lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-706/20

Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

HaldusasiJõustunudRiigikohtu halduskolleegium · 20.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-706/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2608
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MKS § 114Maksuvõla ümberkujundamine ja maksuvõlast vabastamineMKS § 150 lg 1TõendamiskoormusMKS § 98 lg 1, 4Maksusumma määramise aegumistähtaegHKMS § 107 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineHKMS § 108 lg 2Menetluskulude jaotusMKS § 31 lg 3Maksuseadusest tulenevad rahalised nõuded ja kohustusedMKS § 40 lg 1Seadusliku esindaja, vara valitseja, tegeliku juhi ja maksuesindaja vastutusMKS § 96 lg 5

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

3-15-706 20. veebruar 2018 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld Kairi-Maris Põldoja kaebus Maksu- ja Tolliameti 24. novembri 2014. a vastutusotsuse tühistamiseks Kaebaja Kairi-Maris Põldoja, esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Veiko Soll Tartu Ringkonnakohtu 23. märtsi 2017. a otsus haldusasjas nr 3-15-706 Kairi-Maris Põldoja kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. märtsi 2017. a otsus ja Tartu Halduskohtu 12. augusti 2016. a otsus asjas nr 3-15-706 osas, milles kaebus jäi rahuldamata tulumaksu 44 eurot ja 40 senti puudutavas osas.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Maksu- ja Tolliameti 24. novembri 2014. a vastutusotsus nr 13-7/483-6 osas, milles kohustati kaebajat tasuma ühe veebruaris 2010 ning viie oktoobris 2010 Casal OÜ-le väljastatud loetamatu sisuga arve tasumise eest tulumaksu 44 eurot ja 40 senti.
4.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Vastutusotsus
5.Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 17. oktoobri 2013. a maksuotsuse Casal OÜ-le, milles määras tasumisele kokku 19 314 eurot ja 69 senti (käibemaksu 10 501 eurot ja 85 senti ja tulumaksu 8812 eurot ja 84 senti). Maksuotsuse kohaselt varjas Casal OÜ aprillist 2009 kuni detsembrini 2011 oma käivet ning soetas ettevõtlusega mitteseotud kaupu ja teenuseid, kuid kajastas nendelt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas. Casal OÜ juhatuse liikmeks ajavahemikul 21. aprillist 2009 kuni 14. veebruarini 2014 oli Kairi-Maris Põldoja (edaspidi kaebaja).
2.MTA kohustas 24. novembri 2014. a vastutusotsusega nr 13-7/483-6 kaebajat tasuma Casal OÜ maksuvõlga summas 18 436 eurot ja 54 senti. Vastutusotsuse kohaselt oli kaebaja äriühingu ainus juhatuse liige ning ta tegeles ise ka kõigi tööülesannetega. Tema juhatuse liikmeks oleku ajal vähendas äriühing alusetult käibemaksukohustust, varjates maksustatavat käivet ja kajastades ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasutavat käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas. Samuti tegi äriühing

3-15-706 ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, millelt jättis tulumaksu arvestamata, deklareerimata ja tasumata. Casal OÜ-le täiendavate maksukohustuste määramise tingis kaebaja teadlik ja tahtlik tegevus.

