Korrakaitse › Liiklus

3-17-321 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-17-321 CCCCCC, QQQQQQ ja TTTTTT omanike või vastutavate kasutajate andmed ning sõlmida leping liiklusregistrist andmete väljastamiseks või alternatiivselt lahendada kaebaja 30.11.2016 taotlus uuesti. Liiklusregistri eesmärk ei piira andmete avaldamist vaid riigile või üksnes seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks. Euroopa Liidu 24.10.1995 direktiivi nr 95/46/EÜ (andmekaitsedirektiivi) artikli 7 p-i f alusel on lubatav isikuandmete töötlemine ja eraõiguslikule isikule väljastamine. Näiteks on rahuldatud kõik kaebaja rahvastikuregistrist sõiduki omaniku või vastutava kasutaja elukohaandmete väljastamise taotlused ajavahemikul detsember 2016 kuni 09.02.2017, millele järgnevalt sõlmis kaebaja registripidajaga andmete kasutamise lepingu. Kaebajal on parkimislepingu rikkumise ja leppetrahvi nõuded sõiduki omaniku või vastutava kasutaja vastu. Lepingut rikkunud isiku huvid ei ole kaalukamad kaebaja huvidest. Maakohtud on keeldunud kostja isiku kindlakstegemiseks eeltõendamismenetluse algatamisest. Maanteeameti väited halduskoormuse suurenemise kohta ei saa olla aluseks taotletud andmete mitteväljastamiseks. Sõiduki omaniku või vastutava kasutaja eelnev ärakuulamine ei ole vajalik, sest andmesubjekt pidi juba olema teadlik LS § 184 lg 4 alusel isikuandmete töötlemise võimalikkusest (isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 15 lg 2 p 2). OÜ Europark Estonia on alatest hetkest, mil saab vaidlusalused isikuandmed oma valdusesse, ise vastutav töötleja ja kohustatud tagama andmekaitse nõuete järgimise. Kaebaja on eraparkla ja tegevuse jätkuvusest tuleneb majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määruse nr 46 „Liiklusregistri elektroonsetele andmetele ligipääsu kord“ § 3 lg-s 3 sätestatud püsiv õigustatud huvi sõlmida andmete kasutamiseks leping.

3-17-321 andmete väljastamine eeldab eelnevalt kaebaja enda poolt kohaste meetmete rakendamist, mis võimaldaks lepingupartneri andmeid teada saada ja kahju tekkimist vältida. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse "Liiklusregistri pidamise põhimäärus" § 9 kohaselt on liiklusregister informatiivne andmekogu, mille andmeid kasutatakse avalike ülesannete täitmiseks, seega ei ole andmekogu eesmärgiks sõidukiomanike tuvastamine eraõiguslikel eesmärkidel, sh eraparklate abistamine võlgnike väljaselgitamisel. Eraparklate eesmärgid ei seondu avalike huvide täitmisega. Kaebaja taotlus kohustada Maanteeametit liiklusregistrist andmete väljastamise lepingut sõlmima ei ole põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-17-321 omaniku või vastutava kasutaja eelnev teavitamine ja ärakuulamine liiklusregistri andmete väljastamiseks ei ole vajalik ja haldusorgan saab kaalutlusõiguse ette ära teostada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-17-321 konkurentsi kahjustavad. Liiklusregister on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud andmekogu, mille eesmärk on pidada arvestust sõidukite, väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide, juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide, digitaalse sõidumeeriku kaartide, juhtide ametikoolituse ja registerpantide üle (LS § 173 lg 1). LS § 184 lg 3 p-i 1 kohaselt on liiklusregistrisse kantud andmed avalikud, välja arvatud füüsiliste ja juriidiliste isikute andmed. LS § 184 lg 4 sätestab, et põhjendatud õigustatud huvi korral võib LS § 184 lg-s 3 nimetatud piiratud juurdepääsuga andmeid väljastada kolmandatele isikutele. Põhjendatud õigustatud huvi olemasolu tuvastab ja väljastamise otsustab Maanteeamet. AvTS ja IKS on liiklusregistrist andmete taotlemise otsustamisel üldregulatsioon, mille erisused on sätestatud LS-s või selle alusel. Andmete saamiseks ja väljastamiseks tuleb järgida liiklusregistri erieeskirju ja asjakohaseid õigusakte. Eelduslikult võivad kaebaja poolt taotletud andmed sisaldada füüsiliste isikute andmeid, mistõttu tuleb selliste andmete väljastamise otsustamisel arvestada täiendavalt isikuandmete kaitse piirangutega (AvTS § 39 lg 1). Liiklusregistri põhimääruse § 3 p-d 14–16 sätestavad, et sõidukite andmebaasi kantakse sõiduki omaniku või omanike ja sõiduki vastutava kasutaja eestkostja isiku- või äriregistrikood, nimi, elu- või asukoht registreerimistunnistuse väljastamise kuupäeval, kontaktandmed (postiaadress, telefoninumber, elektronposti aadress), olek registris. LS § 184 lg 12 sõnastust on alates 31.01.2017 muudetud, kuid nii Maanteeameti 06.01.2017 otsuse tegemise ajal kui käesoleval ajal kehtiv redaktsioon sätestab, et liiklusregistri andmeid väljastatakse LS § 184 lg-s 10 nimetatud taotluse, muu ühekordse taotluse või Maanteeameti ja vastava isiku vahel sõlmitud lepingu alusel. Liiklusregistrist dokumendi või muu ühekordse taotluse alusel andmete väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu. Liiklusregistri põhimääruse § 14 lg 1 sätestab, et andmed väljastatakse registrist elektroonilisel kujul kooskõlas majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt LS § 184 lg 13 alusel kehtestatud määrusega. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määruse nr 46 „Liiklusregistri elektroonsetele andmetele juurdepääsu kord“ § 3 lg-st 2 tuleneb Maanteeameti kaalutlusõiguse teostamise kord ja nõue, et juurdepääsupiirangutega andmete väljastamisest keeldumist peab Maanteeamet põhjendama.

