lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-15-3201/8

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 12.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-15-3201/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1664
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VMS § 125 lg 1VMS § 123VMS § 124 lg 2

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2016; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-15-3201

Haldusasi

E.A kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.10.2015 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 15.3-3/599-1 tühistamise ning tähtajalise elamisloa väljastamise kohustamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja – E.A, esindaja Alik Karajev;

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 12.12.2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

Vastustaja – Pribõslavskaja

Politsei-

ja

Piirivalveamet,

esindaja

Jelena

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.E.A esitas 24.12.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 21.10.2015 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 15.3-3/599-1 tühistamiseks. Lisaks tühistamiskaebusele taotles kaebaja Politsei- ja Piirivalveameti kohustamist tähtajalise elamisloa väljastamiseks.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 10.09.20263-26-2467/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 06.09.20263-26-2760/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 06.09.20263-26-2758/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 06.09.20263-26-2762/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.09.20263-26-2358/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.09.20263-26-2205/24Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Tallinna Halduskohtu 09.02.2016 määrusega võeti E.Akaebus menetlusse (tl 34) ja 24.10.2016 määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 109).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

3.Kaebaja leiab, et VMS § 123 p 3 kohaldamine ei ole põhjendatud. Haldusmenetluses ei ole kogutud ühtegi tõendit, mis isegi kaudselt viitaksid sõlmitud abielu fiktiivsusele. Õiguslikku tähendust ei saa omada ka asjaolu, et D. T jättis 24.09.2015 kirjas (otsuses märgitud 25.09.2015) märkimata töösuhte

lõpetamise äriühinguga Vana Baku OÜ. Vastustaja on jätnud tähelepanuta ning hinnangu andmata eelkõige asjaolule, et haldusaktis viidatud karistused on määratud üle kümne aasta tagasi toimepandud tegude eest ning tema abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik. Kaebaja hinnangul on üle kümne aastane periood, mil ta ei ole toime pannud ühtegi kuritegu, piisavalt pikk periood, mille pinnalt võib üheselt ja veendunult väita, et E.A ei kujuta endast ohtu Eesti julgeolekule ning avalikule korrale. Kaebaja kinnitab, et ta ei kuulu ega ole kuulunud kuritegelikku või terroristlikku ühendusse, ta ei ole olnud seotud ega ole ka käesoleval ajal seotud mistahes terrorismikuriteoga ei otseselt ega ka kaudselt. Kaebajale on tähtajalise elamisloa andmisest küll juba üle kahe aasta tagasi keeldutud VMS § 124 lg 2 p 10 toodud alustel ehk kahtlusel, et isik võib olla seotud kuritegeliku ühenduse või terrorismiga, kuid olenemata sellest, kas kahtlus oli põhjendatud või mitte, ei saa isikut nö eluaegselt või pikema aja jooksul kahtlustada. Kaebajale on tehtud 17.03.2015 aastal ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks hiljemalt 16.04.2015, kuid väljasõidukohustuse täitmist pikendati kuni 23.01.2016. Seega on haldusakti andja on pidanud võimalikuks pikendada väljasõidukohustuse täitmist üle üheksa kuu ehk siis ei ole E.A isikus nähtud ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule ega ka avalikule korrale.

