Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-15-2985 26. august 2016 Kadri Palm XXi kaebus tühistada Rõngu Vallavalitsuse 27. novembri 2014 korraldus nr 245 ja 29. oktoobri 2015 vaideotsus nr 268, kohustada Rõngu valda välja andma haldusakti, millega XXile tagastatakse endise XXtalumaast tagastamata osa 0,505 ha, ning hüvitada kahju summas 5000 eurot Kaebaja – XX Vastustaja – Rõngu vald, esindaja Aivar Kuuskvere Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXi kaebus rahuldamata.
2.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. septembril 2016. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.XX, XX ning XX sõlmisid 2. novembril 1981 lepingu, milles XX ja XX müüsid XXale mansardkorrusega puidust elumaja, milles elamispinda 50 m2 ja kasulikku pinda 121,9 m2, kuuri-aida, kuuri ja lauda-küüni, mis asub Tartu rajoonis XX k/n piirkonnas XX külas XX sovhoovi maa-alal (tl 92).
2.XXtalu maa tagastamist taotletavad õigustatud subjektid XX ja XX ning XXtalu maadel paiknevate hoonete omanik XX leppisid 2. novembril 1981 kokku, et XXtalu maadest ca 2,1 ha suurust XXa hoonete juurde kuuluvat maa-ala ei tagastata õigustatud subjektile (tl 14).
3.Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tartu maakonna komisjon otsustas 29. aprilli 1993. a otsusega nr 31/1-70 lugeda omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara suuruseks 48,505 ha talumaad ning tunnistas omandireformi õigustatud subjektideks XXi 1⁄2 osas ja XXi 1⁄2 osas (tl 120).
4.Rõngu Vallavalitsuse 18. mai 1998. a korraldusega nr 142 otsustati tagastada XXile ja XXile kaasomandisse 48,0 ha suurune maa-ala XXkatastriüksuse taastamiseks XX külas maatulundusmaana (p 1); jäeti tagastataval maal asuv 13,8 ha suurune AS-le XX kuuluva istanduse alune maa AS XX kasutusse kuni 1. jaanuar 2008 (p 2); märgiti, et mittetagastatava maa eest kompensatsiooni maksmine või maa asendamine toimub seadusega ettenähtud korras (p 3) ning otsustati jätta tagastamata 0,505 ha tulenevalt maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 2 p-st 3 (p 4) (tl 45).
5.Rõngu Vallavalitsus otsustas 3. aprilli 2000. a korraldusega nr 100 muuta Rõngu Vallavalitsuse 18. mai 1998. a korralduse nr 142 p-i 2 ja kehtestada see järgnevalt: „Jätta tagastataval maal asuva 13,8 ha suuruse AS-le XX (reg.nr. XXX, XX alevik, XX) kuuluva istanduse alune maa AS XX kasutusse kuni 01.01.2008.a“ (tl-d 46-47).
6.XX ja XX esitasid Tartu Maakohtule kaebuse Rõngu Vallavalitsuse 3. aprilli 2000. a korralduse nr 100 p-i 2 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Rõngu vallas asuva XXkinnistu nr 1462 kinnistusraamatusse kandmiseks. Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2001. a otsusega asjas nr 2-3-106/2001 tühistati Tartu Maakohtu halduskohtuniku 22. juuni 2000. a otsus ja tehti asjas uus otsus, millega tühistati Rõngu Vallavalitsuse 3. aprilli 2000. a korralduse p 2 ning kohustati Rõngu Vallavalitsust endise XXkinnistu nr 1462 tagastamise lõpuleviimiseks esitama maa asukohajärgsele Kinnistusametile kinnistamisavaldus tagastatud maa kinnistusraamatusse kandmiseks kuue kuu jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumise päevast arvates (tl-d 5-9).
7.Rõngu Vallavalitsus tühistas 17. septembri 2001. a korraldusega nr 445 Rõngu Vallavalitsuse 3. aprilli 2000. a korralduse nr 100 ja 18. mai 1998. a korralduse nr 142 p 2 (tl 119).
8.Rõngu Vallavalitsus teatas 6. mai 2013 kirjaga nr 5-2/337-1, et XXa pärijad on loobunud maa erastamise nõudest ja XXil on võimalik tagasi saada nõudeõiguse osa 0,2525 ha maad (tl 17).
9.Rõngu Vallavalitsus määras 13. juuni 2013. a korraldusega nr 95 7. augustil 2004 surnud XXi pärijale XXile kompensatsiooni 128 eurot tagastamata maa osas (tl 29).
3-15-2985
10.XXi taotluse alusel otsustas Rõngu Vallavalitsus 19. septembri 2013 korraldusega nr 167 kinnitada XXi nõudeõiguse osast 0,2525 ha võrra suurema pinna tagastamisel riigile tasutava võla suuruseks 128 eurot (tl-d 27-28).
11.Tartu maavanem kinnitas 13. oktoobri 2014. a kirjaga nr 8-1/2962-2 Rõngu Vallavalitsuse
3.oktoobri 2014. a kirjas nr 5-2/337-21 taotletud XXtalumaa 0,505 ha tagastamistoimingute pikendamise tähtaega kuni 15. novembrini 2014 (tl 91).
12.Rõngu Vallavalitsus luges 27. novembri 2014. a korraldusega nr 245 XXi XXtalu tagastamise nõudest loobunuks ja lõpetas tagastamismenetluse kompenseerimismenetlust alustamata (tl 83).
13.Rõngu Vallavalitsus luges 27. augusti 2015. a korraldusega nr 203 Rõngu Vallavalitsuse
27.novembri 2014. a korralduse nr 245 „Tagastamismenetluse lõpetamine“ jõustunuks alates
19.augustist 2015 (tl 48).
14.XX esitas Rõngu Vallavalitsusele hiljem täiendatud vaide, milles palus tunnistada kehtetuks Rõngu Vallavalitsuse 27. novembri 2014. a korraldus nr 245 „Tagastamismenetluse lõpetamine“ ja tagastada talle 0,505 ha maad.
15.Rõngu Vallavalitsus jättis 29. oktoobri 2015. a korraldusega nr 268 XXi vaide rahuldamata (tl-d 12-13). Otsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: 1) Maa osaline mittetagastamine on toimunud tulenevalt MaaRS § 6 lg 2 p-st 3. Ehitiste hävimise järel jäi XXa ehitiste juurde erastamiseks taotletav maa reformimata riigimaaks, millest on võimalik tagastada 0,505 ha XXtalumaa tagastamata osa. 2) Kuna XXa ehitiste juurde erastamiseks eraldatud maa jääb erastamata ning pärast I. XXi pärimisasja lahendamist võttis tema pärija XX oma nõudeõiguse 0,2525 ha osas rahalise kompensatsiooni, on XXil õigus oma osana tagastamist taotleda 0,2525 ha ja õigus nõudeõigusest suurema osana taotleda ka XXile kompenseeritud 0,2525 ha maad. 3) Rõngu Vallavalitsus andis täiendava tähtaja kuni 15. novembrini 2014 tagastamismenetluse lõpetamiseks. XXil tuli esitada Rõngu Vallavalitsusele nõudeõigusest suurema osa tasumise maksekorraldus ja allkirjastada materjalid katastriüksuse moodustamiseks. XX jättis tähtajaks vajalikud toimingud tegemata.
