Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. september 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1168
Haldusasi
Registat Solutions OÜ ja Registat Pension AS kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 8. mai 2019. a otsuse osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. juuli 2019. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad (vaidlustajad) Registat Solutions OÜ ja Registat Pension AS, esindaja advokaadid Artjom Luik, Helena Noot ja Kadri Matteus Vastustaja (hankija) Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Kati Orgmets Kolmas isik AS Pensionikeskus, esindaja vandeadvokaat Rauno Klemm
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Registat Solutions ja AS Registat Pension apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Võtta Registat Solutions OÜ ja Registat Pension AS 5. septembri 2019. a seisukoha lisa 1 haldusasja materjalide juurde. Tagastada Registat Solutions OÜ ja Registat Pension AS 5. augusti 2019. a apellatsioonkaebuse lisa 1. Jätta Registat Solutions OÜ ja Registat Pension AS apellatsioonkaebus rahuldamata. Muuta Tallinna Halduskohtu 26. juuli 2019. a otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Jätta Registat Solutions OÜ ja Registat Pension AS apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda. Mõista Registat Solutions OÜ-lt ja Registat Pension AS-lt solidaarselt AS-i Pensionikeskus kasuks välja menetluskulud 1600 eurot.
3-19-1168
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 26. septembril 2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Riigi Tugiteenuste Keskus (hankija) viis läbi kontsessioonilepingu sõlmimise hankemenetluse „Eesti pensioniregistri teenuse tellimine Rahandusministeeriumile“ (viitenumber 202778).
2.Pakkumuse esitas AS Pensionikeskus ning teine pakkumine esitati riigihangete registris OÜ Registat Solutions kasutajakonto kaudu.
3.Hankija kvalifitseeris 8. mai 2019. a otsusega AS-i Pensionikeskus. Sama otsusega jättis hankija kvalifitseerimata OÜ Registat Solutions, kuna viimane ei vastanud kontsessiooniteates sätestatud tingimusele, mille kohaselt peab pakkuja olema Eestis äriregistrisse kantud aktsiaselts. OÜ Registat Solutions kvalifitseerimata jätmist põhjendas hankija kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) hanketeate kohaselt tulenevad nõuded pensioniregistri pidajale mh väärtpaberite registri pidamise seaduse (EVKS) § 241 lg-st 1, mille kohaselt peab pensioniregistri pidaja olema Eestis äriregistrisse kantud aktsiaselts; 2) pakkumuse esitas Registat Solutions OÜ ja selle allkirjastas Registat Solutions OÜ juhatuse liige UL 8. aprillil 2019 kell 10:48. Pakkuja, Registat Solutions OÜ, kinnitas hankepassis (lk 16), et vastab kvalifitseerimistingimusele; 3) tegemist ei ole ühispakkumusega, samuti ei kavatseta sõlmida allhankelepinguid; 4) hankepassis vastas pakkuja, et ta ei osale hankemenetluses koos teiste isikutega, samuti ei tugine ta teiste isikute suutlikkusele; 5) OÜ Registat Solutions märkis teenuse osutajaks Registat Pension AS-i, mis äriregistri päringu andmetel asutati 8. aprillil 2019; 6) hankija küsis pakkujalt selgitusi pakkumuse esitaja OÜ Registat Solutions ja pakkumuse sisu esitanud Registat Pensions AS-i kohta; 7) pakkuja selgitas, et kuigi pakkumuse riigihangete registris esitas Registat Solutions OÜ, on tegelikuks pakkujaks Registat Pension AS. Pakkumuse esitamisel tegutses emaettevõte Registat Solutions OÜ pakkuja Registat Pension AS-i nimel. Registat Pension AS-i asutamisleping oli sõlmitud 29. märtsil 2019. Sellest hetkest oli äriühing asutatud ja selle tegevus oli alanud. Pensioniregistri riigihanke pakkumiste esitamise tähtajaks aga äriregistri registrikoodi Registat Pension AS-l veel ei olnud. Registat Pension AS esmakanne äriregistrisse tehti 8. aprillil 2019 pärast riigihankes pakkumiste esitamise tähtaega ja info sellest edastati samal päeval pärast tööpäeva lõppu. Kuna riigihangete portaal ei võimaldanud Registat Pension AS-l enda nime alt ilma registrikoodita portaali siseneda ega pakkumust esitada, esitas Registat Pension AS-i nimel pakkumise emaettevõte Registat Solutions OÜ. Registat Pension AS kinnitab, et Registat
2(14)
3-19-1168 Solutions OÜ esitas pakkumise Registat Pension AS-i nimel ning Registat Pension AS on täielikult seotud esitatud pakkumisega, olles selle ainus pakkuja; 8) pakkumuste esitamise tähtaeg oli määratud õigusaktides sätestatud miinimumist oluliselt pikem ning pakkujal oli piisavalt aega uue äriühingu registreerimiseks või olemasoleva äriühingu ümberkujundamiseks; 9) pakkumuse koosseisus ei ole esitatud Registat Pension AS-i hankepassi. Hankijale teadaolevalt ei eelda Euroopa Komisjoni hankepassi veebiteenus, et ettevõtja oleks asukohariigi äriregistris registreeritud, mistõttu oleks pakkujal olnud võimalik täita hankepass ka asutamisel oleva Registat Pension AS-i kohta; 10) riigihangete seaduse (RHS) § 104 lg 6 kohaselt teeb hankija hankepassis esitatud teabe alusel otsuse pakkuja või taotleja kõrvaldamise, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta. Kui andmed hankepassis on esitamata või puudulikud, ei ole võimalik seda otsust teha ja hankija võib sellisel juhul kasutada RHS § 95 lg 4 punktis 9 sätestatud kõrvaldamise alust. Kui hankepass on täiesti esitamata, on ilmselt tegemist olukorraga, kus hankija kaalutlusõigus ettevõtja kõrvaldamise kohta on kahanenud nullini ning ettevõtja tuleb kõrvaldada. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) leidis 26. septembri 2018. a otsuses 178-18/197342, et kui pakkuja on jätnud esitamata enda või isiku, kelle vahenditele ta mõne kvalifitseerimistingimuse täitmisel tugineb, hankepassi, ei tohi hankija anda talle võimalust esitada hankepass tagantjärele; 11) pakkuja ei vasta hanke alusdokumentides sätestatud EVKS § 241 nõuetele. Pärast pakkumuste esitamise tähtaja saabumist ei ole lubatud esitatud pakkumust uute dokumentide esitamise läbi muuta. Kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korra (kord) p 5.2 kohaselt tuleb jätta Registat Solutions OÜ kvalifitseerimata.
4.VAKO jättis 11. juuni 2019. a otsusega nr 69-19/202778 Registat Solutions OÜ ja Registat Pension AS-i vaidlustuse hankija tegevuse peale rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) hankija pole teinud otsuseid Registat Pension AS-i kohta, mistõttu ei saa rahuldada nõuet tunnistada kehtetuks hankija otsus kõrvaldada Registat Pension AS; 2) hankija pidi pakkujate kvalifikatsiooni kontrollima hankepassi alusel RHS § 104 lg-d 1 ja 6); 3) Registat Pension AS ei ole hankijale hankepassi esitanud, vaid see esitati Registat Solutions OÜ kohta. Hankepassis märgiti ettevõtja nimeks Registat Solutions OÜ ja andmed esitati tema kohta (käibemaksukohustuslase andmed). Seetõttu ei käi hankepassi osas IIA esitatud andmed Registat Pension AS-i kohta. Hankepassi IIB osas esitati teave Registat Solutions OÜ juhatuse liikme kohta. Hankepassi allkirjastas Registat Solutions OÜ juhatuse liige; 4) kuigi segadust võib tekitada hankepassi osa IVB, ei võimalda selles toodud ebaselge tekst asuda seisukohale, et hankepassi esitas Registat Pension AS; 5) hankepass tuleb esitada üksnes pakkuja ehk OÜ Registat Solutions, mitte muude isikute kohta; 6) Registat Pension AS ei esitanud riigihangete registris pakkumust. Pakkumuse esitanud Registat Solutions OÜ ei väitnud, et pakkumus esitatakse Registat Pension AS-i nimel. Väite, et Registat Solutions OÜ-l pole pakkumusega mingit seost, esitasid Registat Solutions OÜ ja Registat Pension AS oma 23. aprilli 2019. a kirjas vastusena hankija 22. aprilli 2019. a järelepärimisele; 7) hankija pole nõustunud vaidlustajate seisukohtadega, et pakkujaks on Registat Pension AS; 8) OÜ Registat Solutions jäeti õiguspäraselt kvalifitseerimata, kuna ta ei vasta EVKS § 24 1 lg 1 tunnustele, s.t ta ole aktsiaselts; 9) hankija viitas ekslikult korra p-le 5.2, viidata tuli korra p-le 4.2.
3(14)
3-19-1168
5.OÜ Registat Solutions ja AS Registat Pension taotlevad halduskohtule esitatud kaebuses VAKO 11. juuni 2019. a otsuse tühistamist ning hankija 8. mai 2019. a otsuse tühistamist osas, millega jäeti OÜ Registat Solutions või AS Registat Pension kvalifitseerimata. Kaebajad märgivad kokkuvõtlikult järgmist: 1) pakkujana oleks tulnud käsitada AS-i Registat Pension, mida oli võimalik tuvastada pakkumuses esitatud andmete pinnalt. AS-i Registat Pension hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid ei esine ning ta vastab hanketingimustes sätestatud kvalifitseerimisnõuetele; 2) hankija 8. mai 2019. a otsusest ei selgu, kelle suhtes ja millisel õiguslikul alusel kvalifitseerimata jätmise otsus tehti. OÜ Registat Solutions suhtes kvalifitseerimise aluste esinemine või puudumine ei ole asjakohane, sest pakkumuse esitajaks on AS Registat Pension; 3) riigihangete registril ei ole õiguslikku tähendust pakkuja isiku määramisel. Riigihangete registri tehniliste piirangute tõttu ei olnud AS-l Registat Pension võimalik pakkumust esitada enda riigihangete registri registreeringu alt. Pakkumuse esitamine oli seega õigustatud OÜ Registat Solutions registreeringu kaudu; 4) kuigi pakkumuses esitati ka OÜ-d Registat Solutions puudutavad andmeid, on tegemist inimliku eksimusega, millele ei pea järgnema pakkuja kvalifitseerimata jätmine (Riigikohtu otsus kohtuasjas ne 3-3-1-24-13). Pensioniregistri puhul ei ole tegemist tavapärase riigihankega ning selleks, et riigihankes osaleda, pidid kaebajad looma sisuliselt nullist uue teenusepakkuja, millega kaasnes nii aja- kui ka rahaline kulu; 5) hankepass esitati ka AS-i Registat Pension kohta. RHSi mõttes tuleb pakkujana ja seega isikuna, kelle kohta tuleb esitada hankepass, käsitada ettevõtjat konkurentsiseaduse mõistes ning kuivõrd OÜ-l Registat Solutions on valitsev mõju AS-i Registat Pension üle, tuleb need lugeda üheks ettevõtjaks (RHS § 4 lg 4, § 7 lg 1 ja § 104 ning konkurentsiseaduse § 2 lg 3). Asjaolu, et hankepass esitati ka AS-i Registat Pension kohta nähtub mh hankepassi lk-lt 17. Hankijal oli vastavalt kaebajate 23. aprilli 2019. a selgituse ja hankepassi sisu kohaselt kohustus uurida, kelle kohta on esitatud hankepass; 6) kuigi AS Registat Pension kanti äriregistrisse pärast pakkumiste tähtaega, ei tähenda see, et ta ei vasta tingimustele. Hankija kinnitas, et sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes vastab lepingu sõlmimise hetkel kvalifitseerimistingimustele. EVKS § 241 lg 1 nõude eesmärk on, et pensioniregistri teenust osutaks Eesti äriühing, mitte niivõrd see, et äriühing oleks registrisse kantud.
6.Hankija taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) pakkujana tuli käsitada OÜ-d Registat Solutions, kuna tema esitas riigihangete registris pakkumuse. Pakkumuse allkirjastas OÜ Registat Solutions OÜ juhatuse liige, hankepass on esitatud OÜ Registat Solutions kohta ning pakkumusega koos on esitatud dokumente, mille pealkirjas on märgitud OÜ Registat Solutions ja mis sisaldavad infot just selle äriühingu kohta; 2) riigihangete registris ei või ühe isiku nime all esitada pakkumust mõni teine isik, sest kui sellist võimalust jaatada, oleks ühel isikul sisuliselt võimalik võtta teise isiku nimel ilma tema teadmata siduvaid kohustusi või hiilida kõrvale enda võetud kohustustest; 3) AS Registat Pension sai pakkumuse esitada oma nimel sõltumata riigihangete registri tehnilisest piirangust. Tegelik takistus oli selles, et AS Registat Pension ei olnud nõuetekohaselt äriregistrisse kantud. Väidet, et äriregistrisse kandmist ei saa äriühing ise mõjutada, ei oma tähendust, kuna kõnealuses hankemenetluses oli pakkumuste esitamiseks aega enam kui kolm kuud; 4) riigihangete registris ei esinenud ühtki sellist tõrget, mis oleks sundinud hankijat pakkumuste esitamise tähtpäeva vähemalt ühe päeva võrra edasi lükkama;
4(14)
3-19-1168 5) kui asuda seisukohale, et pakkujaks oli AS Registat Pension, ei muutuks otsuse sisu ja lõppjäreldus, kuivõrd pakkumuste esitamise tähtpäevaks (8. aprilliks 2019 kella 14:00) ei olnud AS Registat Pension äriregistris registreeritud; 6) 8. mai 2019. a otsuses on kvalifitseerimata jätmise alusena ekslikult viidatud riigihanke kontsessioonilepingu sõlmimise korra punktile 5.2, kuna viidata oleks tulnud punktile 4.2.
7.AS Pensionkeskus taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) AS Registat Pension ei olnud vaidlusaluses riigihankemenetluses pakkujaks ning ka hankepassist nähtub, et pakkujaks on OÜ Registon Solutions. Hankepass sisaldab selle ühingu ja tema juhatuse liikme andmeid. Hankemenetluses ei ole võimalik alles pärast pakkumuste esitamise tähtaega asuda muutma pakkuja isikut; 2) pakkuja mõistet ei tule sisustada konkurentsiseaduse sätete alusel. Konkurentsiõiguses tuleb valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjaid käsitada ühe ettevõtjana, mis aga ei oma ei oma tähtsust riigihankeõiguses; 3) viide Riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-1-24-13 on ekslik, kuna selles otsuses ei ole asutud seisukohale, et puuduvat hankepassi või pakkumuse esitanud pakkujat oleks võimalik hiljem asendada teise pakkujaga; 4) AS Registat Pension ei vasta kvalifitseerimise tingimustele, kuna pakkumuse esitamise hetkel ei vastanud AS Registat Pension mitmetele muudele kvalifitseerimistingimustes sätestatud tingimustele, kuna vastavad asjaolud jõustuvad õiguslikus mõttes alles äriregistri kandest (nagu aktsiakapital, põhikiri, nimelised aktsiad). Pakkuja peab kvalifitseerimise tingimustele vastama nii pakkumuse esitamise ajal kui ka lepingu sõlmimise ajal ning äriregistrisse kandmist ei saa pidada pelgalt formaalsuseks; 5) asjassepuutuv pole kaebajate arutlus, et kui hankija oleks pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega, oleks AS Registat Pension võinud esitada pakkumuse oma registreeringu kaudu.
8.Halduskohus jättis 26. juuli 2019. a otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis OÜ-lt Registat Solutions ja AS-lt Registat Pension solidaarselt AS-i Pensionikeskus kasuks välja menetluskulud 1683 eurot. Halduskohus põhjendas enda seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) hankija otsus ei riku kaebajate õigusi, kuna kaebajad ei vastanud hanketeate p-s III.1.1 märgitud kvalifitseerimistingimustele, mille kohaselt peab pakkuja olema Eestis äriregistrisse kantud aktsiaselts. OÜ Registat Solutions ei olnud aktsiaselt. AS Registat Solutions ei olnud pakkumuse esitamise tähtpäeval äriregistrisse kantud, mistõttu puudus tal õigusvõime; 2) hankija ei hinnanud AS Registat Pension vastavust kvalifitseerimistingimustele ega teinud otsust tema kvalifitseerimata jätmise kohta. Otsusega jäeti kvalifitseerimata OÜ Registat Solutions. Hankija käsitles pakkujana OÜ-d Registat Solutions; 3) hankija ei pidanud käsitama pakkujana AS-i Registat Pension. Formaliseerituse nõudega on vastuolus see, kui pakkumuse saaks esitada teise isiku nime alt. Kui isik siseneb riigihangete registrisse, ta identifitseerib ennast ja toimingud tuleb omistada talle, kui pole ilmne, et toimingud on tehtud volituse alusel teise isiku nimel. Kaebaja pole tõendanud, et ta esitas pakkumuse teise isiku nimel ja esindajana. OÜ Registat Solutions väitis alles pärast pakkumuse esitamist vastuseks hankijale, et pakkujaks on AS Registat Pension. Pärast pakkumuste avamist, ei saanud hankija kaebaja selgitustega arvestada, sest sisuliselt oleks see samaväärne pakkumuse muutmisega, mis on lubamatu. Kui pakkumuse esitas üks isik, ei saa hiljem väita, et pakkumuse esitas teine isik. Riigihangete registris OÜ Registat Solutions nimel esitatud pakkumust tuleb vaadelda täpselt samamoodi nagu paberil esitatud pakkumust, kuhu on sõnaselgelt kirjutatud näiteks „OÜ Registat Solutions pakkumus“; 4) AS Registat Pension ei saanud pakkumust esitada mitte riigihangete registri ülesehitusest tingitud põhjuste tõttu, vaid seetõttu, et tal puudus õigusvõime. Pakkumust ei saa esitada
5(14)
3-19-1168 õigusvõimetu üksus ehk asutamisel olev äriühing. Tulenevalt riigihanke eripäradest ei saa kohaldada äriseadustiku (ÄS) §-i 253. Kõik pakkumusega seotud asjaolud peavad selged olema pakkumuse esitamise tähtpäevaks ning hilisemaid muudatusi ei saa arvesse võtta, kui RHS seda ette ei näe. AS Registat Pension ei saanud endale võtta RHS-st tulenevaid õigusi ega kohustusi; 5) pakkumuste esitamise tähtpäeva oleks saanud edasi lükata, kui pakkumuse esitamine polnud võimalik riigihangete registri tehnilise probleemi tõttu, mida kaebaja pole aga tõendanud. AS Registati Pension ei esitanud pakkumust seetõttu, et teda polnud äriregistrisse kantud. AS-l Registati Pension oli piisavalt pikk aeg, et viia ennast vastavusse nõutud tingimustega; 6) lisaks registrisse siseneja isikule kinnitas ka hankepass, et pakkumuse esitas OÜ Registat Solutions. Formaliseerituse põhimõte ei luba hankepassi tõlgendada või välja selgitada, kes on tegelik pakkuja; 7) üksteisega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad ei saa riigihankemenetluses pakkumust esitada nii, et neid tuleb käsitada ühe isikuna. Pakkumuse saab esitada õigusvõimeline isik. Konkurentsiõiguses on õigussubjektsus teisejärguline. Riigihangete regulatsioonis on eraldi ette nähtud võimalused, kuidas erinevad isikud saavad majanduslikus mõttes ühiselt hankemenetluses osaleda; 8) kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka see, et hankija on vaidlustatud otsuse tegemisel eksinud viitega kvalifitseerimata jätmise aluseks olevale sättele. Tegemist on vormilise eksimusega, mis ei mõjutanud asja otsustamist; 9) kolmas isik taotles 1683 euro väljamõistmist, mis vastab 8,5 