Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kristina Maimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.11.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1201
Haldusasi
X.X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 13.06.2019 otsuse nr 15.3-3.2/325-1 tühistamiseks ja kohustamiseks vaadata tähtajalise elamisloa taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja: X.X., volitatud esindaja Ivo Kaurit Vastustaja: PPA, volitatud esindaja Elise Suurkuusk
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 04.12.2019 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1(7)
Kaebaja seisukohad
2(7)
märgib, et soov Eesti Vabariiki elama asuda on tervitatav, sellegipoolest jõudis PPA asjaolusid kogumis hinnates seisukohale, et õppimiseks elamisloa taotlemine on otsitud põhjus ning tegelikkuses soovib kaebaja lihtsalt Eestis elada, ükskõik millisel õiguslikul alusel. Seega on õpingud vaid kaebaja täiendavaks ettekäändeks, miks Eesti Vabariiki tulla, kuid tegelik eesmärk on kaebajal Eesti Vabariigis koos perekonnaga elada ja siin ehitussektoris töötada.
4(7)
5(7)
Kaebaja teavitas PPA-d, et ta taotles 18.04.2019 pikaajalist viisat ja Y.Y. registreerib ta tööle OÜs Alpaks. 26.04.2019 ja 02.05.2019 kirjas PPA-le selgitas kaebaja täiendavalt elatusvahendite olemasolu ja perekonna toimetulekut. 24.05.2019 pikendas PPA menetlustähtaega kuni 13.06.2019. 27.05.2019 saatis kaebaja PPA-le e-kirja, et jätkab õpinguid Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis ning taotles Minskis Eesti Suursaatkonnas pikaajalise töötamise viisat, samuti selgitas täiendavalt sissetulekute olemasolu. 31.05.2019 ja 09.06.2019 esitas kaebaja PPA-le pretensioonid seoses menetluse venimisega ja sellega kaasneva ajalise ja rahalise kahjuga. 11.06.2019 teavitas kaebaja PPA-d enda väljaarvamisest Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolist ning selgitas, et plaanib õpinguid uuesti alustada 2019.a sügisel.
päringutega, ei oleks see kokkuvõttes muutnud asjaolu, et õppevõlgnevused tekkisid ja kaebaja tulnuks eksmatrikuleerida. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kaebaja oleks läbinud kogu esimese kursuse õppekava 2019.a kevade (ca 2 kuu) jooksul. Kool pidas õppevõlgnevuste likvideerimist võimalikuks küll 11.01.2019 kirjas, kuid sellel ajal oli kaebajal PPA-le usutavalt põhistamata enda sissetulekute piisavus Eestis õppimise ajal. Kaebaja niinimetatud sponsor ei soovinud esitada tõendeid enda sissetulekute kohta ning riigile kättesaadavatel andmetel polnud kaebaja sponsoritel tema toetamiseks piisavalt legaalsetest allikatest pärit vahendeid. Eelnev ei tähenda samas, et olukorras, kus kaebaja reaalselt on õppima asunud (2019/2020 õppeaastal), oleks uue taotluse esitamisel välistatud kaebajale õppimiseks tähtajalise elamisloa andmine, isegi kui kaebaja pikem eesmärk on seejärel või isegi osaliselt õppimise ajal (eeldusel, et see õppimist ei sega) Eestis tööle asuda ning tulevikus võib-olla elada siin koos perekonnaga. Nende õiguste taotlemine toimub uutes haldusmenetlustes ja teistel õiguslikel alustel. Õppima asumist kui pärast haldusakti andmist tekkinud asjaolu ei saa arvestada kaevatava haldusakti õiguspärasuse hindamisel, kuivõrd haldusorgan ei saanud sellega arvestada ning ka kohus kontrollib haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Samas peab kohus õigeks ka PPA vastuses esitatud seisukohta, et kui isiku peamine eesmärk on siiski töötamiseks loa saamine, tuleks taotlus esitada ausalt ja õigel eesmärgil.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.