Tartu Kohtumaja
kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number
3-18-1162
Määruse kuupäev
04.10.2018
Kohtunik
Mare Priks
Kohtuasi
M.M. kaebus Viru Vangla kohustamiseks paigaldada kambrisse avatav aken või konditsioneer ning tagada kambris õhuvahetus 30 l/s ning hoida teda kuni tema väljapakutud ventilatsioonilahenduste paigaldamiseni üksinda kambris, tühistada Viru Vangla 06.06.2018 vaideotsus nr 6-12/301-3, tuvastada Terviseameti ja Justiitsministeeriumi tegevuse, järelevalve- ja õigusloomekohustuse täitmata jätmine, õigusvastasus ning tunnistada vangistusseadus ja/või rahvatervise seadus Põhiseadusega vastuolus olevaks
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Asjaolud ja menetluse käik
esitatud taotluses nimetatud taotlused, tuvastada, et teda hoitakse alates 03.01.2017 kambris, mis ei vasta elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõuetele, tuvastada, et Terviseamet ja/või Justiitsministeerium on jätnud täitmata järelevalve- ja õigusloomekohustuse ning tunnistada vangistusseadus ja/või rahvatervise seadus Põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna neis ei ole sätestatud kohustust kehtestada määrusega vangla elukambris ja sellega kaasneva hügieeniruumi elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõuded, mis arvestavad nende ruumide multifunktsionaalsust ja tagaks kaebaja heaolu ja tervise säilimise. Kaebuse kohaselt taotleb kaebaja asja liitmist haldusajaga 3-17-1469, riigi õigusabi, riigilõivust vabastamist, Terviseameti kaasamist ning initsiaalide kasutamist oma nime asemel.
Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 1 kohaselt toimub kinnipeetava paigutamine vanglasse täitmisplaani alusel, arvestades kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 2 lg 1 kohaselt otsustab kinnipeetava paigutamise vangla, kuhu kinnipeetav saabub või kus ta viibib. Seejuures ei tulene vangistusseadusest ega selle alusel antud õigusaktidest vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavale tema soovil kambris üksi viibimist. Seega ei saa ka kinnipeetaval olla sellel alusel subjektiivset õigust nõuda vanglalt enda üksinda kambrisse paigutamist. Vanglasisene kinnipeetava paigutamine on vangla kaalutlusotsus. Vanglasisene paigutamine on toiming (Riigikohtu 14.02.2011 otsus asjas 3-3-1-76-10, p 23), millel puudub regulatiivsus ning see ei ole suunatud isiku õiguste ja kohustuste reguleerimisele. Seega ei saanud vangla keeldumine kinnipeetav ümber paigutada selliselt, et kaebaja oleks üksi kambris, riivata kaebaja õigusi.
Kohus on seisukohal, et kaebuses viidatud Terviseameti ja Justiitsministeeriumi tegevustel puudub igasugune otsene seos kaebaja õiguste ja kohustusega ning sellise nõude esitamine ei aita mingil moel kaasa kaebaja õiguste kaitsele. See tähendab, et kaebaja ei ole pöördunud kohtusse oma õiguste kaitseks. Justiitsministeeriumi ja Terviseameti järelevalve osas esitatud väite osas märgib kohus, et Vabariigi Valitsuse seaduse § 93 lg 1 kohaselt korraldatakse valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks teenistuslikku järelevalvet. Teenistusliku järelevalve korraldamine on Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste kohustus. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda teenistusliku järelevalve algatamist või teenistusliku järelevalve raames ettekirjutuse tegemist.
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik Kohtumääruse põhjendusi on osaliselt muudetud Tartu Ringkonnakohtu 11.12.2018.a määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 11.12.2018.a määrus Resolutsioon
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.