Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. jaanuar 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-830
Haldusasi
A.A.e kaebus Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse nr 12.2-5/012838 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – A.A. Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kristel Uibo
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistung 08.12.2016, seejärel kirjalik menetlus
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20.02.2017.
12.04.2016
1(6)
maksuhaldur ei vii läbi põhjalikku kontrolli olukorras, kus isik pöördub nende poole ise maksustamise sooviga. Sellest, et Soome maksuhaldur maksustas kaebaja tulu, ei saa järeldada, et tegemist on topeltmaksustamise olukorraga, mis tooks Eesti maksuhaldurile kaasa kaebaja 2014. a tulude maksustamise keelu. Kui vaidlusalune maksuotsus jõusse jääb, saab kaebaja Soome maksuhaldurilt tulumaksu tagasi nõuda. Kaebaja eluliste huvide keskus on ikkagi Eestis ning Eestil on maksulepingu art 15 järgi maksustamise õigus. Kaebaja töötas 2014. a Soomes kaugsõiduautojuhina, kelle tööülesanded asusid väljaspool Soomet. Kui kaebaja oleks teinud tööd ka Soomes, poleks Soome maksuhaldur MTA-le kaebaja tulude kohta andmeid edastanud.
3(6)
(p 5) Soome äriühingu J. Huopana OY. MTA lõpetas kaebaja esitatud vormi R alusel kaebaja Eesti residentsuse tagasiulatuvalt alates 27.06.2013. Soome maksuhaldur esitas MTA-le automaatse infovahetuse korras teabe (tl 35-37), et J. Huopana OY tegi 2014. a kaebajale väljamakseid 9671,46 eurot, millelt tulumaksu kinni ei peetud. Teabes oli kaebaja elukohaks märgitud xxxxxxxxx, Tallinn. Kuna Soome maksuhaldur saadab automaatse teabevahetuse korras teavet üksnes Eesti residentide kohta ja kaebaja ei esitanud 2014. a kohta Eesti residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ega deklareerinud välisriigis saadud tulu, alustas maksuhaldur maksumenetlust. Maksuotsuse lk-l 1 on märgitud, et maksuhaldur selgitas kaebajale 03.11.2015 ja 23.11.2015 ekirjades residentsuse ja välisriigist saadud tulu tulumaksuga maksustamise põhimõtteid (toimikus e-kirju ei ole, kuid kaebaja ei ole sellele asjaolule ka vastuväiteid esitanud). Maksuotsuse põhjenduste kohaselt esitas kaebaja 05.01.2016 vastuseks MTA selgitustele tõendid selle kohta, et ta oli 2013. a Soomes sotsiaalkindlustatud (tl 42-43). Maksuhalduri ametnik selgitas kaebajale seejärel 07.01.2016 e-kirjas (tl 40, vt ka tl 94-96), et Soome maksuhaldurilt saadud andmed lubavad arvata, et kaebaja oli 2014. a Eesti resident, sest Soome residentide kohta Soome maksuhaldur andmeid ei saada. E-kirjas selgitati, et kui kaebaja arvates oli ta 2014. a Soome resident ja maksis seal tulumaksu, tuleb esitada täiendavaid tõendeid, sest pelgalt Eesti maksuhaldurile esitatud vorm R ei ole Soome residentsuse tõendamiseks piisav. Maksuhaldur viitas ka sellele, et kui töötamine toimus väljaspool Soomet, saadetakse andmed maksustamiseks ikkagi Eestisse. Toimikust ei nähtu, et kaebaja oleks sellele e-kirjale vastuseks selgitusi või tõendeid esitanud. Seejärel koostas MTA kaebajale 21.01.2016 korralduse nr 9-1/0133 (tl 46), milles selgitas veelkord, et seni tuvastatud asjaolude valguses võis kaebaja olla 2014. a siiski Eesti resident ja tema tulu tuleb maksustada Eestis. MTA kohustas kaebajat esitama võimaliku residentsuse ja maksukohustuse kindlakstegemiseks Soome riigis residentsust tõendava tõendi ja välistulu tõendi. Korralduses märgiti, et täiendavate tõendite esitamata jätmise korral koostab maksuhaldur maksuotsuse tema käsutuses olevate andmete põhjal. Korralduses on märgitud, et küsimuste korral palutakse pöörduda korralduse koostaja poole. Samuti selgitas maksuhaldur residentsuse ja tulumaksu määramisega seonduvat ning kohustust esitada tõendeid 21.01.2016 korralduse kohta 09.03.2016 tehtud vaideotsuses (tl 50-51), millega jättis kaebaja vaide rahuldamata. Kaebaja 21.01.2016 korraldust ei täitnud ja täiendavaid tõendeid ei esitanud, vaid vaidlustas 21.01.2016 korralduse 22.03.2016 Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-16-564; halduskohtu 05.07.2016 otsus, millega kaebus jäeti rahuldamata, jõustus 05.08.2016). Seejärel koostas maksuhaldur 12.04.2016 maksuotsuse, milles leidis, et kaebaja oli 2014. a TuMS § 6 lg 1 kohaselt Eesti resident ja maksuhalduril oli TuMS § 12 lg 1 ja maksulepingu art 15 alusel õigus maksustada kogu kaebaja maailmatulu, sest kaebajale tegi küll töötasu väljamakseid Soome tööandja, kuid kaebaja töötas faktiliselt väljaspool Soomet.
4(6)
kannete õigsust hiljem maksumenetluses residentsuse tuvastamisel sisuliselt üle kontrollida (vrd tuludeklaratsiooni esitamine, kus maksuhaldur kinnitab selle vastuvõtmist, kuid võib deklaratsiooni sisulist õigsust hiljem kontrollida). Ka tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (723 SE) seletuskirjast nähtub, et residentsus määratakse TuMS § 6 lg 1 alusel ja TuMS § 6 lg 6 alusel kehtestatud füüsilise isiku residentsuse määramise vormi kehtestamise eesmärk oli eelkõige aidata maksuhalduril hõlpsamini lahendada võimalikke topeltresidentsuse juhtumeid välislepingu kohaldamisel, samuti fikseerida residentsuse muutumise aega ning vajadusel residentsuse muutumist vaidlustada. Vaidlust ei ole selle üle, et Soome maksuhaldur esitab Eesti maksuhaldurile automaatse teabevahetuse korral andmeid üksnes nende isikute kohta, kes ei ole Soome residendid. Ka kaebaja enda 04.10.2013 esitatud vormi R p-s 4 on toodud andmeid, mis võimaldab Soome maksuhalduri teabe valguses kahtluse alla seada, kas kaebaja residentsus tegelikult üldse muutus (st kas kaebaja eluliste huvide keskus kandus välisriiki), sest kaebaja perekond ja kinnisvara jäi vormil R märgitu kohaselt Eestisse. Eeltoodut arvestades oli maksuhalduril piisavalt alust kaebaja residentsusega seonduvat sisuliselt üle kontrollida ja seda tulumaksu määramisel arvestada. Maksuhalduri korduvatest selgitustest pidi kaebajale olema arusaadav, milliseid tõendeid tuli maksukohustuse vältimiseks esitada ja millised on tõendite esitamata jätmise tagajärjed. Kaebaja ei väida, et tal oli mingeid objektiivseid takistusi asjakohaste selgituste ja tõendite esitamiseks. Kui küsimus olnuks pelgalt Soome maksuhalduriga suhtlemisele kulunud ajas, oleks saanud taotleda MTA-lt pikemat tähtaega tõendite esitamiseks. Maksumenetluse käik viitab aga sellele, et kaebaja tegelikult ei soovinudki mingeid tõendeid esitada. Sellega jättis kaebaja maksukohustuslasele kehtiva kaasaaitamiskohutuse (MKS § 56) nõuetekohaselt täitmata ja taolises olukorras ei saa maksuhaldurile heita, et ta ei kogunud täiendavaid tõendeid omal algatusel. Seega vaidlustatud maksuotsuse tegemise ajal tuvastatud asjaolude ja maksuhalduri käsutuses olnud tõendite valguses polnud alust teha teistsugust otsust.
5(6)
residentsust uurida sisuliselt ning kõigi tuvastatud asjaolude ja kogutud tõendite valguses. Teiseks ei ole võimalik 14.04.2016 tõendist välja lugeda, et kaebaja oli 2014. a just Soome resident ja kaebaja 2014. a palgatulu oli maksustatud Soomes.
/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.