3.MTA edastas vastutusotsuse kaebajale e-posti teel, kuid selle kättesaamist kaebaja ei kinnitanud.
25.novembril 2014 andis MTA vastutusotsuse üle postiteenuse osutajale, kuid saadetis tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu. 17. detsembril 2014 avaldati vastutusotsuse resolutiivosa Ametlikes Teadaannetes. 18. detsembril 2014 kustutati Casal OÜ äriregistrist.
4.Kaebaja esitas vastutusotsuse peale vaide, mille MTA jättis 20. veebruari 2015. a vaideotsusega rahuldamata.
5.Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses nõuab kaebaja vastutusotsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt saab vastutusotsuse lugeda maksukorralduse seaduse (MKS) § 55 alusel kaebajale kättetoimetatuks
29.detsembril 2014. Casal OÜ kustutati registrist juba 18. detsembril 2014. Juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest lõppeb juriidilise isiku õigusvõime lõppemisel. Haldusakt muutub kehtivaks alles selle adressaadile kättetoimetamisel. Samuti on vastutusotsusega määratud maksud perioodi eest, mille eest ei saanud äriühingule makse määrata, sest 17. oktoobri 2013. a maksuotsusega on määratud maksud kolme aastat ületava ajavahemiku eest. Maksuotsuses puuduvad igasugused põhjendused rikkumise tahtlikkuse kohta. Maksuotsuses on maksuhaldur tuginenud ka kustunud või loetamatuks muutunud informatsiooniga dokumentidele. Maksuhaldur on alusetult eeldanud, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuludega. Dokumendid võeti ära 6. novembril 2011 kriminaalasjas toimunud läbiotsimise käigus ning kassatšekkide pleekimine pole kaebaja süü. Ka ülejäänud osas on maksud määratud ebaõigesti. Kaebaja heidab maksuhaldurile ette ka tema ärakuulamisõiguse rikkumist, kuna talle ei antud võimalust esitada oma arvamust vastutusotsuse projekti kohta.
6.Tartu Halduskohus jättis 12. augusti 2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus asus seisukohale, et praegusel juhul pidi vastutusotsus olema enne äriühingu registrist kustutamist postiteenuse osutajale üle antud. Seega jäi nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima. Maksuvõlg ei ole osaliselt aegunud, sest ainult kaebaja sai Casal OÜ nimel tegutseda, mistõttu pidi Casal OÜ maksukohustuste rikkumine olema tahtlik. Osa raamatupidamisdokumentide loetamatust ei ole käsitatud iseseisva maksuseaduste rikkumisena. Ka vastuväited seoses tõenditele antud ebaõige hinnanguga ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Ärakuulamisõiguse jättis kaebaja ise kasutamata.
7.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis
23.märtsi 2017. a otsusega rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised.
7.1.Casal OÜ kustutamine äriregistrist ei mõjutanud vastutusotsuse tegemise lubatavust ning selles küsimuses pole võimalik lähtuda asjas nr 3-3-1-75-09 väljendatud Riigikohtu seisukohtadest. Osaühingu registrist kustutamise korral ei ole seadusandja vahetult ette näinud, et see tooks kaasa osaühingu täitmata kohustuste lõppemise. MKS § 114 lõikega 1 on enam kooskõlas arusaam, et maksuvõlg jääb püsima ka pärast äriühingu lõppemist ning selle mahakandmise kaudu loetakse võlg lootusetuks, mistõttu ei ole maksuhalduril kohustust teha toiminguid võla sissenõudmiseks. Kui aga on maksuvõla eest vastutav kolmas isik, siis ei ole alust võlga maha kanda. Ka tsiviilõiguse normid, mis reguleerivad äriühingu õigusvõimet, ei näe ette äriühinguga seotud kohustuste lõppemist äriühingu lõppemise korral. Puudub mõistlik põhjus eristada avalik-õiguslikku maksunõuet eraõiguslikest nõuetest.
7.2.Eeltoodust sõltumata on praegusel juhul vastutusotsus tehtud enne Casal OÜ registrist kustutamist. MKS § 96 lõike 5 kohaselt tehakse maksusumma tasumiseks kohustav vastutusotsus maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul. MKS § 98 lõike 4 kohaselt on maksuotsus aegumistähtaja jooksul tehtud, kui see on postiteenuse osutajale üle antud enne aegumistähtaja möödumist. 2(6)

3-15-706 Põhjendatud on analoogia alusel ka praegu lähtuda MKS § 98 lõike 4 regulatsioonist. Haldusakti õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga. Vastutusotsuse andmise ajal ei olnud maksuhalduril võimalik teada, millal õnnestub see kaebajale kätte toimetada või teatavaks teha.

