Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 7. august 2019, Tartu 3-19-1280 Margus Siimo kaebus Maksu- ja Tolliameti 15. aprilli 2019. a otsuse nr 12.2-5/012272 tühistamiseks ning kohustamiseks. Tartu Halduskohtu 11. juuli 2019. a määrus Margus Siimo OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus kaebaja Margus Siimo Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
Määrus on lõplik.
sh
keelata
kuupalga alammäära suurust summat võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Kaebajal on ülalpeetav laps, seega ei saa maksuhaldur igakuiselt arestida 1080 eurot, sest kuupalga alammäära suuruseks on 540 eurot (Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018. a määrus nr 117 § 1). Seega on kaebajale tagatud piisavad vahendid oma eluasemekulude ning igapäevaseks toimetulekuks vajalike kulude kandmiseks. Seega ei kaasne maksuotsuse täitmise peatamise taotluse rahuldamata jätmisega kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Lisaks on kaebuse eduväljavaated vähesed. Alles kohtumenetluses on kaebaja esitanud kuludokumente, mille esitamist nõuti temalt juba maksumenetluses. Kui maksumenetluse ajal oli kaebajal kuludokumendid olemas või neid oli võimalik mõistliku aja jooksul taastada ning ta ei pidanud vajalikuks neid maksumenetluses siiski esitada, siis puudub alus maksukorralduse seaduse (MKS) § 94 alusel hindamise teel maksustamiseks. Kui on võimalik koguda või taastada nõuetekohased dokumendid (arved), pole tegemist maksusumma määramisega hindamise teel.
Lisaks rõhutab vastustaja, et MTA ei saada reeglina kohtumenetluse ajal avaldust kohtutäiturile kaebaja kinnisvara realiseerimiseks. Kohtumenetluse ajal kaebaja kinnisvara realiseerimiseks peaks olema väga kaalukad põhjused (nt aegumine), mida antud juhul ei esine. Seetõttu säilib kaebajale kohtumenetluse ajal võimalus oma kinnisvara ise müüa määruskaebuses soovitud turuväärtuses.
ning
täitemenetluse alustamisest ning käesoleval juhul ei esine selliseid erilisi asjaolusid, mis sunniks maksuhaldurit käituma tavapärasest erinevalt. Selle seisukoha esitamisega ei ole maksuhaldur küll loobunud täitemenetluse alustamise õigusest, kuid samas ei ole alust arvata ka, et haldusorgan kaebajat ja kohut eksitab, plaanides siiski taotleda kaebajale kuuluva kinnistu võõrandamist täitemenetluses. Ringkonnakohus mõistab halduskohtule esitatud kaebuses ja määruskaebuses toodud seisukohti selliselt, et kokkuvõtvalt kaebaja möönab, et maksuotsus on osaliselt põhjendatud ja 2017. aastal Pääsusilma kinnistu võõrandamisel tekkis tal mingis ulatuses kohustus tasuda tulumaksu. Selle kohustuse kavatseb kaebaja täita oma eluasemeks oleva kinnisasja võõrandamisest saadavate vahendite arvel, kuid ta soovib kinnisasja võõrandada turuhinna eest, leides ise kinnisasjale ostja. Seega ei taotle kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist selleks, et vältida eluaseme kaotust ning on arvestanud võimalusega, et oma kohustuste täitmiseks tuleb kinnisasi võõrandada ja leida endale ja perekonnale uus eluase. Vastavalt on kaebaja huvi selles, et võõrandada kinnisasi võimalikult kõrge hinna eest vältides täitemenetlusega kaasnevat kulu. Selles osas langevad kaebaja ja vastustaja huvi eeldatavalt kokku. Kuna kinnisasi on kaebaja võlakohustuse tagamiseks koormatud hüpoteegiga kolmanda isiku kasuks, siis võib maksukohustuse täies ulatuses täitmine sõltuda sellest, millise hinnaga kinnisasi võõrandatakse, s.t kas pärast hüpoteegiga tagatud kohustuse täitmist jääb piisavalt vahendeid maksukohustuse täitmiseks. Nendel asjaoludel ei ole praegusel ajal kaebajale kuuluva kinnistu võõrandamiseks täitemenetluse alustamine sedavõrd tõenäoline, et esineks vajadus maksuotsuse täitmise peatamiseks. Kui maksuhaldur siiski astub samme täitemenetluse alustamiseks on kaebajal võimalus taotleda asjakohaste toimingute tegemise keelamist kohtumenetluse igas etapis.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.