16.XX esitas 27. novembril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Rõngu Vallavalitsuse kohustamiseks täitma Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2001. a kohtuotsust nr 2-3-1/2001 ning tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot (tl-d 1-4).
17.Tartu Halduskohus jättis 14. jaanuari 2016. a määrusega kaebuse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta (tl-d 39-40).
18.Tartu Halduskohtusse saabus 26. jaanuaril 2016 kaebaja puuduste kõrvaldamise avaldus, milles kaebaja täpsustas kahjuhüvitise kujunemist (tl-d 43-44). Samuti esitas kaebaja tühistamisnõuded, milles palus muuhulgas tühistada Rõngu Vallavalitsuse 29. oktoobri 2015. a korraldus nr 268.
3-15-2985
19.Tartu Halduskohus otsustas 19. veebruari 2016. a määrusega eraldada XXi nõuded haldusasjas nr 3-15-2985 iseseisvasse menetlusse, menetledes XXi taotlust rahatrahvi määramiseks eraldi nõuetest Rõngu valla kohustamiseks, tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks, jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse nõuete täpsustamiseks täiendava tähtaja (tl-d 52-53).
20.Tartu Halduskohtusse saabus 24. märtsil 2016 kaebaja puuduste kõrvaldamise avaldus (tl 59). Esitatud avalduse kohaselt esitab kaebaja nõuded tühistada Rõngu Vallavalitsuse
27.novembri 2014. a korraldus nr 245, kohustada Rõngu valda välja andma haldusakti, millega kaebajale tagastatakse seni tagastamata 0,505 ha, ja hüvitada tekitatud kahju.
21.Tartu Halduskohus võttis 31. märtsi 2016. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 64).
22.XX esitas 7. aprillil 2016 täiendavad seisukohad (tl-d 68-69).
23.Vastustaja palus 21. aprilli 2016. a vastuses kaebusele jätta XXi kaebus rahuldamata (tl 76). Vastustaja täpsustas 10. mail 2016 vastust kaebusele (tl 88).
24.Tartu Halduskohus otsustas 17. mai 2016 määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses (tl 96).
25.Kaebaja esitas 18. mail 2016 kohtule täiendavad seisukohad (tl-d 100-101).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
26.Kaebaja taotleb Rõngu Vallavalitsuse 27. novembri 2014 korralduse nr 245 ja 29. oktoobri 2015 vaideotsuse nr 268 tühistamist, Rõngu valla kohustamist välja andma haldusakti, millega kaebajale tagastatakse endise XXtalumaast tagastamata osa 0,505 ha, ning maa tagastamata jätmisega tekitatud varalise kahju summas 4750 eurot ja mittevaralise kahju summas 250 eurot hüvitamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
26.1.Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2001. a kohtuotsuse nr 2-3-106/2001 kohaselt tuleb kaebajale tagastada 48,505 ha XXkinnistust. XXtalu kinnistu nr 1462 tagastamise aluseks on maaüksuse plaan ja piiriprotokoll. XXa ja AS-i XX maad ei jää tagastatud kinnistu (katastriüksusega XXXXX) piirest välja. Maa-ameti kaardiserveris kontrollitud tagastamise aluseks olnud XXmaaüksus on vastavuses ajaloolise kaardiga. Rõngu valla tegevus, kus XXale ettenähtud õue-aiamaa ca 2,1 ha muutub algselt mesilaks ja lõpuks nn reformimata riigimaaks seoses AS-i XX pankrotimenetlusega, on Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2001. a kohtuotsusega 2-3-106/2001 tunnistatud seadusvastaseks.
26.2.XXile tekkis varaline kahju 13,8 ha suuruse marja aiandi mittetagastamisega. Kaebaja õiguste rikkumata jätmisel oleks Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskuse teadusjuhi Ave Kikase arvestuse kohaselt keskmine saak olnud vähemalt 5 tonni marju hektarilt, seega 69 tonni aastas. Võttes aluseks 0,5 eurot kilogrammi kohta on saamata jäänud tulu vähemalt 276 000 eurot. Mittevaraline kahju seisneb inimväärikuse alandamises. Samuti oli häiritud kaebaja töö ja eraelu seoses paljukordsete sõitudega kohtuistungitele, kohustusega tähtaegselt koostada kohtule dokumendid ja kirjavahetusega Rõngu Vallavalitsusega.
27.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
3-15-2985
27.1.Endise XXkinnistu maadel paiknes XXale kuuluv majavaldus, mille ta oli omandanud müügilepingu alusel XXilt ja XXilt 2. novembril 1981. Rõngu vallale ei ole esitatud hoonestusõiguse seadmise ega ka ehitise võõrandamise kokkuleppeid, mistõttu jäi õigustatud subjektidele tagastamata MaaRS § 6 lg 2 p 3 alusel 0,505 ha.
27.2.Tagastamise õigustatud subjektidele XXile ja I. XXile jäi nõudeõigus tagastamiseks või kompenseerimiseks 0,505 ha endisele XXtalumaale, mida ei saanud tagastada MaaRS § 6 lg 2 p-i 3 alusel, sest sellel maal asuva elamu omanik XX oli soovinud elamu juurde ostueesõigusega maad erastada. Tulekahju läbi hävis elamu. XXa pärijad loobusid elamu taastamisest ja erastamise nõudest ning maa jäi nn reformimata riigimaaks, millest oli võimalik endise XXtalumaast puuduolev 0,505 ha maad tagastada õigustatud subjektidele võrdsetes osades.
27.3.XXi surma järel omandas tema osa tagastatud kinnistust ja nõudeõiguse tagastamata maale XX, kes soovis tagastamata maa 0,2525 ha eest kompensatsiooni. XXile jäi valikuvõimalus, kas soovib maa tagastamist oma nõudeõiguse 0,2525 ha osas, või soovib tagastamist nõudeõiguse osast suuremas osas, tasudes seejuures riigile XXile välja makstud kompensatsioonisumma.
27.4.Endised kinnistud ei kuulu automaatselt tagastamisele, vaid tagastatakse läbi maareformi toimingute. Tagastamismenetluse lõpuleviimiseks tulnuks XXil esitada Rõngu Vallavalitsusele nõudeõigusest suurema osa tasumise maksekorraldus ja allkirjastada materjalid katastriüksuse moodustamiseks. XX määratud tähtajaks menetluse lõpuleviimiseks nõutavaid toiminguid ei teinud ega taotlenud tagastamise tähtaja pikendamist.