7.3.Põhjendamatult kitsendav on seisukoht, et kui maksuotsuses ei ole maksude tasumisest hoidumise tahtlikkust otsesõnu tuvastatud, siis puudub võimalus ka vastutusotsuse tegemiseks viieaastase aegumistähtaja jooksul. On ilmne, et maksukohustuse täitmata jätmine võib juba ainuüksi asjaoludest tulenevalt olla tahtlik. Kuna maksuotsus on vastutusotsuse andmisel üheks tõendiks maksuvõla kohta, siis ei ole maksuhaldur maksuotsuse põhjendustega jäigalt seotud ning saab vastutusotsuse andmisel esitada põhjendused muu hulgas selle kohta, miks ta peab isiku tegevust tahtlikuks.
7.4.Uurimisasutuses hoiul olemise ajal tekkinud dokumentide puudused ei ole kaebajale etteheidetavad. Samas on vaidlusaluste arvete alusel tehtud hulgaliselt kulutusi, mis ei ole seostatavad Casal OÜ ettevõtlusega. Seetõttu oli põhjendatud arvata, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuludega.
7.5.Põhjendatud on maksuhalduri järeldus, et Tähtvere vallas Ändi tee 8 asunud hoone ei olnud Casal OÜ tegevuskohaks ja hoone parendamiseks tehtud kulutusi ei saa pidada ettevõtlusega seotuks.
7.6.Maksuhaldur on põhjendatult lugenud 31. oktoobril 2010 Vesmark OÜ-le väidetavalt laenu tasumiseks väljastatud käibemaksuta arve teenuse eest väljastatud arveks, millele tulnuks lisada käibemaks. Olukorras, kus Casal OÜ on osutanud Vesmark OÜ-le raamatupidamisteenust ja väljastanud selle kohta samas summas perioodiliselt arveid nii eelnevatel kui ka järgnevatel kuudel, ei ole eluliselt usutav, et ühel kuul teenust ei osutatud, kuid Vesmark OÜ-l tuli tagastada kaebaja poolt talle antud laen samas summas. Muud tõendid ei kinnita Casal OÜ-le laenu tagastamiseks makse tegemist. OÜ Vesmark 2009. majandusaasta aruanne ei kajasta muid laenukohustusi lisaks pangalaenule 2008. aasta ega 2009. aasta lõpu seisuga.
7.7.Asjas kogutud tõendid ei kinnita sõiduauto Mercedes-Benz ML 320 soetamist ettevõtluse tarbeks või selle kasutamist Casal OÜ majandustegevuses. Pidades silmas, et sõiduki väärtus ajas üldjuhul väheneb, siis ei saa tavapäraseks pidada 18. jaanuaril 2011 väidetavalt müügiks soetatud sõiduki võõrandamist enam kui kaks aastat hiljem, 17. septembril 2013. Maksuhalduri kogutud tõenditest ilmneb, et sõiduki soetamise järel kasutasid seda kolmandad isikud. Sõiduki kasutamiselt ei ole tasutud ka erisoodustusmaksu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.Kaebaja palub kassatsioonkaebuses haldus- ja ringkonnakohtu otsused tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega tühistada MTA 24. novembri 2014. a vastutusotsus. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.
8.1.Ringkonnakohtu seisukoht, et äriühingu kustutamine äriregistrist ei mõjuta vastutusotsuse tegemise lubatavust, on vastuolus Riigikohtu seisukohtadega asjas nr 3-3-1-75-09. Selles asjas on Riigikohus selgitanud, et juriidilise isiku lõppemine toob MKS § 31 lõike 3 punkti 6 alusel kaasa ka maksuvõla lõppemise. Eraõiguslike nõuete samastamine maksunõuetega on alusetu.
8.2.Maksukohustuslase kahjuks kohaldatav analoogia on maksuõiguses lubamatu. Põhiseaduse §-s 3 sätestatud seaduslikkuse põhimõtte järgi tuleb isikute õigusi ja vabadusi piiravat regulatsiooni tõlgendada isiku kasuks ja keelatud on avalik-õigusliku kohustuse panemine analoogia teel. Millal haldusakt koostatakse ja kuidas seda ametkondlikult menetletakse, on ebaoluline. Määrav on see, et haldusakti adressaat saaks haldusaktist teada. Haldusakti õiguspärasust saab hinnata alles pärast seda, kui haldusakti adressaat on selle kätte saanud ning tema suhtes tekivad haldusaktist õiguslikud tagajärjed. MKS § 98 lõige 4 puudutab kitsalt maksuotsuse aegumist ja selle sätte mõju ei saa praegusele asjale laieneda.
8.3.Osa maksuvõlast on aegunud ja seetõttu ei saanud teha ka vastutusotsust. MKS § 40 lõike 1 järgi on juhatuse liikme vastutus solidaarne. Järelikult saavad solidaarselt vastutavad isikud esitada samad vastuväited, mida saaks esitada põhivõlgnik. Maksuotsus on aga ilmselgelt osaliselt õigusvastane, sest

