Tallinna Halduskohus Tristan Ploom 28.11.2019, Tallinn 3-19-1207 XXi kaebus Sotsiaalkindlustusametilt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Kaebaja: XX, seaduslik esindaja YY, lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov; Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Madis Kotsar Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.12.2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebuse esitaja eestkostja ja ema YY (edaspidi eestkostja) saatis 31.10.2018 Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) XXi (edaspidi kaebaja) raviks koostatud rehabilitatsiooniplaani. SKA dokumendihaldur registreeris rehabilitatsiooniplaani ja kirja SKA
dokumendiregistris. Dokumendihaldur ei lisanud nendele dokumentidele juurdepääsupiirangut ning need dokumendid olid dokumendiregistris vabalt kättesaadavad. Rehabilitatsiooniplaan sisaldas kaebaja eriliiki isikuandmeid.
2.Ajakirjanik E. Tamm, kes tegi uudislugu sellest, et SKA dokumendiregistris olid vabalt kättesaadavad dokumendid, mis sisaldasid isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid, võttis ühendust eestkostjaga, et küsida temalt kommentaari. E. Tamme uudisloo tõttu said kaebaja ja eestkostja teada kaebaja isikuandmete (sh eriliiki isikuandmete) ebaseaduslikust avaldamisest vastustaja dokumendiregistris.
3.Eestkostja saatis 01.05.2019 SKA-le kirja, milles palus hüvitada kaebajale tekkinud mittevaraline kahju seoses eriliiki isikuandmete ebaseadusliku avaldamisega internetis. SKA tunnistas 30.05.2019 vastuses eksimust, kuid keeldus mittevaralise kahju hüvitamisest.
4.Kaebaja esitas 27.06.2019 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse, milles palus mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis õiglases summas kohtu äranägemisel.
5.Kohus võttis 09.07.2019 määrusega kaebuse menetlusse.
6.Kohus määras 28.10.2019 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
7.SKA tekitas süülise tegevusega kaebajale mittevaralise kahju ning peab kahju hüvitama vastavalt riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg-le 1.
8.Tuginedes varasemale kohtupraktikale tuleb kahju tekkimist eeldada, kui esineb väärikuse alandamine ning eraelu puutumatuse rikkumine.
9.SKA tegutses raskelt hooletult, kui dokumendihaldur jättis rehabilitatsiooni plaanile ja kirjale juurdepääsupiirangu lisamata. Esiteks, tegemist oli dokumentidega, mis sisaldavad eriliiki isikuandmeid. Kuna tegemist on kõige kõrgema kategooria isikuandmetega, siis tuleb neid töödelda erilise hoolsusega. Seega nende töötlemine nii, et eriliiki isikuandmeid said ebaseaduslikult avalikuks, on vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Teiseks, SKA süüline tegevus leidis aset, sest kolmel tasandil ei täidetud ametikohustusi. Dokumendihaldur ei registreerinud dokumente vastavalt töökorrale. Dokumendihalduse administraator ei olnud töötajat koolitanud selliselt, et ta ei teeks seda viga. Osakonna juhataja ei olnud astunud samme selleks, et tema osakonna ülesanded saaksid õiguspäraselt täidetud. Seega on SKA poolt tegemist raskelt hooletu käitumisega, sest kõigi kolme tasandi läbikukkumine on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.
10.SKA tegevus oli õigusvastane, sest ta rikkus avaliku teabe seadust (edaspidi AvTS), Euroopa Liidu õigust ning SKA enda andmekaitsetingimusi.
10.1.SKA tegevuse tulemusel tekkis ligipääs kaebaja rehabilitatsiooniplaanile, mis sisaldas tema terviseandmeid. Selliste andmete avaldamine rikkus kaebaja eraelu puutumatust, mistõttu käitus SKA õigusvastaselt.
10.2.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus, GDPR) artikli 5 lg 1 punkti f järgi peab isikuandmeid töötlema nii, et oleks tagatud nende turvalisus. Kui kaebaja eriliiki isikuandmed said internetis avalikuks, siis polnud enam tagatud nende turvalisus.
10.3.SKA andmekaitsetingimuste järgi peab SKA-le eraisiku poolt saadetud pöördumiste sisu olema nähtav vaid asutusesiseses dokumendiregistris, samuti on eraisikutega peetav kirjavahetus üldise juurdepääsupiiranguga. Praegusel juhul oli pöördumise sisu nähtav avalikult internetis ning kirjavahetusele ei olnud määratud juurdepääsupiirangut. Seega käitus SKA õigusvastaselt, rikkudes nende endi kehtestatud andmekaitsetingimusi.
11.SKA süüline tegu alandas kaebaja väärikust, sest see näitas üles SKA rasket hoolimatust kaebaja suhtes. Kaebaja huvidega ei arvestatud, kuna tema eriliiki isikuandmeid ei töödeldud vajaliku hoolsusega. Alandamine on selle võrra intensiivsem, et tulenevalt kaebaja positsioonist peaks SKA olema tema suhtes eriti tähelepanelik ja abistav. Seega oli kaebajal SKA-ga eriline usaldussuhe ning SKA on seda usaldust kuritarvitanud. SKA käitumine mõjutab kaebaja turvatunnet. Olles haavatav isik, on tema jaoks eriti oluline, et ta saaks toetuda teistele, s.h riigile. See toetus on oluline komponent kaebaja igapäevasest turvatundest.
12.SKA avalikustas ebaseaduslikult kaebaja eriliiki isikuandmeid, millega rikkus kaebaja eraelu puutumatust. Kaebuse punktis 8 loetletud isikuandmed on eriliiki, seega tungib nende avaldamine väga sügavale kaebaja privaat- ja intiimsfääri.
13.Kui SKA ei oleks eelnevalt kirjeldatud süülist tegu toime pannud, siis ei oleks eestkostja saadetud dokumendid, mis sisaldavad kaebaja eriliiki isikuandmeid, internetis avalikuks saanud. Kui need dokumendid ei oleks internetis avalikuks saanud, siis ei oleks kaebaja väärikust alandatud ning tema eraelu puutumatust rikutud. Seega on SKA süülise tegevuse ja kaebaja negatiivsete tagajärgede (väärikuse alandamine ja eraelu puutumatuse rikkumine) vahel põhjuslik seos.
14.SKA rikkumine oli eriti raske kahel põhjusel: esiteks, rikkus SKA põhiõiguseid ning teiseks, rikkus neid piiramatu hulga isikute ees. Põhiõigused on Eesti Vabariigi õiguskorra vundamendiks ning on kõige olulisemaks kaitsevahendiks, mis on indiviidil riigivõimu kuritarvitamiste vastu. Seega tuleks igat põhiõiguse rikkumist pidada väga raskeks rikkumiseks, sest Eesti õiguskorras ei ole ühtki individuaalset õigushüve, mis oleks põhiõigusest olulisem.
15.Kaebaja andmed olid internetis kättesaadavad piiramatule hulgale isikutele. Siinjuures ei ole oluline, kui palju inimesi neid dokumente vaatas, sest põhiseaduse kommentaaride järgi paneb § 26 riigile kohustuse kaitsta isiku eraelu puutumatust kolmandate isikute rünnete eest. See tähendab, et eraelu puutumatuse õigus on rikutud ka siis kui riik jätab oma kaitsekohustuse täitmata. Praegusel juhul pole riik kaitsnud kaebuse esitaja eraelu puutumatust.
16.SKA on põhjendamatult asunud seisukohale, et kaebajal ei saa tema terviseseisundist tulenevalt tunda hingelist valu ja tal ei saa seetõttu moraalset kahju tekkida. Kaebaja on tulenevalt oma terviseseisundist keskmisest oluliselt haavatavam isik, kelle jaoks on usaldussuhte püsimine riigiga eriti oluliseks eelduseks tema turvatunde säilimisele. Seejuures on alusetu SKA seisukoht, et kaebajal on tõendamata vaimsete kannatuste või üleelamiste esinemine. Vaimse valu ning kannatuste puhul ei ole nende mõõtmine objektiivselt võimalik ning mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada ühegi tõendiga.
