lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1114/6

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 09.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-1114/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1336
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene 9. jaanuar 2020, Tartu

Haldusasi

Marju Silveti kaebus Tartu Linnavalitsuse ametnike ja Tartu Maakohtu kohtuniku tegevuse peale Tartu Halduskohtu 18. juuni 2019. a määrus Marju Silveti määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Marju Silvet

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

3-19-1114

RESOLUTSIOON

Jätta Marju Silveti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. juuni 2019. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 5. detsembri 2017. a koosoleku protokollis nr 40 otsustati seoses võlgnevusega korraliselt üles öelda Marju Silvetiga eluruumi kasutamiseks sõlmitud üürileping. Linnavarade komisjon teatas 15. detsembri 2017. a avalduses nr 48.1/08418, et ütleb M. Silvetiga sõlmitud üürilepingu korraliselt üles.
2.M. Silvet esitas kohtule hagi, milles palus muu hulgas tunnistada õigusvastaseks ja keelata üürilepingu korraline ülesütlemine. Tartu Maakohus rahuldas 25. septembri 2018. a otsusega tsiviilasjas nr 2-18-582 hagi osaliselt. Maakohus jättis M. Silveti nõude üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata. Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse. Maakohtu otsus jõustus 19. juunil 2019.
3.

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.03.20263-26-633/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 19.02.20263-25-3258/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
M. Silvet esitas 12. septembril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni protokollilise otsuse tühisuse kindlakstegemiseks. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 7. novembri 2018. a määrusega haldusasjas nr 3-18-1779 kaebeõiguse puudumise tõttu. Tartu Ringkonnakohus leidis, et linnavalitsuse eluasemekomisjoni protokolliline otsus üürilepingu ülesütlemiseks on antud eraõigusliku suhte raames ning see on käsitatav tsiviilõigusliku tahteavaldusena. Ringkonnakohus muutis halduskohtu määruse põhjendusi ning luges kaebuse tagastamise aluseks halduskohtu pädevuse puudumise.

Riigikohus ei võtnud kaebaja määruskaebust menetlusse. Kohtumäärused jõustusid 12. märtsil 2019.

