2020 oli määratud teise menetlusosalise poolt hiljemalt 20.03.2020 esitatud täiendavatele seisukohtadele vastamiseks. Vastustaja ega kolmas isik ei ole täiendavaid seisukohti esitanud. Seega on kaebaja poolt 27.03.2020 esitatud täiendavad seisukohad ja menetluskulu dokumendid esitatud kohtu antud tähtaega rikkudes.
9.Kaebaja ei ole põhjendanud, et tal esinesid hilinemiseks mõjuvad põhjused. Samuti tooks sedavõrd mahuka menetlusdokumendi vastuvõtmine kaasa menetluse viibimise, sest ka teistele menetlusosalistele tuleks anda võimalus kaebaja seisukohtadele vastu vaielda. Seetõttu jätab kohus kaebaja 27.03.2020 esitatud täiendavad seisukohad ja menetluskulu dokumendid asja lahendamisel tähelepanuta (HKMS § 51 lg 4). II
10.Vastustaja tugines vaidlustatud otsuse tegemisel RHS § 95 lg 4 p-le 9, mille järgi võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on esitanud valeandmeid samas paragrahvis sätestatud või RHS §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lg-te 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt heidab vastustaja kaebajale ette hankepassis valeandmete esitamist järgmisele küsimusele vastamisel: „Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?“ (vt vastustaja esitatud dokument „Lisa
214965_AS_EVIKO(10321432)_hankepass“, lk 15).
11.Asja lahendamise seisukohalt on oluline tähele panna, et vastustaja ei tuginenud kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamisel RHS § 95 lg 4 p-le 8, mille kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Kui vastustaja oleks tuginenud vaidlusaluses otsuses sellele sättele, tulnuks tal hinnata, kas kaebaja on rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepinguid oluliselt või pidevalt ning kas sellised rikkumised mõjutavad kaebaja usaldusväärsust sedavõrd, et tema kõrvaldamine hankemenetlusest oleks proportsionaalne (vt Euroopa Kohtu 03.10.2019 otsus asjas nr C-267/18, p 27-29). Kuna vastustaja sellele sättele ei tuginenud, siis on asjakohatud kaebaja etteheited, et vastustaja ei uurinud täpsemalt varasemate hankelepingute lõpetamise asjaolusid. Vastustajal puudus praegusel juhul selline kohustus.
12.Vastustaja kõrvaldas kaebaja hankemenetlusest valeandmete esitamise tõttu. Valeandmeteks oli see, et kaebaja eitas hankepassis, et temaga oleks varasemaid hankelepinguid ennetähtaegselt lõpetatud või määratud talle kahjutasu või leppetrahvi.
13.Riigihangete registrist nähtub, et riigihankes nr 190676 „Pärnu, Oja tn 128 eluhoone projekteerimis- ja ehitustööd“ on AS Hoolekandeteenused sõlminud 08.01.2018 kaebajaga ja Eviko Ehitus OÜ-ga hankelepingu. Lepingu lõpetamise andmetest nähtub, et ettevõtja poolsete rikkumiste tõttu kohaldati õiguskaitsevahendit – maksti leppetrahvi. Hankija nõue on vaidlustatud.
5(9)
3-20-334
Riigihangete registrist nähtub, et riigihankes nr 204559 „Eluhoone projekteerimis- ja ehitustööd Salu tn 15A, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve linn“ on AS Hoolekandeteenused sõlminud 25.04.2019 kaebajaga hankelepingu. Lepingu lõpetamise andmetest nähtub, et ettevõtja poolsete rikkumiste tõttu kohaldati õiguskaitsevahendit – leping öeldi üles. Hankija nõue on vaidlustatud.
