Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 26. juuli 2019, Tallinn 3-19-1168
Haldusasi OÜ Registat Solutions ja AS Registat Pension kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 11. juuni 2019 otsuse 69-19/202778 ning Riigi Tugiteenuste Keskuse 8. mai 2019 otsuse osalise tühistamise nõuetes Menetlusosalised Kaebajad (vaidlustajad): OÜ Registat Solutions ja AS Registat Pension Esindaja: adv.-d Artjom Luik ja Helena Noot Vastustaja (hankija): Riigi Tugiteenuste Keskus Kolmas isik: AS Pensionikeskus Esindaja: v.adv Rauno Klemm
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Registat Solutions ja AS Registat Pension kaebus rahuldamata.
2.Mõista OÜ-lt Registat Solutions ja AS-ilt Registat Pension solidaarselt AS-i Pensionkeskus kasuks välja menetluskulud 1683 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend kolm eurot). Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 5. augustil 2019 (HkMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.
ASJAOLUD JA VAIDLUSTUSKOMISJONI OTSUS
1.Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi „hankija“) viis läbi kontsessioonilepingu sõlmimise hankemenetluse „Eesti pensioniregistri teenuse tellimine Rahandusministeeriumile“ (viitenumber 202778). Esitati kaks pakkumust: ühe neist esitas AS Pensionikeskus ning teise pakkumuse esitaja üle on käesolevas asjas vaidlus, ent see esitati riigihangete registris (edaspidi ka eRHR) OÜ Registat Solutionis kasutajakonto kaudu.
Hankija tegi 8. mail 2019 otsuse, millega kvalifitseeris AS-i Pensionikeskus ning jättis kvalifitseerimata OÜ Registat Solutions, kuna viimane ei vastanud kontsessiooniteates
-1-
sätestatud tingimusele, mille kohaselt peab pakkuja olema Eestis äriregistrisse kantud aktsiaselts.
3.OÜ Registat Solutions ja AS Registat Pension esitasid Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi „VAKO“) vaidlustuse, paludes sisuliselt tunnistada kehtetuks hankija otsuse jätta kvalifitseerimata AS Registat Pension. Vaidlustajad olid seisukohal, et pakkumuse esitajaks oli AS Registat Pension, kes kanti äriregistrisse 8. aprillil 2019 kell 17.23, ent kes esitas pakkumuse oma emaettevõtja OÜ Registat Solutions riigihangete registri registreeringut kasutades, sest tal endal vastav registreering puudus. Vaidlustajate väitel selgitasid nad seda ka vastuseks hankija poolt 22. aprillil 2019 esitatud küsimusele ning pakkumuses esitatud hankepass oli samuti esitatud AS Registat Pension kohta. Hankija ning vaidlustusmenetlusse kolmanda isikuna kaasatud AS Pensionikeskus vaidlesid vaidlustusele vastu, leides sisuliselt, et pakkujana sai käsitada üksnes OÜ-d Registat Solutions ning pakkumusest ei nähtunud, et viimati nimetatu oleks tuginenud teise isiku, st. AS Registat Pension näitajatele. Hankija ja kolmas isik leidsid samuti, et OÜ Registat Solutions kvalifitseerimata jätmine oli õiguspärane.
4.VAKO jättis 11. juuni 2019 otsusega nr 69-19/202778 OÜ Registat Solutions ja AS Registat Pension vaidlustuse rahuldamata. VAKO otsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised: Hankija ei ole teinud mistahes otsuseid AS Registat Pension kohta. Vaidlusaluses pakkumuses esitatud hankepass on esitatud OÜ Registat Solutions, mitte AS Registat Pension kohta. Hankija otsuses OÜ Registat Solutions kvalifitseerimata jätmise kohta on küll viidatud kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korra valele sättele, ent põhimõtteliselt oli otsus õige ja kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi ka RHS) § 98 lõikega 1 ning § 104 lõigetega 1 ja 6. Isegi juhul, kui tuleks asuda seisukohale, et AS Registat Pension on riigihankes pakkujaks, ei vastaks ka see äriühing kvalifitseerimise tingimusele, kuna pakkumuste esitamise tähtpäeval, st. 8. aprillil 2019 kell 14.00 ei olnud AS Registat Pension veel äriregistrisse kantud.
HALDUSKOHTULE ESITATUD KAEBUS
5.OÜ Registat Solutions ja AS Registat Pension esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles on taotlevad VAKO 11. juuni 2019 otsuse tühistamist ning hankija 8. mai 2019 otsuse tühistamist osas, millega jäeti OÜ Registat Solutions või AS Registat Pension kvalifitseerimata. Sisuliselt on kaebajad seisukohal, et hankija pidanuks pakkujana käsitama AS-i Registat Pension ning pakkumuses esitatud andmete pinnalt oleks olnud võimalik tuvastada, et AS-i Registat Pension hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid ei esine ning ta vastab hanketingimustes sätestatud kvalifitseerimisnõuetele, mistõttu oleks hankija pidanud tegemagi vastavasisulised otsused.
6.Kaebajate hinnangul ei selgu hankija 8. mai 2019 otsusest tegelikult, kelle suhtes ja millisel õiguslikul alusel on kvalifitseerimata jätmise otsus tehtud, kuna kontsessioonilepingu sõlmimise korra punktist 5.2., millele selle otsuse alusena viidatud on, kvalifitseerimata jätmise alust ei tulene ning ühelegi teisele alusele otsuses selgelt viidatud ei ole. Samuti leiavad kaebajad, et kvalifitseerimise aluste esinemine või puudumine OÜ Registat Solutions puhul ei ole asjakohane, sest pakkumuse esitajaks on AS Registat Pension AS. Kaebajad on seisukohal, et riigihangete registril ei saa olla õiguslikku tähendust pakkuja isiku määramisel -2-
ning olukorras, kus riigihangete registri tehniliste piirangute tõttu ei olnud AS-il Registat Pension võimalik pakkumust esitada enda riigihangete registri registreeringu alt, oli õigustatud selle esitamine OÜ Registat Solutions registreeringu kaudu.
7.Seonduvalt asjaoluga, et pakkumuses on esitatud ka OÜ-d Registat Solutions puudutavaid andmeid, viitavad kaebajad Riigikohtu otsusele kohtuasjas 3-3-1-24-13 ning leiavad, et hoolsuskohustusest sõltumata ei saa inimlikke eksimusi täielikult välistada ning pakkuja kvalifitseerimata jätmise imperatiivne kohustus pisimagi vea korral ei oleks proportsionaalne. Siinkohal juhivad kaebajad tähelepanu sellele, et pensioniregistri puhul ei ole tegemist tavapärase riigihankega ning selleks, et riigihankes osaleda, pidid kaebajad looma sisuliselt nullist uue teenusepakkuja, millega kaasnes nii aja- kui ka rahaline kulu.
8.Kaebajad on seisukohal, et hankepass esitati samuti ASi Registat Pension kohta. Viidates RHS §§ 4 lg 4, 104 ning § 7 lõike 1 ja § 104 ning konkurentsiseaduse § 2 lg 3 koosmõjule leiavad kaebajad, et RHSi mõttes tuleb pakkujana ja seega isikuna, kelle kohta tuleb esitada hankepass, käsitada ettevõtjat konkurentsiseaduse mõistes ning kuivõrd OÜ-l Registat Solutions on valitsev mõju AS-i Registat Pension üle, tuleb need lugeda üheks ettevõtjaks. Kaebajate hinnangul nähtub see, et hankepass on esitatud AS-i Registat Pension kohta, muuhulgas hankepassi leheküljel 17 esitatud kinnitusest AS-i Registat Pension vastavuse kohta majandus- ja finantsnõuetele. Kaebajad on seisukohal, et antud juhul oli hankijal vastavalt kaebajate poolt 23. aprillil 2019 antud selgitusele ja hankepassi sisule kohustus uurida, kelle kohta on esitatud hankepass, arvestades, et nimetatud selgitusest tulenes ühiselt, et pakkuja on ainult AS Registat Pension ning teisi pakkujaid ei ole.
9.Kaebajad peavad ekslikuks VAKO seisukohta, et tegelikult ei vasta ka AS Registat Pension kvalifitseerimistingimustele, kuna see äriühing kanti äriregistrisse pärast pakkumuste esitamise tähtaja lõppu ning märgivad, et hankija ise on kinnitanud, et sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes vastab lepingu sõlmimise hetkel kvalifitseerimistingimustele. Liiati tuleneb väärtpaberite registri pidamise seadusest, et selle seaduse § 241 lg 1 nõude eesmärk on see, et pensioniregistri teenust osutaks Eesti äriühing, mitte niivõrd see, et äriühing oleks registrisse kantud.
HANKIJA SEISUKOHT
10.Riigi Tugiteenuste Keskus vaidleb kaebusele vastu, selgitades, et käsitas ja pidigi käsitama pakkujana OÜ-d Registat Solutions, kuna riigihangete registris esitas pakkumuse nimetatud äriühing. Hankija möönab, et 8. mai 2019 otsuses on kvalifitseerimata jätmise alusena ekslikult viidatud riigihanke kontsessioonilepingu sõlmimise korra punktile 5.2, kuna viidata oleks tulnud punktile 4.2, ent tegu on ebaolulise eksimusega, kuna otsuse sisust tuleneb ühemõtteliselt, et tegemist on otsusega kvalifitseerimata jätmise kohta RHS § 104 alusel.
11.Hankija hinnangul tuli pakkujana käsitada OÜ-d Registat Solutions, sest pakkumuse on eRHRis esitanud see äriühing, pakkumuse allkirjastas OÜ Registat Solutions OÜ juhatuse liige, hankepass on esitatud OÜ Registat Solutions kohta ning pakkumusega koos on esitatud dokumente, mille pealkirjas on märgitud OÜ Registat Solutions ja mis sisaldavad infot just selle äriühingu kohta.
12.Vastustaja ei nõustu kaebaja käsitlusega, et riigihangete registris võib ühe isiku nime all esitada pakkumuse mõni teine isik, sest kui sellist võimalust jaatada, oleks ühel isikul sisuliselt
-3-
võimalik võtta teise isiku nimel ilma tema teadmata siduvaid kohustusi või hiilida kõrvale enda võetud kohustustest.
13.Hankija ei nõustu kaebajate väitega, et AS Registat Pension ei saanud pakkumust oma nimel esitada riigihangete registri tehniliste piirangute tõttu, kuna tegelik takistus oli selles, et AS Registat Pension ei olnud nõuetekohaselt äriregistrisse kantud. Väidet, et äriregistrisse kandmist ei saa äriühing ise mõjutada, peab hankija asjassepuutumatuks, kuna kõnealuses hankemenetluses oli pakkumuste esitamiseks aega enam kui kolm kuud. Hankija on seisukohal, et riigihangete registris ei esinenud ühtki sellist tõrget, mis oleks sundinud hankijat pakkumuste esitamise tähtpäeva vähemalt ühe päeva võrra edasi lükkama.
15.Hankija on seisukohal, et AS Registat Pension kohta hankepassi ei esitatud, kuna OÜ Registat Solutions poolt esitatud hankepassi osa II punktist A selgub konkreetselt ja üheselt, et see on esitatud just OÜ Registat Solutions kohta. Hankija nõustub VAKO järeldusega, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et pakkujaks oli AS Registat Pension, siis ei muutuks otsuse sisu ja lõppjäreldus, kuivõrd pakkumuste esitamise tähtpäevaks (08.04.2019 kell 14:00) ei olnud AS Registat Pension äriregistris registreeritud.
AS PENSIONIKESKUS SEISUKOHT
17.Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud AS Pensionikeskus vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et AS Registat Pension ei olnud vaidlusaluses riigihankemenetluses pakkujaks ning ka hankepassist nähtub, et pakkujaks on OÜ Registon Solutions, kuivõrd seal on toodud selle ühingu ja tema juhatuse liikme andmed. Kolmas isik rõhutab, et hankemenetluses ei ole võimalik alles pärast pakkumuste esitamise tähtaega asuda muutma pakkuja isikut.
18.Kolmas isik ei nõustu kaebajate seisukohaga, et pakkuja mõistet tuleks sisustada konkurentsiseaduse sätetest lähtudes, sest konkurentsiseaduses on ettevõtja mõiste selliselt defineeritud selleks, et valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjaid saaks konkurentsiõiguslikult teatud juhul käsitleda ühe ettevõtjana, kuid see konkurentsiõiguslik mõõde ei oma tähtsust riigihankeõiguslikult.
19.Kolmas isik peab eksitavaks kaebajate viidet Riigikohtu otsusele 3-3-1-24-13, kuna selles otsuses ei ole asutud seisukohale, et puuduvat hankepassi või pakkumuse esitanud pakkujat oleks võimalik hiljem asendada teise pakkujaga.
20.Kolmas isik toetab samuti VAKO seisukohta, et ka AS Registat Pension ei vastaks kvalifitseerimise tingimustele, kuna pakkumise esitamise hetkel ei vastanud AS Registat Pension mitmetele muudele kvalifitseerimistingimustes sätestatud tingimustele, kuna vastavad asjaolud jõustuvad õiguslikus mõttes alles äriregistri kandest (nagu aktsiakapital, põhikiri, nimelised aktsiad). Kolmas isik rõhutab, et pakkuja peab kvalifitseerimise tingimustele vastama nii pakkumuse esitamise ajal kui ka lepingu sõlmimise ajal ning äriregistrisse kandmist ei saa pidada pelgalt formaalsuseks.
21.Kolmas isik peab põhjendamatuks kaebajate seisukohta, et hankija oleks hankeotsuste tegemisel pidanud kuidagi arvestama sellega, et kolmanda isiku kui senise teenusepakkuja jaoks olevat ressursikulu riigihankes osalemiseks väiksem. Samuti peab kolmas isik asjassepuutumatuks kaebajate arutlust, et kui hankija oleks pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega rohkem, siis oleks AS Registat Pension võinud esitada pakkumuse oma registreeringu kaudu. -4-
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
22.Vaadanud läbi menetlusosaliste seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et OÜ Registat Solutions ja AS Registat Pension kaebus tuleb rahuldamata jätta. Kaebus on sisuliselt põhjendamatu olenemata sellest, kumba kaebajatest tuleks käsitada vaidlusaluse pakkumuse esitanud pakkujana. Nimelt ei riku vaidlusalune hankija otsus ilmselgelt kummagi kaebaja õigusi, sest kumbki neist ei vastanud hanketeate punktis III.1.1 sätestatud kvalifitseerimistingimusele, mille kohaselt peab pakkuja olema Eestis äriregistrisse kantud aktsiaselts. OÜ Registat Solutions ei olnud aktsiaselts ja AS Registat Solutions ei olnud pakkumuste esitamise tähtpäeval äriregistrisse kantud ehk teisisõnu puudus tal tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 26 lõikest 2 ja äriseadustiku § 2 lõikest 3 tulenevalt õigusvõime. See tähendab, et isegi kui hankija oleks hinnanud AS-i Registat Pension vastavust kvalifitseerimistingimustele (mida hankija ei teinud), ei oleks ta saanud õiguspäraselt nimetatud äriühingut kvalifitseerida.
23.Poolte vahel ei ole tegelikult vaidlust selles, et OÜ Registat Solutions oma õiguslikust vormist (osaühing) tulenevalt kontsessiooniteate punktis III.1.1. sätestatud kvalifitseerimistingimusele ei vastanud. Teiseks on VAKO õigesti leidnud, et hankija ei ole hinnanud AS Registat Pension vastavust kvalifitseerimistingimustele ega teinud otsust selle äriühingu kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta. Põhjendamatu on kaebajate seisukoht, et hankija otsusest pole võimalik aru saada, kelle suhtes on see tehtud. Otsusest nähtub üheselt, et hankija on otsustanud jätta kvalifitseerimata OÜ Registat Solutions ning mistahes otsust AS-i Registat Pension suhtes ei ole hankija teinud. Kuna kaebajad asusid pärast pakkumuse esitamist hankija küsimusele esitatud vastuses väitma, et tegelikult on pakkujaks AS Registat Pension, siis ei saa hankijale selle küsimuse käsitlemist vaidlusaluses otsuses ette heita. Hankija otsuse põhjendusest tuleneb selgelt ja arusaadavalt, et hankija käsitab pakkujana OÜ-d Registat Solutions, muuhulgas põhjusel, et pakkumusega koos esitatud hankepassis on ettevõtjana, kelle kohta see hankepass esitatud on, märgitud see osaühing, samas kui AS-i Registat Pension kohta hankepassi esitatud ei ole. Neist hankija põhjendustest ei saa järeldada, et hankija oleks teinud otsuse AS Registat Pension kvalifitseerimata jätmise kohta. Hankija luges, et AS Registat Pension ei ole pakkumust esitanud ning ei asunud seega selle ettevõtja kvalifitseerimist otsustama. Eeltoodust tulenevalt taandubki käesolevas asjas vaidlus tegelikult küsimusele, kas hankija oleks pidanud käsitama pakkujana AS-i Registat Solutions ning viimase vastavust kvalifitseerimistingimustele sisuliselt hindama. Sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt.
24.Kaebajate käsitlus, mille kohaselt saab üks isik riigihangete registris oma n-ö registreeringut kasutades ehk teisisõnu riigihankemenetluses teabe vahetamiseks ja pakkumuste esitamiseks ette nähtud elektroonilisse andmekogusse sisenedes ennast identifitseerides esitada pakkumusi teise isiku nimel või eest, on riigihankemenetluse kõrge formaliseerituse nõuetega põhimõtteliselt vastuolus. Sisenedes riigihangete registrisse identifitseerib isik end ning tema poolt registris tehtud toimingud tuleb omistada talle, kui pole ilmselge, et toimingud tehakse teise isiku esindajana. Käesolevas asjas ei ole kaebaja tõendanud, et pakkumuse esitamisel oleks ilmselgelt nähtunud, et pakkumus on esitatud AS Registat Pension nimel. On tõsi, et osa kõnealuse pakkumusega seonduvalt esitatud andmetest puudutasid AS-i Registat Pension, samas teine osa andmetest puudutas OÜ-d Registat Solutionis. Olukorras, kus selline pakkumus oli esitatud nii, et esitaja oli end riigihangete registris identifitseerinud OÜ-na Registat Solutions, ei pidanud ega võinud hankija lugeda pakkumuse esitamiseks AS-i Registat Pension. Seda, et pakkujaks on viimati nimetatud -5-
isik, väitsid kaebajad tegelikult esmakordselt pärast pakkumuse esitamist vastuseks hankija küsimusele, miks on OÜ Registat Solutions nimel esitatud kaebusele lisatud teatud andmed, mis puudutavad AS-i Registat Pension. Asjaolust, et teatud dokumentides või riigihangete registris pakkumuse esitamiseks täidetud väljadel on viidatud AS-ile Registat Pension ei saanud hankija lugeda pakkujaks viimati nimetatud äriühingut, vaid pidigi neid andmeid tõlgendama pakkumuses esitatud asjakohatute andmetena, nõudes isikult, kelle nimel pakkumus esitati ehk OÜ-lt Registat Solutions, selgitust nende andmete asjassepuutuvuse ja nende esitamise põhjuste kohta. Pärast pakkumuste avamist kaebajate poolt antud selgitusega, et tegelikult oli pakkujaks AS Registat Pension, ei saanud hankija arvestada, sest sisuliselt oleks see samaväärne pakkumuse muutmisega, mis on lubamatu. Kohtupraktikas on küll peetud võimalikuks parandada pakkumuses esitatud ilmselgeid pisivigu ja esitada täiendavaid tõendeid kvalifitseerimise aluseks olevate asjaolude kohta, ent mõeldamatu on pärast pakkumuse esitamist asuda sisuliselt väitma, et isik, kes on pakkumuse esitamisel nimetatud pakkujana, ei ole tegelik pakkuja, vaid tegelikuks pakkujaks on muu isik. Kui pakkumus on esitatud selliselt, et pakkujana on identifitseerinud end üks isik, ei saa põhimõtteliselt hilisemas menetluses asuda väitma, et tegelikult oli pakkujaks teine isik ega nõuda et hankija kontrolliks selle teise isiku kvalifikatsiooni. Eelviidatud olukord on võrreldav olukorraga, kus üks isik esitab kohtule kaebuse, märkides end kaebajana ning hiljem asub väitma, et tegelikult esitas ta (tähtaegselt) kaebuse teise isiku esindajana. Selline lahendus ei ole mõeldav. Seejuures tasub selle võrdlusena toodud näite puhul veel silmas pidada, et kohtumenetluses on esitatud kaebuse tõlgendamise võimalused oluliselt suuremad, kui riigihankemenetluses, mida iseloomustab kõrge formaliseeritus. Pakkumuse esitamisega võtab pakkuja endale riigihangete seadusest tulenevad kohustused ning seetõttu peab pakkumuse esitamise ajal olema üheselt selge, milline isik pakkujaks on. Sõltumata sellest, milliseid andmeid riigihangete registris pakkumuse esitamise ajal võimalik muuta on ja milliseid mitte, tuleb riigihangete registris OÜ Registat Solutions nimel (ehk kaebaja sõnastust kasutades OÜ Registat Solutions registreeringut kasutades) esitatud pakkumust vaadelda täpselt samamoodi nagu paberil esitatud pakkumust, kuhu on sõnaselgelt kirjutatud näiteks „OÜ Registat Solutions pakkumus“.
25.Ekslik on kaebajate seisukoht, nagu oleks AS-il Registat Pension nõuetekohase pakkumuse esitamise takistuseks olnud mingisugune riigihangete registri ülesehitusest tingitud põhjus, millest tulenevalt ei olnud AS-il Registat Pension vastavat registreeringut ning mille tõttu oli kaebajate hinnangul vältimatu pakkumuse esitamine OÜ Registat Solutions registreeringut kasutades. Põhjus, miks AS Registat Pension pakkumust esitada ei saanud, seisnes selles, et see juriidiline isik ei olnud äriregistrisse kantud ehk teisisõnu, tal ei olnud õigusvõimet, sealhulgas võimet kanda pakkumuse esitamisega seonduvalt tekkivaid õigusi ja kohustusi. Riigihangete seadusest ei saa järeldada, et pakkumuse esitamise võimalus peaks olema sellisel õigusvõimetul üksusel, nagu seda on asutamisel olev äriühing enne äriregistrisse kandmist. Õigust enne äriregistrisse kandmist riigihankemenetluses pakkumust esitada ei saa tuletada ka äriseadustiku §-st 253, mis reguleerib asutamisel oleva aktsiaseltsi nimel tehtud tehinguid. Selliste tehingute tegemisel tekivad õigused ja kohustused tehingu teinud isikutele ning äriühingule lähevad need üle pärast äriühingu registrisse kandmist. Riigihankemenetluse eripärasid silmas pidades ei ole selline õiguste ja kohustuste üleminek võimalik, sest kõik pakkumustega seotud asjaolud peavad olema selged pakkumuste esitamise tähtpäevaks ning hilisemate muudatuste arvesse võtmine ei ole põhimõtteliselt võimalik, kui seda pole riigihangete seaduses sõnaselgelt ette nähtud. Seega saab riigihankemenetluses pakkumuse esitada vaid õigusvõimeline isik ning pakkuja kvalifikatsiooni saab hinnata lähtudes sellest -6-
isikust, kes pakkumuse esitas ehk kes pakkumuse esitamisega endale pakkuja õigused ja kohustused võttis. Käesoleval juhul ei saanud AS Registat Pension endale pakkumuse esitamisel või mistahes ajal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva võtta mistahes RHS-ist tulenevaid õigusi ega kohustusi. Tuleb ka tähele panna, et käesolevas riigihankemenetluses on pakkuja õiguslik vorm kvalifitseerimistingimuseks, millele vastavaks ei saa pakkuja muutuda pärast pakkumuse esitamist.
26.Põhjendamatud on kaebajate väited, mis puudutavad pakkumuste esitamise tähtpäeva edasi lükkamist kolme tunni võrra. Väitele, et hankija oleks pidanud seda tähtpäeva kaugemale edasi lükkama, saaksid kaebajad tugineda juhul, kui nad näitaksid ära, et riigihangete registri tehniliste probleemide tõttu ei olnud pakkumuste esitamine enne tähtpäeva saabumist võimalik. Seda kaebajad ära näidanud ei ole, liiati ei ole vaidlust selles, et OÜ Registat Solutions nimel esitatud pakkumust oli võimalik tõrgeteta esitada. See, et pakkumust ei saanud esitada AS Registat Pension, ei olnud tingitud mitte registri tõrgetest, vaid sellest, et nimetatud aktsiaselts ei olnud kantud äriregistrisse. Ühelgi juhul ei oleks hankija pidanud ega võinud pakkumuste esitamise tähtaega pikendada selleks, et oodata ära AS-i Registat Pension äriregistrisse kandmine. Siinkohal on samavõrd põhjendamatu ka kaebajate väide, et äriregistri toimingud ja nende tegemise tähtaeg ei allu kaebajate kontrollile. Vastustaja on selles osas õigesti märkinud, et vaidlusaluse hankemenetluse alguse ehk hanketeate avaldamise ja pakkumuste esitamise vaheline aeg oli piisavalt pikk selleks, et pakkumuse esitamisest huvitatud isikud saaksid asutada ja äriregistris registreerida kvalifitseerimistingimustele vastava aktsiaseltsi ning see äriühing oleks saanud esitada nõuetekohase pakkumuse. Selle taustal on ainetu ka kaebajate arutlus sellest, et kõnealuses hankemenetluses osalemine eeldab „nullist“ uue äriühingu asutamist ning et kaebajate olukord oli oluliselt keerukam kui AS-il Pensionikeskus. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli piisavalt pikk ning liiati ei ole keegi hanketingimusi selles osas vaidlustatud. Olukorras, kus hanketingimusi (sh pakkumuste esitamise tähtpäeva) ei vaidlustatud, ei saa põhimõtteliselt hiljem tugineda väitele, et need tingimused olid halvad.
27.Kuigi juba ainuüksi sellest, et vaidlusalune pakkumus esitati riigihangete registris selliselt, et esitaja oli registrisse sisenenud ja end identifitseerinud OÜ-na Registat Solutions, piisaks selleks, et välistada võimalus käsitada pakkujana AS-i Registat Pension, väärib siiski märkimist, et nii vaidlustatud hankija otsuses kui ka VAKO otsuses käsitletud hankepass õigustas samuti järeldust, et pakkujaks oli OÜ Registat Solutions. Nõustun selles osas VAKO otsuse punktis 11 esitatud seisukohtadega ega korda seda ja üksnes, et sellise järelduse tegemiseks piisab juba pelgalt sellest, et hankepassi II osa alaosas A „teave ettevõtja kohta“ on esitatud andmed OÜ Registat Solutions kohta. Asjaolust, et hankepassi IV osa alaosas B „Majanduslik- ja finantsseisund“ on viidatud AS-i Registat Pension aktsiakapitalile, ei saanud hankija pakkujate kvalifitseerimise etapis järeldada, et tegelikult on pakkujaks AS Registat Pension. Riigihankemenetluse formaliseeritusest tulenevalt on mõeldamatu, et hankija asub pakkumuse koosseisus esitatud andmete või sellele lisatud dokumentide pinnalt pakkumust tõlgendama või uurimispõhimõtte alusel välja selgitama, kelle nimel pakkumus tegelikult esitada sooviti või ka seda, kas pakkumuse esitaja soov on tõepoolest pakkuda seda, mis pakkumuses sõnaselgelt kirjas või midagi muud, mida võiks pakkumuses esitatud andmetest ja dokumentidest aimata või kaudselt välja lugeda. Kui registri kaudu esitatava pakkumuse dokumentides on neil väljadel, kus tuleb kajastada pakkumuse teinud isikut, kajastatud selle isikuna OÜ Registat Solutions, siis saab hankija pakkujana käsitada ainult teda, mitte kedagi teist, sõltumata sellest, milliseid selgitusi hankijale menetluse käigus hiljem esitatakse. Seega -7-
ei ole küsimus pelgalt selles, nagu kaebajad oma täiendavates seisukohtades märkinud on, kes on pakkumuse üles laadinud, vaid selles, kes on esitatud pakkumusest ja sellele lisatud andmetest tulenevalt selgelt tuvastatav pakkumuse esitajana.
28.Kaebajad on minu hinnangul teinud ka põhjendamatult kaugeleulatuva järelduse sellest, et RHS § 4 punktis 4 viidatakse ettevõtja mõiste sisustamisele läbi konkurentsiseaduse. Eelviidatud sätet ei saa mõista nii, et pakkumuse üksteisega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad saavad riigihankemenetluses esitada pakkumuse nii, et neid tuleb käsitada ühe isikuna. Kuna pakkumuse esitamisega võtab pakkuja endale teatud kohustused ja saab teatud subjektiivsed õigused, saab pakkujaks olla vaid isik, kellel on õigusvõime. Valitseva mõju tõttu üksteisega seotud ettevõtjaid käsitatakse konkurentsiõiguses ühe ettevõtjana selleks, et mingisugust majanduslikus mõttes konkurentsi kahjustavat tegevust ei saaks asuda õigustama sellega, et tegemist on erinevate õigussubjektidega. Konkurentsiõiguslikult on ettevõtjate õigussubjektsus teisejärguline ning olulisem on see, kuidas toimuvad erinevate asjassepuutuvate isikute, üksuste ja gruppide vahelised suhted ja kokkulepped majanduslikus mõttes. Sama loogika riigihankemenetlusele üle kantavuse vastu räägib eeskätt see, et riigihangete regulatsioonis on eraldi ette nähtud võimalused, kuidas erinevad isikud saavad majanduslikus mõttes ühiselt hankemenetluses osaleda (nt ühispakkumuste esitamise võimalus, teise isiku näitajatele tuginemise võimalus jms). Seega, hoolimata RHS § 4 punktis 4 tehtud viitest konkurentsiseadusele, ei saa RHSi tähenduses ühe ettevõtjana (pakkujana) käsitada mitut isikut, kui tegu ei ole ühispakkujatega, mis peab aga pakkumusest selgelt nähtuma ning mis vaadeldava pakkumuse puhul nii ei olnud. Hankija peab pakkumuse kvalifitseerimisel lähtuma sellest, kas see pakkumuses pakkumuse esitajana nimetatud isik kvalifitseerimise tingimustele vastab, mitte aga hakkama uurima, kas tingimustele võib vastata mõni selle isikuga samasse kontserni kuuluv muu isik.
29.Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka see, et hankija on vaidlustatud otsuse tegemisel eksinud viitega kvalifitseerimata jätmise aluseks olevale sättele. Hankija möönab, et viide kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korra punktile 5.2. on ekslik ning õige oleks olnud viidata punktile 4.2. Tegemist on ilmselgelt otsuse sisu mitte mõjutanud vormipuudusega, sest otsuse põhjendusest on üheselt aru saadav, et OÜ Registat Solutions kvalifitseerimata jätmise aluseks oli asjaolu, et tegemist ei ole Eesti äriregistrisse kantud aktsiaseltsiga. Seejuures on hankija õigesti tuvastanud, et OÜ Registat Solutions sellele kvalifitseerimise tingimusele ei vastanud ning otsus tema kvalifitseerimata jätmise kohta on seega ilmselgelt õiguspärane.
30.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad vastustaja kulud tema enda kanda. HkMS § 108 lõikes 8 on sätestatud, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Antud juhul oli menetlusse kaasatud kolmanda isikuna AS Pensionikeskus, kes vaidles kaebusele vastu, osaledes menetluses seega kaebaja vastaspoolel. Kolmas isik on esitanud taotluse mõista välja 1683 euro suurune õigusabikulu, mis vastab 8,5 tunnile advokaadi tööle. Kaebaja on taotlenud kolmanda isiku kasuks menetluskulude välja mõistmata jätmist, leides, et kolmanda isiku menetlusse kaasamine oli sisuliselt põhjendamatu, kolmanda isiku esindaja tunnitasu määr on ebamõistlikult kõrge ning pole usutav, et kogu õigusabi on seotud kõnealuse kohtumenetlusega. Leian, et kolmanda isiku kasuks tuleb menetluskulud taotletud ulatuses välja mõista. Kaebaja enda õigusabikulu käesolevas kohtuasjas on ca 3000 eurot ehk märksa suurem kui kolmandal isikul. Pelgalt selles valguses on kriitika kulude suuruse osas kummastav. Vaidluse mahukust ja kolmanda isiku -8-
poolt oma positsiooni kaitseks läbi töötamist vajavate seisukohtade mahtu arvestades ei ole kolmanda isiku õigusabikulu ülemäärane. Kolmas isik on kinnitanud, et tegemist on kuludega, mis on seotud käesoleva kohtuasjaga, taotluses esitatud kulude spetsifikatsiooni pinnalt on see usutav. Asjaolu, et arvel kajastatud projekti nimetus kajastab mitut hankeasja, ei anna alust kahelda kolmanda isiku kinnituses. Kaebajate seisukoht kolmanda isiku menetlusse kaasamise põhjendamatuse osas on selles menetlusetapis põhjendamatu nagu ka väide, et kaebajatel ei võimaldatud kolmanda isiku menetlusse kaasamist vaidlustada. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise võimalus tuleneb vahetult seadusest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku kasuks välja mõista menetluskulu 1683 eurot.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik
-9-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.