3(6)

3-15-706 maksu määramist pikema kui kolmeaastase ajavahemiku eest ei ole kuidagi põhjendatud. Olukorda ei muuda vastutusotsuse koostamine ning selles tahtluse kohta põhjenduste esitamine.

8.4.Ringkonnakohus on põhjendamatult pidanud võimalikuks maksude määramist kustunud kuludokumentide alusel. Sisuliselt on lähtutud eeldusest, et kui osa kulusid on ettevõtlusega mitteseotud, siis järelikult on kõik ülejäänud kulud samamoodi ettevõtlusega mitteseotud. Olukorras, kus aastaid on dokumente hoitud riigiasutuste juures hoiul, on põhjendamatu nõuda, et juhatuse liige peaks suutma aastaid hiljem anda selgitusi üksikute kuludokumentide kohta.
8.5.Sõiduauto soetamise lugemiseks ettevõtlusega mitteseotuks peaksid olema erilised põhjused, mida pole nimetatud. Kui tuvastatakse, et autot võidi kasutada ka väljaspool ettevõtlust, tuleks määrata maksud erisoodustuselt, aga mitte lugeda kogu sõiduauto soetamine ettevõtlusega mitteseotuks. Casal OÜ-l ei saanud olla ka mingit põhjust varjamaks käivet tehingutelt OÜ-ga Vesmark.
9.Vastustaja palub vastuses kassatsioonkaebusele see rahuldamata jätta. Vastustaja hinnangul ei arvesta kaebaja käsitlus haldusakti kättetoimetamise eesmärki olukorras, kus adressaadil puudub tahe haldusakti kätte saada. Vastutusotsuse adressaat on hoidunud haldusakti kättesaamisest tahtlikult kõrvale. Ärakuulamisõiguse tagamiseks väljastatud vastutusotsuse projekti vastuvõtmisest kaebaja keeldus. Kaebaja oli teadlik vastutusmenetlusest, kuid ta tegi endast oleneva, et talle ei saaks haldusakti kätte toimetada. Sellises olukorras tuleb kaebajat pidada haldusaktist teadlikuks ning sellisel juhul on see haldusakt kehtiv. Menetluse kestel väljendas kaebaja oma nõusolekut võtta vastu elektrooniliselt edastatud dokumente. Ka kaebaja ise on samalt e-posti aadressilt maksuhaldurile elektroonilisi dokumente edastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium selgitas 2. veebruari 2018. a otsuses asjas nr 3-15-2813, et ei ole tähtis, kas äriühing on vastutusotsuse adressaadile kättetoimetamise hetkeks äriregistrist kustutatud või mitte. Oluline on see, kas äriühingul oli õigusvõime vastutusotsuse tegemise ehk haldusakti andmise ajal. Praeguses asjas tegi MTA vastutusotsuse 24. novembril 2014 ning Casal OÜ kustutati registrist 18. detsembril 2014. Seega oli Casal OÜ-l vastutusotsuse andmise ajal õigusvõime ning asjaolu, et vastutusotsuse saab lugeda kaebajale kättetoimetatuks hiljem, ei tingi vastutusotsuse tühistamist.
11.Kaebaja väidab, et osa äriühingu maksuvõlast oli juba 17. oktoobri 2013. a maksuotsuse tegemise ajal MKS § 98 lõike 1 järgi aegunud, kuna maksuotsus puudutab maksustamisperioode aprillist 2009 kuni detsembrini 2011 ning maksuotsuses ei ole viidatud, et tegemist oleks olnud tahtliku rikkumisega. Seevastu vastutusotsuses on maksuhaldur asunud seisukohale, et maksuvõla tekkimise tingis kaebaja tahtlik tegevus ning järelikult kohaldub MKS § 98 lõike 1 teises lauses sätestatud viie aasta pikkune aegumistähtaeg. Vastutusotsuses nõuab maksuhaldur kaebajalt maksuvõlga alates maksustamisperioodist november 2009 ehk pikema aegumistähtaja kohaldamisel on maksud määratud tähtaegselt.
11.1.Kolleegium märkis 12. juunil 2013. a asjas nr 3-3-1-17-13 tehtud otsuse punktis 17 järgmist: "Juhatuse liikme vastutuse üheks eelduseks on küll äriühingu maksuvõlg, kuid vastutusotsuse aluseks olevad asjaolud tuvastatakse vastutusotsuses ja sellele eelnenud vastutusmenetluses, kusjuures äriühingule eelnevalt tehtud maksuotsust võib kasutada tõendina vastutusotsuse põhjendamisel. Maksuotsus pole vastutusotsuse suhtes eelhaldusaktiks. Maksuhaldur võib vastutusotsuses viidata maksuotsuses tuvastatud asjaoludele või seal esitatud tõenditele." Samas punktis selgitas kolleegium sedagi, et kui kehtivas maksuotsuses on võetud kindel seisukoht, et äriühingu käitumises puudus tahtlus, on vastutusotsuse vaidlustamisel kaebajal võimalik maksuotsusele kui tõendile tugineda.
11.2.Sellest järeldub, et vastutusotsuses võib maksuhaldur süü vormi võrreldes maksuotsusega täpsustada või ümber hinnata, kuid otsene vastuolu maksuotsusega paneb maksuhaldurile kohustuse esitada täiendavaid tõendeid. Maksuhaldur ei ole Casal OÜ-le tehtud maksuotsuses tõepoolest süü vormi kohta seisukohta võtnud ega kummalegi MKS § 98 lõikes 1 sätestatud aegumistähtajale 4(6)

