Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-17-643 13. märts 2018 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Eeli Lääne taotlus Luunja vallale trahvi määramiseks Riigikohtu 30. novembri 2016. a otsuse täitmata jätmise eest Kaebaja Eeli Lääne, esindaja vandeadvokaat Triin Biesinger Vastustaja Luunja vald, esindaja advokaat Heiki Kuningas Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2017. a määrus Eeli Lääne määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 21. aprilli 2017. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2017. a määrus.
3.Määrata Luunja vallale Riigikohtu 30. novembri 2016. a otsuse täitmata jätmise eest haldusasjas 3-3-1-23-16 rahatrahv 7000 eurot.
4.Tagastada kautsjon. Mõista Luunja vallalt Eeli Lääne kasuks välja menetluskulu 315 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Riigikohtu halduskolleegium rahuldas 30. novembri 2016. a otsusega asjas nr 3-3-1-23-16 Eeli Lääne kaebuse osaliselt. Riigikohus kohustas Luunja Vallavolikogu tegema uue otsuse Veibri küla Andrese ja Lillevälja tee 20 maaüksuste ala üldplaneeringu kehtestamise kohta hiljemalt 1. märtsiks 2017. Riigikohus tegi ka kindlaks volikogu viivituse õigusvastasuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 30 andmisel ning 15. augustil 2013 jätkunud üldplaneeringu menetluses (otsuse resolutsiooni p 5).
2.Luunja Vallavolikogu võttis 16. veebruaril 2017 vastu määruse nr 8, otsustades sellega kehtestada üldplaneeringu Andrese maaüksuse osas ning jätkata Lillevälja tee 20 maaüksuse osas üldplaneeringu menetlust.
3.Kaebaja esitas 20. märtsil 2017 Tartu Halduskohtule taotluse määrata vastustajale rahatrahv, kuna volikogu ei ole siiani täielikult täitnud Riigikohtu otsuse resolutsiooni punkti 5.
4.Tartu Halduskohus jättis 21. aprilli 2017. a määrusega kaebaja taotluse rahuldamata. Kohus ei nõustunud kaebaja hinnanguga, et Riigikohtu otsus on täitmata. Kohus ei saa kohustada volikogu kehtestama konkreetset planeeringut. Volikogu on teostanud talle seadusega antud diskretsiooni ning teinud tähtaegse otsustuse.
5.Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse.
3-17-643
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 21. juuni 2017. a määrusega määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse resolutsiooni jõusse, kuid muutis määruse põhjendusi. Ringkonnakohus ei nõustunud seisukohaga, et Riigikohtu otsus on täidetud. Vastustaja selgituse järgi ei avalikustatud varem 100% üldmaaga lahendust ning üldplaneeringut ei saa kehtestada enne uut avalikustamist. Luunja Vallavalitsuse 10. mai 2017. a korralduse nr 164 kohaselt on vaja kaaluda ka seda lahendust, sest Lillevälja tee 20 katastriüksuse funktsiooni muutmisel 100% üldmaalt 50% elamumaaks ja 50% üldmaaks ei kaalutletud kõiki asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul oli üldplaneeringu kehtestamisel menetlusreeglite järgimine, oluliste asjaolude kaalumine ja otsuse põhjendatus olulisemad kui see, et üldplaneering saaks kehtestatud võimalikult kiiresti. Läbimõtlematu üldplaneering võib taas tuua kaasa selle tühistamise. Ringkonnakohtu hinnangul esineb seega mõjuv põhjus rahatrahvi kohaldamata jätmiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kaebaja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja määrata vastustajale trahv. Määruskaebuse kohaselt tuvastas Riigikohus, et planeerimismenetluse lõpuleviimist takistavaid asjaolusid ei ole. Riigikohus kohustas vastustajat tegema otsuse just üldplaneeringu kehtestamise kohta, mitte mistahes muud planeerimismenetlusega seotud otsust. Riigikohus ei teinud ettekirjutust menetluse jätkamiseks. Vald oleks Riigikohtu otsuse kohaselt saanud kehtestada üldplaneeringu muutmatult või muudatustega. Vallal puudus võimalus jätta planeering üldse kehtestamata. Olukorras, kus jõustunud kohtuotsusest tuleneb otsuse täitmise konkreetne tähtpäev, ei saa trahvitaotlust lahendav kohus asuda otsima õigustusi, miks otsus jäi täitmata. Riigikohus pidas 3kuulist tähtaega piisavaks, et otsus täita, lähtudes valla väitest, et lisatoiminguid ei ole planeerimismenetluses enam tarvis teha. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et varem ei ole avalikustatud 100% üldmaaga lahendust. Esimest korda (26. juunil 2008) kehtestas vald üldplaneeringu just 100% üldmaa funktsiooniga. Ringkonnakohtu määrus eirab kohtuotsuse kohustuslikkuse ja õiguskindluse põhimõtet. Olukorras, kus vald võiks jätta kohtuotsuse täitmata, puuduks kaebajal jätkuvalt selgus, millal ja millisel kujul üldplaneering kehtestatakse.
8.Luunja valla vastuste kohaselt on määruskaebus põhjendamatu ja ringkonnakohtu määrus seaduslik. Vastustaja viitab ka halduskohtu määruse põhjendustele. Juhul, kui planeeringu põhilahendus pärast avalikustamist ei muutu, esitatakse planeering järelevalve teostajale
14.märtsiks 2018. Järelevalve kestab eeldatavalt kuni 12. juunini 2018. Eeldatav planeeringu kehtestamise aeg on 1 kuni 2 kuud pärast järelevalve tegijalt heakskiidu saamist.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Määruskaebus ning kaebaja taotlus vastustaja trahvimiseks tuleb rahuldada.
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 248 lg 1 esimese lause kohaselt määrab kohus kohtulahendi täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et Riigikohtu 30. novembri 2016. a otsus jäi vastustajal tähtajaks täitmata. Kolleegium kohustas valda 1. märtsiks 2017 otsustama, kas varasemad etapid läbinud üldplaneering (50% elamu- ja 50% sotsiaalmaa lahendusega) kehtestada või jätta kehtestamata. Teisisõnu tuli planeerimismenetlus viia selleks tähtpäevaks lõpuni. Riigikohtu otsuse resolutsiooni ps 5 nimetatud valiku tegemiseks polnud tarvis korraldada uut planeeringu väljapanekut. Kohtuotsuses ettekirjutatud otsus on tänaseni tegemata. Valla otsus jätkata planeerimismenetlust veel ka pärast kohtuotsuses määratud tähtpäeva ning pöörduda tagasi 2(4)
3-17-643 planeeringu avaliku väljapaneku staadiumisse on Riigikohtu otsuse resolutsiooniga ilmselges vastuolus. Kohtulahendi täitmise menetluses ei ole kohane arutada, kas jõustunud kohtulahendiga säilitati haldusorganile piisav otsustusruum või oleks valikuvõimalusi tulnud jätta rohkem. Riigikohus on selgitanud, et jõustunud kohtulahend võib tuua kaasa haldusorgani kaalutlusõiguse kitsenemise (otsus asjas nr 3-3-1-14-15, p 27).
11.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et kohtuotsuse täitmata jätmist ja planeerimismenetluse jätkamist õigustas mõjuva põhjusena vajadus kaaluda üldplaneeringu kehtestamisel alternatiivseid lahendusvariante. Selliseks valikuks Riigikohtu otsus vastustajale vaidlusaluses planeerimismenetluses enam ruumi ei jätnud. Kui volikogu pidas otstarbekaks mõnd muud põhilahendust kui see, mis sisaldus juba vastuvõetud ja avaliku väljapaneku läbinud planeeringus, siis oleks tal tulnud jätta viidatud planeering kehtestamata ning seda otsust põhjendada. Kaebajal oleks seejärel olnud võimalik taotleda volikogu kaalutluste sisulist kohtulikku kontrolli. Praegu puudub endiselt volikogu sisuline otsus vastuvõetud planeeringu kohta, mistõttu kaebajal ei ole jätkuvalt võimalik pöörduda sisulises küsimuses ka kohtusse. Kolleegium märgib, et valla tegevus on vastuolus tema enda vaideotsusega, milles selgitati, et mingeid täiendavaid menetlustoiminguid ei ole planeerimismenetluses enam tarvis teha, vaja on üksnes vastu võtta otsus planeeringu kehtestamise kohta (vt otsus asjas nr 3-3-1-23-16, p 20).
12.Otsitud on valla põhjendus planeerimismenetluse jätkamiseks, justkui olevat arutelu läbinud planeeringulahendus Riigikohtu hinnangul valla poolt piisavalt läbi kaalumata. Läbi kaalumata ja igasuguste põhjendusteta oli 28. märtsi 2013. a määrus kaebaja kinnistute üldplaneeringu kehtestamiseks (otsus asjas nr 3-3-1-23-16, p 14). See asjaolu ei võtnud volikogult võimalust kaaluda ja põhjendada sama üldplaneeringu kehtestamist või kehtestamata jätmist uuesti ning ilma sisuliste ja vormiliste vigadeta.
13.Lõpliku ja sisulise otsuse tegemist ei tohi haldusorgan ka laia kaalutlusruumi korral üha uute lahendusvariantide otsimise ja kaalumise ettekäändel edasi lükata. Kolleegium meenutab, et planeerimisseaduse 30. juunini 2015 kehtinud redaktsiooni § 45 p 2 sätestas kohustuse kehtestada üldplaneering hiljemalt 1. juuliks 2007.
14.Kolleegium peab eeltoodud põhjustel, samuti planeerimismenetluse senist ja valla poolt eeldatavat järgnevat kestust arvestades põhjendatuks trahvitaotlus rahuldada ja määrata vastustajale Riigikohtu 30. novembri 2016. a otsuse resolutsiooni p 5 täitmata jätmise eest rahatrahv 7000 eurot. Kolleegium rõhutab veel kord, et kinnistuomanikul pole alust dikteerida kohalikule omavalitsusele planeeringulahendust. Kinnistuomanikul on aga õigus nõuda, et planeerimismenetlus toimuks mõistliku aja jooksul ning seda ka siis, kui puudutatud isikute vahel ei ole planeeringulahenduse osas konsensust.
15.Kaebaja nõuetekohaselt tõendatud menetluskuluks on ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ning Riigikohtus kantud õigusabikulu koos käibemaksuga 780 eurot ja tasutud kautsjon 25 eurot. Kuludokumendid halduskohtus ja ringkonnakohtus tasutud õigusabi kohta on kaebaja esitanud alles Riigikohtule, seega hilinenult. Halduskohtul ei ole kohtulahendi täitmise menetluses ning ringkonnakohtul ei ole määruskaebuse lahendamise menetluses kohustust anda menetlusosalisele tähtaega kuludokumentide esitamiseks. Menetlusosaline peab ise hoolitsema selle eest, et kuludokumendid saaks esitatud trahvitaotlust või 3(4)
3-17-643 määruskaebust lahendavale kohtule (vrd kolleegiumi seisukohad asjades nr 3-3-1-6-15 ja 3-171206/20). Halduskohtus ja ringkonnakohtus kantud õigusabikulud tuleb seega jätta kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kuludokumente esitanud. Kolleegiumi hinnangul on Riigikohtus toimunud menetluse keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud õigusabikulu 300 eurot. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks seega välja mõista menetluskulu 315 eurot (HKMS § 108 lg 1). Kautsjon tuleb tagastada (HKMS 107 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.