EestiVabariiginimel Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
18.02.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-2044
Haldusasi
X kaebus Politsei-ja Piirivalveameti 04.10.2019 otsuse nr 15.210/759-1 osalise tühistamise nõudes.
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: X Esindaja: Aleksandr Gamazin Vastustaja:
Politsei-ja
Piirivalveamet
Esindaja: Mirja Sarap ja Margot Pellmas
Edasikaebamise
kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Politsei-ja Piirivalveamet (PPA) esitas kohtule 31.01.2020 avalduse kaebuse õigeksvõtu kohta. Kaebaja pool vastu ei vaidle. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 190 eurot. Vastustaja kaebaja menetluskulude suurust ei vaidlusta.
Kohus märgib, et kuna poolte vahel puudub vaidlus kaebuse osas vastustaja poolt kaebuse õigeksvõtust tulenevalt (HKMS § 159), siis kohus ei hakka kaebuse ega vaidlustatud otsuse sisu üle kordama.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 159 lg 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Vastustaja on kaebuse õigeks võtnud HKMS § 159 lg 1 alusel. Sellisel juhul kohus ei hakka hindama kaebust, sh vaidlustatud PPA otsust, sisuliselt. Kohus vaid märgib lühidalt, et vaidlustatud haldusaktis otsustati X le välja anda Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse kehtivusega kuni 04.10.2021, mille jooksul on tal võimalik teise riigi kodakondsusest loobuda. Ühtlasi paluti esitada PPA-le tõend Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest vabastamise kohta hiljemalt 04.10.2021 ning hoiatati, et kui kaebaja ei loobu Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest, siis PPA pärast 04.10.2021 uusi Eesti kodaniku dokumente X le ei väljasta. Kohus rahuldab X kaebuse ning tühistab osaliselt Politsei-ja Piirivalveameti 04.10.2019 otsuse nr 15.210/759-1 (kaebajale väljastatud Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse kehtivusaja, s.o kuni 04.10.2021, osas). HKMS § 108 lg 1 järgi menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 101 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (lg 2). HKMS § 108 lg 5 sätestab, et kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid . See tähendab, et vastustaja kannab kaebaja menetluskulud, mis on tekkinud enne kaebuse õigeksvõtu avalduse esitamist. Enne kaebuse õigeksvõttu on kaebaja kantud õigusabikulud summas 175 eurot, mille kohta on esitatud kohtule nimekiri koos selgitustega ja arve nr 22, ning tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Kaebaja taotleb välja mõista vastustajalt menetluskulud kokku 190 eurot. Vastustaja ei vaidlusta kaebaja menetluskulude suurust. Vastustajalt mõistetakse välja kaebaja kasuks menetluskulud, mis on tekkinud enne kaebuse õigeksvõttu. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 190 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.