14.Seega nähtub registriandmetest, et kaebajaga on varasem hankeleping lõpetatud ennetähtaegselt ja tema suhtes on kohaldatud leppetrahvi. Samas ei ole vastustaja tuginenud ainult registrist nähtuvatele andmetele, vaid on kontrollinud andmeid ka AS-ilt Hoolekandeteenused endalt, kes on kinnitanud kaebaja suhtes sanktsioonide kohaldamist. Lisaks sai vastustaja Pärnu Linnavalitsuselt teavet, et kaebajale määrati riigihankes nr 201868 „Pärnus, A. H. Tammsaare pst. 30 koolihoone rekonstrueerimine“ leppetrahv. Sellekohast teavet registrist ei nähtu, kuid kaebaja ei eita kaebuses selle leppetrahvi nõude olemasolu, vaid vaidleb sellele põhjendatusele vastu. Kohus leiab eelviidatud andmetele tuginedes, et kaebaja esitas hankepassis valeandmeid, kui eitas tema suhtes sanktsioonide (hankelepingu ennetähtaegne lõpetamine, leppetrahvi määramine) kohaldamist.
15.Ka kaebaja enda esitatud tõendid kinnitavad tema suhtes eelpool viidatud sanktsioonide kohaldamist. AS-i Hoolekandeteenused poolt kaebajalt leppetrahvi nõudmist kinnitavad dokumendid „Lisa_6_EVIKO vastus 4-02-2019 (1) (1)“, „Lisa_8_Teade lepingu rikkumisest“, „Lisa_9_035.EVIKO_Hoolekandeteenused_Oja 128“ ja „Lisa_10_kompromissiettepanek“. AS-i Hoolekandeteenused poolt lepingu ennetähtaegset lõpetamist kinnitavad dokumendid „Lisa_11_ Nõudekiri 22.07.19“ ja „Lisa_12_ülesütlemisavaldus“. Pärnu Linnavalitsuse poolt kaebajalt leppetrahvi nõudmist kinnitab dokument „Lisa_13_Eviko, Eviko Ehitus - vastus 191219_v2“.
16.Vastustaja on kohtumenetluses viidatud ka teistes hangetes kaebajale määratud sanktsioonidele. Kohus jätab need viited tähelepanuta, sest vastustaja ei ole neile vaidlusaluses otsuses tuginenud. Kohus peab kontrollima, kas haldusakt oli selle andmise ajal õiguspärane (HKMS § 158 lg 2). Seega tuleb haldusakti õiguspärasust kontrollida vaid neile andmetele tuginedes, mis olid vastustajale haldusakti andmisel teada. Kohtumenetluses ei saa hakata vaidlusalust otsust uute asjaolude ja põhjendustega põhjendama.
17.Kohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et leppetrahv ei ole kahjutasuga võrreldav sanktsioon. Hankepassis esitatud küsimus on sõnastatud direktiivi nr 2014/24 art 57 lg 4 punkti g järgi. RHS-is on nimetatud säte leidnud kajastust § 95 lg 4 p-s 8, kus on täpsustatud, milliseid lepingurikkumise puhul rakendatavaid sanktsioone on silmas peetud. RHS § 95 lg 4 p 8 toob selgelt välja leppetrahvi. Kuna vastustaja eesmärk oli hankepassis esitatud küsimusega kontrollida mh RHS § 95 lg 5 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise aluse olemasolu, siis ilmselgelt peeti küsimuses sanktsiooni all silmas ka leppetrahvi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on tegemist lepingut rikkunud poole suhtes kohaldatava sanktsiooniga. VÕS § 159 lg-st 1 ja § 161 lg-st 2 järeldub, et leppetrahvi eesmärgiks on mh hüvitada tekitatud kahju. Erinevalt kahju hüvitamise nõudest ei pea leppetrahvi nõudmisel kahju tekitamist ja selle suurust tõendama (VÕS § 161 lg 1). Ilmselgelt näitab ka leppetrahvi nõudmine lepingu rikkumist ja on seega hõlmatud küsimuse eesmärgiga kontrollida pakkuja usaldusväärsust lepingu täitmisel. Väide, et kaebaja ei saanud aru, et ta peab esitama teavet ka leppetrahvide määramise kohta, on tagantjärele otsitud. Leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude täpsem eristamine on õigusspetsiifiline küsimus. Õigusalaste eriteadmisteta isikute jaoks on neil üsna sarnane eesmärk. Seega pidi vastupidiselt kaebaja väidetule olema tema jaoks arusaadav, et vaidlusaluse
6(9)
3-20-334
küsimuse juures peetakse lisaks kahju hüvitamise nõudele silmas ka leppetrahvi ja muid sanktsioone, mida lepingute rikkumise korral kasutatakse.
