Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 20. juuli 2018, Tallinn 3-18-711
Haldusasi
A.S. kaebus Maksu- ja Tolliameti 9. aprilli 2018. aasta otsuse nr 8-3.1/8463 tühistamise ning 158,04 euro ulatuses 2017. aasta tuludeklaratsiooni alusel tekkinud tagastusnõude täitmiseks kohustamise nõuetes.
Menetlusosalised
Kaebaja: A.S. Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet Esindaja: Margo Karu
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A.S. kaebus osaliselt. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 9. aprilli 2018 otsus nr 8-3.1/8463 osas, milles kaebaja taotles tagastusnõude täitmist 140 euro ulatuses ning kohustada Maksu- ja Tolliametit selles osas tagastusnõude täitmise taotluse uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 21. augustil 2018 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.A.S. esitas 2017. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, kus kajastus 180,02 euro suurune enammakstud tulumaksusumma tagastusnõue. A.S. taotles tagastusnõude täitmist. Maksu- ja Tolliamet tegi 9. aprillil 2018 otsuse nr 8-3.1/8463, millega jättis eelnimetatud tagastusnõude täitmise taotluse rahuldamata ning tasaarvestas selle tagastusnõude 6. aprilli 2018 seisuga 21,98 euro ulatuses kohtutäitur Mati Kadaku menetluses oleva täiteasja nr 008/2007/6197 esemeks oleva nõudega ning 158,04 euro ulatuses sama kohtutäituri menetluses oleva täiteasja nr 008/2008/11509 esemeks oleva nõudega. -1-
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
2.A.S. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida täpsustas 16. mail 2018 esitatud menetlusdokumendis ning milles kaebaja taotleb kokkuvõttes Maksu- ja Tolliameti 9. aprilli 2018 otsuse nr 8-3.1/8463 otsuse tühistamist, Maksu- ja Tolliameti kohustamist (juhul kui kohtutäitur tagastab 2017. aasta tuludeklaratsioonis kajastuvale tagastusnõudele vastava summa kaebaja ettemaksukontole) 158,04 euro ulatuses selle summa üle kandmiseks kaebaja arvelduskontole ning Maksu- ja Tolliameti keelamist teiste kohtutäiturite menetluses olevate nõuetega.
3.Kaebaja on seisukohal, et Maksu- ja Tolliameti poolt tagastusnõude tasaarvestamine 158,04 euro ulatuses täitemenetluse nr 008/2008/11509 esemeks oleva nõudega on põhjendamatu. Koos käesolevas asjas menetlusabi küsimuses esitatud määruskaebusega esitas kaebaja kohtule kohtutäitur Mati Kadaku büroost 7. veebruaril 2018 saadetud e-kirja, mille kohaselt saadeti kohtutäituri büroost Maksu- ja Tolliametile teade enammakstud tulumaksu vabastamiseks aresti alt 140 euro ulatuses ehk elatusmiinimumi piires. Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd enammakstud tulumaksu tagastusnõude näol on tegemist sissetulekuga täitemenetluse seadustiku tähenduses, ei kuulu see arestimisele. Kaebaja hinnangul on maksuhaldur rikkunud kaebajale põhiseaduse §-st 32 tulenevat õigust oma vara vabalt kasutada ning pole 9. aprilli 2018 otsuse tegemisel kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud. Kaebaja heidab Maksu- ja Tolliametile ette ka seda, et viimane jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse tasaarvestada 2017. aasta tuludeklaratsiooni alusel tekkinud tagastusnõudega 2018. aasta maamaksu tasumise nõue ning et viimane tasaarvestas selle hoopis 2016. aasta tuludeklaratsioonist tekkinud tagastusnõudega, mille täitmise osas on kaebaja ja maksuhalduri vahel pooleli vaidlus haldusasjas nr 3-17-1170. Kaebaja leiab samuti, et käesoleva asja lahendamisel tuleb põhiseadusvastasuse tõttu kohaldamata jätta TMS § 111.