4.Täiendavas 17.11.2016 vastuses jääb E.A kaebuses esitatud varasemate põhiseisukohtade juurde lisades menetluskulude hüvitamise taotluse ning menetluskulude nimekirja (tl 111-113).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on seisukohal, et otsus nr 15.3-3/599-1 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise kohta on kaalutletud ja põhjendatud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.Vastustaja selgitab, et 21.10.2015 otsusega nr 15.3-3/599-1 keelduti E.Aile tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 123 p 3 ja § 124 lg 2 p-de 9 ja 10 alusel. Eelviidatud sätted on sõnastuselt imperatiivsed normid, mis ei võimalda kaalutlusõigust haldusmenetluse seaduse § 4 lg 1 mõttes. Vastustaja möönab, et PPA-l on teatud juhtudel õigus kaaluda tähtajalise elamisloa andmist erandina VMS § 125 lg 1 alusel. E.A suhtes ei ole VMS § 125 lg-s 1 sätestatud erandi tegemine kohaldatav, kuna lisaks VMS § 124 lg 2 p-s 9 sätestatud alusele esineb ka muu VMS §-s 124 nimetatud ohu tõttu avalikule korrale ja riigi julgeolekule elamisloa andmisest keeldumise alus (VMS § 124 lg 2 p 10).
7.Vastustaja ei ole oma otsuses väitnud, et kaebaja abielu on fiktiivne, vaid on väitnud, et PPA-l on alust arvata, et kaebaja registreeris abielu D. Tga eesmärgiga vältida lahkumisettekirjutuse täideviimist ning et kaebaja sõlmis teadlikult abielu ajal, mil ta pidi tegelema hoopis Eestist lahkumisasjade korraldamisega ja oli teadlik, et ta peab Eestist lahkuma. PPA on ka selgitanud, et kaebaja ja ta abikaasa on esitanud valeandmeid sissetulekute kohta. Ajal, kui nad olid töösuhte lõpetanud, väitsid, et neil on sissetulek OÜ-st VANA BAKU. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kaebaja saanud äriühingust viimati töötasu detsembris 2014, ehk siis taotlust esitades puudus kaebajal taotluses esitatud legaalne töötasu. D. T töösuhe lõppes 31.07.2015 ja alates 01.09.2015 lõppes tal tööandja (OÜ VANA BAKU) ravikindlustus. 25.09.2015 viitas D. T ainult asjaolule, et ta ei saanud kaebajaga koos puhkusel käia, aga töösuhte lõppemist ta PPA-le ei maininud.
8.VMS § 124 lg 2 eristab selgelt, milline keeldumise alus eeldab kehtiva karistatuse olemasolu ja milline mitte. Nimelt on kehtiva karistatuse olemasolu määrav VMS § 124 lg 2 p-des 7-8 sätestatud aluste kohaldamisel. VMS § 124 lg 2 p 9 vastavat piirangut ei sea, määravaks on toimepandud kriminaaltegude korduvus. Kaebajat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud kahel korral. Samuti on kaebajat korduvalt karistatud väärteokorras. Kaebaja jätkas süütegude toimepanemist ka pärast kriminaalkorras süüdimõistmist. Otsuse tegemise hetkeks ulatus toimepandud süütegude üldarv 26 süüteoni. Käesolevaks ajaks on kriminaalkaristused küll kustunud, kuid samas ei eelda VMS § 124 lg 2 p 9 kohaldamine kehtivate kriminaalkaristuste olemasolu.
9.PPA 23.10.2013 otsusega nr 15.3-3/616-1 keelduti kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest muuhulgas VMS § 124 lg 2 p 10 alusel, kuna kriminaalteabe kohaselt kuulub E.A VMS § 124 lg 2 ps 10 nimetatud subjektide hulka. Antud otsus on läbinud kohtuliku kontrolli kõigis kohtuastmetes. VMS § 124 lg 2 p 10 kohaldamine viitab sellele, et isiku suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks, veel vähem tema kuriteos süüdistamiseks või süüdi mõistmiseks ei ole piisavalt alust ega tõendeid, küll aga veenab tema tegevuse, kontaktide jms kohta teabehankeliselt kogutud info, et isiku käitumine võib olla suunatud kuritegude toimepanemisele, sellele kaasa aitamisele või muul moel avalikku korda ja julgeolekut kahjustada võivate tegevuste soodustamisele. Kaebaja Eestist lahkumise tähtaega pikendati 21.07.2015 määruses haldusasjas nr 3-15-781 muudel põhjendustel kui et kaebaja ei ole enam ohtlik Eesti julgeolekule või avalikule korrale.
10.Vastustaja hinnangul on E.Aile tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine proportsionaalne taotletava eesmärgiga – kaitsta Eesti Vabariigi julgeolekut ning teiste Eestis elavate isikute põhiseaduslikke õigusi, mida E.A on oma tahtliku tegevusega rikkunud. Arvestades E.A poolt toime pandud korduvaid kuritegusid ja isiku suhtumist Eestis kehtivate seaduste täitmisesse ning ohtu, et Eestis jätkuvalt elamise võimaldamise korral võib isik toime panna uusi kuritegusid, asus PPA seisukohale, et riive isiku perekonnaelu puutumatusele on õigustatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