27.5.Tartu maavanem andis XXile tähtaja 0,505 ha tagastamise või kompenseerimise seisukoha kujundamiseks kuni 10. jaanuarini 2015 ja pikendas seda kuni 23. märtsini 2015. Vastuseks XXi tütre 16. märtsi 2015. a taotlusele pikendas maavanem tähtaega kuni 31. juulini 2015. Tartu maavanem andis 19. augusti 2015. a kirjaga nr 8-1/2376-1 nõusoleku Rõngu Vallavalitsuse 27. novembri 2014 korralduse nr 245 jõustumiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
28.XX on esitanud kaebuse Rõngu Vallavalitsuse 27. novembri 2014. a korralduse nr 245 ja
29.oktoobri 2015. a vaideotsuse nr 268 tühistamiseks, Rõngu valla kohustamiseks välja andma haldusakti, millega XXile tagastatakse endise XXtalumaast tagastamata osa 0,505 ha, ning kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot.
29.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
30.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 sätestab, et kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 86 lg 1 kohaselt vormistatakse vaideotsus kirjalikult ja selles märgitakse resolutsioon vaide lahendamise kohta.
3-15-2985 Kohus leiab, et Rõngu Vallavalitsuse 27. novembri 2014. a korraldus nr 245 ja 29. oktoobri 2015. a vaideotsus nr 268 on õiguspärased ja vastavad haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele.
31.Rõngu Vallavalitsus on vaidlusaluses 27. novembri 2014. a korralduses nr 245 märkinud, et XXil oli õigus oma osana tagastamist taotleda 0,2525 ha ja õigus nõudeõigusest suurema osana taotleda ka XXile kompenseeritud 0,2525 ha maad (tl 83). Samuti on korralduses selgitatud, et tagastamismenetluse lõpuleviimiseks tulnuks XXil esitada Rõngu Vallavalitsusele nõudeõigusest suurema osa tasumise maksekorraldus ja allkirjastada materjalid katastriüksuse moodustamiseks (tl 83p). Kohtu hinnangul on need põhjendused asjakohased.
32.MaaRS § 6 lg 2 p 3 sätestab, et maad ei tagastata, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu hooned või rajatised ühistu ringpiiri sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt sama seaduse §-dele 7, 9 ja 10. MaaRS § 9 lg 1 p 1 sätestab, et kui väljaspool linna piire asuval õigusvastaselt võõrandatud maal asub teise füüsilise isiku omandis olev ehitis ja kui õigustatud subjekt ning ehitise omanik ei lepi kokku hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitise võõrandamises õigustatud subjektile, ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad elamu juures kuni 2 ha ulatuses, kui õigustatud subjekt ei lepi ehitise omanikuga kokku teisiti. Vastustaja on kinnitanud (ja kaebaja ei ole suutnud tõendada vastupidist), et Rõngu vallale ei ole esitatud hoonestusõiguse seadmise ega ka ehitise võõrandamise kokkuleppeid, mistõttu jäi õigustatud subjektidele tagastamata MaaRS § 6 lg 2 p-i 3 alusel 0,505 ha (tl 88).
33.Kaebaja leiab, et Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2001. a kohtuotsuse nr 2-3-106/2001 kohaselt tuleb kaebajale tagastada 48,505 ha XXkinnistust. Ringkonnakohus tühistas viidatud otsusega Rõngu Vallavalitsuse 3. aprilli 2000 korralduse p-i 2, mille alusel otsustati jätta XXile ja XXile tagastataval maal asuva ning AS-le XX kuuluva 13,8 ha suuruse istanduse alune maa kuni 1. jaanuarini 2008 AS XX kasutusse tulenevalt MaaRS § 121 lg-dest 3 ja 4. Samas otsuses kohustati Rõngu Vallavalitsust endise XXkinnistu nr 1462 tagastamise lõpuleviimiseks esitama maa asukohajärgsele Kinnistusametile kinnistamisavaldus tagastatud maa kinnistusraamatusse kandmiseks kuue kuu jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumise päevast arvates. Seega tuli jõustunud kohtuotsuse alusel Rõngu Vallavalitsusel ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul lõpule viia õigusvastaselt võõrandatud XXtalumaa tagastamine ja esitada tagastatud maa kinnistusraamatusse kandmiseks avaldus Kinnistusametile. Tartu Ringkonnakohtu otsuses tehtud ettekirjutuse nõuetekohaseks täitmiseks tuli vallavalitsusel esmalt lõpule viia XXtalumaa tagastamismenetlus.
34.Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tartu maakonnakomisjoni 29. aprilli 1993. a otsuse nr 31/1-70 alusel oli Rõngu vallas XX külas asunud endise XX(endise kinnistu nr XX) talumaa suuruseks 48,505 ha ja tagastamise õigustatud subjektideks XX ja XX võrdsetes mõttelistes osades. Rõngu Vallavalitsuse 18. mai 1998. a korralduse nr 142 p-i 1 kohaselt otsustati XXile ja XXile tagastada kaasomandisse 48 ha suurune maa-ala XXkatastriüksuse taastamiseks, kusjuures korralduse p-ga 4 otsustati jätta tagastamata maa suurusega 0,505 ha vastavalt MaaRS § 6 lg 2 p-le 3.
35.Et Tartu Ringkonnakohus tühistas 29. juuni 2001. a otsusega Rõngu Vallavalitsuse 3. aprilli 2000. a korralduse nr 100 p-i 2 ning sellest tulenevalt tühistas Rõngu Vallavalitsus
17.septembri 2001. a korraldusega nr 445 Rõngu Vallavalitsuse 3. aprilli 2000. a korralduse nr 100 ja 18. mai 1998. a korralduse nr 142 p-i 2, on vallavalitsuse 18. mai 1998. a korraldus nr
3-15-2985 142 muus osas kehtiv. XX ja XX ei olnud kohtus vaidlustanud tagastamisele kuuluva maa suurust, vaid üksnes Rõngu Vallavalitsuse 3. aprilli 2000. a korralduse nr 100 p-i 2, millega muudeti Rõngu Vallavalitsuse 18. mai 1998. a korraldust nr 142, mis puudutab AS-i XX maakasutusõigust.
