Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.05.2020, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-19-1207 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(10)

3-19-1207 SKA tekitas süülise tegevusega kaebajale mittevaralise kahju ning peab kahju hüvitama vastavalt riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg-le 1. Tuginedes varasemale kohtupraktikale tuleb kahju tekkimist eeldada, kui esineb väärikuse alandamine ning eraelu puutumatuse rikkumine. SKA tegutses raskelt hooletult, kui dokumendihaldur jättis rehabilitatsiooniplaanile ja kirjale juurdepääsupiirangu lisamata. Esiteks, tegemist oli dokumentidega, mis sisaldavad eriliiki isikuandmeid. Kuna tegemist on kõige kõrgema kategooria isikuandmetega, tuleb neid töödelda erilise hoolsusega. Seega nende töötlemine nii, et eriliiki isikuandmed said ebaseaduslikult avalikuks, on vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Teiseks, SKA süüline tegevus leidis aset, sest kolmel tasandil ei täidetud ametikohustusi. Dokumendihaldur ei registreerinud dokumente vastavalt töökorrale. Dokumendihalduse administraator ei olnud töötajat koolitanud selliselt, et ta ei teeks seda viga. Osakonna juhataja ei olnud astunud samme selleks, et tema osakonna ülesanded saaksid õiguspäraselt täidetud. Seega on tegemist SKA raskelt hooletu käitumisega, sest kõigi kolme tasandi läbikukkumine on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. SKA tegevus oli õigusvastane, sest ta rikkus avaliku teabe seadust (edaspidi AvTS), Euroopa Liidu õigust ning SKA enda andmekaitsetingimusi. SKA tegevuse tulemusel tekkis ligipääs kaebaja rehabilitatsiooniplaanile, mis sisaldas tema terviseandmeid. Selliste andmete avaldamine rikkus kaebaja eraelu puutumatust, mistõttu käitus SKA õigusvastaselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus, edaspidi GDPR) art 5 lg 1 (f) järgi peab isikuandmeid töötlema nii, et oleks tagatud nende turvalisus. Kui kaebaja eriliiki isikuandmed said internetis avalikuks, polnud enam tagatud nende turvalisus. SKA andmekaitsetingimuste järgi peab SKA-le eraisiku saadetud pöördumiste sisu olema nähtav vaid asutusesiseses dokumendiregistris, samuti on eraisikutega peetav kirjavahetus üldise juurdepääsupiiranguga. Praegusel juhul oli pöördumise sisu nähtav avalikult internetis ning kirjavahetusele ei olnud määratud juurdepääsupiirangut. Seega käitus SKA õigusvastaselt, rikkudes nende endi kehtestatud andmekaitsetingimusi. SKA süüline tegu alandas kaebaja väärikust, sest see näitas üles SKA rasket hoolimatust kaebaja suhtes. Kaebaja huvidega ei arvestatud, kuna tema eriliiki isikuandmeid ei töödeldud vajaliku hoolsusega. Alandamine on selle võrra intensiivsem, et tulenevalt kaebaja positsioonist peaks SKA olema tema suhtes eriti tähelepanelik ja abistav. Seega oli kaebajal SKA-ga eriline usaldussuhe ning SKA on seda usaldust kuritarvitanud. SKA käitumine mõjutab kaebaja turvatunnet. Olles haavatav isik, on tema jaoks eriti oluline, et ta saaks toetuda teistele, sh riigile. See toetus on oluline komponent kaebaja igapäevasest turvatundest. Kaebaja andmed olid internetis kättesaadavad piiramatule hulgale isikutele. Siinjuures ei ole oluline, kui palju inimesi neid dokumente vaatas, sest põhiseaduse (edaspidi PS) kommentaaride järgi paneb PS § 26 riigile kohustuse kaitsta isiku eraelu puutumatust kolmandate isikute rünnete eest. See tähendab, et eraelu puutumatuse õigust on rikutud ka siis, kui riik jätab oma kaitsekohustuse täitmata. Praegusel juhul pole riik kaitsnud kaebuse esitaja eraelu puutumatust.

3(10)

3-19-1207 Kaebaja andmed olid avalikus dokumendiregistris kättesaadavad ning neid vaadati ainult ühel päeval, mis annab alust arvata, et andmete vaatajaks on lugu teinud ajakirjanikud. Kogu andmete avalikus dokumendiregistris kättesaadaval oleku aja jooksul vaadati andmeid ainult aprillikuus ja seda seitsmel korral. Nende seitsme korra sees on ka mitme SKA töötaja teostatud päring avalikku dokumendiregistrisse, et kontrollida andmete avalikuks olemise tõele vastavust ja viga kõrvaldada. Eriliigilisi isikuandmeid oli võimalik avalikust dokumendiregistrist küll vaadata, aga neid ei avaldatud laiemale üldsusele. Teisisõnu, interneti otsingumootori kaudu otsingut tehes ei tule avalikus dokumendiregistris olevad isikuandmed otsingu vastuseks, vaid andmeid näha sooviv isik peab selleks sisenema SKA dokumendiregistrisse ning seejärel vastava dokumendi välja otsima. Ajakirjanduses avalikustati küll kaebaja eriliigilised isikuandmed, kuid nimetatud artikli puhul ei avalikustatud kaebaja ega tema eestkostja nime. Seega ajakirjanduses andmete avalikustamise kaudu ei olnud võimalik isikuid tuvastada ning artikli eetris oleku hetkeks oli andmetele seatud juurdepääsupiirang. Kaebaja teovõimet on piiratud (tal puudub valimisõigus) ning kohus on talle määranud eestkostja. Eeltoodust tulenevalt ei ole kuigi tõenäoline, et kaebaja saaks aru isikuandmete kaitse regulatsiooni mõttest ja tähendusest määral, mis annaks põhjust väita tema vaimseid kannatusi seoses sellega, et tema rehabilitatsiooniplaan oli avalikust dokumendiregistrist kättesaadav. Oluline on arvestada ka asjaolu, et kaebaja seaduslik esindaja on ise avaldanud meedias kaebaja eriliigilisi ja eraelulisi andmeid, mis on senini internetist vabalt kättesaadavad. Seega ei ole usutav, et kaebaja andmete kättesaadavaks tegemine avalikus dokumendiregistris põhjustas kaebajale kaebuses kirjeldatud kannatusi või üleelamisi ning seda isegi kaebaja arusaamisvõime ulatust arvestamata.

Tallinna Halduskohus jättis 28.11.2019 otsusega kaebuse rahuldamata.

Üheks RVastS alusel esitatava kahjunõude eelduseks on avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes. Vaidlus puudub selles, et SKA on avaliku võimu kandja, kes tegutseb sotsiaalteenuste ja -toetuste määramisel ning pakkumisel avalik-õiguslikus suhtes. SKA on isikuandmete töötlejana kohustatud tagama isikuandmete töötlemise selliselt, et kolmandatel isikutel puudub ilma seadusliku aluseta ligipääs andmetele. Muu hulgas hõlmab see kohustust seada juurdepääsupiirangud SKA dokumendiregistris sellistele dokumentidele, mis sisaldavad (sh eriliigilisi) isikuandmeid. Asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja rehabilitatsiooniplaan, mis sisaldas kaebaja eriliiki isikuandmeid, oli SKA dokumendiregistri kaudu kolmandatele isikutele kättesaadav, st kolmandatel isikutel oli võimalik dokumendi sisuga tutvuda. SKA-l puudus kaebaja isikuandmete avaldamiseks seaduslik alus ning seega toimus andmete avalikustamine õigusvastaselt. SKA-l oli kohustus kehtestada kaebaja rehabilitatsiooniplaanile juurdepääsupiirang kaebaja isikuandmete turvalise töötlemise tagamiseks. Järelikult käitus SKA õigusvastaselt avalik-õiguslikus suhtes. RVastS § 9 lg 1 eeldab avaliku võimu kandja tegevuse süülisust. Kuivõrd SKA dokumendihaldurile pidi olema teada, et eriliigilisi isikuandmeid sisaldavatele dokumentidele tuleb lisada juurdepääsupiirang ning nimetatud kohustuse järgimine on isiku eraelu kaitsmise seisukohalt olulise tähtsusega, on tuvastatav SKA tegevuse süülisus vähemalt hooletuse 4(10)

3-19-1207 tasandil – käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 lg 3). SKA nentis, et juurdepääsupiirang jäi lisamata inimliku eksimuse tõttu. PS § 26 sätestab isiku õiguse eraelu puutumatusele. PS kommenteeritud väljaande selgituste kohaselt on PS § 26 esimeses lauses sätestatud tõrjeõigus, mis annab põhiõiguse kandjale õiguse oodata, et riik ei sekku tema perekonna- ja eraellu ning kohustab riiki sekkumisest hoiduma. Lisaks sellele kohustab PS § 26 esimene lause riiki kaitsma üksikisiku perekonnaja eraelu kolmandate isikute rünnete eest. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: „eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist“ (RKHKo 12.07.2012 nr 3-3-1-3-12, p 19). Seega saab jaatada kaebaja eraelu puutumatuse riivet juurdepääsupiirangu seadmata jätmisel ning tema isikuandmete õigusvastasel avalikustamisel. Riigikohtu halduskolleegium on oma varasemas praktikas märkinud, et „mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada, kuna valu ja kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Üldjuhul on piisav tõendada asjaolusid, millega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise. Mittevaralise kahju tekkimist ja selle suurust hindab kohus diskretsiooni alusel“ (RKHKo 30.01.2012 nr 3-3-1-78-11, p 15). Sellegi poolest tuleb igal juhul kaebuses märkida, millise konkreetse RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õigusvastase toiminguga seoses on kahju tekitatud ja milline on kahju olemus. Teatud juhtudel saab mittevaralise kahju tekkimist eeldada, nt tervisekahjustuse tekitamise puhul. Niisama selge ei pruugi mittevaralise kahju tekkimine olla olukorras, kus kahju tekkimisel tuginetakse inimväärikuse alandamisele. Eeltoodust tulenevalt ei saa isiku väited mittevaralise kahju tekkimise kohta jääda üldiseks ning umbmääraseks. Tervisliku seisundiga seotud andmete lekkimine võis kaebaja turvatunnet mõjutada ning kaebajal negatiivseid tundeid tekitada. Riigikohtu halduskolleegium viitas 27.06.2017 otsuse asjas nr 3-3-1-9-17 p-s 13 oma varasematele seisukohtadele ning märkis, et „avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (09.12.2015 otsus asjas nr 3-3-1-42-15, p 29)“. Siiski pidas kolleegium RVastS § 9 lg-t 1 kohaldades võimalikuks mittevaralise kahju hüvitamist haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamisega (RKHKm 20.10.2011 nr 3-3-1-43-11, p 18 koos seal viidatud kohtupraktikaga) seonduvalt. Kolleegium leidis, et „mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (05.03.2014 määrus asjas nr 3-3-1-10-14, p 12.2)“. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Käesolevas asjas ei ole vaidluse all järgmised asjaolud: 1) andmeid vaadati 2019. a aprillikuus kokku seitsmel korral, mille seas on nii SKA enda töötajate (3 isikut) kui ajakirjanike vaatamised ning vaatamised võisid olla korduvad; 2) kaebaja eestkostja on varasemalt ajakirjanduses kaebaja terviseandmeid kajastanud (SKA 09.08.2019 vastuse p-s 15 viidatud artiklid); 3) kaebaja andmed ei olnud leitavad internetiotsingu kaudu, vaid nendega tutvumiseks tuli siseneda SKA dokumendiregistrisse; 4) kaebaja viidatud ajakirjanduses ilmunud uudisloo ilmumise ajaks oli juurdepääsupiirang seatud (artikli ilmumise aeg 23.04.2019, piirangu seadmise aeg 17.04.2019); 5) SKA tunnistas eksimust ja vabandas kaebaja ees.

5(10)

3-19-1207 Eeltoodud asjaolud kogumis on aluseks SKA rikkumise raskuse ning kahju suuruse hindamisel. Samuti tuleb arvestada, et inimlikke eksimusi ei saa sajaprotsendiliselt välistada ning ei ole tuvastatav, et SKA oleks pahatahtlikult või raskest hooletusest jätnud juurdepääsupiirangu panemata. Varasema kohtupraktika kohaselt võivad inimväärikuse väheintensiivse alandamise korral rahalise hüvitise asemel osutuda piisavaks kohtupidamine ise, kahju tekitamise õigusvastasuse tuvastamine, andmete ümberlükkamine või paranduse avaldamine, vabandamine või muul viisil tagajärgede (mitterahaline) kõrvaldamine (vt nt RKHKo 05.10.2016 nr 3-3-1-44-06, p 13). Arvestades kohtupraktikas väljendatud mittevaralise kahju rahalise hüvitamise erandlikkust ja otsuse p-des 28.5. ja 28.6. toodud asjaolusid, ei ole kaebajale mittevaralise kahju rahaline hüvitamine põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6(10)

3-19-1207 vähenda mittevaralise kahju ulatust selliselt, et mittevaralise kahju rahaline hüvitamine ei oleks põhjendatud. Lisaks eelnevale sätestab GDPR art 82 lg 1, et igal isikul, kes on kandnud määruse rikkumise tulemusel materiaalset või mittemateriaalset kahju, on õigus saada vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt hüvitist tekitatud kahju eest. GDPR p 146 täiendab, et vastutav töötleja peaks hüvitama igasuguse kahju, mida füüsilisele isikule võib põhjustada töötlemine, mis ei ole määrusega kooskõlas. Vastutav töötleja tuleks sellest vastutusest vabastada, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju eest mingil viisil vastutav. Kahju mõistet tuleks Euroopa Kohtu praktikat arvestades tõlgendada laialt ja sellisel viisil, mis kajastab täielikult määruse eesmärke. Andmesubjektid peaksid saama täieliku ja tõhusa hüvitise kahju eest, mida nad on kandnud. GDPR art 82 lg 1 sätestab koos p-ga nr 146 konkreetsemalt, et eeldada tuleb kahju tekkimist, olenemata isikuandmete töötlemise rikkumise viisist. Arvestades eeltoodut, on kohus kohaldanud materiaalõiguse normi ebaõigesti ja oleks pidanud asuma seisukohale, et mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-19-1207 järeldust, et vastustaja ametnikel oli õiguslik alus XX delikaatsete isikuandmete avaldamiseks. Vastustaja ei ole viidanud ühelegi õiguslikule alusele, mis lubanuks avaldada apellandi delikaatseid isikuandmeid. Seadusliku aluse puudumise tõttu oli XX terviseseisundit kajastavate andmete selline töötlemine õigusvastane.

3-19-1207 kõrvaldamine (vt nt RKHKo 05.10.2016 nr 3-3-1-44-06, p 13). Vaidlus puudub selles, et vastustaja on kaebaja ees vabandanud ning tõdenud, et tal on juhtunu pärast kahju. Vastustaja poolset vabandamist ning vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamist tuleb kõnealusel juhul pidada piisavaks, et sedastada kaebajale tekkinud tagajärgede kõrvaldamist. Lisaks on vastustaja kinnitanud, et on võtnud meetmeid selleks, et taolised olukorrad tulevikus ei korduks.

(allkirjastatud digitaalselt) Jõustunud Riigikohtu 06.01.2021 otsuses toodud muudatustega

RESOLUTSIOON

9(10)

3-19-1207

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.