lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-473/10

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 05.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-473/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1267
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineVangS § 28 lg 3Kirjavahetus ja telefonikõnedVangS § 67Kinnipeetavale keelatud aine tarvitamise kontrollimineHkMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHkMS § 180Apellatsiooni korras edasikaebamise õigusHKMS § 182 lg 1Nõuded apellatsioonkaebuseleHKMS § 184Vastuapellatsioonkaebuse esitamineHMS § 63 lg 2Tühine haldusakt

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemine Haldusasja number

Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur

Haldusasi

V.B. kaebus Tallinna Vangla 29. detsembri 2016 käskkirja nr 5-2/1482 ja 20. veebruari 2017 vaideotsuse nr 5-15/26-2 tühistamise nõuetes.

Menetlusosalised

Kaebaja: V.B. Vastustaja: Tallinna Vangla Esindaja: Kerli Lubja

5. mai 2017, Tallinn 3-17-473

RESOLUTSIOON

1.Jätta V.B. kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 5. juunil 2017 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( lg 6).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 05.10.20263-26-2830/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.10.20263-26-2663/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 01.10.20263-26-2376/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.09.20263-22-990/28Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1312/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 116

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD KÄSKKIRI

1.Tallinna Vangla 29. detsembri 2016 käskkirjaga nr 5-2/1482 määrati kinnipeetav V.B.le distsiplinaarkaristus (5 ööpäevaks kartserisse paigutamine) vangistusseaduse (VangS) § 67 lg 1 rikkumise eest, mis seisnes selles, et V.B. ei allunud 29. novembril 2016 kella 11:09 ajal esmalt ühe ametniku korraldusele lõpetada telefoni kasutamine ja tagastada telefonitoru valvurile ning seejärel teise ametniku korraldusele võtta oma sõrmed ära toiduluugilt, et toiduluuki oleks võimalik sulgeda. Käskkirjas leitakse, et tegemist on raske rikkumisega ning

kuivõrd V.B. oli selle toime panemise ajal 2 kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, on õigustatud tema karistamine kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks. V.B. esitas selle käskkirja peale vaide, mille Tallinna Vangla 20. veebruari 2017 vaideotsusega nr 5-15/17/26-2 rahuldamata jättis.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2.V.B. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Vangla 29. detsembri 2016 käskkirja nr 5-2/1482 ning 20. veebruari 2017 vaideotsuse nr 5-15/17/26-2 tühistamist, märkides, et jääb kohtueelses menetluses esitatud seisukohtade juurde. Vaides, millele kaebuses viidatakse, heitis kaebaja ette, et distsiplinaarmenetluse algatamise teatises ei kajastatud hilisemas käskkirjas välja toodud asjaolu, et valvur D. Põri kutsus appi inspektorkontaktisik R. Eermanni. Samuti leiab kaebaja, et korraldused, mis on suunatud riigiasutustele helistamise lõpetamiseks, on vastukäivad ja seega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 mõistes tühised. Kaebaja rõhutab, et helistamisega ei tekitanud ta ohtu vangla julgeolekule ning tema helistamise aeg ei ületanud mõistlikkuse piire. Kaebaja on seisukohal, et VangS § 28 lõikes 3 nimetatud ametiisikutele ja kaitsjatele helistamist võib vangla piirata üksnes erakorraliste sündmuste ajal, mida antud juhul ei esinenud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

3.Tallinna Vangla taotleb V.B. kaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja leiab, et kaebajale süüks arvatud rikkumine, see tähendab ametnike korraldustele mitte allumine, on tõendatud ametnike M-L Põhjala ja R. Eermanni ettekannetega. Vastustaja hinnangul oli tegemist seaduslike korraldustega, mille täitmisest kaebaja keeldus. Vastustaja leiab, et tegemist on raske rikkumisega ning määratud karistus on proportsionaalne.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Vaadanud läbi poolte seisukohad ja distsiplinaarmenetluse materjalid, leian, et V.B. kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Sellel, et distsiplinaarmenetluse alustamise teatises ei ole kajastatud fakti, et inspektor-kontaktisiku kutsus appi vanemvalvur D. Põri ei ole distsiplinaarsüüteo tehiolude tõendamise ega karistuse määramise proportsionaalsuse seisukohast mingisugust tähtsust. Nimetatud ametniku seletusele ei ole vangla tuginenud ning ka kaebaja ei ole välja toodud ühtki sellist põhjust, miks oleks pidanud vangla D. Põrilt selle sündmuse kohta seletuse küsima.
5.Karistuse määramise käskkirjas nimetatud teo faktilised asjaolud (st. selle, et kaebaja ei allunud esiteks valvur Mai-Liis Põhjala korraldusele anda tagasi telefonitoru ning teiseks selle, et ta ei allunud inspektor-kontaktisik R. Eermanni korraldusele võtta sõrmed toiduluugilt) on tõendatud vastavalt Mai-Liis Põhjala 29. novembri 2016 ettekandega nr 4259 (tl. 24) ning Rünno Eermanni sama päeva ettekandega (tl. 25). Ettekannete usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda ning tegelikult pole ka kaebaja väitnud, et selliseid korraldusi (telefoni tagasi andmiseks ja sõrmede toiduluugilt ära võtmiseks) poleks talle antud või et ta oleks need korraldused nõuetekohaselt täitnud. Selles olukorras ei pidanud vangla võtma distsiplinaarmenetluse käigus või vaidemenetluses täiendavaid seletusi muudelt neid sündmusi võimalik et pealt näinud või kuulnud isikutelt. Seega on vangla

distsiplinaarmenetluse käigus nõuetekohaselt tuvastanud, et kaebaja ei allunud 29. novembril 2016 ametnike korraldustele.