3-15-706 viidanud. Selle põhjal ei ole maksuotsuses tahtlus välistatud. Maksuotsuses ja vastutusotsuses on tuginetud samadele faktilistele asjaoludele. Seega nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et kuivõrd süü vormi täpsustamine vastutusmenetluses on lubatud ning kaebaja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid maksudest kõrvalehoidumise tahtlikkuse tuvastamise kohta, ei ole põhjust maksuhalduri järeldust kahtluse alla seada.

12.Ringkonnakohus on asjas jõudnud järeldusele, et kulutused sõiduautole polnud ettevõtlusega seotud. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib kolleegium, et erisoodustusega, nagu väidab kassaator, ei saa tegemist olla lisaks ringkonnakohtu märgitule ka seetõttu, et nähtuvalt maksuotsusest kasutas sõiduautot OÜ-ga Casal mitteseotud isik. Isikute ring, kellele tehtud soodustus loetakse erisoodustuseks tulumaksuseaduse mõttes, on täpselt sätestatud tulumaksuseaduse § 48 lõigetes 1, 3 ja 6. Kaebaja ei ole väitnud, et tegemist oleks niisuguse isikuga.
13.Samuti nõustub kolleegium ringkonnakohtu põhjendustega Casal OÜ ja OÜ Vesmark vahelisi tehinguid puudutavas osas ega pea neid vajalikuks korrata.
14.Maksuhaldur on lugenud ettevõtlusega mitteseotud kulude hulka ka niisuguseid kulusid, mille algdokument polnud maksuotsuse tegemise ajal enam loetav. Kaebaja on selgitanud, et kuludokumendid võeti ära kriminaalmenetluse raames 6. novembril 2011 toimunud läbiotsimise käigus ning seetõttu puudus kaebajal igasugune võimalus andmete säilimist tagada. Vastustaja pole väitnud, et kuludokumendid oleksid olnud loetamatud juba läbiotsimise ajal. Järelikult ei ole võimalik nende kuludokumentide loetamatuks muutumist kaebajale ette heita. Ringkonnakohus leidis, et sellegipoolest oli kaebajal kohustus tõendada, et kaupu või teenuseid soetati ettevõtluse tarbeks, kuna osal kõnealustest kuludokumentidest on soetatud kauba nimetused siiski näha, ning näiteks nurgadiivani, radiaatori, tarvikute ja kõlarite seos ettevõtlusega ei ole ilmne.
14.1.Kolleegium on selgitanud, et kui maksuhaldur on maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lõike 1 järgi üle maksukohustuslasele (vt 5. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-3-133-14, p 11). Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et olukorras, kus kuludokumendilt on kustunud küll arve väljastaja, kuid loetav on saadud kaup või teenus, on maksukohustuslasel võimalik asuda ise tõendama kulude ettevõtlusega seotust.
14.2.Teisiti on see aga olukorras, kus soetatud kaup või teenus ei ole tuvastatav. Vastutusmenetluse ajal ei olnud kaebaja enam Casal OÜ juhatuse liige. Samuti oli tegemist väiksemahuliste tehingutega, mis ei pidanud äriühingu tegevuse kontekstis olema erakordselt meeldejäävad. Sellises olukorras ei pruukinud kaebajal olla vastutusmenetluses enam objektiivselt võimalik selgitada, millist kaupa või teenust on soetatud ning mis oli nende tehingute eesmärk. Kolleegium on korduvalt selgitanud, et kaebaja võib vastutusotsuse vaidlustamisel esitada ka neid vastuväiteid, mida äriühing kui põhivõlgnik ei esitanud, ning et isikul peab vastutusotsuse adressaadina olema tegelik võimalus vastutusmenetluses tuvastatud asjaoludele vastu vaielda (vt 10. mai 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-20-16, p 16.3 ning 15. detsembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-56-16, p 23). Samuti on kolleegium rõhutanud, et vastutusotsuse adressaat ei pea vaidlustama maksuotsust, kui ta ei nõustu maksuotsuses tuvastatuga (12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-23-12, p 25 ning 12. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-1713, p 17).
14.3.Seetõttu on kolleegium seisukohal, et olukorras, kus kaebajale ei saa ette heita algdokumentide loetamatuks muutumist ning nende põhjal pole võimalik tuvastada ostetud kauba või teenuse sisu, ei saa maksuhalduril olla ka vastutusmenetluses pelgalt maksuotsusele tuginedes põhjendatud kahtlust, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kulutustega. Vastasel juhul saabuks kaebajale kahjulik tagajärg üksnes põhjusel, et maksuotsust ei ole vaidlustatud. See ei oleks kooskõlas kolleegiumi

5(6)

3-15-706 eelviidatud praktikaga. Nende tehingute puhul on maksuhaldur ja kohtud MKS § 150 lõiget 1 vääralt kohaldanud.

14.4.Maksuhaldur on lugenud ettevõtlusega mitteseotud kuluks ühe veebruaris 2010 väljastatud ning viie oktoobris 2010 väljastatud loetamatu sisuga arve tasumise kogusummas 2613 Eesti krooni ja 20 senti (167 eurot ja 1 sent). 2010. aastal kehtinud tulumaksuseaduse § 4 lõigetest 1 ja 11 lähtudes on maksuhaldur arvutanud sellelt tulumaksu 44 eurot ja 40 senti.
15.Kassatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ning haldus- ja ringkonnakohtu otsused tühistada osas, milles kaebus jäi rahuldamata tulumaksu 44 eurot ja 40 senti puudutavas osas. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt ning tühistab 24. novembri 2014. a vastutusotsuse osas, milles vastustaja kohustas kaebajat tasuma ühe veebruaris 2010 ning viie oktoobris 2010 Casal OÜ-le väljastatud loetamatu sisuga arve tasumise eest tulumaksu 44 eurot ja 40 senti.
16.HKMS § 108 lõike 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Praegusel juhul rahuldatakse kaebus vastutusotsusega tasumisele määratud kogusummat arvestades tühises osas. Seetõttu jätab kolleegium kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
17.HKMS § 107 lõike 4 kohaselt tuleb tasutud kautsjon tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja