Kaebaja – R.T Vastustaja – Prokuratuur Kolmas isik – Andrei Voronin
Menetluse alus ringkonnakohtus
R.T apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta R.T apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. juuli 2017. a otsuse haldusasjas nr 3-17-701 resolutsioon muutmata, kuid asendada halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 19. juulil 2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-17-701 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.R.T esitas 28.02.2017 prokuratuurile avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 alusel teabenõude, milles palus väljastada talle dokument, millelt nähtub, et prokurör Andrei Voronini haridustase vastab prokuratuuriseaduse (ProkS) § 15 lg 1 p 1 nõuetele, sest kriminaalasja nr 1-16-6137 menetluse käigus on teabenõudjal tekkinud selles kahtlus.
2.Prokuratuur märkis 02.03.2017 vastuses nr RP-6-8/17/45-(3), et haridusdokumendi esmase kontrolli kohaselt vastab A. Voronini haridustase ProkS § 15 lg 1 p 1 nõuetele ning lõplik seisukoht esitatakse pärast SA-lt Archimedes selle kohta ametliku kinnituse saamist. Haridusdokumenti prokuratuur R.T ei väljastanud.
3.R.T esitas 28.03.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse prokuratuuri kohustamiseks väljastada talle dokument, millelt nähtuks, et prokurör A. Voronini haridustase vastab ProkS § 15 lg 1 p 1 nõuetele. Kaebaja soovis prokuratuurilt saada dokumenti (diplomit), millelt nähtub haridusnõuetele vastavus, mitte seisukohta, kas A. Voronini haridustase vastab ProkS § 15 lg 1 p 1 nõuetele. Kaebuse esitamise ajaks ei ole kaebajat SA Archimedes vastusest teavitatud. R.T esitas 13.06.2017 täiendava tõendina Harju Maakohtu 10.01.2017 istungi salvestise kriminaalasjas nr 1-16-6137, millelt kuuldub tema hinnangul prokuröri halb eesti keele oskus.
4.Prokuratuur vaidles 28.04.2017 kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. A. Voronini haridust tõendav dokument ei vasta AvTS § 3 lg-s 1 sätestatud avaliku teabe tunnustele, sest ProkS § 15 lg 1 p 1 nõuetele vastavust tõendav dokument ei ole prokuröri tööülesannete täitmise tulemuseks. Avaliku teabena ei ole võimalik käsitada teavet, mis on dokumenteeritud ajaliselt enne, kui isik prokurörina ametisse nimetatakse. Riigiprokuratuur ja SA Archimedes on kaebajale kinnitanud, et prokuröri haridustase vastab ProkS § 15 lg 1 p 1 nõuetele. Kui isikul on etteheited prokuröri poolt oma ülesannete täitmise kohta, on tal võimalik esitada kaebus kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud korras või taotlus distsiplinaarmenetluse algatamiseks ProkS § 32 lg 1 järgi. Andmekaitse Inspektsioon on kinnitanud, et teise isiku haridust tõendavat dokumenti saab edastada üksnes puudutatud isiku nõusolekul, kuid A. Voronin ei ole sellist nõusolekut andnud.
5.Tallinna Halduskohus jättis 13.07.2017 otsusega R.Ti kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitatud kohtuistungi salvestis tuleb tagastada, sest praeguses asjas ei ole vaidlus mitte A. Voronini keeleoskuse, vaid tema haridustaset tõendava dokumendi väljastamisest keeldumise õiguspärasuse üle. A. Voronini eesti keele oskust ProkS § 15 lg 1 p-s 2 sätestatud tasemel tõendava dokumendi väljastamist on kaebaja nõudnud haldusasjas nr 3-17-458, mis on Tallinna Halduskohtu menetluses. Kaebaja nõuab prokuratuurilt dokumendi edastamist, mis tõendab A. Voronini haridustaseme vastavust ProkS § 15 lg 1 p 1 nõuetele. Vaidlust ei ole selles, et prokuratuur on AvTS § 5 lg 1 p 1 tähenduses teabevaldaja (kes mh valdab kaebaja nõutud dokumenti), kuid teabevaldajal tuleb teabenõudjale väljastada üksnes teave, mis vastab AvTS § 3 lg-s 1 sätestatud avaliku teabe definitsioonile. Samuti puudub vaidlus, et prokuröri haridusdokumendile ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut ning tegemist ei ole AvTS § 28 järgi avalikustamisele kuuluva teabega. Vaidlust ei ole ka selles, et prokuratuur on kaebajale kinnitanud, et A. Voronin vastab ProkS § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud haridusnõuetele ning kaebajale 2(6)
3-17-701 on lisaks edastatud SA Archimedes 17.03.2017 hinnang, mille kohaselt tõendab A. Voronini haridusdokument magistrikraadile vastavat kvalifikatsiooni. Vaidluse põhiküsimus seisneb selles, kas kaebaja küsitud teave (prokuröri haridust tõendav dokument) on avalik teave AvTS § 3 lg 1 tähenduses, ning sellele vastamiseks tuleb hinnata, kas haridust tõendav dokument on saadud või loodud avalikke ülesandeid täites. Seejuures on ekslik vastustaja käsitus, et haridusdokument ei vasta avaliku teabe tunnustele, kuna prokurör ei ole seda saanud ega loonud avalikke ülesandeid täites, sest teabevaldajaks on prokuratuur, mitte prokurör. Prokuratuurile pandud avalikud ülesanded on sätestatud eelkõige ProkS §-s 1 ning kuigi loetelu ei ole täielik, saab sätte põhjal hinnata avalike ülesannete iseloomu. Avaliku ülesande mõõdupuuks tuleb pidada selle eesmärki teenida avalikku huvi või luua ühiskondlik hüve. Avaliku ülesande eesmärgiks on tuua kaasa tagajärgi väljaspool riigiasutust olevatele isikutele. Üldjuhul peab avalik ülesanne olema seaduses või seaduse alusel antud õigusaktis konkretiseeritud (vt ka Riigikohtu 19.06.2014 otsus nr 3-3-1-19-14, p 11). Kohtupraktikas on siiski jaatatud võimalust avalikke ülesandeid tuletada õigusnormist ka tõlgendamise teel. Ametniku vastamist haridusnõuetele hinnatakse reeglina värbamise ja valiku protsessis, mille raames kogutakse muu hulgas haridust tõendav dokument. ProkS §-st 1 nähtuvalt ei ole ametnike värbamist ja valikut puudutav prokuratuurile seadusega pandud ülesandeks. See ülesanne ei tulene prokuratuurile ka avaliku teenistuse seadusest (ATS), mis reguleerib ennekõike suhteid ametniku ja asutuse vahel, ega ka ühestki muust seadusest. Avalikkuse huvides on, et ametnikuna töötaksid inimesed, kes on selleks pädevad ja vastavad ametnikule kehtestatud nõuetele, kuid värbamine ja valik puudutavad eelkõige prokuratuuri sisesuhteid, mille eesmärk ei ole luua ühiskondlikku hüve, vaid tegemist on personaliotsustusega, mille eesmärk ei ole mõjutada avalikkust ega tuua kaasa tagajärgi isikutele väljaspool prokuratuuri. Nimetatud otsustus ei mõjuta ka ProkS §-s 1 sätestatud ülesannete täitmist, sest prokuratuuri ülesanded ei sõltu sellest, kes neid ametnikuna täidab. Kuigi ametniku värbamine ja valik tehakse haldusmenetluse raames ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 7 lg 1 kohaselt on haldusmenetlus avalik, ei tähenda see, et avalikkusele tuleb võimaldada juurdepääs kõigile haldusmenetluses kogutud andmetele, vaid arvestada tuleb ka isikuandmete kaitset (HMS § 7 lg 4). Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-s 6 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetega ei ole kooskõlas andmete edastamine kolmandatele isikutele ilma andmesubjekti (prokuröri) nõusolekuta. Prokuratuur on haridusdokumendi kogunud kindlal eesmärgil ja seda ei saa kasutada muudel eesmärkidel (sh kolmandatele isikutele edastamiseks). Kuna A. Voronini haridustaset tõendav dokument ei ole saadud avalikku ülesannet täites, ei ole tegemist avaliku teabega, mis tuleks teabenõudjale väljastada. Kui prokuratuurilt nõutakse teavet prokuröri haridustaseme kohta, piisab teabenõude täitmiseks teabenõudja teavitamisest, et isik vastab seaduses kehtestatud haridusnõuetele. Kuigi teabenõudjale on iseenesest võimalik väljastada ka teavet, mis ei vasta avaliku teabe tunnustele, eeldab see puudutatud isiku nõusolekut. Kuna A. Voronin oma haridusdokumendi kaebajale edastamiseks nõusolekut ei andnud, ei saa prokuratuur seda kaebajale edastada.
6.R.T esitas 07.08.2017 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Tallinna Ringkonnakohus võttis 18.10.2017 määrusega R.Ti apellatsioonkaebuse menetlusse ja kaasas A. Voronini haldusasja menetlusse kolmanda isikuna.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.R.T palub 07.08.2017 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Halduskohtu otsus on vastuoluline, sest kohus asus ühelt poolt seisukohale, et haridusdokument ei ole avalik teave AvTS § 3 lg 1 tähenduses, kuid 3(6)
3-17-701 teiselt poolt ei nõustunud vastustaja samasisulise seisukohaga. Prokurörile seadusega kehtestatud nõuete (sh ProkS § 15 lg 1 p 1) hindamise käigus kogutud teave vastab AvTS § 3 lg-s 1 sätestatule, sest on saadud seaduses sätestatud avalikke ülesandeid täites. Prokuröri ametikohtade täitmine isikutega, kes vastavad muu hulgas seaduses ettenähtud haridusnõuetele, on vaieldamatult seotud avalike ülesannetega (st dokumenti kasutatakse avalike ülesannete täitmisel). Sellist tõlgendust toetab põhimõte, et halduse tegevus peab olema läbipaistev, avatud ja kontrollitav (vt AvTS § 1; põhiseaduse § 44 lg 2; Riigikohtu 19.03.2009 otsus nr 3-4-1-1708; 07.12.2009 otsus nr 3-3-1-5-09, p 24). Kriminaalmenetluse seadustikus puudub eriregulatsioon, mis näeks ette isiku õiguse nõuda ja saada teavet selle kohta, kas kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse eest vastutav prokurör vastab ka tegelikkuses seaduses ettenähtud kvalifikatsiooninõuetele. Sellises olukorras tuleb lähtuda AvTS-st, sest vastasel korral ei ole tagatud isiku õiguste lünkadeta ja tõhus kaitse. Kaebajal on õigustatud huvi dokumendi saamiseks, sest ta soovib olla veendunud, et tema kriminaalasja menetlev prokurör vastab seaduses ettenähtud nõuetele ning selleks ei piisa pelgalt teabevaldaja paljasõnalisest kinnitusest. Haridusdokumendi väljastamine ei kahjustaks prokuröri õiguslikult kaitstavat privaatsust ning vastustaja ei ole ka tunnistanud seda AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Kõrghariduse olemasolu on isikut positiivsest küljest iseloomustav asjaolu ega oma sisulist puutumust isiku eraeluga. Praegusel juhul ei ole prokuratuur teabenõude täitmata jätmisel viidanud ühelegi AvTS § 23 lg-s 2 sätestatud alusele. Halduskohtu põhjendused seoses IKS §-s 6 sätestatud põhimõtetega ei ole asjakohased ning igal juhul tuleks ka sellise piirangu kohaldamisel igakordselt hinnata andmesubjekti ja teabenõudja õigustatud huvide kaalukust.
8.Prokuratuur vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Praeguses vaidluses tuleb esiteks hinnata, kas prokuröri haridusdokument on avalik teave AvTS tähenduses, ning kui on, siis teiseks hinnata, kas prokuratuuril lasub kohustus see teabenõudjale väljastada. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohaga, et prokuröri haridusdokument ei ole avalik teave AvTS § 3 lg 1 tähenduses, sest ükski seadus (nt ProkS § 1 või ATS) ei sätesta prokuratuuri ülesandena ametnike värbamist ja valikut, mis puudutab eelkõige prokuratuuri sisesuhteid. Seetõttu piisas teabenõude täitmiseks üksnes teabenõudja teavitamisest, et isik vastab seaduses kehtestatud nõuetele. Kuigi teabenõudjale on iseenesest võimalik väljastada ka teavet, mis ei vasta avaliku teabe tunnustele, on see IKS § 10 lg 1 järgi lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kuid A. Voronin ei ole sellist nõusolekut andnud. Riigi peaprokuröri 11.01.2012 käskkirjaga nr RP-11/12/2 on prokuratuuri teenistujate isiklike toimikute materjalidele lisaks kehtestatud AvTS § 35 lg-te 1 ja 2 alusel juurdepääsupiirang. Isegi kui haridusdokument oleks avalik teave, ei ole sellele juurdepääs piiramatu (vt AvTS § 3 lg 2), vaid arvestada tuleb ka teise isiku õigusega eraelu puutumatusele (vt AvTS § 4 lg 3). Vaidlusaluste isikuandmete kaebajale edastamine oleks vastuolus IKS §-ga 6 ning § 10 lg-ga 1, sest prokuratuuriteenistusse kandideerimise eesmärgil esitatud dokumendi muul eesmärgil kolmandale isikule edastamine saab toimuda vaid isiku enda nõusolekul, mis praegusel juhul puudub. Isikuandmete kaitsel ei lähtuta mitte sellest, kas andmed iseloomustavad isikut positiivselt või negatiivselt, vaid sellest, kui tundliku iseloomuga andmetega on tegemist. Isiku haridustaset kinnitavad dokumendid sisaldavad kahtlemata andmeid, mis on otseses sisulises puutumuses isiku eraeluga (nt isikukood, andmed haridustee kohta jne). Kui isik ei ole rahul prokuröri tegevusega ametiülesannete täitmisel, on tal võimalik anda sellest teada kriminaalasja menetlevale kohtule (KrMS § 267 lg 41) või taotleda prokuröri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist (ProkS § 32).
Kolmas isik Andrei Voronin ei ole apellatsioonkaebuse suhtes seisukohta esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4(6)
3-17-701
R.Ti apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
11.Avalik teave on AvTS § 3 lg 1 kohaselt mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu ega vastustaja seisukohaga, et isiku poolt prokuröriteenistusse asumisel või teenistuse käigus prokuratuurile esitatud dokument (diplom), mis tõendab prokuröri vastavust seaduses sätestatud haridusnõudele (ProkS § 15 lg 1 p 1 ja § 57) ei ole avalik teave AvTS § 3 lg 1 tähenduses. Nimetatud sättes viidatud avalike ülesannete täitmist ei saa kuidagi sisustada ainuüksi prokuratuuri põhiülesannete vahetu täitmisega, vaid see hõlmab ka neid toetavaid tegevusi. Valitsusasutuse (sh prokuratuuri – vt ProkS § 1 lg 1), mille kaudu teostatakse täidesaatvat riigivõimu (vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 lg 1), puhul on iseenesest avalikuks teabeks kogu asutuse tegevuse käigus saadud ja loodud teave (mh sõlmitud eraõiguslikud lepingud jmt – vt lisaks Andmekaitse Inspektsiooni koostatud AvTS üldjuhendi §-d 4–5: http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/AvTSuldjuhend.pdf).
12.Vastustaja väitel on riigi peaprokuröri 11.01.2012 käskkirjaga nr RP-1-1/12/2 kehtestatud prokuratuuri teenistujate isiklike toimikute materjalidele AvTS § 35 lg-te 1 ja 2 alusel juurdepääsupiirang. Kuigi prokuratuur ei ole kohtule tutvumiseks esitanud nimetatud käskkirja ega ka vaidlusalust haridusdokumenti, millel peaks olema märge juurdepääsupiirangu kohta, ei pea ringkonnakohus asja lahendamiseks siiski vältimatult vajalikuks neid prokuratuurilt välja nõuda. Asja lahendamise seisukohalt omab eelkõige tähtsust, et kuigi AvTS § 35 lg 1 p 12 kohustab tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks igasuguse teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust, tuleneb AvTS § 3 lg-st 2 ja § 4 lg-st 3 samas kohustus ka eraldi kehtestatud juurdepääsupiiranguta teabele juurdepääsu võimaldamisel tagada isiku eraelu puutumatus (mh olukorras, kus vastava teabe suhtes on näiteks ekslikult jäetud AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel juurdepääsupiirang kehtestamata). Teabevaldajal on seega õigus ja kohustus igal üksikjuhtumil hinnata, kas kaalukamaks tuleb pidada teabenõudja õigust saada juurdepääs avalikule teabele (PS § 44 lg 2) või andmesubjekti õigust eraelu puutumatusele (PS § 26). Samas tuleb rõhutada, et juhul, kui huvi taotletud teabele juurdepääsu saamiseks on kaalukam andmesubjekti huvist eraelu puutumatuse kaitsele, ei ole teabe väljastamiseks andmesubjekti nõusolek vajalik, sest teabele juurdepääsu võimaldamine toimub seaduse alusel. IKS § 14 lg 2 p 3 näeb selgelt, ette, et isikuandmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine kolmandale isikule on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui kolmas isik taotleb avalikku teavet ja taotletav teave ei sisalda delikaatseid isikuandmeid ning sellele ei ole muul põhjusel kehtestatud juurdepääsupiirangut. IKS § 6 p-des 2 ja 4 sätestatud üldised isikuandmete töötlemise eesmärgikohasuse ja kasutuse piiramise põhimõtted ei võimalda samuti keelduda juurdepääsu võimaldamisest isikuandmeid sisaldavale avalikule teabele, kui see toimub seaduse alusel.
