Arno Puskari kaebus tühistada Rõngu Vallavalitsuse 27.11.2014. a korraldus nr 245 ja 29.10.2015. a vaideotsus nr 268, kohustada Rõngu valda välja andma haldusakt, millega Arno Puskarile tagastatakse endise X. talumaast tagastamata osa 0,505 ha ning hüvitada kahju summas 5000 eurot.
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 26.08.2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Arno Puskari apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Arno Puskar Vastustaja – Rõngu vald
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale apellatsioonkaebuse lisad nr 18 ja 21 ning 23.03.2017. a selgitusele lisatud Rõngu Vallavalitsuse 11.08.2008. a kiri.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.08.2016. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 24.05.2017, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Rõngu Vallavalitsuse 18.05.1998. a korraldusega nr 142 otsustati tagastada Arno Puskarile ja Ilmar Puskarile kaasomandisse 48,0 ha suurune maa-ala X. katastriüksuse taastamiseks Koruste külas maatulundusmaana (p 1); jäeti tagastataval maal asuv 13,8 ha suurune AS-le Rõngu Aed kuuluva istanduse alune maa AS Rõngu Aed kasutusse kuni 01.01.2008 (p 2); märgiti, et mittetagastatava maa eest kompensatsiooni maksmine või maa asendamine toimub seadusega ettenähtud korras (p 3) ning otsustati jätta tagastamata 0,505 ha tulenevalt maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 2 p-st 3 (p 4) (tl 45).
2.Rõngu Vallavalitsus otsustas 03.04.2000. a korraldusega nr 100 muuta Rõngu Vallavalitsuse 18.05.1998. a korralduse nr 142 p-i 2 ja kehtestada see järgnevalt: „Jätta tagastataval maal asuva 13,8 ha suuruse AS-le Rõngu Aed (reg.nr. 10018900, Rõngu alevik, Puiestee tn.1) kuuluva istanduse alune maa AS Rõngu Aed kasutusse kuni 01.01.2008. a“ (tl-d 46-47).
3.Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2001. a otsusega asjas nr 2-3-106/2001 tühistati Tartu Maakohtu halduskohtuniku 22.06.2000. a otsus ja tehti asjas uus otsus, millega tühistati Rõngu Vallavalitsuse 03.04.2000. a korralduse p 2 ning kohustati Rõngu Vallavalitsust endise X. kinnistu nr 1462 tagastamise lõpuleviimiseks esitama maa asukohajärgsele Kinnistusametile kinnistamisavaldus tagastatud maa kinnistusraamatusse kandmiseks kuue kuu jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumise päevast arvates (tl-d 5-9).
4.Rõngu Vallavalitsus tühistas 17.09.2001. a korraldusega nr 445 Rõngu Vallavalitsuse 03.04.2000. a korralduse nr 100 ja 18.05.1998. a korralduse nr 142 p 2 (tl 119).
5.Rõngu Vallavalitsus teatas 06.05.2013 kirjaga nr 5-2/337-1, et A. Hiismetsa pärijad on loobunud maa erastamise nõudest ja A. Puskaril on võimalik tagasi saada nõudeõiguse osa 0,2525 ha maad (tl 17).
6.Rõngu Vallavalitsus määras 13.06.2013. a korraldusega nr 95 07.08.2004 surnud I. Puskari pärijale Eha Puskarile kompensatsiooni 128 eurot tagastamata maa osas (tl 29).
7.A. Puskari taotluse alusel otsustas Rõngu Vallavalitsus 19.09.2013 korraldusega nr 167 kinnitada A. Puskari nõudeõiguse osast 0,2525 ha võrra suurema pinna tagastamisel riigile tasutava võla suuruseks 128 eurot (tl-d 27-28).
8.Tartu maavanem kinnitas 13.10.2014. a kirjaga nr 8-1/2962-2 Rõngu Vallavalitsuse 03.10.2014. a kirjas nr 5-2/337-21 taotletud X. talumaa 0,505 ha tagastamistoimingute pikendamise tähtaega kuni 15.11.2014 (tl 91).
9.Rõngu Vallavalitsus luges 27.11.2014. a korraldusega nr 245 A. Puskari X. talu tagastamise nõudest loobunuks ja lõpetas tagastamismenetluse kompenseerimismenetlust alustamata (tl 83).
10.Rõngu Vallavalitsus luges 27.08.2015. a korraldusega nr 203 Rõngu Vallavalitsuse 27.11.2014. a korralduse nr 245 „Tagastamismenetluse lõpetamine“ jõustunuks alates 19.08.2015 (tl 48).
11.A. Puskar esitas Rõngu Vallavalitsusele hiljem täiendatud vaide, milles palus tunnistada kehtetuks Rõngu Vallavalitsuse 27.11.2014. a korraldus nr 245 „Tagastamismenetluse lõpetamine“ ja tagastada talle 0,505 ha maad.
12.Rõngu Vallavalitsus jättis 29.10.2015. a korraldusega nr 268 A. Puskari vaide rahuldamata (tl-d 12-13).
13.A. Puskar esitas 27.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Rõngu Vallavalitsuse kohustamiseks täita Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2001. a kohtuotsust asjas nr 2-3-1/2001 ning tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot (tl-d 1-4). Kaebaja täiendas kaebust hiljem nõuetega tühistada Rõngu Vallavalitsuse 27.11.2014. a korraldus nr 245 ja 29.10.2015 korraldus nr 268.
14.Tartu Halduskohus otsustas 19.02.2016. a määrusega eraldada A. Puskari nõuded haldusasjas nr 3-15-2985 iseseisvasse menetlusse, menetledes A. Puskari taotlust rahatrahvi määramiseks eraldi (haldusasi nr 3-16-382) nõuetest Rõngu valla kohustamiseks, haldusakti tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks, jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse nõuete täpsustamiseks täiendava tähtaja (tl-d 52-53).
15.Tartu Halduskohus võttis 31.03.2016 määrusega A. Puskari kaebuse menetlusse nõuete osas tühistada Rõngu Vallavalitsuse 27.11.2014. a korraldus nr 245 ja 29.10.2015. a vaideotsus nr 268, kohustada Rõngu valda välja andma haldusakti, millega kaebajale tagastatakse endise X. talu maast tagastamata osa 0,505 ha, ning hüvitada maa tagastamata jätmisega tekitatud varaline kahju summas 4750 eurot ja mittevaraline kahju summas 250 eurot (tl-d 64-64p).
16.Tartu Halduskohus jättis 09.05.2016. a määrusega haldusasjas nr 3-16-382 A. Puskari taotluse Rõngu Vallavalitsuse trahvimiseks Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2001. a kohtuotsuse nr 2-3-106/2001 täitmata jätmise eest rahuldamata. Tartu Halduskohtu 09.05.2016. a määrus jõustus 28.05.2016.
17.Tartu Halduskohus jättis 26.08.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et Rõngu Vallavalitsuse 27.11.2014. a korraldus nr 245 ja 29.10.2015. a vaideotsus nr 268 on õiguspärased ja vastavad haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele. Rõngu Vallavalitsus on 27.11.2014. a korralduses märkinud, et kaebajal oli õigus oma osana tagastamist taotleda 0,2525 ha ja õigus nõudeõigusest suurema osana taotleda ka E. Puskarile kompenseeritud 0,2525 ha maad. Samuti on korralduses selgitatud, et tagastamismenetluse lõpuleviimiseks tulnuks kaebajal esitada Rõngu Vallavalitsusele nõudeõigusest suurema osa tasumise maksekorraldus ja allkirjastada materjalid katastriüksuse moodustamiseks. Halduskohus märkis, et endise X. kinnistu tagastamismenetlus on 48 ha suuruse maatüki osas viidud sellega lõpule, kui Rõngu Vallavalitsus esitas 17.09.2001 kinnistamisavalduse ja kinnistusraamatusse kanti A. Puskari ja I. Puskari nimele kahest katastriüksusest koosnev kokku 48 ha suurune X. kinnistu. Halduskohus märkis, et Rõngu Vallavalitsus oli 06.05.2013. a kirjas selgitanud kaebajale, et seoses A. Hiismetsa pärijate loobumisega maa erastamise nõuetest, on kaebajal võimalik tagasi saada ka nõudeõiguse osa 0,2525 ha maad. Vastustaja on 19.09.2013. a korralduses nr 167 selgitanud kaebajale, et kui kaebaja taotleb maa tagastamist tema nõudeõigusest suuremas osas, koostab vallavalitsus enne maa tagastamise otsustamist võla suuruse määramise akti. Rõngu