36.Kohus selgitas 9. mai 2016. a jõustunud määruses kohtuasjas nr 3-16-382, ja jääb selle juurde ka praegu, et kohtu hinnangul ei tulene Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2001. a otsusest, et Tartu maakonnakomisjoni 29. aprilli 1993. a otsusest nr 31/1-70 lähtuvalt kuulub tagastamisele 48,505 ha suurune maatükk. Et maa tagastamine toimub läbi maareformi toimingute ning tulenevalt Rõngu Vallavalitsuse 18. mai 1998. a korralduse nr 142 p-st 1 on tagastatud maa suurusega 48 ha, on kohtu hinnangul tagastamismenetluse esemeks üksnes 48 ha suurune maatükk. Kuna kohus on seisukohal, et kohtuotsuse tegemise aja seisuga kuulus tagastamisele 48 ha endise XXkinnistust ning ülejäänud 0,505 ha kuulus kohtuotsuse tegemise hetkel mittetagastamisele, ei ole kohtu hinnangul asjakohased XXi väited 0,505 ha tagastamise menetluse osas.
37.Rõngu Vallavalitsus esitas 17. septembril 2001 kinnistamisavalduse, milles palus kinnistusraamatusse kanda XXi ja XXi nimele Tartu maakonnas Rõngu vallas XX külas asuva XXmaaüksuse. Kinnistusraamatust nähtub, et 17. septembril 2001. a esitatud kinnistamisavalduse alusel on kinnistusraamatusse XXi ja XXi nimele kantud XXkinnistu, mille registriosa nr on 2345604 ning mis koosneb kahest katastriüksusest, mille katastritunnused on XXX, suurusega 12,2 ha, ja XXX, suurusega 35,8 ha. Seega on kohtu hinnangul tagastamismenetlus endise XXkinnistu 48 ha suuruse maatüki osas viidud lõpule.
38.Rõngu Vallavalitsus oli kaebajale 6. mai 2013. a kirjas nr 5-2/337-1 selgitanud, et XXa pärijad on loobunud maa erastamise nõuetest ja kaebajal on võimalik saada tagasi nõudeõiguse osa 0,2525 ha maad (tl 17).
39.Vastustaja on 19. septembri 2013. a korralduses nr 167 kaebajale selgitanud, et kui kaebaja taotleb MaaRS § 14 alusel maa tagastamist tema nõudeõiguse osast suuremas osas, koostab vallavalitsus enne maa tagastamise otsustamist võla suuruse määramise akti (tl 27). Õigustatud subjektile maa tagastamisel tema nõudeõigusest suuremas osas, on maa eest riigile tasumisele kuuluva võla suuruseks teistele õigustatud subjektidele Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993. a määrusega nr 216 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra“ kohaselt maa ja maal kasvanud metsa eest määratud kompensatsiooni summa. Vastustaja kinnitas 19. septembri 2013. a korraldusega nr 167 kaebaja nõudeõiguse osast 0,2525 ha võrra suurema pinna tagastamisel riigile tasutava võla suuruseks 128 eurot (tl 27). Vastustaja koostas ka nõudeõiguse osast suurema pindalaga õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korral riigile tasutava võla suuruse määramise akti, milles on märgitud mh ka see, millisele arvelduskontole tuleb raha maksta (tl 29). Samuti selgitati kaebajale, et makse tasumist tõendav dokument tuleb esitada vallavalitsusele.
40.Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ p 56 sätestab, et kohalik omavalitsus teatab tähtaja koos samas korras sätestatud vajalike toimingute loeteluga õigustatud subjektile kirjalikult. Õigustatud subjekt võib taotleda tähtaja pikendamist, näidates ära takistavad põhjused ja esitades tõendid nende olemasolu kohta. Kui kohalik omavalitsus leiab, et toimingute tegemata või lõpetamata jätmine ei olenenud õigustatud subjekti tahtest, pikendab ta maa tagastamise toimingute lõpuleviimise tähtaega arvestusega, et tähtpäev on hiljemalt 30. juuni 2016. a. Tähtaja pikendamise otsuses tuleb märkida maa tagastamise menetluse lõpuleviimiseks vajalike
3-15-2985 toimingute loetelu. Tähtaja pikendamisest teatatakse maavanemale. Maavanem edastab koondandmed talle esitatud informatsiooni kohta üks kord kvartalis Rahandusministeeriumile ja Maa-ametile. Pärast 31. detsembrit 2011. a võib kohalik omavalitsus tähtaega pikendada üksnes maavanema nõusolekul. Kui näidatud takistavad põhjused ei ole mõjuvad või õigustatud subjekt ei taotle tähtaja pikendamist, loeb kohalik omavalitsus isiku omandireformi aluste seaduse § 12 lg 7 alusel nõudest loobunuks ja maavanema nõusolekul lõpetab korraldusega tagastamismenetluse. Kui maavanem ei nõustu tagastamismenetluse lõpetamisega, pikendab kohalik omavalitsus tähtaega.
41.Asja materjalidest nähtub, et Tartu maavanem kinnitas 13. oktoobri 2014. a kirjaga nr 81/2962-2 XXtalumaa 0,505 ha tagastamistoimingute pikendamise tähtaega kuni 15. novembrini 2014 (tl 91). Vaidlust ei ole selles, et määratud tähtajaks õigustatud subjekt menetluse lõpuleviimiseks nõutavaid toiminguid ei teinud ega taotlenud ka tagastamise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et tegemist oli tähtajaga, mille möödalaskmise tagajärjeks oli isiku nõudeõiguse lõppemine. Maavanem on 19. augustil 2015 andnud nõusoleku korralduse jõustumiseks.
42.Kaebaja on taotlenud ka 29. oktoobri 2015. a vaideotsuse nr 268 tühistamist. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat haldusakti, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus vaideotsuse tühistamiseks. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud vaideotsus õigusvastane.
43.Eeltoodud põhjustel jätab kohus XXi kaebuse Rõngu Vallavalitsuse 27. novembri 2014. a korralduse nr 245 ja 29. oktoobri 2015. a vaideotsus nr 268 tühistamiseks rahuldamata. Kohtu hinnangul on korraldus nr 245 ja vaideotsus nr 268 seaduslikud ja põhjendatud ning puudub alus vaidlusaluste haldusaktide tühistamiseks.
44.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohtul ei ole võimalik sundida oma ettekirjutusega vastustajat välja andma haldusakti, millega kaebajale tagastatakse endise XXtalumaast tagastamata osa 0,505 ha, kui see oleks vastuolus MaaRS § 6 lg 2 p-ga 3. Seetõttu jätab kohus rahuldamata ka kaebaja kohustamisnõude.
45.Kaebaja on esitanud ka nõude hüvitada talle kahju summas 5000 eurot. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 13 lg-s 1 sätestatakse, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane.
3-15-2985
46.Eeltoodust tulenevalt on kahju hüvitamise eelduseks esiteks kahju tekkimine, teiseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, nendevaheline põhjuslik seos ning kahju hüvitamist välistavate asjaolude puudumine. Kuigi vastustaja on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevaid avalik-õiguslikke ülesandeid, leiab kohus, et kahju hüvitamise nõude eeldused on käesolevas asjas täitmata, kuna kohtu hinnangul on vastustaja tegevus olnud õiguspärane.
47.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtul enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Kuna vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu kohtumaja
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-15-2985 26. august 2016 Kadri Palm XXi kaebus tühistada Rõngu Vallavalitsuse 27. novembri 2014 korraldus nr 245 ja 29. oktoobri 2015 vaideotsus nr 268, kohustada Rõngu valda välja andma haldusakti, millega XXile tagastatakse endise XXtalumaast tagastamata osa 0,505 ha, ning hüvitada kahju summas 5000 eurot Kaebaja – XX Vastustaja – Rõngu vald, esindaja Aivar Kuuskvere Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXi kaebus rahuldamata.
2.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. septembril 2016. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-15-2985
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX, XX ning XX sõlmisid 2. novembril 1981 lepingu, milles XX ja XX müüsid XXale mansardkorrusega puidust elumaja, milles elamispinda 50 m2 ja kasulikku pinda 121,9 m2, kuuri-aida, kuuri ja lauda-küüni, mis asub Tartu rajoonis XX k/n piirkonnas XX külas XX sovhoovi maa-alal (tl 92).
2.XXtalu maa tagastamist taotletavad õigustatud subjektid XX ja XX ning XXtalu maadel paiknevate hoonete omanik XX leppisid 2. novembril 1981 kokku, et XXtalu maadest ca 2,1 ha suurust XXa hoonete juurde kuuluvat maa-ala ei tagastata õigustatud subjektile (tl 14).
3.Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tartu maakonna komisjon otsustas 29. aprilli 1993. a otsusega nr 31/1-70 lugeda omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara suuruseks 48,505 ha talumaad ning tunnistas omandireformi õigustatud subjektideks XXi 1⁄2 osas ja XXi 1⁄2 osas (tl 120).
4.Rõngu Vallavalitsuse 18. mai 1998. a korraldusega nr 142 otsustati tagastada XXile ja XXile kaasomandisse 48,0 ha suurune maa-ala XXkatastriüksuse taastamiseks XX külas maatulundusmaana (p 1); jäeti tagastataval maal asuv 13,8 ha suurune AS-le XX kuuluva istanduse alune maa AS XX kasutusse kuni 1. jaanuar 2008 (p 2); märgiti, et mittetagastatava maa eest kompensatsiooni maksmine või maa asendamine toimub seadusega ettenähtud korras (p 3) ning otsustati jätta tagastamata 0,505 ha tulenevalt maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 2 p-st 3 (p 4) (tl 45).
5.Rõngu Vallavalitsus otsustas 3. aprilli 2000. a korraldusega nr 100 muuta Rõngu Vallavalitsuse 18. mai 1998. a korralduse nr 142 p-i 2 ja kehtestada see järgnevalt: „Jätta tagastataval maal asuva 13,8 ha suuruse AS-le XX (reg.nr. XXX, XX alevik, XX) kuuluva istanduse alune maa AS XX kasutusse kuni 01.01.2008.a“ (tl-d 46-47).
6.XX ja XX esitasid Tartu Maakohtule kaebuse Rõngu Vallavalitsuse 3. aprilli 2000. a korralduse nr 100 p-i 2 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Rõngu vallas asuva XXkinnistu nr 1462 kinnistusraamatusse kandmiseks. Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2001. a otsusega asjas nr 2-3-106/2001 tühistati Tartu Maakohtu halduskohtuniku 22. juuni 2000. a otsus ja tehti asjas uus otsus, millega tühistati Rõngu Vallavalitsuse 3. aprilli 2000. a korralduse p 2 ning kohustati Rõngu Vallavalitsust endise XXkinnistu nr 1462 tagastamise lõpuleviimiseks esitama maa asukohajärgsele Kinnistusametile kinnistamisavaldus tagastatud maa kinnistusraamatusse kandmiseks kuue kuu jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumise päevast arvates (tl-d 5-9).
7.Rõngu Vallavalitsus tühistas 17. septembri 2001. a korraldusega nr 445 Rõngu Vallavalitsuse 3. aprilli 2000. a korralduse nr 100 ja 18. mai 1998. a korralduse nr 142 p 2 (tl 119).
8.Rõngu Vallavalitsus teatas 6. mai 2013 kirjaga nr 5-2/337-1, et XXa pärijad on loobunud maa erastamise nõudest ja XXil on võimalik tagasi saada nõudeõiguse osa 0,2525 ha maad (tl 17).
9.Rõngu Vallavalitsus määras 13. juuni 2013. a korraldusega nr 95 7. augustil 2004 surnud XXi pärijale XXile kompensatsiooni 128 eurot tagastamata maa osas (tl 29).
3-15-2985
10.XXi taotluse alusel otsustas Rõngu Vallavalitsus 19. septembri 2013 korraldusega nr 167 kinnitada XXi nõudeõiguse osast 0,2525 ha võrra suurema pinna tagastamisel riigile tasutava võla suuruseks 128 eurot (tl-d 27-28).
11.Tartu maavanem kinnitas 13. oktoobri 2014. a kirjaga nr 8-1/2962-2 Rõngu Vallavalitsuse
3.oktoobri 2014. a kirjas nr 5-2/337-21 taotletud XXtalumaa 0,505 ha tagastamistoimingute pikendamise tähtaega kuni 15. novembrini 2014 (tl 91).
12.Rõngu Vallavalitsus luges 27. novembri 2014. a korraldusega nr 245 XXi XXtalu tagastamise nõudest loobunuks ja lõpetas tagastamismenetluse kompenseerimismenetlust alustamata (tl 83).
13.Rõngu Vallavalitsus luges 27. augusti 2015. a korraldusega nr 203 Rõngu Vallavalitsuse
27.novembri 2014. a korralduse nr 245 „Tagastamismenetluse lõpetamine“ jõustunuks alates
19.augustist 2015 (tl 48).
14.XX esitas Rõngu Vallavalitsusele hiljem täiendatud vaide, milles palus tunnistada kehtetuks Rõngu Vallavalitsuse 27. novembri 2014. a korraldus nr 245 „Tagastamismenetluse lõpetamine“ ja tagastada talle 0,505 ha maad.
15.Rõngu Vallavalitsus jättis 29. oktoobri 2015. a korraldusega nr 268 XXi vaide rahuldamata (tl-d 12-13). Otsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: 1) Maa osaline mittetagastamine on toimunud tulenevalt MaaRS § 6 lg 2 p-st 3. Ehitiste hävimise järel jäi XXa ehitiste juurde erastamiseks taotletav maa reformimata riigimaaks, millest on võimalik tagastada 0,505 ha XXtalumaa tagastamata osa. 2) Kuna XXa ehitiste juurde erastamiseks eraldatud maa jääb erastamata ning pärast I. XXi pärimisasja lahendamist võttis tema pärija XX oma nõudeõiguse 0,2525 ha osas rahalise kompensatsiooni, on XXil õigus oma osana tagastamist taotleda 0,2525 ha ja õigus nõudeõigusest suurema osana taotleda ka XXile kompenseeritud 0,2525 ha maad. 3) Rõngu Vallavalitsus andis täiendava tähtaja kuni 15. novembrini 2014 tagastamismenetluse lõpetamiseks. XXil tuli esitada Rõngu Vallavalitsusele nõudeõigusest suurema osa tasumise maksekorraldus ja allkirjastada materjalid katastriüksuse moodustamiseks. XX jättis tähtajaks vajalikud toimingud tegemata.