3-17-321

3-17-321 omanik või vastutav kasutaja. Kaebaja on õigesti osundanud, et ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud eeltõendamismenetlus ei võimalda hiljutise kohtupraktika kohaselt kostja isiku tuvastamiseks menetluse algatamist, sest eeltõendamismenetluse sätted ei näe ette kostja andmete kogumist (TsMS § 244 lg-d 1 ja 3; Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2011 määrus nr 2-11-3314; Harju Maakohtu 12.11.2014 määrus nr 2-14-60091; 16.04.2014 määrus nr 2-14-15933). Kohtupraktikat toetab ka õiguskirjandus (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I, kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, § 244, lg 3.1.3.2 p-d b, c ja g).

3-17-321 hüvitamiseks, mille tekitas andmesubjekt (vt Euroopa Kohtu 04.05.2017 otsus asjas C-13/16, Rīgas satiksme, p 34). Igasugune kahjulik mõju andmesubjekti õigustele ei ole võrdse kaaluga ning arvestada tuleb andmete töötlemise eesmärki ning andmesubjekti konkreetseid asjaolusid. Uues isikuandmete kaitse üldmääruses on andmekaitsedirektiivi regulatsioon samaväärselt üle võetud, kuid lisatud on erand, mis välistab teatud tingimustel avaliku sektori asutuse tuginemise art 6 lg 1 p-le f. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduste p 47 ls 4 selgitab, et arvestades, et kuna avaliku sektori asutuste jaoks peab isikuandmete töötlemise õigusliku aluse kehtestama seadusandja õigusaktiga, ei tohiks töötlemise puhul kohaldada sellist õiguslikku alust, mida avaliku sektori asutused teostavad oma ülesannete täitmiseks.

3-17-321 eesmärkide saavutamiseks ning kooskõlas õigusaktidega. Samuti sätestab liiklusregistri pidamise põhimääruse § 2 lg 4 registripidaja kohustuse pidada digitaalselt arvestust registrisse kantavate andmete, kandmise aja, andmete muutmise aja, väljastamise aja, andmete väljastamise viisi ning andmete saajate üle. Seega on õigusaktides kehtestatud piisavad ettevaatusabinõud ning nõuded, mis võimaldavad teostada andmete saaja üle järelevalvet ning tagada edastatud andmete nõuetekohane töötlemine.

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.