18.Kohus nõustub VAKO-ga, et hankepassis esitatud küsimuse näol on tegemist faktilise asjaolu tuvastamisega, mitte pakkujatelt õigusliku hinnangu küsimisega. Samuti on VAKO juhtinud põhjendatult tähelepanu sellele, et hankepassis ei küsitud, kas pakkuja on varasemaid lepinguid rikkunud, vaid kas tema suhtes on varasemates lepingulistes suhetes kohaldatud sanktsioone. Seetõttu oluline ei ole, et kaebaja ei ole enda arvates lepinguid rikkunud, ei nõustu tema suhtes kohaldatud sanktsioonidega ja on need kohtus vaidlustanud. Sanktsioonidega mittenõustumine ja nende kohtus vaidlustamine ei muuda kohaldatud sanktsioone olematuks ning kuni ei ole tehtud vastupidist kohtulahendit, siis need sanktsioonid kehtivad. Samuti ei ole asjakohane, et kaebaja on ka ise varasematest hankelepingutest tulenevalt lepingupartneri vastu nõudeid esitanud või sanktsioone kohaldanud. Kohus selgitas eespool, et vastustajal ei ole RHS § 95 lg 4 p 9 kohaldamisel vaja analüüsida varasemalt kohaldatud sanktsioonide põhjendatust ega täpsemaid asjaolusid, vaid seda, kas kaebaja on varasemalt kohaldatud sanktsioonide osas esitanud hankemenetluses tõele vastavaid andmeid. Kaebaja pidanuks tõele vastavate andmete esitamiseks kinnitama hankepassis, et tema suhtes on varasemalt sanktsioone kohaldatud. Kui kaebaja leidis, et sanktsioone ei kohaldatud tema suhtes õiguspäraselt ja ta ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud, saanuks ta esitada vastustajale sellekohased selgitused, misjärel oleks vastustaja saanud sanktsioonide kohaldamise asjaolusid täpsemalt analüüsida ja kaaluda kaebaja kõrvaldamise põhjendatust RHS § 95 lg 4 p-st 8 lähtuvalt (Euroopa Kohtu 03.10.2019 otsus asjas nr C-267/18, p 36). Kuna kaebaja eitas hankepassis tema suhtes sanktsioonide kohaldamist, samas nähtub nii riigihangete registrist kui ka vastustaja järelepärimistele saadud vastustest, et kaebaja suhtes on sanktsioone siiski kohaldatud, siis esitas kaebaja järelikult hankepassis valeandmeid ja vastustajal esines RHS § 95 lg 4 p-st 9 tulenev alus kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamiseks.
19.Vastustaja ei ole kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamisel rikkunud oma tõendamiskoormust. Vastustaja ei ole tuginenud pelgalt registriandmetele, vaid kontrollinud andmeid ka hankijate endi käest, kes on registrist nähtuvaid andmeid kinnitanud. Sellega on vastustaja oma tõendamiskoormise täitnud – tuvastanud, et kaebaja esitas hankepassis valeandmeid.
20.Vastustaja ei ole rikkunud ka kaalutlusõigust. Kuigi vaidlusaluse otsuse põhjendus on väga napp, on sellest võimalik siiski näha kaebajale tehtud etteheide tahtlike valeandmete esitamise osas. Ilmselgelt mõjutab tahtlikult valeandmete esitamine pakkuja usaldusväärsust. Otsusest järeldub vastustaja soovimatus ebausaldusväärse pakkujaga lepingut sõlmida. Sellekohased täiendavad selgitused tõi vastustaja välja ka kaebuse vastuses. Vastustaja käitumist arvestades on kohtu jaoks usutav, et vastustaja lähtus neis kaalutlustest ka vaidlusaluse otsuse tegemisel. Kaebaja ei ole näidanud ühtegi kaalutlust, mille vastustaja oleks otsuse tegemisel ebaõigesti arvestamata jätnud ja mis võinuks vastustaja otsust muuta. Nt saaks selliseks kaalutluseks olla kaebaja kogenematus hankemenetluses, hankepassis esitatud küsimuse mitmeti mõistetavus või kaebaja eksimus. Praegusel juhul ei ole tegemist selliste juhtumitega. Kaebajal on väga laialdane riigihankemenetluses osalemise kogemus, küsimus oli selge ja arusaadav ning kaebaja kogemusi arvestades ei ole tema eksimus selles küsimuses usutav. Seetõttu puudub alus vastustajale kaalumisreeglite rikkumist ette heita.
21.Kaebaja kõrvaldamine hankemenetlusest valeandmete esitamise tõttu ei ole ebaproportsionaalne. RHS § 95 lg 4 p 9 eesmärk on anda hankijale võimalus kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on ebausaldusväärne (direktiivi nr 2014/24 preambula p 101, art 57 lg 4 punkt h; Euroopa Kohtu 03.10.2019 otsus asjas nr C-267/18, p 26). Iga lepinguline suhe peab saama tugineda usaldusele. Hankijalt ei saa nõuda lepingu sõlmimist pakkujaga, kes 7(9)
3-20-334
ei ole hankijale teadaolevalt aus ja keda ta ei saa seetõttu usaldada. Samuti ei ole avalike vahendite arvelt põhjendatud toetada selliste ettevõtjate majandustegevust, kes käituvad ebaausalt. See moonutaks konkurentsiolukorda ja soosiks ebaausalt käituvaid ettevõtjaid ausalt käituvate ettevõtjate arvelt.
22.Teave, mille kohta kaebaja hankepassis valeandmeid esitas, oli vastustaja jaoks oluline, et hinnata lepingupartneri usaldusväärsust lepingu täitmisel. Hankijal peab olema võimalus hinnata, kas pakkuja, kellega ta soovib lepingut sõlmida, täidab oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, peab kinni tähtaegadest ja eelarvest. Teave varasemate hankelepingute rikkumise kohta võimaldab hankijal kaaluda, kas lepingurikkumised on olnud tema hinnangul olulised ja kas lepingute rikkumine on pakkuja käitumises tavapärane käitumismuster. Juhul, kui pakkuja esitab eelnevate hankelepingute rikkumise kohta valeteavet ja hankijal puudub ka muu võimalus lepingurikkumiste kontrollimiseks, võib sellise ebausaldusväärse pakkujaga hankelepingu sõlmimine tuua hankija jaoks kaasa raskused lepingu täitmisel – lepingu täitmata jäämise või puudustega täitmise, lepingu täitmisega viivitamise, lepingu kallinemise, täiendava koormuse hankijale lepingu täitmise kontrollimisel ja elluviimise nõudmisel või õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja vaidluste lahendamisel jne. Sellise pakkujaga lepingu sõlmimine kahjustaks vastustaja huve ja oleks tema rahalistele vahenditele põhjendamatult koormav. Samuti ei oleks sellise pakkujaga lepingu sõlmimine kooskõlas RHS § 3 p-s 5 sätestatud põhimõttega (hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi mõistliku aja jooksul).
23.Kaebaja leiab, et ta ei ole süüdi raskes eksimuses. RHS § 95 lg 4 p 9 ei sätesta süü vormi. VÕS § 104 lg 2 sätestab süü vormidena hooletuse, raske hooletuse ja tahtluse. Vastustaja heitis kaebajale ette tahtlust valeandmete esitamisel, mitte eksimust. Tahtlus tähendab VÕS § 104 lg 5 järgi õigusvastase tagajärje soovimist. Kohus nõustub vastustaja ette heidetud süü vormiga. Kohtu hinnangul ei saa pakkuja kõrvaldamist kaasa tuua igasugune hooletu valeandmete esitamine. Selleks ongi hankijale antud siinkohal õigus kaaluda, kas valeandmete esitamine oli tahtlik ja mõjutab pakkuja usaldusväärsust. Kaebaja puhul ei saanud olla tegemist eksimusega või hooletusega. Kaebaja oli varasemate hankelepingute poolena teadlik, milliseid sanktsioone on tema suhtes kohaldatud. Samuti oli kaebaja teadlik, milliseid andmeid peab hankepassis esitama. Küsimus ei olnud keerulise sõnastusega, selle sisu ja eesmärk olid arusaadavad. Vajadusel tulnuks kaebajal mõistliku ja hoolsalt käituva ettevõtjana enne pakkumuste esitamise tähtpäeva paluda vastustajal küsimust selgitada. Kaebaja on professionaalne ettevõtja, kes on riigihangete registri andmetel osalenud väga paljudel hangetel, seega on tal olemas piisav kogemus ja teadmine, millist teavet hankijad küsivad. Samuti peab ta olema kursis riigihangete valdkonda reguleerivate õigusaktidega, sest need reguleerivad üht valdkonda tema majandustegevusest ja ettevõtja peab tundma tema majandustegevust reguleerivaid norme. Riigihangete registri andmetel on samasugust rahvusvahelises formaadis hankepassi nõutud nt riigihangetes nr 216643 „Haridus- ja Teadusministeeriumi ametikorterite remonttööd KohtlaJärve linnas“, nr 215094 „Häädemeeste Hooldekodu renoveerimise projekteerimis- ja ehitustööd“, nr 214746 „Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Lihulasse. Ehitustööd“ ja nr 214929 „Valga politseihoone rekonstrueerimine“, samuti paljudes teistes hangetes. Seega on kaebaja samasugusele küsimusele vastanud varasemalt juba korduvalt ja teab, milliseid andmeid siinkohal oodatakse. Seega jättis kaebaja varasemad hankelepingute rikkumised teadlikult ja tahtlikult hankepassis kajastamata eesmärgiga varjata vastustaja eest oma varasemaid lepingurikkumisi ja vältida võimalikku hankemenetlusest kõrvaldamist.
24.Kuna kaebaja esitas tahtlikult hankepassis valeandmeid tema suhtes kohaldatud sanktsioonide kohta, siis kõrvaldas vastustaja ta õiguspäraselt ebausaldusväärsuse kaalutlusele tuginedes hankemenetlusest. 8(9)
3-20-334
25.Kohus ei pea vajalikuks analüüsida, kas vastustaja etteheide kaebajale tema alltöövõtja osas valeandmete esitamise kohta on põhjendatud või mitte. Isegi kui selline etteheide ei oleks põhjendatud, piisaks kaebaja kõrvaldamiseks ka ainuüksi sellest, et kaebaja oli esitanud valeandmeid enda kohta.
26.Kuna kaebaja kõrvaldati hankemenetlusest õiguspäraselt, siis ei osale ta enam edasises riigihankes (RHS § 96 lg 5) ja kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ei saa tema õigusi kuidagi riivata. III
27.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalused vastustaja käskkirjad ja VAKO otsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Seetõttu jääb kaebus terves ulatuses rahuldamata.
28.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ja kolmas isik ei ole nende menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud ega ole esitanud kohtule tähtaegselt nende menetluskulusid tõendavaid dokumente, seepärast jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
29.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb halduskohtu 27.02.2020 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse või menetlust lõpetava määrusega (HKMS § 253 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.