16.XX esitas 27. novembril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Rõngu Vallavalitsuse kohustamiseks täitma Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2001. a kohtuotsust nr 2-3-1/2001 ning tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot (tl-d 1-4).
17.Tartu Halduskohus jättis 14. jaanuari 2016. a määrusega kaebuse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta (tl-d 39-40).
18.Tartu Halduskohtusse saabus 26. jaanuaril 2016 kaebaja puuduste kõrvaldamise avaldus, milles kaebaja täpsustas kahjuhüvitise kujunemist (tl-d 43-44). Samuti esitas kaebaja tühistamisnõuded, milles palus muuhulgas tühistada Rõngu Vallavalitsuse 29. oktoobri 2015. a korraldus nr 268.
3-15-2985
19.Tartu Halduskohus otsustas 19. veebruari 2016. a määrusega eraldada XXi nõuded haldusasjas nr 3-15-2985 iseseisvasse menetlusse, menetledes XXi taotlust rahatrahvi määramiseks eraldi nõuetest Rõngu valla kohustamiseks, tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks, jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse nõuete täpsustamiseks täiendava tähtaja (tl-d 52-53).
20.Tartu Halduskohtusse saabus 24. märtsil 2016 kaebaja puuduste kõrvaldamise avaldus (tl 59). Esitatud avalduse kohaselt esitab kaebaja nõuded tühistada Rõngu Vallavalitsuse
27.novembri 2014. a korraldus nr 245, kohustada Rõngu valda välja andma haldusakti, millega kaebajale tagastatakse seni tagastamata 0,505 ha, ja hüvitada tekitatud kahju.
21.Tartu Halduskohus võttis 31. märtsi 2016. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 64).
22.XX esitas 7. aprillil 2016 täiendavad seisukohad (tl-d 68-69).
23.Vastustaja palus 21. aprilli 2016. a vastuses kaebusele jätta XXi kaebus rahuldamata (tl 76). Vastustaja täpsustas 10. mail 2016 vastust kaebusele (tl 88).
24.Tartu Halduskohus otsustas 17. mai 2016 määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses (tl 96).
25.Kaebaja esitas 18. mail 2016 kohtule täiendavad seisukohad (tl-d 100-101).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
26.Kaebaja taotleb Rõngu Vallavalitsuse 27. novembri 2014 korralduse nr 245 ja 29. oktoobri 2015 vaideotsuse nr 268 tühistamist, Rõngu valla kohustamist välja andma haldusakti, millega kaebajale tagastatakse endise XXtalumaast tagastamata osa 0,505 ha, ning maa tagastamata jätmisega tekitatud varalise kahju summas 4750 eurot ja mittevaralise kahju summas 250 eurot hüvitamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
26.1.Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2001. a kohtuotsuse nr 2-3-106/2001 kohaselt tuleb kaebajale tagastada 48,505 ha XXkinnistust. XXtalu kinnistu nr 1462 tagastamise aluseks on maaüksuse plaan ja piiriprotokoll. XXa ja AS-i XX maad ei jää tagastatud kinnistu (katastriüksusega XXXXX) piirest välja. Maa-ameti kaardiserveris kontrollitud tagastamise aluseks olnud XXmaaüksus on vastavuses ajaloolise kaardiga. Rõngu valla tegevus, kus XXale ettenähtud õue-aiamaa ca 2,1 ha muutub algselt mesilaks ja lõpuks nn reformimata riigimaaks seoses AS-i XX pankrotimenetlusega, on Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2001. a kohtuotsusega 2-3-106/2001 tunnistatud seadusvastaseks.
26.2.XXile tekkis varaline kahju 13,8 ha suuruse marja aiandi mittetagastamisega. Kaebaja õiguste rikkumata jätmisel oleks Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskuse teadusjuhi Ave Kikase arvestuse kohaselt keskmine saak olnud vähemalt 5 tonni marju hektarilt, seega 69 tonni aastas. Võttes aluseks 0,5 eurot kilogrammi kohta on saamata jäänud tulu vähemalt 276 000 eurot. Mittevaraline kahju seisneb inimväärikuse alandamises. Samuti oli häiritud kaebaja töö ja eraelu seoses paljukordsete sõitudega kohtuistungitele, kohustusega tähtaegselt koostada kohtule dokumendid ja kirjavahetusega Rõngu Vallavalitsusega.
27.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
3-15-2985
27.1.Endise XXkinnistu maadel paiknes XXale kuuluv majavaldus, mille ta oli omandanud müügilepingu alusel XXilt ja XXilt 2. novembril 1981. Rõngu vallale ei ole esitatud hoonestusõiguse seadmise ega ka ehitise võõrandamise kokkuleppeid, mistõttu jäi õigustatud subjektidele tagastamata MaaRS § 6 lg 2 p 3 alusel 0,505 ha.
27.2.Tagastamise õigustatud subjektidele XXile ja I. XXile jäi nõudeõigus tagastamiseks või kompenseerimiseks 0,505 ha endisele XXtalumaale, mida ei saanud tagastada MaaRS § 6 lg 2 p-i 3 alusel, sest sellel maal asuva elamu omanik XX oli soovinud elamu juurde ostueesõigusega maad erastada. Tulekahju läbi hävis elamu. XXa pärijad loobusid elamu taastamisest ja erastamise nõudest ning maa jäi nn reformimata riigimaaks, millest oli võimalik endise XXtalumaast puuduolev 0,505 ha maad tagastada õigustatud subjektidele võrdsetes osades.
27.3.XXi surma järel omandas tema osa tagastatud kinnistust ja nõudeõiguse tagastamata maale XX, kes soovis tagastamata maa 0,2525 ha eest kompensatsiooni. XXile jäi valikuvõimalus, kas soovib maa tagastamist oma nõudeõiguse 0,2525 ha osas, või soovib tagastamist nõudeõiguse osast suuremas osas, tasudes seejuures riigile XXile välja makstud kompensatsioonisumma.
27.4.Endised kinnistud ei kuulu automaatselt tagastamisele, vaid tagastatakse läbi maareformi toimingute. Tagastamismenetluse lõpuleviimiseks tulnuks XXil esitada Rõngu Vallavalitsusele nõudeõigusest suurema osa tasumise maksekorraldus ja allkirjastada materjalid katastriüksuse moodustamiseks. XX määratud tähtajaks menetluse lõpuleviimiseks nõutavaid toiminguid ei teinud ega taotlenud tagastamise tähtaja pikendamist.
27.5.Tartu maavanem andis XXile tähtaja 0,505 ha tagastamise või kompenseerimise seisukoha kujundamiseks kuni 10. jaanuarini 2015 ja pikendas seda kuni 23. märtsini 2015. Vastuseks XXi tütre 16. märtsi 2015. a taotlusele pikendas maavanem tähtaega kuni 31. juulini 2015. Tartu maavanem andis 19. augusti 2015. a kirjaga nr 8-1/2376-1 nõusoleku Rõngu Vallavalitsuse 27. novembri 2014 korralduse nr 245 jõustumiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
28.XX on esitanud kaebuse Rõngu Vallavalitsuse 27. novembri 2014. a korralduse nr 245 ja
29.oktoobri 2015. a vaideotsuse nr 268 tühistamiseks, Rõngu valla kohustamiseks välja andma haldusakti, millega XXile tagastatakse endise XXtalumaast tagastamata osa 0,505 ha, ning kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot.
29.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
30.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 sätestab, et kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 86 lg 1 kohaselt vormistatakse vaideotsus kirjalikult ja selles märgitakse resolutsioon vaide lahendamise kohta.
3-15-2985 Kohus leiab, et Rõngu Vallavalitsuse 27. novembri 2014. a korraldus nr 245 ja 29. oktoobri 2015. a vaideotsus nr 268 on õiguspärased ja vastavad haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele.
31.Rõngu Vallavalitsus on vaidlusaluses 27. novembri 2014. a korralduses nr 245 märkinud, et XXil oli õigus oma osana tagastamist taotleda 0,2525 ha ja õigus nõudeõigusest suurema osana taotleda ka XXile kompenseeritud 0,2525 ha maad (tl 83). Samuti on korralduses selgitatud, et tagastamismenetluse lõpuleviimiseks tulnuks XXil esitada Rõngu Vallavalitsusele nõudeõigusest suurema osa tasumise maksekorraldus ja allkirjastada materjalid katastriüksuse moodustamiseks (tl 83p). Kohtu hinnangul on need põhjendused asjakohased.
32.MaaRS § 6 lg 2 p 3 sätestab, et maad ei tagastata, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu hooned või rajatised ühistu ringpiiri sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt sama seaduse §-dele 7, 9 ja 10. MaaRS § 9 lg 1 p 1 sätestab, et kui väljaspool linna piire asuval õigusvastaselt võõrandatud maal asub teise füüsilise isiku omandis olev ehitis ja kui õigustatud subjekt ning ehitise omanik ei lepi kokku hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitise võõrandamises õigustatud subjektile, ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad elamu juures kuni 2 ha ulatuses, kui õigustatud subjekt ei lepi ehitise omanikuga kokku teisiti. Vastustaja on kinnitanud (ja kaebaja ei ole suutnud tõendada vastupidist), et Rõngu vallale ei ole esitatud hoonestusõiguse seadmise ega ka ehitise võõrandamise kokkuleppeid, mistõttu jäi õigustatud subjektidele tagastamata MaaRS § 6 lg 2 p-i 3 alusel 0,505 ha (tl 88).
33.Kaebaja leiab, et Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2001. a kohtuotsuse nr 2-3-106/2001 kohaselt tuleb kaebajale tagastada 48,505 ha XXkinnistust. Ringkonnakohus tühistas viidatud otsusega Rõngu Vallavalitsuse 3. aprilli 2000 korralduse p-i 2, mille alusel otsustati jätta XXile ja XXile tagastataval maal asuva ning AS-le XX kuuluva 13,8 ha suuruse istanduse alune maa kuni 1. jaanuarini 2008 AS XX kasutusse tulenevalt MaaRS § 121 lg-dest 3 ja 4. Samas otsuses kohustati Rõngu Vallavalitsust endise XXkinnistu nr 1462 tagastamise lõpuleviimiseks esitama maa asukohajärgsele Kinnistusametile kinnistamisavaldus tagastatud maa kinnistusraamatusse kandmiseks kuue kuu jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumise päevast arvates. Seega tuli jõustunud kohtuotsuse alusel Rõngu Vallavalitsusel ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul lõpule viia õigusvastaselt võõrandatud XXtalumaa tagastamine ja esitada tagastatud maa kinnistusraamatusse kandmiseks avaldus Kinnistusametile. Tartu Ringkonnakohtu otsuses tehtud ettekirjutuse nõuetekohaseks täitmiseks tuli vallavalitsusel esmalt lõpule viia XXtalumaa tagastamismenetlus.
34.Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tartu maakonnakomisjoni 29. aprilli 1993. a otsuse nr 31/1-70 alusel oli Rõngu vallas XX külas asunud endise XX(endise kinnistu nr XX) talumaa suuruseks 48,505 ha ja tagastamise õigustatud subjektideks XX ja XX võrdsetes mõttelistes osades. Rõngu Vallavalitsuse 18. mai 1998. a korralduse nr 142 p-i 1 kohaselt otsustati XXile ja XXile tagastada kaasomandisse 48 ha suurune maa-ala XXkatastriüksuse taastamiseks, kusjuures korralduse p-ga 4 otsustati jätta tagastamata maa suurusega 0,505 ha vastavalt MaaRS § 6 lg 2 p-le 3.
35.Et Tartu Ringkonnakohus tühistas 29. juuni 2001. a otsusega Rõngu Vallavalitsuse 3. aprilli 2000. a korralduse nr 100 p-i 2 ning sellest tulenevalt tühistas Rõngu Vallavalitsus
17.septembri 2001. a korraldusega nr 445 Rõngu Vallavalitsuse 3. aprilli 2000. a korralduse nr 100 ja 18. mai 1998. a korralduse nr 142 p-i 2, on vallavalitsuse 18. mai 1998. a korraldus nr
3-15-2985 142 muus osas kehtiv. XX ja XX ei olnud kohtus vaidlustanud tagastamisele kuuluva maa suurust, vaid üksnes Rõngu Vallavalitsuse 3. aprilli 2000. a korralduse nr 100 p-i 2, millega muudeti Rõngu Vallavalitsuse 18. mai 1998. a korraldust nr 142, mis puudutab AS-i XX maakasutusõigust.
36.Kohus selgitas 9. mai 2016. a jõustunud määruses kohtuasjas nr 3-16-382, ja jääb selle juurde ka praegu, et kohtu hinnangul ei tulene Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2001. a otsusest, et Tartu maakonnakomisjoni 29. aprilli 1993. a otsusest nr 31/1-70 lähtuvalt kuulub tagastamisele 48,505 ha suurune maatükk. Et maa tagastamine toimub läbi maareformi toimingute ning tulenevalt Rõngu Vallavalitsuse 18. mai 1998. a korralduse nr 142 p-st 1 on tagastatud maa suurusega 48 ha, on kohtu hinnangul tagastamismenetluse esemeks üksnes 48 ha suurune maatükk. Kuna kohus on seisukohal, et kohtuotsuse tegemise aja seisuga kuulus tagastamisele 48 ha endise XXkinnistust ning ülejäänud 0,505 ha kuulus kohtuotsuse tegemise hetkel mittetagastamisele, ei ole kohtu hinnangul asjakohased XXi väited 0,505 ha tagastamise menetluse osas.
37.Rõngu Vallavalitsus esitas 17. septembril 2001 kinnistamisavalduse, milles palus kinnistusraamatusse kanda XXi ja XXi nimele Tartu maakonnas Rõngu vallas XX külas asuva XXmaaüksuse. Kinnistusraamatust nähtub, et 17. septembril 2001. a esitatud kinnistamisavalduse alusel on kinnistusraamatusse XXi ja XXi nimele kantud XXkinnistu, mille registriosa nr on 2345604 ning mis koosneb kahest katastriüksusest, mille katastritunnused on XXX, suurusega 12,2 ha, ja XXX, suurusega 35,8 ha. Seega on kohtu hinnangul tagastamismenetlus endise XXkinnistu 48 ha suuruse maatüki osas viidud lõpule.
38.Rõngu Vallavalitsus oli kaebajale 6. mai 2013. a kirjas nr 5-2/337-1 selgitanud, et XXa pärijad on loobunud maa erastamise nõuetest ja kaebajal on võimalik saada tagasi nõudeõiguse osa 0,2525 ha maad (tl 17).
39.Vastustaja on 19. septembri 2013. a korralduses nr 167 kaebajale selgitanud, et kui kaebaja taotleb MaaRS § 14 alusel maa tagastamist tema nõudeõiguse osast suuremas osas, koostab vallavalitsus enne maa tagastamise otsustamist võla suuruse määramise akti (tl 27). Õigustatud subjektile maa tagastamisel tema nõudeõigusest suuremas osas, on maa eest riigile tasumisele kuuluva võla suuruseks teistele õigustatud subjektidele Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993. a määrusega nr 216 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra“ kohaselt maa ja maal kasvanud metsa eest määratud kompensatsiooni summa. Vastustaja kinnitas 19. septembri 2013. a korraldusega nr 167 kaebaja nõudeõiguse osast 0,2525 ha võrra suurema pinna tagastamisel riigile tasutava võla suuruseks 128 eurot (tl 27). Vastustaja koostas ka nõudeõiguse osast suurema pindalaga õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korral riigile tasutava võla suuruse määramise akti, milles on märgitud mh ka see, millisele arvelduskontole tuleb raha maksta (tl 29). Samuti selgitati kaebajale, et makse tasumist tõendav dokument tuleb esitada vallavalitsusele.
40.Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ p 56 sätestab, et kohalik omavalitsus teatab tähtaja koos samas korras sätestatud vajalike toimingute loeteluga õigustatud subjektile kirjalikult. Õigustatud subjekt võib taotleda tähtaja pikendamist, näidates ära takistavad põhjused ja esitades tõendid nende olemasolu kohta. Kui kohalik omavalitsus leiab, et toimingute tegemata või lõpetamata jätmine ei olenenud õigustatud subjekti tahtest, pikendab ta maa tagastamise toimingute lõpuleviimise tähtaega arvestusega, et tähtpäev on hiljemalt 30. juuni 2016. a. Tähtaja pikendamise otsuses tuleb märkida maa tagastamise menetluse lõpuleviimiseks vajalike
3-15-2985 toimingute loetelu. Tähtaja pikendamisest teatatakse maavanemale. Maavanem edastab koondandmed talle esitatud informatsiooni kohta üks kord kvartalis Rahandusministeeriumile ja Maa-ametile. Pärast 31. detsembrit 2011. a võib kohalik omavalitsus tähtaega pikendada üksnes maavanema nõusolekul. Kui näidatud takistavad põhjused ei ole mõjuvad või õigustatud subjekt ei taotle tähtaja pikendamist, loeb kohalik omavalitsus isiku omandireformi aluste seaduse § 12 lg 7 alusel nõudest loobunuks ja maavanema nõusolekul lõpetab korraldusega tagastamismenetluse. Kui maavanem ei nõustu tagastamismenetluse lõpetamisega, pikendab kohalik omavalitsus tähtaega.
41.Asja materjalidest nähtub, et Tartu maavanem kinnitas 13. oktoobri 2014. a kirjaga nr 81/2962-2 XXtalumaa 0,505 ha tagastamistoimingute pikendamise tähtaega kuni 15. novembrini 2014 (tl 91). Vaidlust ei ole selles, et määratud tähtajaks õigustatud subjekt menetluse lõpuleviimiseks nõutavaid toiminguid ei teinud ega taotlenud ka tagastamise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et tegemist oli tähtajaga, mille möödalaskmise tagajärjeks oli isiku nõudeõiguse lõppemine. Maavanem on 19. augustil 2015 andnud nõusoleku korralduse jõustumiseks.
42.Kaebaja on taotlenud ka 29. oktoobri 2015. a vaideotsuse nr 268 tühistamist. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat haldusakti, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus vaideotsuse tühistamiseks. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud vaideotsus õigusvastane.
43.Eeltoodud põhjustel jätab kohus XXi kaebuse Rõngu Vallavalitsuse 27. novembri 2014. a korralduse nr 245 ja 29. oktoobri 2015. a vaideotsus nr 268 tühistamiseks rahuldamata. Kohtu hinnangul on korraldus nr 245 ja vaideotsus nr 268 seaduslikud ja põhjendatud ning puudub alus vaidlusaluste haldusaktide tühistamiseks.
44.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohtul ei ole võimalik sundida oma ettekirjutusega vastustajat välja andma haldusakti, millega kaebajale tagastatakse endise XXtalumaast tagastamata osa 0,505 ha, kui see oleks vastuolus MaaRS § 6 lg 2 p-ga 3. Seetõttu jätab kohus rahuldamata ka kaebaja kohustamisnõude.
45.Kaebaja on esitanud ka nõude hüvitada talle kahju summas 5000 eurot. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 13 lg-s 1 sätestatakse, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane.
3-15-2985
46.Eeltoodust tulenevalt on kahju hüvitamise eelduseks esiteks kahju tekkimine, teiseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, nendevaheline põhjuslik seos ning kahju hüvitamist välistavate asjaolude puudumine. Kuigi vastustaja on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevaid avalik-õiguslikke ülesandeid, leiab kohus, et kahju hüvitamise nõude eeldused on käesolevas asjas täitmata, kuna kohtu hinnangul on vastustaja tegevus olnud õiguspärane.
47.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtul enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Kuna vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.