17.Samuti ei oma eraelu puutumatuse rikkumise sedastamisel tähtsust ka asjaolu, et ajakirjanduses ilmunud uudisloost ei olnud võimalik kaebaja isikut tuvastada. Vastav asjaolu viitab üksnes sellele, et uudisloo koostanud ajakirjanikud on järginud ajakirjanduseetika põhimõtteid, mille järgi inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele.
18.Kaebaja ei nõustu SKA seisukohaga, et kuna interneti otsingumootori kaudu otsides ei tule SKA avalikus dokumendiregistris olevad isikuandmed otsingu vastuseks, vaid on kättesaadavad üksnes avalikust dokumendiregistrist otsides, ei ole kaebaja isikuandmeid avaldatud laiemale üldsusele. Isikuandmete kättesaadavaks tegemine ilma juurdepääsupiiranguta, mis tagaks
andmete kaitse avalikkuse eest, tähendab, et vastavad andmed on siiski kättesaadavad piiramatule hulgale isikutest.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
19.Vaidluse asjaolusid arvestades ei saanud kaebajal mittevaralist kahju üldse tekkida ning puudub alus rahalise hüvitise väljamõistmiseks ja kaebuse rahuldamiseks, kuna kaebaja puhul on tõendamata vaimsete kannatuste või üleelamiste esinemine ja nende põhjustamine seoses sellega, et kaebaja rehabilitatsiooni plaan oli ligipääsetav SKA avalikus dokumendiregistris.
20.Kaebaja andmed olid avalikus dokumendiregistris kättesaadavad ning neid vaadati ainult ühel päeval, mis annab alust arvata, et andmete vaatajaks on lugu teinud ajakirjanikud. Kogu avalikus dokumendiregistris kättesaadaval oleku aja jooksul vaadati andmeid ainult aprillikuus ja seda seitsmel korral. Nende seitsme korra sees on ka mitme SKA töötaja poolt teostatud päring avalikku dokumendiregistrisse, et kontrollida andmete avalikuks olemise tõele vastavust ja viga kõrvaldada.
21.Eriliigilisi isikuandmeid oli võimalik avalikust dokumendiregistrist küll vaadata, aga neid ei avaldatud laiemale üldsusele. Ehk teisisõnu interneti otsingumootori kaudu otsingut tehes ei tule avalikus dokumendiregistris olevad isikuandmed otsingu vastuseks, vaid andmeid näha sooviv isik peab selleks sisenema SKA dokumendiregistrisse ning seejärel vastava dokumendi välja otsima.
22.Ajakirjanduses avalikustati küll kaebaja eriliigilised isikuandmed, kuid nimetatud artikli puhul ei avalikustatud kaebaja ega tema eestkostja nime ehk ajakirjanduses andmete avalikustamisel ei olnud võimalik isikuid tuvastada ning artikli eetris oleku hetkeks oli andmetele seatud juurdepääsupiirang.
23.Kaebaja teovõime on piiratud (valimisõiguseta) ning kohus on talle määranud eestkostja. Eeltoodust tulenevalt ei ole kuigi tõenäoline, et kaebaja saaks aru isikuandmete kaitse regulatsiooni mõttest ja tähendusest määral, mis annaks põhjust väita tema vaimseid kannatusi seoses sellega, et tema rehabilitatsiooni plaan oli avalikust dokumendiregistrist kätte saadav. Oluline on arvestada ka asjaolu, et kaebaja seaduslik esindaja on ise avaldanud meedias kaebaja eriliigilisi ja eraelulisi andmeid, mis on senini internetist vabalt kättesaadavad. Seega ei ole usutav, et kaebaja andmete kättesaadavaks tegemine avalikus dokumendiregistris põhjustas kaebajale kaebuses kirjeldatud kannatusi või üleelamisi ning seda isegi kaebaja arusaamisvõime ulatust arvestamata.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
24.RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
25.RVastS § 9 lg 1 lisab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.
26.Üheks RVastS alusel esitatava kahjunõude eelduseks on avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes.
26.1.Vaidlus puudub selles, et SKA on avaliku võimu kandja, kes tegutseb sotsiaalteenuste ning -toetuste määramisel ning pakkumisel avalik-õiguslikus suhtes.
26.2.Isikuandmete töötlemist ning isikuandmete kaitset reguleerib peaasjalikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus). Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 5 lõige 1 (f) sätestab muuhulgas põhimõtte, mille kohaselt isikuandmete töötlemisel tagatakse, et isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kaotamise, hävitamise või kahjustumise eest, kasutades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid („usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus”). Artikkel 32 täiendab, et võttes arvesse teaduse ja tehnoloogia viimast arengut ja rakendamise kulusid ning arvestades isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke, samuti erineva tõenäosuse ja suurusega ohte füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele, rakendavad vastutav töötleja ja volitatud töötleja ohule vastava turvalisuse taseme tagamiseks asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, hõlmates muu hulgas vastavalt vajadusele isikuandmete pseudonümiseerimine ja krüpteerimine ning võime tagada isikuandmeid töötlevate süsteemide ja teenuste kestev konfidentsiaalsus, terviklus, kättesaadavus ja vastupidavus.
26.3.Seega on SKA isikuandmete töötlejana kohustatud tagama isikuandmete töötlemise selliselt, et kolmandatel isikutel puudub ilma seadusliku aluseta ligipääs andmetele. Muuhulgas hõlmab see kohustust seada juurdepääsupiirangud SKA dokumendiregistris sellistele dokumentidele, mis sisaldavad (sh eriliigilisi) isikuandmeid.
26.4.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja rehabilitatsiooniplaan, mis sisaldas kaebaja eriliiki isikuandmeid, oli SKA dokumendiregistri kaudu kolmandatele isikutele kättesaadav: oli võimalik dokumendi sisuga tutvuda. SKA-l puudus kaebaja isikuandmete avaldamiseks seaduslik alus ning seega toimus andmete avalikustamine õigusvastaselt. SKA-l oli kohustus kehtestada kaebaja rehabilitatsiooniplaanile juurdepääsupiirang kaebaja isikuandmete turvalise töötlemise tagamiseks. Seega käitus SKA õigusvastaselt avalikõiguslikus suhtes.
26.5.RVastS § 9 lg 1 eeldab avaliku võimu kandja tegevuse süülisust. Kuivõrd SKA dokumendihaldurile pidi olema teada, et eriliigilisi isikuandmeid sisaldavatele dokumentidele tuleb lisada juurdepääsupiirang ning nimetatud kohustuse järgimine on isiku eraelu kaitsmise seisukohalt olulise tähtsusega, on tuvastatav SKA tegevuse süülisus vähemalt hooletuse tasandil – käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (võlaõigusseaduse § 104 lg 3). SKA nentis, et juurdepääsupiirang jäi lisamata inimliku eksimuse tõttu (tl 15).
27.Põhiseaduse § 26 sätestab isiku õiguse eraelu puutumatusele. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande selgituste kohaselt on § 26 esimeses lauses sätestatud tõrjeõigus, mis annab põhiõiguse kandjale õiguse oodata, et riik ei sekku tema perekonna- ja eraellu ning kohustab riiki sekkumisest hoiduma. Lisaks sellele kohustab § 26 esimene lause riiki kaitsma üksikisiku perekonna- ja eraelu kolmandate isikute rünnete eest. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist (Riigikohtu halduskolleegium 12.07.2012 otsus asjas 3-3-1-3-12, p 19). Seega saab jaatada kaebaja eraelu puutumatuse riivet juurdepääsupiirangu seadmata jätmisel ning tema isikuandmete õigusvastasel avalikustamisel.
28.Kaebaja selgitas, et SKA poolse rikkumise tagajärjel tekkis talle mittevaraline kahju, mis väljendub selles, et kaebaja tundis, et ta ei ole oluline ega teiste isikutega võrdne ning andmete lekkimine ohustas kaebaja turvatunnet. Kaebaja on seisukohal, et seeläbi toimus kaebaja inimväärikuse alandamine.
28.1.Riigikohtu halduskolleegium on oma varasemas praktikas märkinud, et mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada, kuna valu ja kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Üldjuhul on piisav tõendada asjaolusid, millega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise. Mittevaralise kahju tekkimist ja selle suurust hindab kohus diskretsiooni alusel (30.01.2012 otsus asjas nr 3-3-1-78-11, p 15).
28.2.Sellegipoolest tuleb igal juhul kaebuses märkida, millise konkreetse RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õigusvastase toiminguga seoses on kahju tekitatud ja milline on kahju olemus (Kahju hüvitamise nõue riigivastutuse seaduse alusel, L. Kanger, Riigikohtu õigusteabe osakonna kohtupraktika analüüs). Kohus nõustub, et teatud juhtudel saab mittevaralise kahju tekkimist eeldada, nt tervisekahjustuse tekitamise puhul. Niisama selge ei pruugi mittevaralise kahju tekkimine olla olukorras, kus kahju tekkimisel tuginetakse inimväärikuse alandamisele. Eeltoodust tulenevalt ei saa isiku väited mittevaralise kahju tekkimise kohta jääda üldiseks ning umbmääraseks.
28.3.Kohus nendib, et tervisliku seisundiga seotud andmete lekkimine võis kaebaja turvatunnet mõjutada ning kaebajal negatiivseid tundeid tekitada.
28.4.Riigikohtu halduskolleegium viitas 27.06.2017 otsuses asjas nr 3-3-1-9-17 (p 13) oma varasematele seisukohtadele ning märkis, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (09.12.2015 otsus asjas nr 3-3-142-15, p 29). Siiski pidas kolleegium RVastS § 9 lg 1 kohaldades võimalikuks mittevaralise kahju hüvitamist haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamisega (20.10.2011 määrus asjas nr 3-3-1-43-11, p 18 koos seal viidatud kohtupraktikaga) seonduvalt. Kolleegium leidis, et mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (05.03.2014 määrus asjas nr 3-3-1-10-14, p 12.2). RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.
28.5.Kohus tuvastab järgmised vastustaja poolt kohtule esitatud asjaolud, millele ei ole kaebaja vastu vaielnud: 1) andmeid vaadati 2019.a aprillikuus kokku seitsmel korral (tl 42), mille seas on nii SKA enda töötajate (3 isikut) kui ajakirjanike vaatamised ning vaatamised võisid olla korduvad; 2) kaebaja eestkostja on varasemalt ajakirjanduses kaebaja terviseandmeid kajastanud (SKA 09.08.2019 vastuse p-s 15 viidatud artiklid); 3) kaebaja andmed ei olnud leitavad internetiotsingu kaudu, vaid nendega tutvumiseks tuli siseneda SKA dokumendiregistrisse; 4) kaebaja poolt viidatud ajakirjanduses ilmunud uudisloo ilmumise ajaks oli juurdepääsupiirang seatud (artikli ilmumise aeg 23.04.2019, piirangu seadmise aeg 17.04.2019 (tl 68 ja 70); 5) SKA tunnistas eksimust ja vabandas kaebaja ees (tl 15).
28.6.Kohus leiab, et eeltoodud asjaolud kogumis on aluseks SKA rikkumise raskuse ning kahju suuruse hindamisel. Samuti tuleb arvestada, et inimlikke eksimusi ei saa sajaprotsendiliselt välistada ning ei ole tuvastatav, et SKA oleks pahatahtlikult või raskest hooletusest jätnud juurdepääsupiirangu panemata.
28.7.Varasema kohtupraktika kohaselt võivad inimväärikuse väheintensiivse alandamise korral rahalise hüvitise asemel osutuda piisavaks kohtupidamine ise, kahju tekitamise õigusvastasuse tuvastamine, andmete ümberlükkamine või paranduse avaldamine, vabandamine vm viisil tagajärgede (mitterahaline) kõrvaldamine (vt nt Riigikohtu halduskolleegium 05.10.2016 otsus asjas nr 3-3-1-44-06, p 13). Arvestades kohtupraktikas
väljendatud mittevaralise kahju rahalise hüvitamise erandlikkust ja otsuse p-des 28.5. ja 28.6. toodud asjaolusid, on kohus seisukohal, et kaebajale mittevaralise kahju rahaline hüvitamine ei ole põhjendatud.
29.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes jätta rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
OSALISELT
TÜHISTATUD
RIIGIKOHTU
06.01.2021
OTSUSEGA
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.