13.Olgugi, et isiku haridusdokument ei sisalda delikaatseid isikuandmeid (IKS § 4), on tegemist siiski isiku eraelu puudutava teabega. Haridusdokumendilt ei nähtu pelgalt ametniku haridustase ja eriala (mille ametiasutus on kohustatud AvTS § 28 lg 1 p 6 ja § 29 lg 1 kohaselt avalikustama oma veebilehel – vt http://www.prokuratuur.ee/et/personal/tootajate-haridus), vaid ka lõpetatud haridusasutus, õppimise aeg, õppetulemused jmt, mis võivad iseloomustada muu hulgas isiku päritolu ja varasemat elukohta ning anda tema kohta muud teavet. Vastustaja on õigesti märkinud sedagi, et eraelu puutumatuse kaitse vajaduse seisukohalt ei oma tähtsust, kas taotletav teave iseloomustab isikut positiivselt või negatiivselt, vaid oluline on üksnes see, kui intensiivselt riivaks teabele juurdepääsu võimaldamine andmesubjekti privaatsust.
5(6)
3-17-701 Kaebaja on taotlenud juurdepääsu prokuröri haridusdokumendile eesmärgiga veenduda, et tema kriminaalasja menetlev prokuröri haridus vastab seaduses ettenähtud nõuetele. Iseenesest on kriminaalmenetluse osalisel õigus sellele, et tema asja menetleb prokurör, kes vastab kõigile seaduses sätestatud nõuetele (sh haridusnõudele). Kui kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtiv ja kohtus riiklikku süüdistust esindav ning oma ülesannete täitmisel sõltumatu prokurör ei vasta prokurörile esitatavatele nõuetele, puudub alus eeldada, et tagatud on kohtueelse menetluse seaduslikkus ja tulemuslikkus ning kohtulik arutamine toimub pädeva süüdistusakti alusel (vt ProkS § 1 lg 1 ja § 2 lg 2; KrMS § 30 lg 1, § 226, § 268 lg 1 ja § 301).
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei kaalu kaebaja huvi A. Voronini haridusdokumendi saamiseks üles kolmanda isiku eraelu kaitse vajadust. Prokuratuur on AvTS § 28 lg 1 p 6 alusel avalikustanud oma veebilehel andmed selle kohta, et A. Voronin on jurist, kelle kvalifikatsioon vastab magistrikraadile. A. Voronini kvalifikatsioonile on sama hinnangu andnud ka Eesti ENIC/NARIC keskus 17.03.2017 kirjas nr 11-3/955/2017-1 (tl 17). Seega ei saa olla mõistlikku kahtlust, et A. Voronini haridustase ei vasta ProkS § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud nõudele. Vastustaja on lisaks põhjendatult osutanud, et kaebajal on võimalik kaitsta oma õigusi ka kriminaalmenetluse raames. KrMS § 267 lg 41 kohaselt võib kohus kõrvaldada muu hulgas prokuröri menetlusest juhul, kui isik ei ole võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema või on kohtumenetluses näidanud end ebaausana, asjatundmatuna või vastutustundetuna. Selliste asjaolude ilmnemisel teeb kohus KrMS § 267 lg 42 järgi viivitamata prokuratuurile ettepaneku nimetada kohtu määratud ajaks uus prokurör. Seega on kaebajal vajaduse korral võimalik oma kohtuasja lahendamise käigus taotleda kohtult asja menetleva prokuröri kõrvaldamist, kui prokurör ei ole puudulike teadmiste tõttu võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema või on kohtumenetluses näidanud ennast asjatundmatuna. Olukorras, kus kaebaja õiguste kaitseks ei ole vajalik juurdepääs A. Voronini haridusdokumendile, tuleb kaalukamaks pidada kolmanda isiku huvi vältida põhjendamatut sekkumist tema eraellu. Kuigi vastustaja ei ole R.Ti 28.02.2017 teabenõudele (tl 6) vastamisel (02.03.2017 vastus nr RP-6-8/17/45-(3) – tl 8) sellist kaalumist teostanud, ei too selline viga kaasa kaebuse rahuldamist, sest taotletud teave tuleks ka teabenõude korduval läbivaatamisel jätta AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel väljastamata.
15.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 4 alusel jääb R.Ti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 13.07.2017 otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus asendab halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et R.T on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot (tl 28), kuid pole esitanud ringkonnakohtule andmeid apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulude kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsuse resolutsioon, millega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Prokuratuur ega A. Voronin ei ole menetluskulude kandmise kohta ringkonnakohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.