Vallavalitsus kinnitas kaebaja nõudeõiguse osast 0,2525 ha võrra suurema pinna tagastamisel riigile tasutava võla suuruseks 128 eurot. Vallavalitsuse korralduses oli märgitud, millisele arvelduskontole tuleb raha maksta ning selgitatud, et makse tasumist tõendav dokument tuleb esitada vallavalitsusele. Halduskohus tuvastas, et Tartu maavanem oli 13.10.2014. a kirjaga pikendanud X. talumaa 0,505 ha tagastamistoimingute tähtaega kuni 15.11.2014. Vaidlust ei ole selles, et määratud tähtajaks õigustatud subjekt menetluse lõpuleviimiseks nõutavaid toiminguid ei teinud ega taotlenud ka tagastamise tähtaja pikendamist. Halduskohus leidis, et tegemist oli tähtajaga, mille möödalaskmise tagajärjeks oli isiku nõudeõiguse lõppemine. Maavanem andis 19.08.2015 nõusoleku korralduse jõustumiseks. Kuna halduskohus ei tühistanud vaidlustatud haldusakti, jättis ta rahuldamata ka kaebaja taotluse vaideotsuse tühistamiseks. Halduskohtu hinnangul ei ole vaidlustatud vaideotsus õigusvastane. Halduskohus märkis, et kuna kohtul ei ole võimalik sundida ettekirjutusega vastustajat välja andma haldusakti, millega kaebajale tagastatakse endise X. talumaast tagastamata osa 0,505 ha, sest see oleks vastuolus MaaRS § 6 lg 2 p-ga 3, siis jättis halduskohus rahuldamata ka kaebaja kohustamisnõude. Kuna vastustaja tegevus on halduskohtu hinnangul olnud õiguspärane, siis leidis halduskohus, et kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud ja ka hüvitamisnõue ei kuulu rahuldamisele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
18.A. Puskar esitas Tartu Halduskohtu 26.08.2017. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja kohustada Rõngu Vallavalitsust tingimusteta täitma Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2001. a kohtuotsust asjas nr 2-3-106/2001 ning nõudma välja tekitatud kahju hüvitis summas 5000 eurot. Kaebaja märgib, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud tema taotlust kohustada vastustajat Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2001. a otsust täitma taotlusena määrata trahv. Kaebaja selgitab, et ta ei ole sellist taotlust esitanud. Kaebaja ei ole palunud kohtul kohustada vastustajat välja andma haldusakt 0,505 ha tagastamiseks, vaid palunud kohustada Rõngu Vallavalitsust täitma Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2001. a kohtuotsust. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et Rõngu Vallavalitsus on täitnud Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2001. a otsuse asjas nr 2-3-106/2001. Kaebaja on seisukohal, et kohtuotsuste kohaselt tuli kaebajale tagastada 48,505 ha maad. Kaebaja nõue on tagastada X. kinnistu täies ulatuses, s.o 48,505 ha. X. talumaast mitte tagastatud 0,505 ha ei ole seost A. Hiismetsa elamu juurde maa erastamise sooviga, sest sellel maal asus AS Rõngu Aed mesila. Kaebaja väitel ei saanud AS Rõngu Aed kinnistust ja A. Hiismetsale ette nähtud 2,1 ha õueaiamaast reformimata riigimaad tekkida, sest see maa on tagastatud ja kaebaja tasub selle eest maamaksu. Kaebaja väitel sisaldab ka Tartu maavanema 15.12.2014. a kiri ja 08.01.2015. a vastus kirjale valeandmeid. Ebaõige on väide, et mesila töövahendite hoone oli kantud hooneregistrisse. Kaebaja väitel on Rõngu vallavanem Hillar Hänilane rikkunud toimingupiiranguid, sest ta oli ka AS Rõngu Aed juhatuse liige. Kaebaja arvates on halduskohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et Rõngu Vallavalitsus on õigesti jätnud 0,505 ha maad tagastamata. Peale A. Hiismetsa pärijate poolt 2,1 ha maa erastamise nõudest loobumist on see maa tagastatud ja kuulub kaebaja kinnistu koosseisu. Seega ei saa olla ka 0,2525 ha osas nõudeõiguse osa. Kaebaja on seisukohal, et Rõngu Vallavalitsus on tekitanud talle kahju sellega, et tema õigustatud subjektiks tunnistamisest 1993. aastal kulus omandiõiguse vormistamiseni 8 aastat. Selle aja jooksul kasutas seda maad AS Rõngu Aed, mille juhatuse
esimees oli samaaegselt Rõngu Vallavolikogu esimees ja järgnevalt vallavanem. Seega oli tegemist huvide konfliktiga.
19.Vastustaja vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja märgib, et jääb kõigi oma varasemate seisukohtade juurde. Vastustaja on esitanud kinnistamisavalduse tähtaegselt, täites seega Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2001. a kohtuotsuse. Kaebaja oli selles asjas vaidlustanud üksnes AS Rõngu Aed maakasutusõiguse, mitte tagastamise kuuluva maa suuruse. Pärast endise X. kinnistu maal paikneva ehitise omaniku A. Hiismetsa surma ja pärijate loobumist erastamise nõudest oli kaebajal võimalus saada tagasi maa oma nõudeõiguse 0,2525 ha suuruses osas või nõudeõiguse osast suuremas osas 0,505 ha, kuid õigustatud subjekti tegevusetuse tõttu lõpetas vallavalitsus maavanema loal tagastamismenetluse. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale ei ole kahju tekitatud.
20.Kaebaja esitas täiendava seisukoha, milles märgib, et Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2001. a otsus kohustas Rõngu Vallavalitsus viima lõpule X. kinnistu suuruses 48,505 ha tagastamismenetlus ja kandma see kinnistusraamatusse. Tagastamisele kuuluv maa oli määratud suuruses 48,505 ha. Vastustaja on ebaõigesti pakkunud kaebajale võimalust 0,2525 ha ostmist, sest pakuti osa tagastatud ja kasutusel olevast kinnistust. Kaebaja jääb jätkuvalt seisukohale, et vastustaja on oma tegevuse tekitanud talle kahju.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21.Ringkonnakohus tagastab esmalt kaebajale apellatsioonkaebuse lisad nr 18 ja 21 (2016. a maamaksuteade ja 2002. a kinnistamisotsus) ning 23.03.2017. a selgitusele lisatud Rõngu Vallavalitsuse 11.08.2008. a kirja, kuna ka neil dokumentidel ei ole apellatsioonkaebuse lahendamisega seonduvalt sisulist tähtsust.
22.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ning ükski apellatsioonkaebuses ega täiendavas seisukohas esitatud väide ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest ega ka asja materjalidest, et halduskohus kohaldas materiaalõiguse norme vääralt, hindas ebaõigesti olemasolevaid tõendeid või rikkus asja lahendades kohtumenetluse norme selliselt, et see tingiks automaatselt otsuse tühistamise ja asja halduskohtule arutamiseks tagasi saatmise. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses halduskohtu põhjendusi korrata ja kõikidele, sisuliselt samadele kaebaja väidetele uuesti vastata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus siiski järgmist.
23.Vastavalt halduskohtu 31.03.2016. a määrusele ja vaidlusaluse otsuse sisule menetles halduskohus käesoleva haldusasja raames A. Puskari nõudeid tühistada Rõngu Vallavalitsuse 27.11.2014. a korraldus nr 245 ja 29.10.2015. a vaideotsus nr 268, kohustada Rõngu valda välja andma haldusakt, millega kaebajale tagastatakse endise X. talu maast tagastamata osa 0,505 ha, ning hüvitada maa tagastamata jätmisega tekitatud kahju summas 5000 eurot. Eeltoodu vastab ka kaebuses, 14.01.2016. a kaebuse käiguta jätmise määruses, kaebaja 25.01.2016. a
vastuses, 19.02.2016. a nõuete eraldamise ja kaebuse käiguta jätmise määruses ning kaebaja 22.03.2016. a vastuses toodud selgitustele ja seisukohtadele. Vastuses halduskohtu 14.01.2016. a määrusele märkis kaebaja, et ta palub kohtul oma äranägemise järgi määrata vallavalitsusele trahv vastavalt HKMS § 248 lg-le 1 Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2001. a otsuse täitmata jätmise eest. Seega on alusetu apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kaebaja ei ole trahvi määramise taotlust esitanud ning halduskohus ei ole menetlenud õigeid nõudeid. Halduskohus lahendas vallavalitsuse trahvimise nõuet eraldi haldusasjana nr 3-16-382 ja selles 09.05.2016 tehtud määrus trahvimise nõude rahuldamata jätmise kohta on jõustunud. Kuna ringkonnakohtu 29.06.2001. a otsuse väidetava täitmata jätmisega seonduv ei ole käesoleva haldusasja (asi nr 3-15-2985) esemeks, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta kõik apellatsioonkaebuses toodud väited, mis käivad viidatud otsuse täitmata jätmise kohta ja ka halduskohtu poolt asjas nr 3-16-382 tehtud määruse kohta.