6.Vangistusseaduse § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Mõiste "seaduslik korraldus" ei tähenda mitte õiguspärast korraldust, vaid kehtivat korraldust haldusmenetluse seaduse § 61 tähenduses. Haldusakt on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik sõltumata objektiivsest õiguspärasusest. Seega on ametniku seadusliku korraldusega tegemist kõigil juhtudel, kui korraldus pole ilmselgelt kehtetu. Ilmselgelt kehtetu on aga üksnes selline korraldus, millel esinevad ilmsed haldusmenetluse seaduse § 63 lõikes 2 nimetatud tühise haldusakti tunnused (näiteks kui pole võimalik aru saada, kes on korralduse andja või kellele korraldus antakse, kui korraldusega kohustatakse isikut õigusrikkumise toime panemiseks jne). Riigikohus on kohtuasjas 3-3-1103-06 tehtud otsuse selgitanud, et isegi kui hiljem tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud õiguspärane, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 punktis 1 sätestatud allumiskohustust ning kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. See tähendab, et kaebaja ei tohtinud telefonitoru tagastamiseks antud korraldust täitmata jätta põhjusel, et tema hinnangul oli selline korraldus õigusvastane. Juhul kui kaebaja pidas korraldust õigusvastaseks, oleks tulnud korraldus täita ning vaielda selle korralduse õiguspärasuse üle hiljem. Kinnipeetava kohustus korraldus täita tähendab seda, et korraldus tuleb täita kohe ning juhul kui ametnik peab korraldust kordama muul põhjusel kui see, et kinnipeetav objektiivselt ei saanud korraldusest aru (nt. ei kuulnud seda), on juba tegemist kinnipeetava poolt kohustuse rikkumisega.
7.Kinnipeetavale vanglateenistuse ametniku poolt antud korraldus lõpetada telefoni kasutamine ja anda telefonitoru tagasi või korraldus võtta oma sõrmed toiduluugilt, ei vasta ühelegi HMS § 63 lõikes 2 sätestatud tühise haldusakti tunnusele. Kaebaja väide, et talle antud korraldused olid vastuolulised, pole õige. Antud korraldused olid selged ja üheselt mõistatavad. Korraldus anda tagasi telefonitoru või korraldus võtta sõrmed luugilt ära, ei saa olla mitmeti mõistetavad või arusaamatud. Asjaolu, et kaebaja pidas neid korraldusi õigusvastaseks, ei õigustanud nende täitmata jätmist. Seega oli kaebajal kohustus korraldused täita. Esimese korralduse kohaseks täitmiseks oleks kaebaja pidanud andma telefonitoru tagasi valvur M-L Põhjalale, millisel juhul poleks asjaoludest tulenevalt R. Eermann talle teist korraldust andma pidanud. Selle teise korralduse täitmiseks (kuivõrd see kaebajale anti) oleks kaebaja pidanud sõrmed kohe toiduluugilt ära võtma. Ametnike ettekannetest nähtuvalt kaebaja kumbagi korraldust ei täitnud. Nagu juba eelpool märgitud, kinnipeetaval on kohustus täita kõik kehtivad korraldused, ka need, mis on õigusvastased.
8.Leian samuti, et kaebajale süüteo eest määratud karistus on proportsionaalne. Nõustun selles osas vaidlusaluses käskkirjas esitatud põhjendustega ja pean neid piisavateks. Käskkirjas on õigesti leitud, et ametnike korralduste täitmata jätmine on käsitatav raske rikkumisena. Tegemist on rikkumisega, mille sarnased õõnestavad vanglateenistuse autoriteeti, mille tulemusena muutub raskemaks korra ja julgeoleku tagamine vanglas. See, et kaebaja poolt telefoni kasutamine ei ületanud mõistlikku aega ega ohustanud vangla julgeolekut, pole antud juhul oluline. Kaebajat ei karistatud mitte telefoni lubamatu kasutamise eest, vaid selle eest, et ta ei allunud ametniku korraldusele telefoni kasutamine lõpetada. On õige, et korraldusele mitteallumine õigustab karistusena kartserisse paigutamist. Vangla on põhjendatult arvesse

võtnud seda, et kaebajal oli kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Arvestades seda, et raskeima võimaliku distsiplinaarsüüteo eest on kinnipeetav võimalik paigutada kartserisse 45 ööpäevaks, ei ole 5 ööpäevaks kartserisse paigutamine ühelgi juhul ebaproportsionaalne.

9.Asjas tehtud vaideotsus kaebaja õigusi vaide esemest sõltumatult ei riku. Kuivõrd distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamise nõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõue.
10.Kuivõrd kaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks kaebajalt menetluskulude välja mõistmist, siis jäävad kummagi poole menetluskulud HkMS § 108 lg 1 kohaselt nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 18.09.20263-26-2143/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium