Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

Prokuratuur esitas 28.04.2017 kaebusele vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamata.

Kuna isik võib avaliku teabe seaduse (AvTS) järgi teabevaldajalt nõuda üksnes teavet, mis vastab AvTS § 3 lg 1 mõistes avaliku teabe definitsioonile, on Riigiprokuratuur põhjendatult jätnud kõnealuse keeletaset tõendava dokumendi kaebajale edastamata. Kõnealune A. Voronini keeletaset tõendav dokument ei vasta avaliku teabe tunnustele, sest see pole saadud ega loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Avaliku teabena on käsitletav teave, mis on tekkinud ning dokumenteeritud avaliku iseloomuga ülesande täitmisel (3-3-1-19-14 p 19).

2(5)

Prokuröri keeletaset tõendav dokument ei ole oma sisult saadud ega loodud tema kui avaliku teenistuja tegevuses ülesannete täitmise tulemusena. Tulenevalt ProkS §-st 1 ja § 5 lg-st 1 puudub igasugune sisuline põhjuslik seos ringkonnaprokuröri avalike ülesannete täitmise ehk tema kui avaliku teenistuja tegevuse tulemuste ning tema keeletaset tõendava dokumendi vahel, selline dokument ei ole tekkinud avalikke ülesandeid täites. Prokuröri avaliku teenistuse tulemusena tekib avaliku teabena käsitletav teave nt kriminaalmenetluse, sh ka selle alustamata jätmisel prokuratuuri poolt kogutud teabe näol. Prokuröri tööülesannete täitmise tulemuseks ei saa aga olla tema ProkS § 15 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuetele vastavust tõendav dokument. Lisaks sisulise seose puudumisele näitab prokuröri keeletaset tõendava dokumendi AvTS § 3 lg-s 1 sätestatud avaliku teabe definitsioonile mittevastavust ka ajaline katke. Nimelt pole avaliku teabena võimalik käsitleda teavet, mis on jäädvustatud ja dokumenteeritud ajaliselt enne, kui isik üleüldse prokurörina ametisse nimetatakse. ProkS § 15 lg 1 p 2 järgi võib prokuröriks nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti Vabariigi kodaniku, kes oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel. Seega on juba iseenesest ajaliselt välistatud, et vaidlusalune keeletaset tõendav dokument saadakse või luuakse ajal, kui isik on prokurörina ametisse nimetatud. Avalikule teabele juurdepääsu tagamise keskseks eesmärgiks on luua demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest lähtudes võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Käesoleval juhul ei täidaks keeletaset tõendava dokumendi isikule edastamine viidatud eesmärki, kuna selles dokumendis ei väljendu teave prokuröri poolt avalike ülesannete täitmise kohta. Juhul, kui isikul on konkreetseid ning sisulisi etteheiteid prokuröri poolt avalikus teenistuses ülesannete täitmisele, on võimalik esitada vastav kaebus KrMS-is sätestatud korras üldkohtule või taotlus distsiplinaarmenetluse alustamiseks ProkS § 32 lg 1 järgi. Samuti on kriminaalasja arutaval kohtul nii võimalus kontrollida haridust tõendava dokumendi olemasolu ja kehtivust kui teavitada kahtluste korral, puudutagu need siis kas haridustaset või prokurörile esitatavaid sisulisi nõudeid teadmiste ja oskuste osas, prokuratuuri. Kohtu poolt vastavasisulisti märkusi edastatud ei ole. Isiku nõusolekul on võimalik väljastada ka teavet, mis avaliku teabe tunnustele ei vasta, kuid käesoleval juhul ei ole A. Voronin sellesisulist nõusolekut andnud. Asjaolu, et isiku keeletaset tõendava dokumendi edastamine saab toimuda vaid isiku enda nõusolekul, kinnitas Riigiprokuratuurile Andmekaitse Inspektsioon. Muu hulgas selgitas Andmekaitse Inspektsioon, et keelenõuete täitmist kontrollib ja tagab tööandja, mitte piiramatu ring kolmandaid isikuid.

KOHTU PÕHJENDUSED

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.