Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-18-2351 6. veebruar 2020 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld X kaebus Tartu Vangla 12. oktoobri 2018. a käskkirja ja
20.novembri 2018. a vaideotsuse tühistamiseks Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla Tartu Ringkonnakohtu 19. septembri 2019. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebaja määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 19. septembri 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1. Teha uus määrus, millega ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohus jättis 25. aprilli 2019. a otsusega X kaebuse rahuldamata. Otsus tehti avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 25. aprillil 2019.
2.Kaebaja esitas 23. mail 2019 Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis 27. mai 2019. a määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas
5.juunil 2019 Riigikohtule määruskaebuse ringkonnakohtu 27. mai 2019. a määruse peale. Riigikohus jättis 26. juuni 2019. a määrusega määruskaebuse menetlusse võtmata.
3.Kaebaja esitas 5. juulil 2019 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu
25.aprilli 2019. a otsuse peale koos apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega. Taotluse kohaselt polnud kaebajal võimalik advokaadi abi eest tasuda, mistõttu esitas ta ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse. Ringkonnakohus jättis selle taotluse rahuldamata, mispeale esitas kaebaja määruskaebuse Riigikohtule. Riigikohtu määruse ootamise tõttu ei olnud tal võimalik apellatsioonkaebust tähtaegselt esitada.
4.Tartu Ringkonnakohus jättis 19. septembri 2019. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebaja taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tagastas apellatsioonkaebuse. Määruse kohaselt oli halduskohtu otsuses selgelt esile toodud apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev.
3-18-2351 Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on kohtutele esitanud mitmeid kaebusi. Kaebaja varasemad kogemused annavad alust eeldada, et ta on kaebetähtaegadega kursis. Ringkonnakohus selgitas kaebajale ka 27. mai 2019. a määruses, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei pikenda apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. Miski ei viita sellele, et kaebaja poleks suutnud tähtajaks esitada samasugust apellatsioonkaebust, nagu ta ringkonnakohtule hilinenult esitas. Ta ei vajanud selleks professionaalset õigusabi. Seega ei esine mõjuvaid põhjusi, mis annaksid aluse tähtaja ennistamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Kaebaja esitas 26. septembril 2019 Riigikohtule määruskaebuse, milles kirjeldab apellatsioonkaebuse esitamisega seotud raskusi (mh tuli taotleda arvuti kasutamise võimalust, et õigusaktidele ligi pääseda). Kaebaja taotles riigi õigusabi, kuna ei tunne õiguslikku olukorda. Ei või eeldada, et kaebaja esitab apellatsioonkaebuse ajal, mil ta ootab Riigikohtu vastust määruskaebusele selle kohta, kas talle võimaldatakse riigi õigusabi. Taotluse rahuldamise korral oleks apellatsioonkaebuse koostanud advokaat. Kaebaja on kõik taotlused esitanud õigel ajal.
6.Vastustaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Vastustaja märgib, et haldusakt, mille vaidlustamiseks kaebaja algselt kohtusse pöördus, on kaotanud kehtivuse: distsiplinaarkaristus on kustunud. Vastustaja hinnangul jättis Tartu Ringkonnakohus õiguspäraselt kaebaja taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks rahuldamata. Vastustaja jääb ringkonnakohtule esitatud seisukoha juurde. Asjaolusid või mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid objektiivselt takistanud kaebajal tähtaega järgida, ei esine. Kaebajal oli apellatsioonitähtaja jooksul võimalus vanglas arvutit kasutada. Kaebajale pidi võimalik vajadus riigi õigusabi järele olema selge varem, läbitud oli juba sisuline menetlus halduskohtus. Ebakindlus õigusaktide tundmisel ei vabanda tähtaja möödalaskmist. Kohus kohaldab õigust sõltumata menetlusosaliste väidetest. Riigi õigusabi taotlemine ei saa tekitada isikule ootust, et menetlustähtajad peatuvad taotluse menetlemise ajaks. Riigi õigusabi taotluse esitamine ei saa iseenesest olla kaebetähtaja ennistamise põhjuseks, sest see ei takista samal ajal kaebuse esitamist (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12). Kaebaja pidi hiljemalt ringkonnakohtu määruse selgitustest, millega jäeti riigi õigusabi taotlus rahuldamata, aru saama, et taotluse menetlemine ei pikenda apellatsioonitähtaega.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Määruskaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistada kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium teeb uue määruse, millega ennistab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. Asi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi Tartu Ringkonnakohtule.
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 116 lg 5 kohaselt ei peata menetlusabi andmise taotlus seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kohus pikendab siiski mõistlikult enda määratud tähtaega, eelkõige kaebusele või taotlusele vastamiseks määratud tähtaega, pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui menetlusabi andmise taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HKMS § 116 lg 6 järgi peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Eeltoodu ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2(3)
3-18-2351
9.HKMS § 71 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kolleegiumi hinnangul esineb praegusel juhul alus apellatsioonitähtaja ennistamiseks. HKMS § 116 lg-tes 5 ja 6 sätestatud üldreegel, mille kohaselt ei peata menetlusabi taotlemine seaduses sätestatud tähtaja kulgemist ja tähtaja järgimiseks tuleb tähtaja kestel teha ka menetlustoiming, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, kohaldub üldiselt kõigile menetlusabi liikidele, sh näiteks menetlusabi riigilõivu tasumiseks, menetlusdokumentide tõlkimiseks, tõendi saamiseks jne. Kui mitmete nende toimingute tegemata jätmine ei takista kuidagi menetlusdokumendi esitamist (kuigi puudustega), siis riigi õigusabi on konkreetselt mõeldud just selleks, et taotleja ei peaks ise menetlusdokumenti koostama. Seejuures ei ole riigi õigusabi mõeldud ainult abistamiseks menetlusdokumendi koostamisel. Riigi õigusabi võib olla vajalik ka selleks, et otsustada (edasi)kaebuse esitamise perspektiivi üle. Riigi õigusabi taotlemist ei saa praegusel juhul pidada ilmselgelt põhjendamatuks. Riigi õigusabi taotlemist on kolleegium kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks pidanud ka 4. augusti 2015. a määruses asjas nr 3-7-1-3-239-15. Riigi õigusabi taotlemine ei tohi kahjustada isiku menetluslikku olukorda.
10.Tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast tähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes (HKMS § 71 lg 2). Samal ajal tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse (HKMS § 71 lg 4). Kaebaja on neid nõudeid järginud. Pärast Riigikohtu 26. juuni 2019. a määrust kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta esitas kaebaja apellatsioonkaebuse koos tähtaja ennistamise taotlusega 5. juulil 2019.
11.Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel ei ole asjassepuutuv vangla väide, et kaebaja distsiplinaarkaristus on praeguseks kustunud.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.