4.M. Silvet esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kindlaks teha Tartu Linnavalitsuse ametnike ning Tartu Maakohtu kohtuniku tegevuse õigusvastasuse kaebaja kohta valeandmete esitamisel ja laimamisel. Kaebuse kohaselt on linnavalitsuse ametnikud tsiviilasjas nr 2-18-582 ja haldusasjas nr 3-18-1779 esitanud kaebaja kohta tõele mittevastavaid ja laimavaid väiteid. Kaebajaga sõlmitud üürilepingu ülesütlemise kohta Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 05.12.2017 istungil ettekande teinud ametnik esitas kaebaja kohta tõele mittevastavaid ja laimavaid väiteid nimetatud istungil ja maakohtu kohtunik kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-18-582. Kaebaja taotles toimingu tagajärgede kõrvaldamise kohta ettekirjutuse tegemist.
5.Tartu Halduskohus tagastas 18. juuni 2019. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole halduskohtus võimalik vaidlustada Tartu linna ametnike ning maakohtu kohtuniku toiminguid seonduvalt valeandmete esitamise ja laimamisega ning samuti puudub halduskohtul pädevus teha ettekirjutus toimingute tagajärgede kõrvaldamiseks. Kohtuasjas antud menetlusosalise arvamus ei ole haldusakt HKMS § 6 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses ega ka haldusmenetluses tehtav toiming HKMS § 6 lg 2 tähenduses. Seega ei ole Tartu linna vastust kohtule võimalik teises kohtumenetluses vaidlustada. Halduskohus selgitas, et eluasemekomisjoni istungil ettekande teinud ametniku tegevust eraldi vaidlustada ei saa. Tegemist ei ole iseseisva toiminguga HKMS § 6 lg 2 mõttes, mis oleks halduskohtus kaevatav. Ametniku ettekanne üürilepingu korralise ülesütlemise kohta ei oma iseseisvat tähendust, kuna see on hõlmatud koosoleku protokolliga nr 40. Samuti ei ole võimalik halduskohtus vaidlustada maakohtu kohtuniku toimingut. Kuna kohtunik ei ole HKMS § 17 alusel vastustaja, kelle peale saab halduskohtus kaebust esitada, ei ole halduskohus pädev selles osas kaebust lahendama. Kohus selgitas, et kaebajal on võimalik vaidlustada tsiviilasjas nr 2-18-582 tehtud kohtuotsust tervikuna seadusega sätestatud korras. Nii kohtuniku kui ka teiste menetlusosaliste seisukohti on võimalik vaidlustada sama kohtuasja raames.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 18. juuni 2019. a määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kohustada halduskohut kaebust menetlusse võtma. Kaebaja väidab, et Tartu Linnavalitsuse ametnikud esitasid kaebaja kohta Tartu linna haldusorganile ja kohtutele laimavaid ja tõele mittevastavaid andmeid, mille kohta nad mingeid tõendeid ei esitanud. Kaebaja leiab, et laimu korral on oma väidete tõendamiskoormus laimu levitajatel. Kui vastustajad ei suuda esitada tõendeid, et nende ütlused kaebaja kohta vastavad tõele, siis peab halduskohus nende tegevuse õigusvastaseks tunnistama ja tegema neile ettekirjutuse toimingute tagajärgede kõrvaldamise kohta. Sellest tulenevalt palub kaebaja eemaldada tõendamist mitteleidnud vastustajate väited kõikidest dokumentidest, kus need kirjas on. Kaebaja on seisukohal, et kuna kõik vastustajad on ametiisikud ja rikkusid kaebaja õigusi avalik-õiguslikes suhetes, siis on kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kaebaja leiab, et kõik halduskohtu põhjendused kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel on õigusvastased. Kuna kohtu argumendid pole ka asjakohased, siis ei pea kaebaja vajalikuks neid kommenteerida. Kaebaja sõnul ei saanud ta Tartu Maakohtu tsiviilasja nr 2-18-582 menetlemisel mitte ühtegi tema kohta vastustajate poolt esitatud laimavat väidet ümber lükata, sest see ei olnud selle tsiviilvaidluse esemeks ja tsiviilkohtumenetluses puudub menetluskord, kuidas seda saaks teha. Kaebaja arvates saab laimu ümber lükata ainult laimajate kohta uut kohtuasja algatades.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Ringkonnakohus on Tartu linnaga sõlmitud eluruumi üürilepingu lõpetamist puudutavate kaebuste tagastamise õiguspärasust kontrollides korduvalt selgitanud, et tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mis kuulub läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluses (vt haldusasjad nr 3-18-1779, nr 3-18-2163, nr 3-19-67 ja nr 3-19-1543). Käesoleva määruse tegemise ajaks on halduskohtu ja ringkonnakohtu lahendid kõigis nimetatud haldusasjades jõustunud.
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et linnavalitsuse eluasemekomisjoni istungil tehtud ettekanne ei oma iseseisvat tähendust ning see on hõlmatud koosoleku protokolliga nr 40. Ettekanne oli eraõigusliku tahteavalduse kujundamise aluseks ega oma väljapoole suunatud mõju. Seetõttu ei ole seda võimalik ega vajalik eraldiseisvalt vaidlustada. Komisjoni istungil kujundatud tahteavaldust üürilepingu lõpetamiseks oli kaebajal võimalik vaidlustada tsiviilkorras, mida kaebaja ka tegi. Vaidlus tsiviilasjas nr 2-18-582 on praeguseks lõppenud ja maakohtu otsus jõustunud.
10.Halduskohus on vaidlustatud määruses õigesti selgitanud, et nii kohtuniku kui ka teiste menetlusosaliste seisukohti on võimalik vaidlustada sama kohtuasja raames. Ringkonnakohus selgitab, et enda nõude põhjendamine ja vastaspoole seisukohtadele vastuväidete esitamine moodustab kohtumenetluse olemusliku osa. Kohtumenetlus ongi ette nähtud selleks, et esitatud andmete õigsust kontrollida ja asjakohased vaidlusküsimused lahendada. Vastaspoole esitatud ebaõigeid andmeid saab ümber lükata üksnes samas kohtumenetluses ning kohtu seisukohti saab vaidlustada samuti üksnes samas kohtuasjas tehtud lahendi peale kõrgemalseisvale kohtule edasi kaevates.
11.Kaebaja sõnul ei saanud ta tsiviilasja nr 2-18-582 menetlemisel mitte ühtegi vastustajate poolt tema kohta esitatud laimavat väidet ümber lükata, sest see ei olnud selle tsiviilvaidluse esemeks ja tsiviilkohtumenetluses puudub menetluskord, kuidas seda saaks teha. Kaebaja väited on põhjendamatud. Kaebaja nõudis tsiviilasjas nr 2-18-582 Tartu linnaga sõlmitud üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamist. Praeguses haldusasjas esitatud kaebuses ebaõigeks ja laimavaks nimetatud andmed ja seisukohad puudutavad samuti üürilepingu ülesütlemist ja selle aluseks olnud asjaolusid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5 lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega oli kaebajal tsiviilkohtumenetluses hagejana täielik õigus ja võimalus kostja esitatud väidetele vastu vaielda või need ümber lükata.
12.Kaebaja on ekslikult asunud seisukohale, et laimu saab ümber lükata ainult laimajate kohta uut kohtuasja algatades. Praegusel juhul oli kaebajale tagatud võimalus kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluse korras. Pärast kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist on maakohtu otsus jõustunud ja kohtumenetlus sellega lõppenud. Asjaolu, et menetlusosaline ei nõustu kohtulahendis esitatud seisukohtadega, et tähenda, et neid seisukohti peaks saama lõputult vaidlustada. Lõppenud kohtuasjas esitatud andmete ümberlükkamiseks uue kohtuasja algatamine tähendaks sisuliselt sama vaidluse jätkumist. See ei ole kooskõlas kohtumenetluse tõhusa toimimise põhimõttega ja eesmärgiga saavutada õigusrahu.
13.Lisaks linnavalitsuse ametnike ja maakohtu kohtuniku tegevuse õigusvastaseks tunnistamisele nõudis kaebaja neile toimingute tagajärgede kõrvaldamiseks ettekirjutuse tegemist. HKMS § 37 lg 2 p 5 järgi võib kaebusega nõuda haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (heastamiskaebus). Riigivastutuse seaduse § 11 lg 1 alusel võib kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Seega eeldab tagajärgede kõrvaldamise nõue, et antud on haldusakt või tehtud on toiming, millega on tekitatud õigusvastased tagajärjed. Praegusel juhul need eeldused täidetud ei ole. Kaebaja vaidlustatud tegevus on hõlmatud tsiviilasjas toimunud kohtumenetlusega ja seda sai vaidlustada samas kohtumenetluses.
14.Eeltoodut arvestades ei anna ei ükski määruskaebuses esitatud väide alust halduskohtu määruse tühistamiseks ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.02.20263-26-410/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 09.02.20263-24-2237/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium