Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.07.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1982
Haldusasi
Ilotrükk OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 18.09.2018 korralduse nr 13-2.3/3700 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks täita jõustunud kohtuotsuseid
Menetlusosalised
Kaebaja – Ilotrükk OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta Ilotrükk OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.08.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-18-1982 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-18-1982 sundtäitmiseks antud pädevust. Viidatud sätete kohaselt saab arestida üksnes kolmandate isikute nõudeid. MTA on ise TMS-i mõttes nii sissenõudja kui ka kohtutäitur. MTA kui sissenõudja omab väidetavalt nõuet kaebaja vastu, kellel omakorda on nõue MTA vastu. Sellises olukorras tasaarvestaks üldjuhul sissenõudja oma nõude võlgniku omaga. Praegusel juhul on aga MTA kasutatud konstruktsioon raskesti hoomatav ning täiesti ebavajalik, mis iseloomustab seda, et TMS § 111 ei saa ette näha sissenõudja nõude aresti. 3) RTK ei saa olla maksuhaldur MKS-i mõttes ega olnud ka menetlusosaline haldusasjas nr 3-15-1249. Sealjuures MTA ja RTK on üks ja sama avalik-õiguslik juriidiline isik ehk Eesti Vabariik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 25 lg 2 tähenduses. MTA on oma põhimääruse § 1 järgi ja RTK oma põhimääruse § 1 järgi Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad valitsusasutused. Seega on tegemist küll erinevate asutustega, aga mitte erinevate isikutega. TsÜS § 25 lg 2 kohaselt võib avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks olla ka muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. RTK seadust, mille lausel RTK oleks loodud, ei eksisteeri. RTK ei ole seega kolmandaks isikuks TMS §-de 118 ega 111 tähenduses, kelle nõudeid saaks MTA arestida. 4) Avalik-õiguslik menetluskulude nõue ei ole oma olemuselt arestitav. Maksukohustuste sundtäitmisel tuleb lähtuda TMS-ist. TMS § 112 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata nõuetele, mida ei saa loovutada. Ringkonnakohus leidis 18.05.2006 otsuse nr 3-04-318 p-s 8, et avalik-õiguslike nõuete, sh avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõuete loovutamine ei ole ilma seadusliku aluseta lubatud. Riigikohus märkis 10.05.2017 otsuse nr 3-3-1-67-16 p-s 12, et avalik-õiguslike nõuete puhul tasaarvestamine lubatud vaid siis, kui tasaarvestuse võimalus on seaduses sõnaselgelt ette nähtud. Käesoleval juhul ei sätesta TMS, HKMS või mõni muu seadus, et halduskohtumenetluses vastustajalt väljamõistetud menetluskulude nõue oleks loovutatav nõue. Seega ei ole lubatud sellise nõude loovutamine, mistõttu ei saa sellisele nõudele ka TMS § 112 lg 1 kohaselt sissenõuet pöörata. 5) MTA on korraldusega sisuliselt tasaarvestanud enda kohustuse Ilotrükk OÜ ees maksukohustuslase võlaga. Arestimine on vale meede. Maksuhaldur oleks pidanud kaebaja nõude tasaarvestamisel lähtuma maksunõuete ja -kohustuste täitmise tasaarvestamise reeglitest (MKS § 105). Täiendavalt ei ole selline arestimine ega tasaarvestamine võimalik TMS-is sätestatud regulatsiooni tõttu (TMS § 221). MTA ei saa tasaarvestada ega arestida nõuet alusel, mis on aset leidnud enne kohtulahendi jõustumist. Korralduses viidatud 17.02.2015 maksuotsuse kohaselt tuli maksusumma tasuda hiljemalt 19.03.2015. Seega on MTA kaebaja menetluskulude hüvitamise nõude arestinud maksuvõla tõttu, mis on tekkinud enne jõustunud kohtuotsuseid. 6) Tallinna Halduskohtu 16.02.2017 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2018 otsus (asjas nr 3-15-1249) tõid kaasa MTA kui haldusorgani kaalutlusõiguse kitsenemise ning maksuhalduril puudub sellises olukorras õigus menetluskulude hüvitamise üle otsustada. Seega puudub MTA-l riigivastutuse seaduse § 6 lg 5 tähenduses õigus keelduda toimingu tegemisest, mistõttu on kaebajal õigus nõuda, et kohus kohustaks MTA-d kaebaja kasuks väljamõistetud menetluskulud hüvitama. 7) MTA on jätnud halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused haldusasjas nr 3-15-1249 täitmata. MTA on sihilikult asunud otsima võimalusi jõustunud kohtuotsuste täitmisest kõrvale hoidmiseks ja on seejuures asunud väljamõistetud summasid õigusvastaselt arestima. Sellest tulenevalt palub kaebaja HKMS § 248 lg 1 alusel määrata MTA-le trahv jõustunud kohtuotsuste mittetäitmise eest ning arvesse võtta asjaolu, et MTA on kohtulahendite täitmisest kõrvale hiilinud pahatahtlikult.
3(6)
3-18-1982
4(6)
3-18-1982 Selles, et kaebajal on MTA ees maksuvõlg, poolte vahel vaidlust ei ole. Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt kohustas MTA kaebajat 17.02.2015 maksuotsusega tasuma maksuvõlg 30 päeva jooksul ning 18.09.2018 seisuga oli maksuotsuse järgi tasumata 46 454,15 eurot.
5(6)
3-18-1982 sest subjektiivsete õiguste rikkumist ei saa teisele isikule loovutada (vt ringkonnakohtu 29.04.2019 otsuse nr 3-18-940 p 17).
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.