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Maksu- ja Tolliamet taotleb A.S. kaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja selgitab, et kohtutäituri poolt 140 euro ulatuses nõude aresti alt vabastamine ei olnud maksuhaldurile teada ning seetõttu oli kaebaja tagastusnõude tasaarvestamine kohtutäituri menetluses oleva nõudega õiguspärane. Vastustaja selgitab, et maksuhalduril ei ole juurdepääsu infosüsteemile „TÄITIS“ ning kohtutäituri sõnumi kõnealuse aresti muutmise kohta sai maksuhaldur Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt järgmisel kujul: „07.02.2018 13:05:06 ArestiMuutmine Muutmineõnnestus:summa=146437,34,saldo=146437,34, delta=0,tasutud_kpv=“, millest ei nähtunud kuidagi, et mingisuguses osas oleks nõue arestist vabastatud. Vastustaja selgitab täiendavalt, et isegi kui maksuhalduril oleks olnud teave täituri poolt aresti muutmise kohta, ei olnuks võimalik kaebaja tagastusnõude täitmiseks enammakstud tulumaksu summa kandmine kaebaja arvelduskontole, kuna kaebaja suhtes on erinevad nõuded täitmisel ka teiste kohtutäiturite juures, kes ei ole teinud sarnast otsust enammakstud tulumaksu tagastusnõude aresti alt osaliseks vabastamiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Vaadanud läbi poolte seisukohad ning nende kinnituseks esitatud tõendid ning kohtumenetluse käigus kohtutäituri büroost saadud dokumendid, leian, et A.S. kaebus on põhjendatud osaliselt. Kuivõrd kohtutäitur oli täitemenetluse nr 008/2007/11509 raames vabastanud kaebaja ettemaksukonto aresti alt 140 euro ulatuses, ei olnud maksuhalduri 9. aprilli 2018 otsusega kõnealuses osas kaebaja tagastusnõude tasaarvestamine kohtutäituri menetluses oleva nõudega põhjendatud. Maksuhalduril tuleb tagastusnõude täitmise taotlus -2-
selles osas uuesti läbi vaadata. Maksuhaldurile pole siiski võimalik panna kohustust tagastusnõue täita ja vastav summa kaebaja arveldusarvele kanda, kuna ei saa välistada, et kõnealune summa on kehtivalt arestitud teiste kohtutäiturite poolt nende menetluses olevate nõuete täitmise eesmärgil. Maksuhaldur peab seda tagastusnõude täitmise taotluse uuel läbivaatamisel kontrollima.
6.Põhjendamatu on kaebaja etteheide selle kohta, et maksuhaldur ei ole kaebaja 2018. aasta maamaksukohustust tasaarvestanud 2017. aasta tuludeklaratsiooni alusel tekkinud tagastusnõudega. Rahandusministri 19. detsembri 2008 määruse nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“ § 6 lg 1 kohaselt hallatakse isiku kõiki maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lõikes 6 nimetatud kohustustega seotud rahalisi toiminguid ühel unikaalse viitenumbriga ettemaksukontol. See tähendab seda, et kaebaja kohustused maksuhalduri ees kaetakse ettemaksukontol olevate vahendite arvelt seaduses ettenähtud järjekorras. MKS-ist ei tulene, et maksukohustuslane saaks määrata, et konkreetne maksukohustus tuleb tasaarvestada konkreetse tagastusnõudega. See, et 2018. aasta maamaksu tasumise tähtpäeval oli kaebaja ja maksuhalduri vahel pooleli vaidlus haldusasjas 3-17-1170, mis puudutas 2016. aasta tuludeklaratsioonis kajastatud tagastusnõude täitmist, ei saanud kuidagi mõjutada selle maamaksukohustuse täitmist või mittetäitmist ettemaksukontol olevate vahendite arvel.
7.Peamine vaidlus taandub käesolevas asjas küsimusele, kas maksuhalduril oli 9. aprilli 2018 otsuse tegemisel alust keelduda tagastusnõude täitmisest ja see tasaarvestada kohtutäituri Mati Kadaku menetluses oleva nõudega 158,04 euro ulatuses. Rõhutan, et siinkohal ei ole oluline küsimus sellest, kas kohtutäitur oli kaebaja tagastusnõude arestinud õiguspäraselt. Tagastusnõude täitmise üle otsustamisel või ettemaksukontolt summade kohtutäituri ametialasele arvele kandmisel ei olnud maksuhalduril mistahes õigust hinnata kohtutäituri tegevuse õiguspärasust ega mingisugust kaalutlusõigust. Kohtutäituri toiminguid, kui need kaebaja õigusi rikuvad, on kaebajal võimlik vaidlustada selleks täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras, esitades kaebuse esmalt kohtutäiturile ning kohtutäituri poolse lahendusega mittenõustumisel kaevata otsuse peale maakohtule. Ühelgi juhul ei saa täitemenetluses võlgnik (antud juhul kaebaja) nõuda, et TMS §-s 111 nimetatud võlgniku suhtes kohustatud isik (antud juhul maksuhaldur) keelduks kohtutäiturile kohustuse täitmisest põhjusel, et kohtutäituri tegevus nõude arestimisel oli õigusvastane. Kaebuses on kaebaja leidnud, et TMS § 111 tuleks vastuolu tõttu põhiseadusega kohaldamata jätta. Kaebaja põhjendustest võib aimata, et tema hinnangul on see säte vastuolus põhiseaduse §-s 32 tagatud omandõigusega. Kaebaja see argument on ilmselgelt põhjendamatu ega vaja põhjalikumat analüüsi. Põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandiõigus ei ole piiramatu ning TMS § 111, nagu kõik täitemenetluse raames võlgniku omandiõiguse piiramisele suunatud meetmed, on kantud eesmärgist tagada teiste isikute (st. võlausaldajate-sissenõudjate) omandiõiguse kaitse. Tegemist on ilmselgelt eesmärgipärase, vajaliku ja mõõduka meetmega.
8.Enammakstud tulumaksu tagastusnõude näol on tegemist isiku rahalise nõudega maksuhalduri vastu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtuasjas nr 3-2-1-124-16 tehtud kohtumääruses leidnud, et enammakstud tulumaksu tagastusnõuet tuleb käsitada sissetulekuna, millele sissenõude pööramise erisätted sisalduvad TMS §-des 130 jj. Sissetuleku arestimine tähendab seda, et võlgniku suhtes kohustatud isik (antud juhul MTA) ei või kohtutäituri poolt arestitud ulatuses oma kohustust täita võlgnikule ehk talle summat välja maksta, vaid peab selle kandma üle kohtutäiturile. Kordan, et kohustatud isikul, isegi kui tegemist on maksuhalduriga, ei ole mistahes õigust hinnata, kas kohtutäituri on sissetuleku -3-
arestinud õiguspäraselt või keelduda kohustuse kohtutäiturile täitmisest argumendiga, et kohtutäitur on arestinud sissetuleku osa, mis seaduse kohaselt arestimisele ei kuulu. Kohustatud isik peab juhinduma kohtutäituri arestimisaktist ja kohtutäituri poolt selles tehtud muudatustest.
9.Käesoleval juhul nähtub kohtutäitur Mati Kadaku büroost kohtule 17. mail 2018 saadud andmetest, et 7. veebruaril 2018 on kohtutäitur täiteasjas nr 008/2008/11509 teinud elektroonilisse arestimissüsteemi kande, millega on kaebaja nõude Maksu- ja Tolliameti vastu (rida, mille tulbas „Pank“ on märgitud „MTA“ ning tulbas „Tüüp“ kanne „Aresti muutmine“) vabastanud arestist 140 euro ulatuses (kanne tulbas „Täiend. mitte-arest. (EUR)“). Kohtutäituri otsus vastav summa arestist vabastada tähendab, et selle summa osas ei pea võlgniku suhtes kohustatud isik TMS § 111 alusel olla kohustust täitma kohtutäiturile. Lähtudes analoogiast TMS § 144 lõikega 4, mille kohaselt on nõue arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud, tuleb asuda seisukohale, et ka arestimise osas tehtud muudatused, sealhulgas arestimisaktis näidatud summa osaline arestist vabastamine, on kehtivad ajast, mil kohtutäitur on vastava otsuse kohustatud isikule teatavaks teinud. Käesoleval juhul on kohtutäitur teinud otsuse 140 euro osas kaebaja tagastusnõue arestist vabastada, edastanud Maksu- ja Tolliametile elektroonilist arestimissüsteemi kaudu. Vastustaja ei selgita üheselt, kas Maksu- ja Tolliamet, olles võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku rollis TMS § 111 tähenduses (ehk võlgniku suhtes analoogses situatsioonis nagu tööandja töötasunõude puhul) kasutab TMS §-s 631 sätestatud elektroonilist arestimissüsteemi või mitte. On usutav, et vastustaja ei näe täitemenetluse infosüsteemi (TÄITIS) andmeid nii nagu kohtutäitur, samas nähtub vastustaja poolt esitatud seletusest, et mingisugusel kujul Maksu- ja Tolliamet siiski elektroonilise arestimissüsteemi kaudu kohtutäiturite poolt saadetud teateid ja kandeid näeb. Nõustun, et vastustaja seletusele lisatud kannetest nähtub, et kõnealuses täiteasjas on 7. veebruaril 2018 aresti muudetud, ent sellest kandest ei nähtu üheselt, milles see muutmine on seisnenud. Samas väidab kohtutäituri büroo töötaja, et 8. veebruaril 2018 on Maksu- ja Tolliamet kohtutäituri kõnealusele teatele vastanud. Kohtutäituri büroost esitatud infosüsteemi ekraanitõmmiselt nähtub tõepoolest, et tulbas „Vastuse tekst“ on märge „Arest muudetud“ ning vastuse kuupäeva tulbas märge „08.02.2019“. Ülaltoodud asjaolude pinnalt saab järeldada, et kohtutäitur edastab Maksu- ja Tolliametile arestimisi puudutavaid andmeid kõnealuse elektroonilise arestimissüsteemi kaudu. Vastustaja väidab ka ise, et „saab elektroonilises arestimise süsteemis TÄITIS sõnumeid kujul mida edastab maksuhaldurile Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK)“. Jääb selgusetuks, kuidas on võimalik, et Maksuhaldur (tegutsedes TMS § 111 tähenduses kohustatud kolmanda isiku rollis) saab elektroonilise arestimissüsteemi kaudu mistahes arestimist puudutavaid sõnumeid, kui ta ei ole TMS §-s 631 sätestatud elektroonilist arestimissüsteemi kasutav isik. Seega saab vastustaja seletusest siiski järeldada, et Maksu- ja Tolliameti on elektroonilise arestimissüsteemi kasutaja ning selle süsteemi kaudu saab kohtutäitur edastada arestimisakte ja arestide muudatusi puudutavat teavet. Võimalik, et kõnealuse infosüsteemi kaudu kohtutäituri ning Maksu- ja Tolliameti vahel sarnaseid ettemaksukontole laekuvate tagastusnõuete arestimisi käsitlevate andmete edastamine toimub puudulikult ning Maksu- ja Tolliamet ei saa reaalselt teavet selle kohta, milliseid muudatusi kohtutäitur arestimise osas teinud on, ent käesolevas olukorras ei või seetõttu kaitsetusse positsiooni jääda võlgnik. Seetõttu, isegi kui on tõsi, et Maksu- ja Tolliamet sai kohtutäituri poolt elektroonilises arestimissüsteemis tehtud kande 140 euro osas nõude arestist vabastamise kohta sellisel kujul, nagu vastustaja seletuse märgitud, saab lugeda, et kohtutäitur teatas arestimise muutmisest Maksu- ja Tolliametit. Neil asjaoludel ei -4-
olnud maksuhalduril 9. aprilli 2018 otsuse tegemise ajal alust tasaarvestada kaebaja tagastusnõuet 140 euro ulatuses kohtutäituri menetluses oleva nõudega. Ülejäänud osas oli kohtutäitur tagastusnõue arestinud ja maksuhalduril oli igal juhul kohustus täita selles osas tagastusnõue kohtutäiturile ja mitte kaebajale.
9.Maksuhalduril tuleb kaebaja tagastusnõude täitmise taotluse osas teha uus otsus. Võimlaik, ka kõnealuse 140 euro suuruse summa kandmiseks kaebaja arveldusarvele esineb mingisugune muu õiguslik alus. 9. aprilli 2018 otsuse tühistamise tingib aga see, et vastavas osas ei saa see kuuluda tasaarvestamisele täiteasja nr 008/2008/11509 esemeks oleva nõudega. Juhul kui maksuhaldur on eelnimetatud täiteasja raames kandnud kohtutäiturile üle ka summa, mis oli arestist vabastatud, see tähendab täitnud kaebaja enammakstud tulumaksu tagastusnõude kohtutäiturile ilma, et kaebaja ettemaksukontole oleks jäänud 140 eurot, tuleb kohtutäituril tõenäoliselt otsustada selle summa tagastamine kaebaja ettemaksukontole, sest sisuliselt on tegemist olukorraga, kus võlgniku suhtes kohustatud isik on kohtutäiturile täitnud nõude suuremas ulatuses, kui see arestitud oli. Arusaadavalt on kaebaja ja kohtutäituri vahel hetkel Tallinna Ringkonnakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-18-7152 vaidlus selle üle, kas kohtutäitur saab, olukorras, kus täitemenetlus on peatatud, summa tagastada. Selle tsiviilasja lõpptulemus ei oma aga olulist tähtsust käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast. Maksuhaldur saab tagastusnõude täitmisest keelduda juhul, kui selleks on selge õiguslik alus. Õigusliku aluse puudumisel ei saa tagastusnõude täitmisest keeldumise põhjuseks olla muuhulgas see, et kõnealust summat maksuhalduri õigusvastase tegevuse tulemusena ettemaksukontol enam ei ole (nt. et see on üle kantud kohtutäiturile). Leian, et sellises olukorras ei pea kaebaja (võlgnik ) hakkama nõudma vaidlusalust summat kohtutäiturilt, vaid saab maksuhaldurilt nõuda tagastusnõude täitmist ning maksuhaldur saab täitmisest keelduda, kui selleks on õiguslik alus.
10.Käesoleva vaidluse seisukohast on asjakohatud kaebaja argumendid, mis puudutavad seda, kui suure osa tagastusnõudest kohtutäitur üldse arestida oleks võinud. Kaebuses käsitletud TMS § 132 reguleerib kohtutäituri tegevust sissetuleku arestimisel, mitte aga arestimisakti saanud kohustatud kolmanda isiku tegevust arestimisaktiga kohtutäituri poolt pandud kohustuse täitmist. Nagu eelnevalt märkisin, tuleb kohustatud kolmandal isikul võlgniku vastu olev kohustus kohtutäiturile täita sõltumata sellest, kas kohtutäituri on võlgniku vastava nõude arestinud õiguspäraselt või mitte. Juhul kui kaebaja leiab, et tagastusnõude arestimise tulemusel on arestitud ka arestimisele mittekuuluv sissetulek, on tal võimalik esitada kohtutäiturile avaldus arestimise tühistamiseks ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku ning selle rahuldamata jätmisel vaidlustada kohtutäituri tegevus TMS-s sätestatud korras.
11.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisega on otsus tehtud vastustaja kahjuks. Kuivõrd kaebaja ei ole esitanud tõendeid kantud menetluskulude kohta, jäävad poolte kulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik
-5-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.