Korrakaitse › Vanglad

taotlused

ühe

3-17-496 tasuta kanakoiba, jõuludeks kapsaid, viina, piiritust ja liha, Google-prille kõigile, kartulit ja viljaaparaati, et teha piiritust, viis pakki nuudleid, turu-uuringut kinnipeetavate rahulolul kohta, enda edaspidi mitte läbiotsimist, koopiamasinat, kõigist oma taotlustest koopiaid, trenažööri/jalgratast, tasuta Eesti Ekspressi aastatellimust, piljardiringi, mediteerimiskursustele, tasuta suitse kappi, tasuta leiba ja saia, viia ametnike sööklasse sööma, vesivoodi, 3 kg musta teed.

Menetlusse jäid seega A.N.i järgnevad taotlused: ehitada kambrisse dušš ja inva-WC, anda ratastool, jalutuskepp, tasuta veekeedukann, saada hoovi peale jalutama, määrata hooldaja ning kanda karistust Tartu Vanglas.

2(6)

3-17-496 Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla Kodukord“ (kodukord) p 7.1.10 keelab kinnipeetavatele meditsiiniline abivahendi, meditsiinitarviku, -instrumendi, -seadme, v.a vangla arsti ettekirjutusel. Kinnipeetavate tervisliku olukorra hindamise ja ravi ning ravimite määramise pädevus on antud vangla meditsiiniosakonnale. Nendele kinnipeetavatele, kellel on meditsiinilise abivahendi vms vajadus, lubatakse see arsti ettekirjutusel. Antud juhul ei ole meditsiiniosakond näidustanud kaebajale ratastooli, jalutuskeppi ega paigutamist invatualetiga kambrisse. Ka pole peetud põhjendatuks kaebajale hooldaja määramist, mistõttu ei saa kohustada vanglat nimetatut ka kaebajale võimaldama. Seega ei ole ka nimetatud nõude osas kaebajal võimalik eesmärki saavutada. Kui kaebaja tahab vaidlustada arsti otsuseid, saab ta oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses. Tallinna Halduskohtu menetluse on A.N.i kaebus võimaldada talle tualettpotiga kamber (3-16-2086), samuti on kaebaja samasisulise esialgse õiguskaitse taotlusega kohtu poole pöördunud (haldusasi 3-162440).

3-17-496 kinnipeetava ümberpaigutamiseks ei esine lg-s 1 sätestatud alust, siis paigutatakse kinnipeetav vanglasse lähtuvalt elukohast ning isiku elukohana käsitletakse isiku vanglasse vastuvõtmisel Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukohta. VangS § 19 lg 1 sätestab, et kinnipeetava võib ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Kinnipeetaval ega kolmandal isikul ei ole subjektiivset õigust valida kinnipeetava karistuse kandmise kohta vangla, üksuse ega kambri täpsusega. Vastavat õigust õigusaktidest sõnaselgelt ei tulene ja see oleks vastuolus ka vanglakaristuse olemuse ja eesmärkidega. Kinnipeetavale jääb õigus pöörduda vangla direktori poole taotlusega esitada taotlus ümberpaigutamiseks justiitsministeeriumile, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks. Tulenevalt asjaolust, et kaebaja ei ole esitanud vanglale pöördumist, millest nähtuvalt tuleks ta põhiõiguste tagamiseks ümberpaigutada ning vanglale selliseid asjaolusid ka teada ei ole, ei saa kaebusega eesmärki saavutada, s.t kohus ei saa kohustada Tallinna Vanglat paigutama A.N. karistuse edasiseks kandmiseks ümber Tartu Vanglasse.

KOHTU PÕHJENDUSED

4(6)

3-17-496 kaebuste sisulisele lahendamisele ka kaebajale (tekstist nähtuvalt, et korduvalt) selgitanud, kuidas pöörduda vanglateenistuse poole igapäevaste eluliste probleemide lahendamiseks.

Vastustaja on otsuses käsitletud taotluste osas 27.02.2017 vaideotsuses (tl 2) lahendanud sisuliselt vaide 09.01.2017 otsuse nr 5-8/16/27579-2 peale ega ole rikkunud vaide lahendamisel vaidemenetluse norme, sh põhjendamiskohustust.

5(6)

3-17-496 50 lg-st 2 ei tulene kinnipeetavale tingimusteta ja üldist subjektiivset avalikku õigust kaks korda nädalas dušši kasutada (p 34.1.). Seega puudub vastustajal kohustus tagada duši kasutamine kambris ning kaebus ei saa viia kaebajat eesmärgile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.