24.Kuna Rõngu Vallavalitsuse 27.11.2014. a korralduse ja 29.10.2015. a vaideotsuse sisuks oli see, et vastustaja luges A. Puskari X. talu tagastamise nõudest loobunuks ja lõpetas tagastamismenetluse kompenseerimismenetlust alustamata, ning esitatud kohustamis- ja hüvitamisnõue seonduvad kaebaja seisukohaga, et Rõngu vald on talle jätnud õigusvastaselt tagastamata X. talu maast veel 0,505 ha, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta ka kõik muud apellatsioonkaebuse väited, mis viidatud kaebuse esemega sisuliselt seotud ei ole (etteheited Tartu Maavalitsusele, vallavalitsuse poolt kelmuse toimepanemine jne).
25.Mis puudutab Rõngu Vallavalitsuse 27.11.2014. a korralduse ja 29.10.2015. a vaideotsuse tühistamise nõuet, siis lähtudes asja materjalidest nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et tühistamisnõude rahuldamiseks puudub alus. Kuigi hoonete omanik A. Hiismets oli algselt soovinud elamu juurde ostueesõigusega maad erastada, loobusid tema pärijad elamu taastamisest ja maa erastamise nõudest ning sellest maast oleks olnud võimalik endise X. talumaast puuduolev 0,505 ha maad tagastada õigustatud subjektidele võrdsetes osades. I. Puskari surma järel omandas tema osa tagastatud kinnistust ja nõudeõiguse tagastamata maale E. Puskar, kes soovis tagastamata maa 0,2525 ha eest kompensatsiooni. Arno Puskarile jäi valikuvõimalus, kas ta soovib maa tagastamist oma nõudeõiguse 0,2525 ha osas või soovib tagastamist nõudeõiguse osast suuremas osas, tasudes seejuures riigile E. Puskarile välja makstud kompensatsioonisumma. Tagastamismenetluse lõpuleviimiseks tulnuks A. Puskaril esitada Rõngu Vallavalitsusele nõudeõigusest suurema maa osa eest tasumise maksekorraldus ja allkirjastada materjalid katastriüksuse moodustamiseks, mida kaebaja aga ei teinud. Kuna 0,505 ha maa tagastamist takistanud asjaolud olid ära langenud ja tagastamismenetluse lõpetamine seiskus õigustatud subjekti tegevusetuse tõttu, andis Rõngu Vallavalitsus kaebajale täiendava aja kuni 15.11.2014 tagastamismenetluse lõpetamiseks. Tagastamistoimingute tähtaja pikendamise kinnitas ka Tartu maavanem. Määratud tähtajaks õigustatud subjekt tagastamismenetluse lõpuleviimiseks nõutavaid toiminguid ei teinud ega taotlenud ka maa tagastamise tähtaja pikendamist, mistõttu Rõngu Vallavalitsus võttiski 27.11.2014 vastu korralduse nr 245, millega loeti A. Puskar X. talu maa tagastamise nõudest loobunuks ja lõpetati tagastamismenetlus kompenseerimismenetlust alustamata.
26.Ebaõige on ka kaebaja arvamus, et olenemata eelnevast oleks ikkagi tulnud kohustada Rõngu valda välja andma haldusakt, millega kaebajale tagastatakse endise X. talu maast tagastamata osa 0,505 ha, sest selline kohustus tulenes vallale Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2001. a otsusest.
Asja materjalidest nähtuvalt otsustati Rõngu Vallavalitsuse 18.05.1998. a korralduse nr 142 p-i 1 kohaselt A. Puskarile ja I. Puskarile tagastada kaasomandisse 48 ha suurune maa-ala X. katastriüksuse taastamiseks ning sama korralduse p-ga 4 otsustati jätta tagastamata maa suurusega 0,505 ha vastavalt MaaRS § 6 lg 2 p-le 3. MaaRS § 6 lg 2 p 3 sätestab, et maad ei tagastata, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu hooned või rajatised ühistu ringpiiri sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt sama seaduse §-dele 7, 9 ja 10. MaaRS § 9 lg 1 p 1 sätestab, et kui väljaspool linna piire asuval õigusvastaselt võõrandatud maal asub teise füüsilise isiku omandis olev ehitis ja kui õigustatud subjekt ning ehitise omanik ei lepi kokku hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitise võõrandamises õigustatud subjektile, ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad elamu juures kuni 2 ha ulatuses, kui õigustatud subjekt ei lepi ehitise omanikuga kokku teisiti. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole Rõngu vallale esitatud kaebaja ja hoonete omaniku vahel sõlmitud hoonestusõiguse seadmise ega ka ehitise võõrandamise kokkuleppeid, mistõttu jäi õigustatud subjektidele MaaRS § 6 lg 2 p-i 3 alusel õigesti 0,505 ha maad tagastamata. Ringkonnakohus tühistas oma 29.06.2001. a otsusega üksnes Rõngu Vallavalitsuse 03.04.2000. a korralduse p 2, mille alusel otsustati jätta A. Puskarile ja I. Puskarile tagastataval maal asuva ning AS-le Rõngu Aed kuuluva 13,8 ha suuruse istanduse alune maa kuni 01.01.2008 AS Rõngu Aed kasutusse tulenevalt MaaRS § 121 lg-dest 3 ja 4. Vallavalitsuse 18.05.1998. a korraldus nr 142 on p 4 osas endiselt kehtiv, kuna A. Puskar ja I. Puskar ei olnud asjas nr 2-3-106/2001 kohtus vaidlustanud tagastamisele kuuluva maa suurust, mis tulenes 18.05.1998. a korraldusest, vaid üksnes Rõngu Vallavalitsuse 03.04.2000. a korralduse nr 100 p 2, millega muudeti Rõngu Vallavalitsuse 18.05.1998. a korraldust nr 142 osas mis puudutas AS-i Rõngu Aed maakasutusõigust, s. o 1998. a korralduse p 2. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2001. a otsusest ei tulene, et endise X. talumaast kuulub õigustatud subjektidele tagastamisele mitte 48 ha maad, vaid 48,505 ha maad. Maa tagastamine toimub teatavasti läbi maareformi toimingute ning tulenevalt Rõngu Vallavalitsuse 18.05.1998. a korralduse nr 142 p-st 1 on tagastatud maa suuruseks 48 ha ning ülejäänud 0,505 ha kuulus nii 1998. a kui ka kaebaja poolt viidatud ringkonnakohtu otsuse tegemise hetkel MaaRS § 6 lg 2 p 3 alusel kaebajale mittetagastamisele, ei ole asjakohased A. Puskari väited selle kohta, et vastustaja oli kohustatud talle koheselt tagastama 48,505 ha ja kuna ta seda teinud ei ole (tagastati üksnes 48 ha), siis tuleb vastustajat kohustada ka puuduolev 0,505 ha tagastama. RVastS § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kuna vastustajal puudub õiguslik alus, võimalus ja kohustus kaebajale 0,505 ha maa täiendavaks tagastamiseks endise X. talu maast, siis jättis halduskohus õigesti ka esitatud kohustamisnõude rahuldamata.
27.Mis puudutab esitatud hüvitamisnõuet, siis RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS-st tulenevalt on kahju hüvitamise eelduseks kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, nendevaheline põhjuslik seos ning kahju hüvitamist välistavate asjaolude puudumine. Halduskohus asus käesolevas asjas põhjendatult seisukohale, et kahju hüvitamise nõude eeldused on täitmata, kuna vastustaja tegevus seonduvalt endise X. talu maa tagastamisega 48 ha ulatuses ning hilisem A. Puskari X. talu tagastamise nõudest loobunuks
lugemine ja tagastamismenetluse kompenseerimismenetlust alustamata lõpetamine on olnud õiguspärane.
28.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata. Kuna halduskohtu otsus jääb jõusse ning kaebaja oli seadusest tulenevalt riigilõivu tasumisest vabastatud ja kumbki menetlusosaline ei ole ringkonnakohtule esitanud taotlust muude apellatsioonimenetluses kantud kulude hüvitamiseks, puudub ringkonnakohtul vajadus käsitleda käesolevas otsuses menetluskulude jaotuse küsimust.
Einar Vene
Agu Timmi
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.