AS EVIKO ja EVIKO Inseneribüroo OÜ kaebus Lääneranna vallavalitsuse 28.11.2019 korralduse nr 807 tühistamise ja 28.11.2019 korralduse nr 808 osalise tühistamise ning Riigihangete vaidlustuskomisjoni 03.01.2020 otsuse nr 18919/214746 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad: AS EVIKO ja EVIKO Inseneribüroo OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Britta Oltjer Vastustaja: Lääneranna vald, volitatud esindajad Leho Tamvere ja Rein Kruusmaa Kolmandad isikud: OÜ Silindia Ehitus ja AS ESRO, lepinguline esidaja vandeadvokaat Raul Talts
Asja läbivaatamise vorm
12.02.2020 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata vastustaja taotlus kaebuse tagastamiseks.
Jätta kaebus rahuldamata.
Mõista kaebajatelt solidaarselt kolmandate isikute kasuks välja menetluskulud summas 2016 eurot (sh käibemaks).
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 06.03.2020. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lääneranna vald (hankija) alustas 25.10.2019 avatud hankemenetlust „Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Lihulasse. Ehitustööd“ (viitenumber 214746). Pakkumusi hinnatakse üksnes hinna alusel.
2.Pakkumuse esitasid seitse pakkujat, nende seas ühispakkujad AS EVIKO ja EVIKO Inseneribüroo OÜ ning ühispakkujad Osaühing Silindia Ehitus ja aktsiaselts ESRO. Odavaimat hinda pakkusid ühispakkujad AS EVIKO ja EVIKO Inseneribüroo OÜ, paremuselt järgmise pakkumuse tegid ühispakkujad Osaühing Silindia Ehitus ja aktsiaselts ESRO.
3.28.11.2019 võttis hankija vastu korralduse nr 807, mille p-ga 1 kõrvaldas ühispakkujad AS EVIKO ja EVIKO Inseneribüroo OÜ hankemenetlusest. Samal päeval võttis hankija vastu ka korralduse nr 808, millega mh kvalifitseeris viis pakkujat, sh ühispakkujad Osaühingu Silindia Ehitus ja aktsiaseltsi ESRO (korralduse p 1); tunnistas vastavaks kolme pakkuja, sh ühispakkujate Osaühingu Silindia Ehitus ja aktsiaseltsi ESRO pakkumuse (korralduse p 3) ja tunnistas edukaks ühispakkujate Osaühingu Silindia Ehitus ja aktsiaseltsi ESRO pakkumuse (korralduse p 5).
4.05.12.2019 esitasid ühispakkujad AS EVIKO ja EVIKO Inseneribüroo OÜ riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija 28.11.2019 korralduse nr 807 ja sama päeva korralduse nr 808 p-i 5 kehtetuks tunnistamiseks.
5.VAKO tegi 03.01.2020 otsuse, millega jättis vaidlustuse rahuldamata ja mõistis AS-ilt EVIKO ja EVIKO Inseneribüroo OÜ-lt välja kolmandate isikute poolt kantud õigusabikulud.
6.AS EVIKO ja EVIKO Inseneribüroo OÜ esitasid 13.01.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse hankija 28.11.2019 korralduse nr 807 tühistamise ja 28.11.2019 korralduse nr 808 osalise tühistamise ning Riigihangete vaidlustuskomisjoni 03.01.2020 otsuse nr 189-19/214746 tühistamise nõudes. Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse, milles paluvad keelata hankemenetluses nr 243771 hankelepingu sõlmimise kolmandate isikutega.
7.Kohus otsustas 15.01.2020 määrusega rahuldada kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse ajutiselt ning keelas vastustajal kuni 14.02.202 kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimise. Hankija ja kolmandad isikud esitasid esialgse õiguskaitse osas vastuväited. Seetõttu vaatas kohus esialgse õiguskaitse uuesti üle ja leidis 14.02.2020 määruses, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on jätkuvalt põhjendatud ning keelas vastustajal kolmandate isikutega hankelepingu sõlmimise kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebajate seisukohad
8.Vastustaja kõrvaldas kaebajad hankemenetlusest tuginedes riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p-dele 8 ja 9, viidates, et vastustajale teadaolevalt on ühe kaebaja (AS EVIKO) puhul varasemalt vähemalt kahes teises hankemenetluses tuvastatud hankelepingu rikkumine, mille tulemusena on ühel juhul leppetrahvina vähendatud tehingulist maksumust ja teisel juhul lõpetatud hankeleping ennetähtaegselt. Vastustaja leidis, et kaebajad on esitanud valeandmeid, vastates hankepassis vastavale küsimusele eitavalt. Kaebajad ei nõustu vastustaja seisukohtadega ning leiavad, et kaebajate hankemenetlusest kõrvaldamiseks puudus alus.
9.Hankepassis oli pakkujatele esitatud küsimus: Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga? Kaebaja vastas küsimusele eitavalt. RHS § 4 p-i 6 kohaselt on hankepass dokument, milles ettevõtja kinnitab kõrvaldamise aluste esitamist või puudumist. Kaebajate hinnangul ei ole võimalik olukord, kus pakkuja on kohustatud hankepassis kinnitama kõrvaldamise aluse esinemist olukorras, kus pakkuja on veendunud, et viidatud alust tegelikult ei esine.
9.1.Kaebajad on neile alusetult omistatud väidetavad hankelepingu rikkumised täies ulatuses vaidlustanud ning on seisukohal, et faktiliselt ette heidetud rikkumisi ei esine ning sanktsioone on
2(11)
3-20-80 kohaldatud alusetult. Seega ei saa kaebajaid mingil juhul süüdistada raskes eksimuses hankepassi täitmisel.
9.2.Tellija ei ole kaebajatega sõlmitud varasemat hankelepingut üles öelnud (hankelepingu ütles üles hoopis pakkuja), mistõttu ei saanud ega pidanud kaebajad hankepassi täitmisel kinnitama kõrvaldamise aluste esinemist, sest pakkujate hinnangul taolisi kõrvaldamise aluseid ei esinenud.
9.3.Kaebajate suhtes ei ole ka varasemate hankelepingute täitmisel esitatud kahjunõuet, mistõttu on kaebajad vastanud hankepassis esitatud küsimustele õigesti. Leppetrahv ei ole võrdsustatav kahjunõudega ning liiatigi ei saa õiguslikke eriteadmisi mitteomavad isikud teha viidatud küsimuses teistsugust järeldust.
9.4.Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p-i 9 alusel üksnes viitega tema poolt valeandmete esitamisele, ilma et oleks arvesse võetud sellise käitumise täpsemaid asjaolusid ja raskusastet, on ilmselgelt ebaproportsionaalne. Hankemenetlusest kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p 9 alusel pidi hankija tegema kaalutlusotsuse(d), kuid ei ole seda vaidlustatud otsustes sisuliselt teinud.
9.5.Isegi juhul kui asuda seisukohale, et kaebajad esitasid valeandmeid (millega kaebajad ei nõustu), ei ole nad valeandmete esitamisel süüdi raskes eksimuses. Sellist eksimust ei ole põhistanud ega tõendanud ei hankija vaidlustatud otsuste tegemisel ega ka VAKO vaidlustuse läbivaatamisel.
10.RHS § 95 lg 4 p 8 ja direktiivi 2014/24EL kooskõlalise tõlgendamise teel on RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeltingimuseks asjaolu, et hankemenetlusest võib kõrvaldada pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute olulist nõuet. RHS § 95 lg 4 p-i 8 aluseks olnud direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p g) sätte sõnastusest nähtuvalt peavad nimetatud alusel ettevõtja kõrvaldamiseks esinevad lepingurikkumised olema tavapärasest “tõsisemad” ja „erakordsemad“, et õigustada pakkuja õigusi sedavõrd tugevalt kahjustava otsuse vastuvõtmist. VAKO jättis oma otsuse tegemisel alusetult analüüsimata ja tähelepanuta kaebajate poolt vaidlustusmenetluses esitatud sisulised seisukohad ja tõendid, mis kinnitasid, et hankemenetlusest kõrvaldamine oli alusetu, kuivõrd RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud eeltingimused ei olnud täidetud. Hankija ei ole mingilgi moel ning usaldusväärselt tõendanud oma väiteid kõrvaldamise aluste esinemisega seoses. Riigihangete registrisse esitab andmeid tellija, mistõttu riigihangete registrisse kantud selgitus esindab vaid tellija (antud juhul alusetut) seisukohta. Kuivõrd hankijal on kohustus välja selgitada RHS § 95 lg 4 p 8 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise asjaolud ning hankijal lasub ka vastav tõendamiskoormus, siis käesoleval juhul ei ole hankija neid nõudeid täitnud. Eelnimetatud põhjustel on hankija oma kaalutlusõigust kuritarvitanud ning teinud õigusvastase otsuse kaebajate hankemenetlusest kõrvaldamiseks.
10.1.Hankija on kõrvaldamise otsuses väitnud, et AS-i EVIKO on riigihangete registri andmetel sanktsioneeritud Pärnu, Oja tn 128 eluhoone projekteerimis- ja ehitustööde (viitenumber 190676) hankelepingu täitmisel. Kaebajad on seisukohal, et eelviidatust ei tulene ega ole tõendatud, et vaidlustaja oleks oluliselt või pidevalt rikkunud hankelepingu olulist nõuet.
10.1.1.Kaebajad juhivad tähelepanu asjaolule, et riigihangete registrisse on tehtud märkus, et pakkuja on hankija otsuse vaidlustanud. Hankija ei ole nimetatud asjaolu oma otsuses ära märkinud, samuti ei ole selle asjaoluga oma otsuste tegemisel arvestanud.
10.1.2.Viidatud vaidluse asjaoludest tulenevalt on AS Hoolekandeteenused (edaspidi ka kui tellija) määranud töövõtjale leppetrahvi kohustuse väidetava rikkumise eest olukorras, kus viidatud kohustust lepingust üldse ei tulenenud. Kuna leping ei näinud ette tähtaega kasutusloa esitamiseks, oli ka tellija poolt määratud leppetrahvi nõue täiesti alusetu. Leppetrahvi nõue on tühine ka täitmistagatise esitamisega seoses, samuti energiatõhususe arvu ületamise osas.
3(11)
3-20-80
10.1.3.Hankelepingu mahtu arvestades (748 650,42 eurot) on väidetav rikkumine ning esitatud leppetrahvi nõue ka ebaolulise tähtsusega (s.o. 1% ja 0,5% lepingu hinnast). Seega, isegi juhul kui asuda seisukohale, et leppetrahvi määramiseks esines alus (millega vaidlustaja ei nõustu), ei ole tegemist olulise hankelepingu rikkumisega ega ka olulise hankelepingu tingimuse rikkumisega, mistõttu RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeltingimused ei ole täidetud ning kaebajate hankemenetlusest kõrvaldamise otsus on täies ulatuses õigusvastane.
10.2.Hankija on vaidlustaja kõrvaldamisel tuginenud ka asjaolule, et riigihanke „Eluhoone projekteerimis- ja ehitustööd Salu tn 15A, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve linn“ (viitenumbriga 204559) tulemusena sõlmitud töövõtuleping on vaidlustajaga lõpetatud ennetähtaegselt.
10.2.1.Kaebajad juhivad tähelepanu asjaolule, et riigihangete registrisse on tehtud märkus, et vaidlustaja on hankija otsuse vaidlustanud. Hankija ei ole nimetatud asjaolu oma otsuses ära märkinud, samuti ei ole selle asjaoluga arvestanud.
10.2.2.Samuti nähtub asjaoludest ja esitatud tõendist, et hankelepingu ülesütlemist hankija poolt ei ole toimunud. Faktiliste asjaolude kohaselt saab hankelepingu ülesöelduks lugeda hoopis vaidlustaja poolt, kuivõrd hankija ei täitnud hankelepingust tulenevaid kohustusi, mis muutis hankelepingu edasise täitmise võimatuks.
10.2.3.Tellija käsitles selles asjas lepingu väidetava rikkumisena asjaolu, et vaidlustaja kohustus väidetavalt rajama kõvakattega juurdepääsutee. Nimetatud tellija arvamus on ekslik, kuivõrd hanke tehnilise kirjelduse kohaselt tuli rajada küll juurdepääsutee, kuid mitte kõvakattega juurdepääsutee, mille rajamiseks vajalikke tehnilisi tingimusi ei olnud üldse kehtestatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hankelepingu kohaselt võimalik kõvakattega tee projekteerimata ja ehitamata jätmist pidada kuidagi lepingu rikkumiseks.
10.2.4.Seega eelkirjeldatud juhul puudus hankijal igasugune õiguslik alus kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamiseks. Hankelepingu saab lugeda üles öelduks kaebaja poolt tehtud ülesütlemisavalduse alusel. Kaebajad märgivad, et hankija ei ole hankelepingu ülesütlemist ka vaidlustanud.
11.Hankija on kohtule esitatud vastuses viidanud Tallinna Halduskohtu otsusele haldusasjas nr 319-2155 ning leidnud, et tema hankemenetluses tehtud otsus on põhimõtteliselt samasisuline viidatud haldusasjas käsitletud otsusega. Asjaolu, et hankija tugines kaebajate hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemisel kahele varasemale väidetavale pakkuja rikkumisele, mis olid seotud ka haldusasjaga nr 3-19-2155, ei tähenda seda, et käesolevas haldusasjas võiks ja saaks lähtuda haldusasjas nr 3-19-2155 tehtud otsusest. Hankija on oma vastuses viidanud ka mitmetele uutele asjaoludele, millele ta hankemenetluses tehtud otsuste tegemisel ei tuginenud.
12.Kolmandate isikute seisukoht, et hankepassis ei olnud küsitud, kelle algatusel hankeleping ennetähtaegselt lõpetati, on eksitav. Riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p 8 sõnastusest tulenevalt on ilmne, et hankepassis saab silmas pidada vaid hankija poolselt hankelepingu ülesütlemist, kuivõrd sätte kohaselt on silmas peetud pakkuja poolset rikkumist ning selle suhtes õiguskaitsevahendite kohaldamist hankija poolt.
13.Kolmandate isikute väide, et leppetrahv on lihtsustatud kahjuhüvitis, on põhjendamatu ja kohut eksitav. Leppetrahv ja kahjuhüvitis on erinevad õigusinstituudid. Leppetrahv on seaduse tähenduses ikkagi kokkuleppeline kõrvalkohustus ning tema rakendamise alused, eesmärk ja funktsioon ei ole seostatavad ega ühitatavad kuidagi kahjunõudega.
14.Vaidlustatud otsuste kehtima jäämine tooks kaebajate jaoks kaasa äärmiselt rasked tagajärjed. Nagu öeldud ei saanud kaebajad eelviidatud asjaolude alusel mitte kuidagi eeldada, et nad oleks pidanud hankepassis jaatama kõrvaldamise aluste esinemist. Juhul kui jõusse jääks vaidlustuskomisjoni vaidlustatud otsus, välistaks see kaebajate edasise osalemise mistahes hangetel, korraga kahe kõrvaldamise aluse esinemise tõttu (s.o. valeandmete esitamine ja eelnevad 4(11)
3-20-80 rikkumised) ja seda olukorras, kus VAKO on jätnud sisuliselt tuvastamata, kas pakkuja on korduvalt ja oluliselt rikkunud hankelepingu olulist tingimust RHS § 95 lg 4 p 8 mõttes. Vastustaja seisukoht
15.Käesoleval juhul tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Tallinna Halduskohus on haldusasjas number 3-19-2155 teinud otsuse, kus asunud seisukohale, et kaebajate suhtes esineb kõrvaldamise alus. See otsus on jõustunud. Käesoleva haldusasja raames antud haldusakt (Lääneranna Vallavalitsuse 28.11.2019 korraldus nr 807) on põhimõtteliselt eelpoolviidatud haldusasjaga võrreldes sama sisuga.
16.Vastustaja leiab, et on õigesti kaebajad hankemenetlusest kõrvaldanud ja kaebuses toodud argumendid ei tingi teistsugust otsust.
16.1.Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et vastustaja oleks pidanud tegema kaalutlusotsused. Kui pakkuja esitab valeandmeid, siis on arusaamatu, mida peaks hankija selles situatsioonis kaalutlema. Tegemist on fakti tuvastamisega, kas valeandmeid on esitatud või ei ole. Käesoleval juhul on fakt, et valeandmed esitati ning hankija ei pea asuma analüüsima, miks pakkuja valeandmeid esitab. Hankija on oma otsuses selgelt väljendanud, et pakkuja kõrvaldatakse valeandmete esitamise tõttu. Hankija ei saa hakata moonutama pakkuja poolt antud kinnitustes esitatud fakte ning kaalutlusõiguse tähendus on sellistel faktidel sekundaarne. Kaalutluskohustus tekkinuks kui kaebajad vastanuks mõlemale küsimusele „jaatavalt“, mida aga ei tehtud. Hankepassis esitatud küsimuste näol on tegemist küsimustega pakkuja usaldusväärsuse kohta ning kui neile küsimustele on pakkuja vastanud jaatavalt, võib hankija asuda kaalutlema, kas pakkuja poolt näidatud olukord on hankija jaoks problemaatiline või mitte.
16.2.Hankija kontrollis riigihangete registrist, kas kaebaja omab varasemaid lepingu rikkumisi. Registris on fikseeritud vähemalt 2 rikkumist (tegelikult on neid rohkem). Kuni see info on riigihangete registris, on tegemist faktiga. Ka käesoleval ajal on vastav info riigihangete registris endiselt kõigile kätte saadav, seega ei saa olla diskussiooni selles, kas pakkuja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga. Vastus saab olla ainult jaatav.
16.3.Teadvalt valeandmete esitamine on piisavalt kaalukas eksimus. AS EVIKO on ajavahemikul 28.11.2018 - 28.11.2019 (pakkumuse esitamise tähtaeg) esitanud pakkumuse 262-l riigihankel. Seega on kaebaja esitanud valeandmeid vähemalt 262 korral, kinnitades, et tal ei ole varasemaid lepingu rikkumisi. Neist 20-l juhul on kaebajaga sõlmitud hankeleping, mis aga viitab järgmistele võimalustele: 1) hankija ei ole pidanud oluliseks kontrollida hankepassis esitatud info ehk pakkuja kinnituste usaldusväärsust; 2) hankija ei ole osanud kontrollida hankepassis esitatud info ehk pakkujate kinnituste paikapidavust; 3) hankija on võtnud teadliku riski sõlmida kaebajaga ehitustööde leping. Neist üks on Kiviõli Tervisekeskuse ehitustööd ning nagu ilmneb, ei ole kaebaja asunud sõlmitud ehitustööde lepingut korrektselt täitma ning esinevad analoogsed etteheited.
16.4.Tallinna Halduskohus leiab haldusasjas 3-19-2155 tehtud otsuse punktis 17 järgmist: Asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebaja oma õiguste kaitseks ka kohtusse pöördunud. Pole tõenäoline, et vaidlused kohaldatud sanktsioonide üle jõuaksid lähiajal lõpule. Hankijal ei ole praktikas võimalik oodata vaidluste lõpptulemusi. Arvestades eri hankijate poolt välja toodud rikkumiste arvu ja olemust, ei saa kohtu hinnangul vastustaja kahtlusi kaebaja ebausaldusväärsusest ühepoolseks, erapoolikuks ega mittetõendatuks pidada. Seega on loogiline, et isegi kui varasemates hangetes on vaidlus lepinguliste sanktsioonide üle, ei muuda see kuidagi olematuks fakti, et AS EVIKO on sanktsioneerimist kogenud.
17.Vastustaja ei nõustu kaebajatega, et RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise eeldused ei olnud täidetud. RHS § 95 lg 4 punkt 8 sätestab üheselt, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud 5(11)
3-20-80 hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Vastustaja on korraldustes välja toonud 2 aspekti – sanktsioneerimine ning lepingu lõpetamine. Järelikult olid alused täidetud.
17.1.Vastustaja ei pea kontrollima, mis asjaoludel lepingu ennetähtaegne lõpetamine aset leidis ja kes lepingu lõpetas. Isegi kui on tegemist AS EVIKO poolt hankelepingu ennetähtaegse lõpetamisega, siis selline info ei suurenda AS EVIKO suhtes usaldusväärsust, sest analoogne juhtum leidis aset ka Pärnumaa Ühistranspordikeskuse poolt korraldatud hankemenetluses (viitenumber 178314). Erinevus seisnes selles, et olles tunnistatud edukaks pakkujaks, loobus AS EVIKO lepingu sõlmimisest ning maksis kohtuliku kompromissi tulemusena kahjutasu (vt vastuse lisa nr 2).
17.2.Kaebajate viide VAKO lahendile 33-19/203234 on asjakohatu, sest selles asjas on jõustunud kohtulahend (haldusasja number 3-19-1000). Kohus leidis järgmist: Kohus märgib täiendavalt, et kui hankija tugineb hankelepingu rikkumiste kogumile, siis ei pea kõik etteheidetavad lepingurikkumised eraldiseisvalt täielikult täitma RHS ja direktiivi 2014/24/EL mainitud koosseisu. Erinevaid rikkumisi saab vaadata ja hinnata koos, st hankija võib arvesse võtta hankelepingu täitmist tervikuna. Erinevad rikkumised, mis eraldiseisvalt ei pruugi olla piisavad, et hankija hankest kõrvaldada, võivad kogumis sellise otsuse tegemiseks küllaldase põhjuse anda. Iseäranis siis, kui rikkumisi esineb palju ja pidevalt. Arvesse saab võtta ka selliseid rikkumisi, mis ei moodusta ajas korduvat käitumismustrit, vaid on üksikjuhtumid, kuna ka sellised rikkumised iseloomustavad hankija hoolsust hankelepingu täitmisel üldisemal tasandil.
17.3.Ainetud on kaebajate etteheited selles osas, et hankija on lähtunud lubamatutest kaalutlustest, jätnud olulised asjaolud arvestamata ning teostanud kaalumist vastuolus sätte eesmärgi ning proportsionaalsuse põhimõttega. Vastustajale on arusaamatu, et kui eelnevalt heidetakse vastustajale ette, et ei ole piisavalt kaalutletud, siis kaebuse punktis 1.21. heidetakse ette, et vastustaja on lähtunud lubamatutest kaalutlustest ning on teostanud kaalumist vastuolus sätte eesmärgiga. Seejuures ei ole kaebaja viidanud, milles seisnevad lubamatud kaalutlused, samuti mis on need olulised asjaolud, mis on hankija poolt jäetud arvestamata.
17.4.Lepingu sõlminuna peab lepingu täitja kandma selle eest hoolt, et riigihangete registrisse ei satuks infot, mis võib raskendada hilisemaid hankelepinguliste suhete tekkimist. See teave ei ole kaebajatele teadmata. Hankija on lähtunud oma otsuste tegemisel avalikest allikatest, samuti varasemate tellijate poolt saadud infost ning selle põhjal teinud oma otsuse, mis on igati õiguspärane ning põhistatud faktidega.
17.5.Tallinna Halduskohus on haldusasjas nr 3-19-2155 leidnud järgmist: Kaebaja ei saa eeldada, et kui riigihangete registrist nähtub varasemate hankelepingute ülesütlemine mittekohase täitmise tulemusel, nõuaks hankija kõikide hankelepingu osapoolte käest dokumente, tõendeid ja arvamusi, selgitamaks välja sanktsioonide kohaldamise või lepingu lõpetamise õiguspärasust. Hankija ei pea näiteks toodud hankelepingute puhul asuma analüüsima ega hindama, kas sanktsioone lepingu rikkumiste eest kohaldati õiguspäraselt. /.../ Kohtu hinnangul ei pidanud hankija vaidlustatud käskkirjas asuma põhjalikumalt igat üksikut rikkumist lahkama, kuna konkreetsete hankelepingute täitmise asjaolud pidid kaebajale olema niigi teada. Kohtu arvates ei olnud vastustajal kohustus küsida kaebajalt ka täiendavaid selgitusi. Ka hiljem esitatud tõendite valguses on hankija otsus piisavalt põhjendatud. Puuduvad tõendid, et hankijad oleksid registris esitatud kannete sisu osas meelt muutnud. Asjaolu, et kaebaja lepingu poolena ei ole sanktsioonide kohaldamisega nõustunud, ei mõjuta kohaldatud sanktsioonide kehtivust.
18.Kaebuse punktis 1.17. nendivad kaebajad, et vaidlustatud otsuste kehtima jäämine tooks kaebajate jaoks kaasa äärmiselt rasked tagajärjed ning juhul kui jõusse jääks vaidlustuskomisjoni vaidlustatud otsus, välistaks see kaebajate edasise osalemise mistahes hangetel, korraga kahe kõrvaldamise aluse esinemise tõttu (s.o. valeandmete esitamine ja eelnevad rikkumised). See väide ei vasta tõele, sest vaidlustatud otsuste ja VAKO otsuse jõusse jäämine ei piira kuidagi kaebajate 6(11)
3-20-80 õigust osaleda mistahes hangetel. Kui RHS § 95 lg 1 teeb hankijale kõrvaldamise aluste ilmnemisel pakkuja kõrvaldamise kohustuslikuks, siis RHS § 95 lg 4 annab hankijale kõrvaldamise aluste ilmnemisel pakkuja kõrvaldamise õiguse. Seega ei piira vaidlustatud otsuste ja VAKO otsuse jõusse jäämine kuidagi kaebajate õigust osaleda mistahes hangetel. Kaebajate võimalus saada hankemenetluses hankeleping, sõltub hilisemast hankijast ja ka kaebajate julgusest kinnitada hankepassis varasemaid eksimusi. Kolmandate isikute seisukohad
19.Kolmandad isikud kaebusega ei nõustu ja paluvad selle rahuldamata jätta.
19.1.Kaebajad üritavad eksitada kohut väitega, et riigihanke menetluse käigus ei ole kaebajad valeandmeid RHS § 95 lg 4 p 9 tähenduses esitanud. Valeandmete esitamine seisneb selles, et kaebajad vastasid hankepassi küsimusele „Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping /.../ on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?“, eitavalt. Kaebajad oleks antud küsimusele pidanud vastama jaatavalt, sest see on faktiküsimus mitte (pakkuja ega hankija) hinnang selle kohta, kas esinevad kõrvaldamise alused.
19.2.Hankija on vaidlustatud korralduses viidanud, et riigihangete registrist nähtub, et üks hankija (AS Hoolekandeteenused) on viimase aasta jooksul kahe AS-ga EVIKO sõlmitud hankelepingu raames kohaldanud viimase suhtes erinevaid sanktsioone (leppetrahv ja lepingu ennetähtaegne ülesütlemine).
19.3.Valeandmete esitamine on kõrvaldamise alus, mille kohaldamiseks tahtluse tuvastamine vajalik ei ole. Et lugeda pakkuja selle sätte tähenduses raskes eksimuses süüdi olevaks ja ta ühtlasi hankemenetlusest kõrvaldada, on piisav, kui pakkuja on vastutav teatud raskusega hooletuse eest ehk hooletuse eest, millel võib olla määrav mõju hankemenetlusest kõrvaldamise, valiku või lepingu sõlmimise otsustele. Samale järeldusele on jõudnud ka Euroopa Kohus kohtuasjas C387/14, milles jõuti seisukohale, et direktiivi 2004/18 artikli 45 lõike 2 punkti g sõnastuses ei ole mingit viidet ettevõtja tahtlikule käitumisele.
19.4.Kolmandad isikud nõustuvad VAKO otsuse nr 189-19/214746 punktis 15 märgituga, et pakkuja poolne varjamine, et tema suhtes on varasemate hankelepingute raames rakendatud võlaõiguslikke sanktsioone, kätkeb endas juba olemuslikult märkimisväärselt rasket eksitamist ja võimalik, et ka pahatahtlikku varjamissoovi. Kõnealuse info näol on tegemist hankemenetluse läbiviimise seisukohast äärmiselt olulise teabega hankija jaoks, hindamaks võimaliku lepingupartneri usaldusväärsust.
20.Kolmandad isikud osundavad, et RHS § 95 lg 4 p 8 ei sätesta sõnaselget eeldust, et oleks oluline, kas hankelepingu ütles üles hankija või pakkuja. Kolmandate isikute seisukohta toetab ka senine kohtupraktika (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-18-753 (p 20)). Tegemist on lepingupoolte võrdse õigusega ehk VÕS § 186 punktis 6 sätestatud võlasuhet lõpetava alusega. Nii korraliselt kui erakorraliselt (vastavalt VÕS § 195 ja VÕS § 196) on õigus võlasuhe lõpetada mõlemal lepingupoolel. Seetõttu ei ole RHS § 95 lg 4 p-s 8 öeldud, et hankelepingu pidi/peab üles ütlema hankija.
21.Kaebajad on kaebuses asunud seisukohale (p 1.15), et kaebajate suhtes ei ole varasemate hankelepingute täitmisel esitatud kahjunõuet, mistõttu on kaebajad vastanud hankepassis esitatud küsimustele õigesti. Kolmandate isikute arvates on kaebajate arusaam ekslik. Lisaks preventiivfunktsioonile täidab leppetrahv ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ning täitmise tagamise funktsiooni. Leppetrahv on olemuslikult lihtsustatud kahjuhüvitis, mille nõudmise eelduseks on vastava kokkuleppe olemasolu ja kohustuse, mille täitmist leppetrahv tagas, rikkumine.
7(11)
3-20-80
21.1.AS-ile EVIKO ei saa tulla üllatusena leppetrahvi instituut, sest niivõrd kaua ehitusvaldkonnas tegutsenud ettevõte peab tundma leppetrahvi regulatsiooni. AS EVIKO on osalenud perioodil 01.09.2017 – 17.01.2020 (s.o alates hankepassi instituudi rakendamisest) riigihangete registri andmetel pakkujana kokku vähemalt 397 hankemenetluses. Seega on AS EVIKO majandus- ja kutsetegevuses tegutsev ehitusettevõtja, kes on hankemenetluses osalenud ja hankepassi täitnud korduvalt. Kui AS-le EVIKO jäi ebaselgeks, kas hankepassi vaidlusalune tingimus hõlmab ka teavet leppetrahvinõuete kohta varasemates hankelepingutes, siis oleks ta saanud seda ka hankijalt küsida.
21.2.Keskmine mõistlik isik saab ilmselgelt aru, et hankepassis on küsitud, kas pakkuja on kogenud, et temaga sõlmitud varasemates hankelepingutes on esinenud sanktsioneeriva iseloomuga olukordi, mida leppetrahvi kohaldamine/nõudmine ilmselgelt on, sest leppetrahvi eesmärk ja olemus on lepingut rikkunud poole kohustus maksta teisele poolele kokkulepitud määras või summas rahalist hüvitist.
22.Teistes riigihangetes kohaldatud sanktsioonide vaidlustamine AS EVIKO poolt ei oma antud juhul määravat tähtsust. Õiguskirjanduses on märgitud, et Euroopa Liidu õigusega on vastuolus niisugune liikmesriigi õigusnorm, mille kohaselt ei saa hankija pakkujate valimise staadiumis anda mingit hinnangut ettevõtja usaldusväärsusele põhjusel, et see ettevõtja on kohtus vaidlustanud otsuse, millega lõpetati temaga sõlmitud varasem hankeleping selle olulise rikkumise tõttu. Selline õigusnorm ei kaitseks direktiivis ette nähtud kõrvaldamise aluse soovivat toimet. Samuti oleks hankijale antud kaalutlusõigus halvatud ainuüksi sellega, et ettevõtja vaidlustab varasema hankelepingu lõpetamise, samas kui tema käitumine näis piisavalt puudulik, et lepingu lõpetamist põhjendada. Eeltoodust tulenevalt on kolmandad isikud seisukohal, et kaebajate vaidlustused ei ole hankijale ega kohtule siduvad ning RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kaebajate hankemenetlusest kõrvaldamise alus esines.
23.Kolmandad isikud soovivad tähelepanu juhtida Tallinna Halduskohtu 30.12.2019 otsusele haldusasjas nr 3-19-2155, mis jõustus 10.01.2020. Viidatud asjas tehtud otsuses (punktid 16 ja 17 ) leidis halduskohus, et RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused on täidetud ja selle järelduse tegemisel tugines kohus mh riigihangetele nr 190676 (Pärnu, Oja tn 128 eluhoone projekteerimisja ehitustööd) ning nr 204559 (Salu tn 15A, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve linn eluhoone projekteerimis- ja ehitustööd) ja luges nende hangete osas registris avaldatud andmetele tuginedes tõendatuks AS EVIKO poolse riigihankelepingu korduva ja olulise rikkumise. Seega on kohus varasemas asjas juba analüüsinud Lääneranna Vallavalitsuse 13.12.2019 otsuses nr 2019-41/1624-2 viidatud hangetega nr 190676 ja 204559 seonduvaid asjaolusid ning tuvastanud, et nendes hankelepingute rikkumine AS EVIKO poolt on subsumeeritav RHS § 95 lg 4 p 8 alusel.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
24.Hinnanud asjas esitatud tõendeid ja seisukohti, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Nõustun VAKO 03.01.2020 otsuses nr 189-19/214746 toodud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele selgitan järgmist.
25.Vastustaja 28.11.2019 korraldusest nr 807 nähtub, et vastustaja kõrvaldas kaebajad hankemenetlusest, tuginedes RHS § 95 lg 4 p-dele 8 ja 9. Nimetatud sätete kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi (RHS § 95 lg 4 p 8) ning pakkuja, kes on esitanud valeandmeid kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta mh samas paragrahvis sätestatud sätestatud alustel.
25.1.Vastustaja viitab korralduses nr 807, et hankepassis oli pakkujatele esitatud küsimus: Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud 8(11)
3-20-80 kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga? Kaebajad vastasid sellele küsimusele eitavalt, samuti vastasid kaebaja eitavalt küsimusele: „Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?“
25.2.Vastustaja kontrollis kaebajate poolt hankepassi esitatud andmeid riigihangete registri avalike andmete põhjal ning tuvastas, et kaebajate poolt hankepassis märgitud info ei ole õige, sest ühe kaebaja (AS EVIKO) puhul on varasemalt vähemalt kahes teises hankemenetluses tuvastatud hankelepingu rikkumine, mille tulemusena on ühel juhul leppetrahvina vähendatud tehingulist maksumust ja teisel juhul lõpetatud hankeleping ennetähtaegselt.
25.3.Vastustaja leidis seega, et esineb alus kaebajate kõrvaldamiseks hankest, sest on tuvastatud varasemate hankelepingute rikkumine ning kaebajad on hankepassis esitanud selle kohta valeandmeid.
26.Kaebajad leiavad, et ei ole valeandmeid esitanud, sest vastustaja poolt viidatud rikkumised ei ole kaebajate hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks ning seetõttu ei pidanud kaebajad ka hankepassis esitatud küsimusele jaatavalt vastama. AS EVIKO on viidatud rikkumised vaidlustanud, pealegi ei ole tegemist oluliste lepingurikkumistega, kohaldatud leppetrahv ei ole mõistetav küsimuses viidatud kahjutasuna, samuti on korralduses viidatud lepingu ülesütlemine toimunud AS EVIKO enda, mitte hankija poolt. Vastustaja ei ole hankest kõrvaldamise otsuse tegemisel neid argumente kohaselt kaalunud.
27.Leian, et vastustaja on korralduses nr 807 õigesti leidnud, et kaebajad on hankepassis esitanud valeandmeid, vastates ülalviidatud küsimusele eitavalt. Ekslik on kaebajate väide, et kaebajad ei ole kohustatud hankepassis kinnitama kõrvaldamise aluse esinemist olukorras, kus kaebajad ise leiavad, et kõrvaldamise alust tegelikult ei esine, sest kaebajad on väidetavad lepingurikkumised varasemates hangetes vaidlustanud.
27.1.Hankepassis esitatud küsimuse näol on tegemist faktilise asjaolu tuvastamisega, mitte pakkujatelt õigusliku hinnangu küsimisega. Pakkujal on kohustus hankijat informeerida varasemate hankelepingute täitmisel tekkinud probleemidest, misjärel saab hankija asuda hindama, kas varasemate lepingute võimalikud rikkumised mõjutavad pakkuja usaldusväärust hankija silmis sedavõrd, et hankija ei pea enam võimalikuks pakkuja edasist osalemist hankemenetluses. Siinjuures võib hankija arvesse võtta ka asjaolu, kas pakkuja on varasemalt kohaldatud sanktsioonid vaidlustanud, kuid sanktsioonide vaidlustamine ei tähenda, et pakkuja saaks jätta varasemates hankemenetlustes tekkinud probleemidele hankepassis üldse osundamata. Kui pakkuja jätab subjektiivsetel kaalutlustel varasematele probleemidele viitamata, takistab see hankijal olulisel määral pakkujate usaldusväärsuse kontrollimist.
27.2.Nõustun siinkohal VAKO otsuse p-is 15 toodud seisukohaga, et valeandmete esitamine ülalviidatud küsimuses kätkeb endas juba olemuslikult märkimisväärselt rasket eksitamist ja võimalik, et ka pahatahtlikku varjamissoovi. VAKO märgib õigesti, et kõnealuse info puhul on tegemist hankemenetluse läbiviimise seisukohast olulise teabega, mis võimaldab hinnata pakkuja usaldusväärsust. Käesolevas asjas ei ole tegemist olukorraga, kus kaebajad ei oleks olnud teadlikud AS EVIKO suhtes kohaldatud sanktsioonidest või muu sarnase asjaoluga, mis võimaldaks asuda seisukohale, et kaebajad on ekslikult või teadmatusest vastanud hankepassis toodud küsimusele eitavalt. Usutav ei ole ka kaebajate viide sellele, et kaebajad on hankepassis oleva küsimuse sisu ekslikult tõlgendanud, kuivõrd kaebajate näol on tegemist professionaalsete ettevõtjatega, kes on pidevalt osalevad erinevates hankemenetlustes ja omavad seega märkimisväärset kogemust hangetega seotud fomaalsuste täitmisel. Olukorras, kus kaebajatele olid teada varasemates hankemenetlustes esilekerkinud probleemid, võinuks mõistlik ja hoolsalt käituv ettevõtja esitada hankijale täpsustava küsimuse, veendumaks, kuidas sellises olukorras peaks hankepassis esitatavale küsimusele vastama. Seda ei ole kaebajad aga teinud.
9(11)
3-20-80
27.3.Pean vajalikuks märkida, et ma ei nõustu vastustaja seisukohaga, et olukorras, kus vastustaja on tuvastanud valeandmete esitamise, ei pidanud vastustaja üleüldse teostama kaalutlusõigust, hindamaks, kas valeandmete esitamine oli sedavõrd oluline rikkumine, et tingis kaebajate kõrvaldamise hankemenetlusest. Samas nähtub eeltoodust, et kaebajate poolt hankepassis valeandmete esitamine on käesoleval juhul hinnatav niivõrd olulise rikkumisena, kus vastustaja kaalutlusõigus on sisuliselt redutseerunud nullini, mistõttu ei too vastustaja sellekohane seisukoht kaasa vaidlustatud korralduse tühistamist. Pealegi nähtub vastustaja korralduse p-st 4, et vastustaja on siiski välja toonud omapoolsed kaalutlused, millest lähtuvalt vastustaja otsustas kaebajate kõrvaldamise hankemenetlusest. Ehkki selles punktis on vastustaja peamiselt käsitlenud varasemate hankelepingute rikkumisega seotud asjaolusid, nähtub p-i 4 alapunktist 4.3 ka viide valeandmete esitamisele ning sellele, et vastustaja ei pea kaebajaid usaldusväärseks partneriks nii hankepassis valeandmete esitamise kui varasemate hankelepingute rikkumise tõttu. Seega on vastustaja hinnanud valeandmete esitamist koosmõjus hankelepingute varasemate rikkumistega ja on seetõttu leidnud, et kaebajad tuleb hankemenetlusest kõrvaldada.
28.Ehkki ainuüksi hankepassis valeandmete esitamist tuleb lugeda piisavaks aluseks kaebajate hankemeneltusest kõrvaldamiseks, analüüsin siinkohal ka kaebuse väited selles osas, et eelnevad hankemenetluse lepingute rikkumised ei tingi kaebajate hankemenetlusest kõrvaldamist.
28.1.Korraldusest nähtuvalt on vastustaja tuginenud kahele juhtumile, kus hankijaks on AS Hoolekandeteenused: 1) Pärnu, Oja tn 128 eluhoone projekteerimis- ja ehitustööde hankemenetlus (viitenumber 190676), kus ühe kaebaja suhtes rakendati leppetrahvi lepingule mittevastava töö teostamise ja tööde tähtajast mitte kinni pidamise tõttu; 2) riigihanke „Eluhoone projekteerimis- ja ehitustööd Salu tn 15A, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve linn“ (viitenumber 204559) hankemenetlus, kus töövõtuleping on ühe kaebajaga lõpetatud ennetähtaegselt. Vastustaja leiab, et nimetatud rikkumised on piisavaks aluseks, et kõrvaldada kaebajad hankest RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud alusel.
28.2.Leian, et kaebuses toodud asjaolud ei anna alust asuda seisukohale, et vastustaja oleks RHS § 95 lg 4 p 8 ebaõigesti kohaldanud või teinud kaalutlusvea või rikkunud tõendamiskoormist, tõendamaks, et kaebajate kõrvaldamiseks esinevad kaalukad põhjendused. Ka ei ole RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel määrava tähendusega asjaolu, et AS EVIKO on eelnevates hankemenetlustes kohaldatud sanktsioonid vaidlustanud.
28.3.Alusetu on kaebajate etteheide, et vastustaja on rikkunud tõendamiskoormist ning ei ole piisava põhjalikkusega tuvastanud varasemate hankemenetlustega seotud asjaolusid. Vastustaja on, hindamaks, kas kaebajate suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud kõrvaldamise alus, lisaks riigihangete registris olevale infole esitanud päringu ka AS EVIKO lepinguparnterile (AS Hoolekandeteenused) ning palunud täpsustavat infot nende episoodidega seoses (vastustaja vastuse lisa nr 1). Seega ei ole vastustaja lähtunud üksnes riigihangete registris toodud andmetest. Vastustajale ei saa panna kohustust asuda üksikasjalikult uurima varasemate rikkumiste asjaolusid ja asuda andma õiguslikke hinnanguid selles osas, kas varasemalt rakendatud sanktsioonid on õiguslikult põhjendatud.
28.4.Asjaolu, et AS EVIKO ei ole sanktsioonide kohaldamisega nõustunud, ei mõjuta RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamist. Euroopa Kohtu praktikas on kinnitust leidnud, et Euroopa Liidu õigusega on vastuolus siseriiklik regulatsioon, mis välistab pakkuja eelneva lepingurikkumise tõttu hankelt kõrvaldamise olukorras, kus pakkuja on enda suhtes rakendatud sanktsiooni ja/või rikkumise vaidlustanud kohtus (Euroopa Kohtu otsus C-41/18 Meca, p 40, 42). Avalik huvi selle vastu, et avalikest vahenditest finantseeritaks lepinguid usaldusväärsete ja kvaliteetset teenust pakkuvate partneritega on sedavõrd oluline, et seadusandja on Euroopa Liidu tasandil pidanud vajalikuks hankedirektiivides sätestada sellekohase kõrvaldamise aluse, mis sel moel on jõudnud ka RHS-sse.
28.5.Kaebajate viide asjaolule, et vastustaja on ebaõigesti viidanud lepingu ennetähtaegsele lõpetamisele hankija poolt riigihankes nr 204559, ei ole antud juhul määrava tähendusega. Nõustun 10(11)
3-20-80 siinkohal VAKO otsuse p-is 13 toodud seisukohaga, et isegi juhul, kui leiab kinnitust, et lepingu ülesütlemine toimus AS EVIKO poolt või tema initsiatiivil, jääb siiski alles leppetrahvinõude esitamise episood. Kaebajate seisukoht, et AS EVIKO suhtes kohaldatav leppetrahv ei ole käsitatav hankepassis olevas küsimuses viidatud „kahjutasu või sellega võrreldavate sanktsioonidega“, on ekslik. RHS § 95 lg 4 p 8 sõnastuses on selgelt viidatud nii kahjuhüvitisele kui leppetrahvile ning seega saab vastustaja kõrvaldamise aluste esinemise hindamisel aluseks võtta ka AS EVIKO suhtes kohaldatud leppetrahvi.
29.Kokkuvõtvalt olen seega seisukohal, et vastustaja korraldus nr 807, millega vastustaja kõrvaldas kaebajad hankemenetlusest, on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Vastustaja on kaebajate hankemenetlusest kõrvaldamise otsuses arvesse võtnud nii riigihangete registris sisaldunud andmeid, kui ka varasemates hangetes hankijalt saadud informatsiooni ning leidnud, et kaebajad ei ole vastustaja silmis piisavalt usaldusväärsed, et nad saaks hankemenetluses jätkata. Ka hiljem esitatud tõendite valguses (sh haldusasjas nr 3-19-2155 tuvastatud asjaolud) on vastustaja otsus piisavalt põhjendatud.
30.Kaebajad on kolmandate isikute pakkumuse edukaks tunnistamise otsust (Lääneranna Vallavalitsuse 28.11.2019 korralduse nr 808) vaidlustanud üksnes põhjusel, et kaebajad on hankest ebaõigesti kõrvaldatud. Kuna kaebajate kaebus jääb kõrvaldamise otsuse osas rahuldamata, puudub alus ka kolmandate isikute pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tühistamiseks.
31.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus tervikuna rahuldamata jätta. Menetluskulud
32.Kaebajad ja kolmandad isikud on kohtule esitanud taotlused menetluskulude väljamõistmiseks. Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole.
33.HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kuivõrd otsus on tehtud kaebajate kahjuks, tuleb kolmandate isikute menetluskulud kaebajatelt välja mõista.
34.Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav.
35.Kolmandad isikud on esitanud menetluskulude taotluse koos arve ja selle spetsifikatsiooniga kokku summas 3066 eurot (sh käibemaks ) kokku 18 h ja 15 min eest . Esitatud spetsifikatsioonidest nähtub, et õigusabi osutamine on seisnenud kohtule esitatud kaebuse ja halduskohtu määrusega tutvumises, seisukohtade koostamises ning kohtuistungiks ettevalmistamises ja istungil osalemises. Arvestades kaebuse sisu, asja keerukust ning esitatud dokumentide mahtu, pean põhjendatuks kaebajatelt välja mõista kolmandate isikute õigusabikulu kokku 12 töötunni eest ehk 1680 eurot, koos käibemaksuga 2016 eurot. Seega tuleb kaebajatelt solidaarselt välja mõista kolmandate isikute õigusabikulud summas 2016 eurot (koos käibemaksuga). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.