tunnile advokaadi tööle. Kaebaja enda õigusabikulu käesolevas kohtuasjas on umbes 3000 eurot. Pelgalt selles valguses on kriitika kulude suuruse osas kummastav. Vaidluse mahukust ja kolmanda isiku poolt oma positsiooni kaitseks läbi töötamist vajavate seisukohtade mahtu arvestades ei ole kolmanda isiku õigusabikulu ülemäärane. Kolmas isik on kinnitanud, et tegemist on kuludega, mis on seotud käesoleva kohtuasjaga, taotluses esitatud kulude spetsifikatsiooni pinnalt on see usutav. Asjaolu, et arvel kajastatud projekti nimetus kajastab mitut hankeasja, ei anna alust kahelda kolmanda isiku kinnituses. Kaebajate seisukoht kolmanda isiku menetlusse kaasamise põhjendamatuse osas on selles menetlusetapis põhjendamatu nagu ka väide, et kaebajatel ei võimaldatud kolmanda isiku menetlusse kaasamist vaidlustada. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise võimalus tuleneb vahetult seadusest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Registat Pension AS ja Registat Solutions AS taotlevad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ning kaebuse rahuldamist. Apellandid väidavad kokkuvõtlikult järgmist: 1) halduskohus pole viidanud ühelegi õigusnormile; 2) pakkumuse esitas eelühing, s.o Registat Pension AS. Halduskohus kohaldas materiaalõigust valesti. Halduskohus käsitles pakkujana Registat Solutions OÜ-d, mitte Registat Pension AS-i. Kuigi hankemenetluses on formaalseid elemente, ei tähenda see, et kehtiks formaliseerituse printsiip (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 19). Tegemist oli kontsessioonimenetlusega. Kehtivaid tehinguid saab teha ka asutamisel olev äriühing ning eelühing saab esitada pakkumuse (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.10.2014 otsus asjas nr 3-2-1-76-14, p 22; K. Saare jt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Tallinn: Juura, 2015, lk 98). Registat Pension AS asutati 29. märtsil 2019 ning see teave sisaldus ka pakkumuses. Pakkumused esitati 8. aprillil 2019 kell 14:00 ja Registat Pension AS kanti äriregistrisse
8.aprillil 2019 kell 17:23. Pakkumusega seotud õigused ja kohustused, sh pakkuja staatus läks üle Registat Pension AS-le pärast äriregistrisse kandmist (ÄS § 253 lg 2). Pakkumuse esitas
6(14)
3-19-1168 Registat Pension AS ning Registat Solutions OÜ kasutajakonto oli üksnes tehniliseks abivahendiks ja volitatud isikuks pakkumuse esitamisel; 3) pakkuja õigussubjektsuse muutmine on lubatav. Asjaolu, et Registat Pension AS ei olnud pakkumuse esitamise hetkel äriregistris, on vormiline puudus. EVKS § 241 lg 1 puhul pole oluline mitte registrikanne, vaid see, et tegemist oleks Eesti aktsiaseltsiga. Ebaproportsionaalne on jätta pakkuja kvalifitseerimata, kuna ta ei täitnud kõiki vormilisi nõudeid. Euroopa Kohtu praktika lubab teha muudatusi pakkuja isikus hankemenetluse ajal (C-396/14 ja C-697/17). Registat Pension AS vastab kvalifitseerimistingimustele ja tema osalemine ei halvenda teiste pakkujate konkurentsiolukorda; 4) Registat Pension AS vastas kvalifitseerimistingimustele. Pakkumuse koosseisus olev hankepass oli esitatud Registat Pension AS-i kohta. Kuigi ettevõtte lahtris oli Registat Solutions OÜ andmed, oli tegemist inimliku veaga. Hankepassis esitati andmed esindava ühingu kohta. Lähtuvalt hankepassi andmetest tuli seda tõlgendada kooskõlas pakkuja tahtega. Pakkuja tahe oli esitada hankepass Registat Pension AS-i kohta. Registat Pension AS ei pidanud pakkumuse hetkel olema kantud äriregistrisse, vaid seda peab olema pensioniregistri pidaja (EVKS § 241 lg 1; hanketeate p III.1.1). Registreering võis tekkida kuni hankelepingu sõlmimiseni; 5) pakkumuse esitamise tähtpäeval esines registris tõrkeid, mille tõttu pikendas hankija pakkumuste esitamise tähtaega kolme tunni võrra. RHS § 81 lg 3 kohaselt tuleb süsteemi rikete korral pikendada pakkumuse esitamise tähtaega vähemalt ühe päeva võrra. Hankija põhjendas tähtaja pikendamist algselt sellega, et tegu oli tehnilise rikkega, kuid hiljem märkis, et üks pakkuja ei suutnud korrektselt dokumente vormistada. Sellega rikkus hankija võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Halduskohus pole nõudnud hankijalt välja tõendeid selle kohta, kas süsteemis esines tõrge. Hankija pikendas pakkumuse esitamise tähtaega selleks, et panna teine pakkuja soodsamasse olukorda, mis on lubamatu (Euroopa Kohtu otsus asjas C-599/10); 6) halduskohus rikkus otsuse põhjendamise kohtustust, kui jättis kolmanda isiku menetluskulud kaebaja kanda. Kohus jättis analüüsimata selle, kas kolmanda isiku kaasamine oli õigustatud. Kaebajale ei ole põhjendatud heita ette, et ta ei vaidlustanud kolmanda isiku kaasamist, kuna määruses märkis kohus, et kolmanda isiku kaasamine pole edasikaevatav. Kaebajate menetluskulusid ei saa võrrelda kolmandate isikute menetluskuludega. Kolmas isik esitas halduskohtule samad seisukohad, mis esitati VAKO-le. Kolmanda isiku menetluskulud tulnuks jätta tema enda kanda, kuna tal polnud kohustust oma seisukohta esitada ning ta esitas halduskohtule VAKO-le esitatud seisukohad; 7) asja juurde tuleb võtta Registat Pension AS-i pakkumus. Halduskohus on jätnud õigusvastaselt need tõendid kogumata; 8) kuigi pakkumuses on esitatud dokumendid ka OÜ-d Registat Solutions kohta, tehti seda selleks, et avalikustada teave AS-s Registat Pension olulist osalust omava isiku kohta.
10.Hankija palub vastustes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja väidab kokkuvõtlikult järgmist: 1) kehtiv õigus ei luba esitada riigihangete registris pakkumust teise isiku nime all; 2) kui kehtiv õigus lubab esitada pakkumuse teise isiku nime all, ei saa kvalifitseerida pakkujat, kes ei vasta pakkumuse esitamise tähtpäevaks kvalifitseerimistingimustele, kuid saab selle hiljem. Kui nõuetele vastav seisund tekib pärast pakkumuse esitamist, ei võeta seda arvesse (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 23); 3) pakkuja oli Registat Solutions OÜ, kes ei vastanud hanketeatele, kuna ta polnud aktsiaselts; 4) kui pakkujana oleks tulnud käsitada Registat Pension AS-i, ei vastanud ta tingimusele, kuna ta polnud kantud pakkumuse esitamise hetkeks äriregistrisse. Vaidluse lahendamisel pole oluline, kas Registat Pension AS-l oli õigusvõime; 5) riigihangete registris saab ettevõtja ennast kasutajaks registreerida äriregistri kaudu, kus on märgitud ettevõtte seaduslikud esindajad. Registris on pakkuja osas ette nähtud kaks rolli:
7(14)
3-19-1168 pakkuja esindaja ja pakkuja peakasutaja. Pakkumuse esitas Registat Solutions OÜ ja register näeb ette üksnes pakkuja esindaja rolli, tuli hankijal lähtuda sellest, et pakkumuse esitas Registat Solutions OÜ; 6) seda, et pakkumuse esitas Registat Solutions OÜ kinnitab asjaolu, et pakkumuse allkirjastas sama äriühingu juhatuse liige, samuti pole pakkumusega esitatud volitust kellegi teise nimel tegutsemiseks. Hankepass esitati Registat Solutions OÜ kohta. Pakkumusega koos esitati teisi dokumente, mis pealkirjastati Registat Solutions OÜ. Dokumendid sisaldavad teavet Registat Solutions OÜ kohta (majandusaasta aruanne, teavitus tegevuse kohta ettevõtluses, majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus, vorm finantsjärelevalve subjekti reguleeritud ametikohale valitavast isikust teavitamisest, karistusregistri väljavõte); 7) viidatud Euroopa Kohtu praktikast ei järeldu, et kvalifitseerimistingimustele mittevastava pakkuja asendamine teise pakkujaga oleks lubatav. Viidatud lahendid pole asjakohased ka seetõttu, et ka Registat Pension AS ei vastanud pakkumuse esitamise tähtajaks kvalifitseerimistingimustele; 8) hankija ei rikkunud RHS § 81. Registri kasutajatugi teavitas vahetult enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, et ühel pakkujal on tehnilisi probleeme pakkumuse esitamisega ning soovitas pakkumuste esitamise tähtaega pikendada. Viga seisnes liiga pikkades failinimedes. Hankija pikendas pakkumuste tähtaega kolme tunni võrra, et pakkuja jõuaks oma dokumendid parandada. Registri kasutajatoe kinnistusel ei esinenud 8. aprillil 2019 ERHR-s selliseid tõrkeid, mis nõudnuks kõikide tähtaegade edasi lükkamist vastavalt RHS § 81 lg-le 2 ja 3. Kuigi hankijal ei olnud kohustust tähtaega edasi lükata, tegi ta seda selleks, et tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamine. Register pole saatnud ka teadet selle kohta, et esinenud oleks tõrge; 9) tähtaja kolmetunnine edasilükkamine ei riku kaebaja õigusi. Seejuures esitas Registat Solutions OÜ oma pakkumuse õigel tähtajal.
11.Kolmas isik taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ning uute tõendite asja juurde võtmata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) Registat Pension AS ei osalenud riigihankemenetluses pakkujana. Ta ei esitanud riigihangete registris pakkumust, samuti pole esitatud ühispakkumust. Kaebaja vastas 23. aprilli 2019. a kirjas hankijale, et registris ei esitanud pakkumust Registat Pension AS. Registris registreeris pakkujana Registat Solutions OÜ, hankepassis ja pakkumuses olid andmed esitatud Registat Solutions OÜ kohta (majandusaasta aruanne, karistusregistri väljavõte, teavitused ja kirjeldused jne), pakkumuse allkirjastas Registat Solutions OÜ seaduslik esindaja ning pakkumuses puudub kinnitus ja selgitus selle kohta, et pakkujaks oleks Registat Pension AS Registat Solutions OÜ asemel; 2) hankepassi oleks saanud Registat Pension AS esitada ka enda nimel. Hankepassil ei ole fikseeritud infovälju. Kuna kõrvaldamise ja kvalifitseerimise aluseid kontrollitakse hankepassi järgi, ei saanud arvata, et selle järgi kvalifitseeritakse Registat Pension AS; 3) kuna Registat Pension AS polnud pakkuja, ei saanud pakkuja õigused ja kohustused talle ÄS § 253 lg 2 alusel üle minna. Asjaolu, et pärast pakkumuste esitamise tähtaega tegi äriregister Registat Pension AS-i kohta kande, ei tähenda, et ta oleks pakkumuse esitanud. Riigihankemenetluses ei saa oma pakkuja staatust suvalisele isikule loovutada. Viidatud Euroopa Kohtu lahendites oli tegemist olukorraga, kus jätkas algne pakkuja (C-396/14) ja algse pakkujaga ühines uus isik (C-697/17). Teatud olukordades on ettevõtja ümberkujundamine võimalik, kuid sellest ei järeldu, et üks pakkuja võiks oma staatuse teisele isikule üle anda; 4) pakkumuse ajal ei vastanud Registat Solutions OÜ ega Registat Pension AS kvalifitseerimistingimustele. Pensioniregistri pidaja peab olema Eestis äriregistrisse kantud aktsiaselts. Kui nõuetele vastav seisund tekib pärast pakkumuse esitamise tähtaega, ei võeta seda arvesse (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2013 otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 23). Hankelepingu sõlmimise ajal ei saa kvalifikatsiooni enam kontrollida;
8(14)
3-19-1168 5) hanketeates kasutatud mõiste „registripidaja“ tuleb mõista pakkujana; 6) kaebaja ei saa kvalifitseerimistingimusi enam vaidlustada; 7) apellandi tõlgendus Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-24-13 ei ole õige. Pakkujal on kõrgendatud hoolsuskohustus esitada nõuetekohane pakkumus. Dokumendid olid esitatud Registat Solutions OÜ kohta. Tegemist ei olnud inimliku eksimuse ja pisiveaga. Kvalifitseerida ei saanud pakkujat, kes ei vastanud nõuetele; 8) pakkumuse esitamise tähtaja edasilükkamine ei rikkunud kaebaja õigusi. Apellant sai oma pakkumuse esitada. RHS § 81 lg 3 mõtteks ei ole anda ajapikendust selleks, et mõni pakkuja vastaks kvalifitseerimistingimustele. Kande tegemine sõltub kandeavalduse esitamisest. Registat Pension AS võttis endale riski, kui esitas kandevalduse liiga hilja, tal oli aega kolm kuud. Tähtaega pikendati põhjusel, et registrile oli teada tõrge. Tegemist ei olnud tõrkega, mis oleks nõudnud kõikide tähtaegade pikendamist. Võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud; 9) vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust see, kas riigihangete register eeldab registrikoodi olemasolu või mitte, sest apellandil pidanuks hankes osalemiseks olema registrikood. Kvalifitseerimistingimuste täitmiseks pidi ta olema kantud äriregistrisse; 10) kaebaja väited automaatselt genereeritud dokumentide kohta ei ole asjakohased. Pakkujal on võimalik lisada riigihangete registrisse lisadokumente; 11) kolmanda isiku menetlusse kaasamine ei ole enam asjakohane. Määruskaebuse esitamine on sätestatud seaduses. Apellandi esindaja aja- ja rahakulu on kordades suurem kui kolmandal isikul (s.o 22,9 tundi ja 8,5 tundi). Tegemist pole ebamõistliku kuluga; 12) apellandi taotlus tõendi vastuvõtmiseks ja sellele juurdepääsu kehtestamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja pole halduskohtule tõendit esitanud. Taotlusest ei nähtu, mida kaebaja soovib sellega tõendada. Kui ringkonnakohus võtab tõendi vastu, pole põhjendatud sellele juurdepääsu seadmine. Vaidluse all on see, kes pakkumuse esitas. Nimi ei saa sisaldada ärisaladust. Tundliku informatsiooni saab isik ise vajadusel varjata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Kaebajad taotlevad apellatsioonkaebuses uue tõendina hankijale esitatud pakkumuse ja sellele lisatud dokumentide toimiku juurde võtmist. Kaebajad on seisukohal, et pakkumusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et pakkujaks on Registat Pension AS. Kaebaja hinnangul jätsid VAKO ja halduskohus õigusvastaselt tõendi kogumata. Kohtuasjas on vaidlus selle üle, keda tuleb riigihankes käsitada pakkujana. Kaebajad on seisukohal, et pakkuja on Registat Solutions AS. Hankija ja kolmas isik on seisukohal, et pakkujaks oli Registat Solutions OÜ. Pakkumus ja sellele lisatud dokumendid sisaldavad ringkonnakohtu hinnangul teavet selle kohta, keda tuleb käsitada pakkujana. Seetõttu on tegemist asja õigemaks lahendamiseks vajalike tõenditega ning need tuleb võtta toimikusse (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3). Kaebajad taotlesid pakkumuses olevate dokumentidele ligipääsu seadmist, kuna need sisaldavad ärisaladust. Ringkonnakohus palus kaebajatel esitada põhjendused, miks on kohtuasja juurde vaja võtta pakkumuse dokumendid osas, milles need sisaldavad Registat Pension AS-i ärisaladust. Ringkonnakohus märkis, et kui ärisaladuse osas vaidlust pole, tuli kohtule pakkumuse dokumendid esitada ilma ärisaladuseta. Kaebajad esitasid 5. septembril 2019 vastuse kohtule, milles esitas pakkumuse ja sellele lisatud dokumendid ilma ärisaladuseta. Kaebajate viimasest vastusest järeldab ringkonnakohus, et kaebajad loobusid taotlusest võtta toimikusse pakkumuse need dokumendid, mis sisaldavad ärisaladust. Seega 5. augusti 2019. a apellatsioonkaebuse lisa 1 tuleb tagastada kaebajatele.
9(14)
3-19-1168
13.Vaidlust pole asjaolu üle, et riigihangete registri andmete kohaselt oli pakkumus esitatud Registat Solutions OÜ riigihangete registri keskkonna kaudu 8. aprillil 2019. Viidatud asjaolu kinnitasid ka Registat Solution OÜ ja Registat Pension AS-i esindajad hankijale oma 22. aprilli 2019. a vastuses: „Kinnitame, et kuigi pakkumuse riigihangete registris esitas Registat Solutions OÜ (reg. Kood 14525657), on tegelikuks pakkujaks Registat Pension AS (reg. kod 14699914).“(esimese astme menetluse digitoimik, lk 12).
14.Kohtule esitatud pakkumusele lisatud dokumentidest nähtub lisaks alljärgnev: 1) hankijale esitatud pakkumuse allkirjastas UL, kes on Registat Solutions OÜ juhatuse liige. UL ei ole Registat Pension AS-i juhatuse liige. Äriregistri väljavõtte kohaselt on Registat Pension AS-i juhatuse liikmeteks IK ja VK (kaebuse lisa 15). Ka asutamisotsuses olid juhatuse liikmetena märgitud viimati nimetud isikud, mitte UL (kaebuse lisa 2.2); 2) pakkumuse hindamiskriteeriumites ja hinnatavates näitajates ning pakkumuse vastavustingimustes on ettevõtjana ehk pakkujana märgitud Registat Solutions OÜ (5. septembri 2019. a vastuse lisa). Seejuures on pakkumuse vastavustingimustes tehtud märge, et tegemist polnud ühispakkumusega (5. septembri 2019. a vastuse lisa); 3) pakkumuses on esitatud Registat Solutions OÜ äriregistri väljavõte, majandusaasta aruanne, teavitus ettevõtluse tegevuse kohta ning majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus (5. septembri 2019. a vastuse lisad 3, 6, 15, 16); 4) pakkumuse vastavustingimustes on ärisaladuse, teenuse osutamise kirjelduse, registriteenuse hindade, prognoositava bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande, süsteemi kirjelduse, talitluspidevuse plaani, äriplaani, funktsionaalsuse kirjelduse, veebilehe prototüübi, olulise osaluse kohta esitatud dokumentide pealkirjaks pandud Registat Pension AS (5. septembri 2019. a vastuse lisa); 5) pakkumuses on esitatud Registat Pension AS-i IT strateegia ja arendusplaan, pensioniportaali kasutuslood ja funktsionaalsuse kirjeldus, andmetöötlusreeglid, teavitus omanike kohta, aktsiate registreerimise leping, asutamislepingu notariaalselt kinnitatud ärakiri, omanike struktuur, äriregistri väljavõte (5. septembri 2019. a vastuse lisad 4–12); 6) pakkumuses on esitatud kinnitus, et Registat Pension AS emaettevõte Registat Solutions OÜ on sõlminud investoritega konverteeritava laenulepingu, millega on võimalik kasutada Registat Pension AS-i aktsiakapitali tõstmiseks nõutavale tasemele enne kontsessioonilepingu sõlmimist (5. septembri 2019. a vastuse lisa).
15.Pakkumus ja koos sellega esitatud dokumendid võimaldavad järeldada, et riigihangete registris on pakkumus seotud Registat Solutions OÜ-ga. Hankepassis, pakkumuse vastavustingimustes ning hindamiskriteeriumites ja näitajates on pakkujaks märgitud Registat Solutions OÜ. Kuigi pakkumuses on esitatud vaheldumisi dokumente nii Registat Solutions OÜ kui ka Registat Pension AS-i kohta, puudub pakkumuses dokument, milles oleks selgesõnaliselt märgitud, et pakkujaks on Registat Pension AS, sh tõend selle kohta, et Registat Solutions OÜ on Registat Pension AS-i volitatud esindaja. Viimati märgitut asusid Registat Pension AS ja Registat Solutions OÜ väitma alles pärast pakkumuste avamist (s.o 23. aprillil 2019) (vt käesolev otsus, p 16.1).
16.Hankija pöördus 22. aprillil 2019 küsimusega Registat Solutions OÜ poole, milles palus selgitada, miks on Registat Solutions OÜ pakkumuse koosseisus esitatud dokumendid Registat Pension AS-i kohta (digitoimik, lk 12).
16.1.Hankija küsimusele vastasid Registat Pension AS-i juhatuse esimees (IK) ja Registat Solutions OÜ juhatuse esimees (UL) 23. aprillil 2019 järgmist: „[---] Kinnitame, et kuigi
10(14)
3-19-1168 pakkumuse riigihangete registris esitas Registat Solutions OÜ [---], on tegelikuks pakkujaks Registat Pension AS [---] Pakkumuse esitamisel tegutses emaettevõte Registat Solutions OÜ pakkuja Registat Pension AS-i nimel. Registat Pension AS asutamisleping oli sõlmitud 29.03.2019. [---] Registat Pension AS-i esmakanne äriregistrisse tehti 08.04.2019 pärastlõunal [---]. Kuna riigihangete register ei võimaldanud Registat Pension AS-il enda nime alt ilma registrikoodita portaali siseneda ega pakkumust esitada, siis esitas Registat Pension AS-i nimel pakkumise emaettevõte Registat Solutions OÜ. Registat Pension AS kinnitab käesolevaga, et Registat Solutions OÜ esitas pakkumise Registat Pension AS-i nimel ning Registat Pension AS on täielikult seotud esitatud pakkumisega, olles selle ainus pakkuja.“ (esimese astme digitoimik, lk 12).
16.2.Registat Pension AS-i ja Registat Solution OÜ esindajate 23. aprilli 2019. a vastusest võib järeldada isikute soovi selgitada hankijale, et pakkumus on esitatud esindaja kaudu TsÜS § 115 lg 1 mõttes või sellega sooviti kiita teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud pakkumine hiljem heaks TsÜS § 129 lg 1 ja lg 5 mõttes.
16.3.Eraõiguses võib tehingu teha esindaja kaudu ning see kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus (TsÜS § 115 lg 1). Kuigi RHS-s puudub norm, mis sätestaks pakkumuse tegemise esindaja kaudu, ei pea sellest järelduma, et see oleks keelatud. Riigihanke tulemusena sõlmitakse reeglina eraõiguslik leping, mistõttu on riigihanke menetlus suunatud eraõiguslike suhete tekitamisele. Pakkumuse esitamise näol pole tegemist riivehaldusega. Samuti ei esita reeglina juriidilised isikud pakkumusi ise, vaid seda teevad nende esindajad. RHS-s ei pea seega olema sätestatud lubavat normi pakkumuse esitamiseks esindaja kaudu, vaid piisab sellest, kui vastav keelunorm puudub (vt RHS § 7). Kui üks äriühing esitab teise äriühingu nimel pakkumuse, peab pakkumus ja sellele lisatud dokumendid puudutama esindatavat äriühingut, kuna kontrollitakse tema vastavust seadusele ja hankedokumentidele ja hinnatakse tema pakkumust ning lõppastmes sõlmitakse temaga hankeleping.
16.4.Kuigi asutamisel oleva äriühingu poolt pakkumuse esitamine ei pruugi põhimõtteliselt olla välistatud (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-2-1-7614, p 22), ei oma see küsimus praeguse asja lahendamisel määravat tähendust. Oluline on, keda tuli pakkumuse esitamise hetkel käsitada pakkujana. Alles seejärel saab hinnata, kas pakkuja (nt asutamisel olev äriühing) vastab kvalifitseerimistingimustele.
16.5.Kui pidada võimalikuks, et üks äriühing saab esitada pakkumuse teise äriühingu kaudu, peaks pakkumuses olema selle esitamise hetkel tehtud märge selle kohta, et pakkumuse esitaja esindab teist äriühingut, sh tuleb lisada tõendina volikiri.
17.Tavapärastes eraõiguslikes suhetes eeldab esindamine üldjuhul, et esindaja väljendaks tehingu tegemisel (st tehingu tegemiseks vajalike tahteavalduste tegemisel), et ta ei tegutse enda nimel, vaid teeb tehingu teise isiku (esindatava) nimel. Esindaja tehtava tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta tehingu teeb ning kas tehing hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
15.oktoobri 2014. a määrus asjas nr 3-2-1-79-14, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul oleks pakkumuse esitamise ja avamise hetkeks pidanud olema teada, kes on pakkuja ning kellega võimalik leping sõlmitakse. Pärast pakkumiste avamist kontrollib hankija pakkuja vastavust seadusele ja hankedokumentidele (vt RHS § 52 lg 2) ning sellest hetkest alates on hankijale teada, keda tuleb lugeda pakkumusega seotuks (RHS § 110
11(14)
3-19-1168 lg 1). Arvestades riigihankemenetluse olemust (avalikule ressursile juurdepääsu tagamine läbipaistvas ja ühetaolises menetluses mõistliku aja jooksul (RHS § 3 p-d 1, 2 ja 3)), pole hilisemad pakkuja asendamised teise pakkujaga – kas siis väitega, et pakkumus on esitatud teise isiku nimel või teine isik kiidab pakkumuse hiljem heaks – reeglina õigustatud. Vastupidisel juhul võib tekkida õiguse kuritarvitamise oht, kuna pärast pakkumise esitamist ja avamist on võimalik hakata pakkujaid tagantjärele vahetama (nt esitades pakkumuses teadlikult teise äriühingu kohta käivaid dokumente eesmärgiga tekitada endale hilisemas riigihankemenetluse etapis pakkuja vahetamisega soodsam positsioon) (vt ka Euroopa Kohtu 14. septembri 2017. a otsus asjas C-223/16, p-d 36, 39–40).
17.1.Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud hankijal tekkima pakkumusele lisatud dokumentide põhjal arusaama ega kahtlust, et pakkumust pole esitanud Registat Solutions OÜ või et viimane oli volitatud esitama pakkumust Registat Pension AS-i nimel. Hankijal oli põhjust eeldada, et pakkujaks oli Registat Solutions OÜ. Pakkumus esitati Registat Solutions OÜ riigihangete registri keskkonna kaudu. Ainsaks pakkujaks oli dokumentides märgitud Registat Solutions OÜ ja pakkumuse allkirjastas tema juhatuse liige UL. Ühtlasi polnud pakkumuses esitatud üksnes andmeid ja dokumente Registat Pension AS-i, vaid ka Registat Solutions OÜ kohta. Seejuures sisaldas pakkumus sisulisi andmeid Registat Solutions OÜ kohta, nt tema põhikiri, majandusaasta aruanne, äriregistri väljavõte, teavitus tegevuse kohta ettevõtluses ning majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus.
17.2.Praegusel juhul on hankija õigesti pidanud pakkumise esitamise hetkel pakkujaks Registat Solutions OÜ-d. Pakkumuses ja sellel lisatud dokumentides puudub selge viide ja tõend (volikiri) selle kohta, et Registat Solutions OÜ oleks pakkumuse teinud Registat Pension AS-i nimel nt põhjusel, et riigihangete register ei võimalda asutamisel oleval äriühingul riigihangete registri keskkonda kasutada.
17.3.Asjaolu, et pakkumuses ei teavitatud hankijat sellest, et pakkujaks on teine isik, ja pakkumuses oli esitatud dokumente Registat Solutions AS-i kohta, viitab ringkonnakohtu hinnangul sellele, et Registat Solutions OÜ, sh Registat Pension AS pole pakkumuse esitamisel olnud piisavalt hoolas. Pakkumuses õigete ja selgete andmete esitamise kohustus lasub pakkujal, mitte hankijal. Esindusõiguse märkimata ja volikirja esitamata jätmisega kaasneva tagajärje kandmise risk on pakkujal. Ka Registat Pension AS-i asutajatel oli piisavalt aega, et viia ennast kurssi hankedokumentidega ja nende tingimustega, millele pakkuja peab vastama. Riigihangete registris avaldati vaidlusalune riigihange 28. detsembril 2018. Registat Pension AS-i asutajad võtsid enda kanda riski, kui nad otsustasid asutada äriühingu alles 29. märtsil 2019. Nad pidid möönma, et äriregister ei pruugi pakkumuste esitamise tähtajaks (s.o 8. aprilliks 2019) vastavat kannet registrisse teha. Riigihangete registri väidetavad tehnilised piirangud, et asutamisel olev äriühing ei saa pakkumust esitada, ei takistanud pakkujal kuidagimoodi hankijat teavitamast võimalikust esindusõigusest.
17.4.Ringkonnakohtu hinnangul pole praegu tegemist sarnase olukorraga, mida lahendas Riigikohus asjas nr 3-3-1-24-13. Viidatud lahendis hinnati seda, kas pakkujale tuleb anda võimalus oma kvalifikatsiooni täiendavalt tõendada, kui tegemist on dokumentide vormistamisel inimliku veaga või kui dokumendid on esitamata, ebaselged või ebapiisavad. Praeguses vaidluses pole esmane küsimus selle üle, et pakkuja ei vastaks nn inimliku eksituse tõttu kvalifitseerimistingimustele, vaid selles, millist isikut tuleb käsitada pakkujana. Tegemist on sisulise küsimusega, millest sõltub see, kelle vastavust seadusele ja hankedokumentidele tuleb kontrollida. Riigikohtu viidatud lahend oleks olnud asjakohane olukorras, kus Registat Solutions
12(14)
3-19-1168 OÜ oleks oma pakkumuses kinnitanud, et ta esitab selle Registat Pension AS-i nimel, kuid ta on nt unustanud lisada volikirja.
17.5.Kuna Registat Solutions OÜ ei vastanud kvalifitseerimistingimustele (s.t ta polnud aktsiaselts), ei vastanud ta ka sisuliselt kvalifitseerimistingimustele.
18.Kaebajate viited Euroopa Kohtu otsustele asjades C-396/14 ja C-697/17 pole praegusel juhul asjakohased. Esimeses asjas analüüsis Euroopa Kohus seda, et kui pakkumuse esitab kahest äriühingust koosnev ettevõtjate ühendus, kuid kohus kuulutab välja teise äriühingu pankroti, kas esimest äriühingut saab käsitada pakkujana. Teises asjas analüüsis Euroopa Kohus esialgse pakkuja ühendamist teise isikuga. Praeguses kohtuasjas pole tegemist olukorraga, kus pakkumuse oleks esitanud ettevõtjate ühendus ning pärast teise äriühingu pankrotistumist sooviks riigihankemenetlusega jätkata üks ettevõtjatest. Samuti pole tegemist olukorraga, kus oleks toimunud äriühingute ühendamine.
19.Kaebajad on seisukohal, et kuna riigihangete registris esines tõrge, oleks tulnud hankijal pikendada pakkumise esitamise tähtaega vähemalt ühe päeva, mitte kolme tunni võrra (RHS § 81 lg 3). Kui pakkumused tuleb esitada elektrooniliselt, elektrooniline süsteem pole töökorras ja pakkumusi pole avatud, pikendab hankija pakkumuste esitamise tähtaega vähemalt ühe päeva võrra (RHS § 81 lg-d 2 ja 3). Hankija seisukoha kohaselt pikendati pakkumuste esitamise tähtaega kolme tunni võrra mitte seetõttu, et riigihangete registri süsteemis oleks esinenud rike, vaid põhjusel, et üks pakkuja ei saanud liiga pikkade failinimede tõttu pakkumust esitada. Kuna tegemist polnud elektroonilise süsteemi rikkega, mis oleks takistanud Registat Solutions OÜ- l esitamast oma pakkumust tähtaegselt, ei ole tal subjektiivset õigust nõuda RHS § 81 lgte 2 ja 3 alusel pikemat pakkumuse esitamise tähtaega.
20.Halduskohus mõistis Registat Solutions OÜ-lt ja Registat Pension AS-lt solidaarselt AS-i Pensionikeskus kasuks välja menetluskulud 1683 eurot. Kaebajad on seisukohal, et kolmanda isiku menetluskulud oleks tulnud jätta tema enda kanda põhjusel, et tema menetlusse kaasamine ei olnud õigustatud. Kaebajad lisavad, et kolmanda isiku menetluskulusid ei saa võrrelda kaebajate menetluskuludega ning kolmas isik esitas halduskohtule samad seisukohad, mis esitati VAKO-le. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate seisukohtadega, et kolmanda isiku menetluskulud tulnuks jätta tema kanda põhjusel, et kolmanda isiku kaasamine menetlusse ei olnud õigustatud. Kolmanda isiku kaasamise otsustas halduskohus 25. juuni 2019. a määrusega, mis on jõustunud. Kuigi halduskohus märkis ekslikult, et määrus pole edasikaevatav, ei võtnud see selgitus kaebajatelt õigust esitada määruse peale määruskaebust. Ringkonnakohtu hinnangul pole halduskohus eksinud ka sisuliselt, kui ta kaasa menetlusse kolmanda isiku, kuna vaidlustatud hankija tegevuse õiguspärasusest võib sõltuda kolmanda isiku positsioon riigihankemenetluses.
13(14)
3-19-1168 Ringkonnakohtu hinnangul pole halduskohus teinud menetluskulude väljamõistmisel ilmselgeid kaalumisvigu, kui ta võrdles kaebajate õigusabikulude suurust (s.o umbes 3000 eurot) kolmanda isiku õigusabikulude suurusega (s.o 1683 euroga) ning pidas põhjendatud ja vajalikuks 8,5 tunnilist advokaadi tööd. Erinevates astmetes vaidlemisel teatud ulatuses menetlusdokumentides esitatud väited korduvatki, kuid see ei tähenda, et esindaja poleks tööd teinud.
21.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
22.Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 1 jäävad kaebajate taotletavad menetluskulud (riigilõivud ja õigusabiteenus) 15005,49 eurot nende endi kanda. Kolmas isik taotleb apellatsiooniastmes 3484,80 euro väljamõistmist. Õigusabikulud koosnevad õiguslikust analüüsist, telefonikõnest ja dokumentide ettevalmistamisest (ajaliselt kokku 17,6 tundi). Kolmanda isiku menetluskulud on apellatsiooniastmes üle kahe korra suuremad kui esimeses astmes. Apellatsiooniastme õigusabikulud ei saa olla reeglina suuremad kui esimese astme õigusabikulud (Riigikohtu halduskolleegiumi 10. aprilli 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-14-13, p 19). Apellatsiooniastmes on samad vaidlusküsimused, mis olid VAKO-s ja halduskohtus. Erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid suuremate õigusabikulude väljamõistmist, ei esine. Kaebajatelt tuleb seega välja mõista kolmanda isiku menetluskulud 1600 eurot (HKMS § 109 lg 6). Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotle, mistõttu jäävad tema menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.