11.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 21.10.2015 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsust nr 15.3-3/599-1 ning taotletud selle tühistamist. Lisaks eelnimetatule on taotletud vastustaja kohustamist kaebajale tähtajalist elamisluba väljastama.
12.Politsei- ja Piirivalveamet keeldus tähtajalise elamisloa andmisest lähtuvalt välismaalaste seaduse § 123 punktist 3 ning § 124 lg 2 punktidest 9 ja 10. Välismaalaste seaduse § 123 p 3 sätestab, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse kui taotlus ei ole põhjendatud. Vastavalt sama seaduse § 124 lg 2 punktidele 9 ja 10 aga keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest kui välismaalast on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ning välismaalase kohta on andmeid või on põhjendatud alus arvata, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse või on seotud narkootikumide, psühhotroopsete ainete või isikute ebaseadusliku toimetamisega üle riigipiiri või ajutise kontrolljoone või kuulub terroristlikku ühendusse või ta on toime pannud või on põhjendatud alus arvata, et ta võib toime panna terrorikuriteo, või ta on seotud terrorikuriteo rahastamise või toetamisega või rahapesuga. Seoses eelnimetatuga märkis vastustaja, et tegemist on imperatiivsete alustega, mis kaalutlemist enam ei võimalda. Vastustaja küll möönab, et vastavalt VMS § 125 lg 1 on võimalik teatud juhtudel veel ka selles osas erandeid teha, kuid kaebaja suhtes tõusetuks nimetatud küsimus üksnes seonduvalt VMS § 124 lg 2 p 9 sätestatuga. Võimalike erandite kohta on VMS § 125 lg-s 1 seitse alapunkti, kuid sama seaduse § 124 lg 2 p 10 sätestatud keeldumise alust ei ole nendes nimetatud. Siinkohal tuleb vastustajaga nõustuda, et VMS § 124 lg 2 p 10 nimetatud keeldumise alus on oma olemuselt imperatiivne ning lähtuvalt VMS § 125 lõikest 1 ei olnud selles osas enam võimalik erandeid teha.
13.Lähtuvalt eeltoodust tuleb hinnata kõigepealt seda kas Politsei- ja Piirivalveameti seisukoht oli VMS § 124 lg 2 p 10 kohaldamise osas õigustatud ning põhjendatud. Olukorras, kus see osutub põhjendatuks, ei ole muud võimalikud ebatäpsused või vaieldavused enam olemuslikud, sest tähtajalise elamisloa andmisest võis keelduda ja pidi keelduma tuginedes üksnes välismaalaste seaduse § 124 lg 2 punktile 10. Seonduvalt eelnimetatuga osundas vastustaja ka ühele varasemale tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisele, mis on kohtuliku kontrolli läbinud. Viide on asjakohane, sest kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja vaidlustanud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumist ka haldusasjas 3-13-2328, kusjuures keeldumine baseerus samuti välismaalaste seaduse § 124 lg 2

punktil 10. Eelnimetatud haldusasja juures oli ka riigisaladuseks tunnistatud teave, millest võis järeldada, et kaebaja vastas VMS § 124 lg 2 punktis 10 sätestatud tunnustele. Tallinna Halduskohtu 14.03.2014 otsusest nähtuvalt ei olnud tegemist mingisuguse ühekordse signaaliga, vaid vastavat informatsiooni oli laekunud pikema aja vältel. Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2014 otsuse punktis 11 haldusasjas 3-13-2328 on sellega nõustutud ja märgitud, et haldusorgani vastavasisulised järeldused ei olnud meelevaldsed. Ühtlasi on selgitatud, et välismaalaste seaduse § 124 lg 2 punkti 10 rakendamise tingimuste täidetuse korral ei ole Politsei- ja Piirvalveametil võimalik tähtajalist elamisluba enam ka erandina väljastada.

14.Vastavalt välismaalaste seaduse § 211 lõikele 1 otsustab tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise Politsei- ja Piirivalveamet. See tähendab ühtlasi seda, et kohus haldusorgani asemel kaalutlusõigust ei teosta. Kohtul tuleb hinnata ja kontrollida kas vaidlustatud haldusakti andmisel lähtuti kehtivast õigusest, kas tegemist oli asjakohasete kaalutlustega ja kas vastustaja ei ole seejuures olulisi või ilmselgeid vigu teinud. Antud juhul ilmselgeid vigu ei nähtu.
15.Lähtuvalt eeltoodust ei ole vaidlustatud haldusakti tühistamiseks alust. Politsei- ja Piirivalveamet on viidetega VMS § 124 lg 2 punktidele 9 ja 10 keeldunud elamisloa väljastamisest põhjendatult. Kohus nõustub vaidlustatud haldusaktis antud hinnangute, seisukohtade ja põhjendustega ning ei pea vajalikuks seda kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 detailsemalt üle korrata, sest kaebus jääb rahuldamata. Arvestades asjaolu, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus nr 15.3-3/599-1 osutus õiguspäraseks, ei saa rahuldada ka vastupidisel eeldusel põhinevat ning tähtajalise elamisloa väljastamise kohustamisele suunatud nõuet. Seega jääb kaebus rahuldamata mõlema nõude osas.
16.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.09.20263-26-2211/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.09.20263-26-2332/27Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja